1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem? Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisema...
valitakse maapäeval igapäevased otsused vastasseisu tektianud küsimus - kes peab maksma riigi kaitsmise eest? aadlikud olid veendumusel, et kuna nad on rootsi riigi koosseisu läinud vabatahtlikult, on see keskvõimu asi Kohtusüsteem Aadlike teema: EESTIMAA KUBERMANG 1. MEESKOHUS - kohtunikud kohaliku aadli seast 2. ÜLEMMAAKOHUS - kuberner koos maanõunikega (kõrgeim) LIIVIMAA KUBERMANG 1. MAAKOHUS - juhtis maakohtunik aadlike seast 2. LIIVIMAA ÕUEKOHUS - 12 assessorit (pooled aadlikud) (kõrgeim) Lõplik otsustaja on kuningas! Talupoegade teema: Konks on selline, et talupoegade jaoks valdavalt kohtumõistmine tähendas, et nende enda mõisnik karistas neid. Müisnikele kuulus kohtuvõim oma talupoja üle. Madalama talupoja kohtumõistmises oli mõisnikul õigus oma talupoega karistada ja tema üle kohut mõista, kui ta ei tööta. Talupoegi võis peksta kuni 1865. aastani. Adrakohus, sillakohus
1.5 Axel von Nolckeni aeg (lk 5) 1.6 Eduard von Nolckeni aeg (lk 5) Mõisa-ala iseloomustus (lk 5) Mõisas asuv kool (lk 6) Mõisa paranormaalne pool (lk 6) Pildid (lk 7) Kasutatud kirjandus (lk 10) 2 1.7 1 Ajalugu 1.1 16.sajand Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates Moisekatzi( eesti k. Mooste) Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille läänistas Poola kuningas Stefan Bathory 16. sajandi lõpus Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturzile. Kuni Poola võimu lõpuni kuulus see küla tema pojale Caspar Sturzile. 1625. aastal kuningas Gustav Adolf läänistas Moisekatzi ja Kaugositzi (eesti k. Kauksi) mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, kellele need kuulusid veel 1639. aastal. Varsti pärandas ta mõisad oma pojale Nicolaus von Güntersbergile, kelle surma järel läksid need 1653. aastal avatud läänina riigile tagasi. 1660
septembril 1805 132 033 rubla eest 10 aastaks maakonna peamehele Bernhard-Heinrich von Strykile, kellele mõis 27. oktoobril 1820 ka päriseks kirjutati. 1819. aastal kaotati Liivimaal pärisorjus. Tegelikku vabadust see talupojale veel ei andnud, küll oli aga see esimene samm selle suunas. Pärisorjus asendus teoorjusega. Kuigi talupoeg oli vaba, puudus tal isikuvabadus. Bernhardi ja tema laste vahel 20. aprillil 1822 sõlmitud pärandusakti järgi sai mõisa endale poeg (maakohtunik) Aleksander-Georg-Gottlie von Stryk (14.XII 1787 - 14. X 1845) 53 300 rubla eest. See kinnitati aktiga 8. juulil 1842. 5. oktoobril 1845 tehtud testamendi järgi omandas Suure-Kõpu mõisa 60 000 rubla eest tema tookord veel alaealine poeg (hilisem abiõpetaja) Alexander-Otto-Heinrich von Stryk (1839-1903), kellele mõis 23. novembril 1854 ka kinnitati. Alexander - Georg-Goettlieb von Stryk oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa
maakonnasaadikute käes. Keskvõimu korraldused edastati ukaasidena, mis nö alama astmeni 1 Eesti 18. sajandil jõudsid tavaliselt 7-10 päeva jooksul. Käsud saadi kätte patendina. Maakondade tasandil kroonuametkond puudus. Kohtukorraldus: Aadlil oli kõrgem kohtuvõim. Alamastme kohtuteks Eestimaal olid meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president, viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel
põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on
99. Milline on kohtukoosseis erinevates kohtuastmetes ja erinevates menetlustes? Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. 46 Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel (1) Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu
Haridus: · Gümnaasiumite asutamine Tartu(1630) ja Tallinna(1631) · Tartu Ülikooli asutamine (1632, senise gümnaasiumi baasil): · Rootsile usaldusväärsete ja ametnike saamiseks Kirikuelu: · Kirik sai riigilt raha ja tagastati kogudustele kirikumõisad, aga kirikukümniste kehtestamine äpardus Unifitseerimise mõju kohtukorraldusele Kohtukorraldus: 1. Maakohtud: alamad kohtud(3tk) · Juhtis kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik · Kõik piirkonna tsiviil- ja kriminaalasjad 2. Linnusekohtud: teise astme kohtud(3tk) · Likvideeriti varsti, asemele: 3. Liivimaa õuekohus Tartus(1630- ) · Õuekohtude süsteem kehtis Rootsis-Soomes! · Intergreeriminr emamaa tuumikaladega Korrakaitse Liivimaal · Samas ei õnnestunud keskvõimu soov kehtestada Rootsi õigus LM-l:
LIivimaal ei olnud ühtegi seisuslikku omavalitsust, kes oleks riigile konkurentsi suutnud pakkuda. Erand Riia, kus oli riia kohtusüsteem, kuid ta ei sekkunud riiast väljapoole jäävate asjadega. Liivimaal peaaegu 100 % domineerib riiklik kohtusüsteem. 1630 viiakse läbi kohtureform( Skyte). Uus kohtukorraldus, mis täielikult erineb Poola.aegsest korhtust. Alamastme kohtuks saab maakohus. Eesti alal Tartus ja Pärnus. Eesotsas maakohtunik, 4- 5 assessorit. Kohtusessioonid toimuvad 2 korda aastas. Erinevus Eestimaast see, et kui maakohus on arvestanud varasemat ja sel ajal kehtivat riigi õigust siis Liivimaa kohtud töötavad paljuski rootsi seaduste alusel. Kohtu kompetentsi kuuluvad tp, sõjaväelased, vaimulikud aga MITTE aadlikud. Tegeleb nii tsiviil kui ka kriminaalasjadega. Rida asju, mida maakohus arvestada ei saa. Maakohus oli alamastmekohus, kõrgemaks instantsiks liivimaal on Tartu õuekohus
annaabi.ee 
