prillid. Järgmisel hommikul läksid Ralph, Põssa, Eric ja Sam prille tagasi küsima aga Jack ei olnud nõus neid andma ning Põssa tapeti, Eric ja Sam võeti vangi. Ralph sai ainult põgenema ning varjas ennast metsas, aga Jack ja tema kaaslasd panid metsa põlema et Ralph sealt välja suitsetada ning see õnnestuski neil. Ralph jooksis elu eest Jackil ja tema kaaslastel eest ära. Ralph jõudis rannale ning komistas otsa Ohvitserile kes oli suure suitsu peale kohale tulnud ning siis viis ohvitser need lapsed, kes olid ellu jäänud, koju. Andre Kauk 8A klass
Tema tapavad natsid. Robertil on armulugu ühe neiu Patiga. Pat on suremas tuberkuloosi. Auto nimega Karl müüdi maha, et aidata Roberti pruuti. Maalib väga sünge olustiku, et sellise ühiskonnas ei saagi olla unistusi. *,, Triumfikaar'' peategelane on Saksamaalt gestapo(natside?) eest põgenenud varjunimega Ravic. Elab Prantsusmaal ja teeb ühe kirurgi eest tööd. Teemad: 1) Ravici armulugu keevalise kirgliku Joanega, naine sureb. 2) Ravici kättemaks gestaapo ohvitserile, kes piinas Saksamaal teda ja tema endist tüdrukut Sibil'it. Põgenedes tapab ohvitseri ja on rõõmus oma teo üle. SÕNUMID:*sõda on halb ja hävitab palju elusid, ka nende omasid, kes sõjas ei hukku. *Poliitikud võiksid tavainimesel lasta rahus elada aga nad ei tee seda. * Elu on hinnaline ja seda tuleb väärtustada.
kuulates, lugesid minategelase raha ning lõpuks midagi kartma hakates pugesid kapi ja seina vahele, kust nad ise enam välja ei saanud. Vanaema, ema ja Paula tulid koju ning päästsid nad pika pusimise järel lahti. Minategelaseni jõudis arvamus, et kõik, mis ümberringi oli, oli vaid kuju võtnud aeg. Järgmisel päeval läks minategelane vanaemaga koos kolhoosi väljadele lehma söötma. Nad jäid aga ohvitserile vahele, kes lubas sellest mitte teatada, kui vanaema võtab endale püssi ja hakkab patrullis käima. Vanaema oli vihane, ent nõustus. Ühel hommikul hakati mullikat tapma. Laps kamandati tuppa, ta kuulis siiski emalt, mis toimub ning hiilis lauda peale pealt vaatama. Kui mullikas surnud oli, põgenes ta metsa. Ta jooksis seal ringi ning kui nägi Liisut tulemas, hakkas koera mängima, et mitte Liisut näha. Ta ei tahtnud Liisuga ikka rääkida, end siiski kutsus mt ta
Kunagine värviline univorm asendati juba enne I maailmasõda odava ja otstarbeka välihalliga. Nüüd on kasutusele võetud laiguline kamuflaaz ja kuulivestid. Massiga enam rünnakule ei minda, iga sõduri hukkumist kajastab meedia. Samas on vana kooli sõjapidamise ,,õilsate" viiside asemele siginenud kuratlik petukaup. Kuigi Genfi 4 konventsioon kehtib veel, on kadumas sõjamehele - eelkõige ohvitserile - vähemalt ideaalis loomuomane või sissekoolitatud au- ja häbitunne. Clausewitzi ajal peeti sissisõda alatuks. Nüüd on vabadusvõitlus tõmmanud ülle terrorismi vormi. Käes on äärmine piir. Kui nii edasi läheb, on meid kõiki ootamas bellum omnium contra omnes (kõigi sõda kõigi vastu) - olukord, mis Thomas Hobbesi sõnul iseloomustas inimühiskonda enne riigi tekkimist. Kummalisel moel sisendab Clausewitzi raamat isegi paadunud patsifistidesse erilist
Ta ei suutnud luua lähedasi ja kestvaid sõprussuhteid ning tal polnud tegelikult lootust endaga toime tulla ega ühiskonnaga, mida ta omaenda suutmatuse pärast põlgas. Sõda pakkus talle väljapääsutee. See andis tema elule esmakordselt mõtte, andis talle seltsimehed, välise distsipliini. Regulaarse tegevuse, heaolutunde ja mis kõige olulisem kuuluvustunde. Rügemendist sai tema kodu. Kui ta 1916. aastal haavata sai, olid tema esimesed sõnad väeosa ohvitserile järgmised: ,,Asi polegi vist nii hull, ma võin teie juurde rügementi jääda." ,,Tormilise vaimustuse võimuses langesin ma põlvili ja tänasin kogu südamest Taevast, et mul oli õnne seekord ellu jääda. ..Nüüd algab minu maise elu suurepäraseim ja unustamatu aeg." - Hitler ,,Mein Kampfis" oma tunnetest esimese maailmasõja alguses. 10. novembril tehti teatavateks, et Saksamaa on nüüd vabariik, et sõda on kaotatud ja et sakslased
Kuid siis käis komandant välja trumbi, lubades Linkhorstile tema surmaotsuse tühistamist, kui ta annab välja Kingissepa varjupaiga. "Kas annate ausõna?" nõudis Linkhorst. Selle saanud, teatas mees ülekuulajale, et Kingissepp varjab ennast Karu tänaval kommunistidele Salomonia ja Juliane Tellmannile kuuluvas korteris. Tallinna komandant kutsus kohe välja Kaitsepolitsei ametnikud ning andis samas ka 40 sõdurile ja ohvitserile käsu Kingissepa varjupaik sisse piirata. Kingissepa salakorterit rünnati 3. mail kell 1 öösel. Toimunust koostati hiljem kaks suisa vasturääkivat raportit, sõjaväelaste ja kaitsepolitseinike oma. Neist esimese järgi tungisid ohvitserid majja ühes KAPO Tallinna osakonna ülema abi Julius Palmiga, "kes ainus julge kaitsepolitseinik oli". Kingissepa tuppa viiva salaukse lõi veltveebel Tamm püssipäraga lahti ja tormas koos kahe ohvitseri ja Palmiga sisse
Seesugune olukord annab edasi eestlase kohta ühiskonnas, olgugi et voorimeeste puhul pole kirjas, kellega täpselt tegemist on. Nimelt polnud eestlasel võimalik haridust omandada ning sellest võis tuleneda ka kehv võõrkeelte oskus, mil kõnes võidi hakkama saada, kuid grammatiliselt ei pruukinud kõik alati õige olla. Raamat lõppeb lõbusa seigaga professor C-st, kes ühel ballil mõnusalt aega veedab ning kogemata ohvitserile varbale astub. Ta ei vabanda teo eest ning ta saadetakse peolt koju. Kottpimeda Tartu tänaval koperdab ta tudeng Blaule otsa, kes pakub abi, kuid C otsustab tänavale pikali jääda. Seesugune humoorikas lugu raamatu lõpus vihjab baltisakslase naermisele, kohati ka iseenda üle. Dr Bertram on isegi kirjutanud, et kombeks on lahku minna naljaga, mis näitab, et loomu poolest olid baltisakslased
Kahe aastaga jõudis ta omandada nn. Rindeohvitseri kohustusliku lahinguordenite komplekti. Ohvitseride seal hinnatuim vapruse märk- Georgi orden- jäi küll saamata, aga küllap tulenes see üksnes sobiva juhuse puudumisest. JK suhteid alluvatega iseloomustab kõige paremini tõsiasi, et pärast Veebruarirevolutsiooni taotlesid sõdurid oma ülemale IV järgu Georgi risti, mida annetati tavaliselt üksnes alamväelastele ning mis oli igale ohvitserile suureks tunnustuseks. Oluline on seegi, et Tartu päevil, mil JK oli teravas vastuolus enamlastega, ei söeandunud viimased sõdurkonnas populaarse rindeohvitseri vastu midagi radikaalset ette võtta. Pagunite kandmise eest anti JK küll tribunali alla, kuid see piirdus avaliku vabandamise nõudmisega. Kodumaal tegi JK ootamatuilt kiirelt sõjaväelist karjääri. Olles määratud tagavarapataljoni ülema abiks, tuli seni komando ja roodu juhtimisega piirdunud JK-l hakkama
ürikut. Tähtsaimad teosed on "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Viimane jäi kahjuks lõpetamata. Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. Suured väejuhid nagu generalissimus Aleksandr Suvorov ja Napoleon Bonaparte on väljendanud arvamust, et Caesari kirjatöödega tutvumine peaks igale ohvitserile lausa kohustuslik olema. Caesarist rääkides võime rääkida kui riigimehest, väejuhist, kõnemehest, ajakirjanduse loojast, inseneriteaduse pioneerist, sõjakunsti arendajast ning salakirja ja päikesekalendri loojast. Loomulikult tegeles Caesar ka õigusmaailmas. Tõenäoliselt ei leidu inimest, kes ei oleks vähemal või rohkemal määral sellest mehest kuulnud. Juba tema nimi on väga võimukas. Sellest
Sümbolid ja keel verbaalne suhtlemine Mitteverbaalne kommunikatsioon(Kineesika) kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus. Sarnaselt kõneldavale keelele, sõltub ka zesti tähendus kultuurist. Mõnede zestide tõlgendamine võib suuresti erineda ühiskonniti, kusjuures teised, nagu näiteks naeratus näivad olevat igas kultuuris sama tähendusega. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees zesti tähendus samuti muutuda: auandmine ohvitserile on austuse märk sõjaväebaasis aga oma vanematele auandmine võib tähendada lugupidamatust. 30. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Ehk siis kuidas meie keeles kajastuvad ümbruskonnas kogetud tegevused, asjad, ümbritsev ühiskond. Nt eskimotel vähe sõnu kõrbe kirjeldamiseks. Ning kes on lugenud Kaja Kahu ,,Minu Guatemalat", saab teada, et kuna seal ilm on kogu aeg suhteliselt sama, polegi olemas sõna ,,ilm"
värvi erinevatesks väljendusteks, ameerika vihmametsa indiaanlastel olemas kümneid ja kümneid sõnu väljendamaks rohelist värvi, puudub sõna "lumi" ja "jää" Mõnende zestide tõlgendus võib suuresti erineda ühiskonniti, kusjuures teised, nagu nt. naeratus, näivad olevat sama tähendusega igas kultuuris. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees zesti tähendus samuti muutuda: ohvitserile auandmine sõjaväebaasis on austuse märk, oma vanematele auandmine võib tähendada aga nt. lugupidamatust. 26. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. SapiriWorfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt
Sümbolid ja keel verbaalne suhtlemine Mitteverbaalne kommunikatsioon(Kineesika) kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus. Sarnaselt kõneldavale keelele, sõltub ka zesti tähendus kultuurist. Mõnede zestide tõlgendamine võib suuresti erineda ühiskonniti, kusjuures teised, nagu näiteks naeratus näivad olevat igas kultuuris sama tähendusega. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees zesti tähendus samuti muutuda: auandmine ohvitserile on austuse märk sõjaväebaasis aga oma vanematele auandmine võib tähendada lugupidamatust. 26. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Kuidas ühiskonda tajutakse? Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 3
Püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud toetav keskkond, hoiakuloome. Osalised pole omavahel tingimata tuttavad. Agregaat inimesed on lähedal, kuid isiklikku suhet nendega ei ole. Impersonaalne seos, lähedaloleku tunne. Suhete klassifikatsioon sisu järgi · Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Meie seosed teiste inimestega on väliselt määratletud, normidega paika pandud. nt: austan vanemaid/allun ohvitserile · Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend suhtevälise eesmärgi saavutamiseks. · Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad suhted. Fokusseeritud teisele inimesele kui isikule. Sõprus, armastus.. · Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. nt tere ütlemine taaskinnitab tutvust, näitab seost/kuuluvust. Suhtevaegus · Üksindus Weiss:
erineda? Sümbolid ja keel verbaalne suhtlemine Mitteverbaalne kommunikatsioon(Kineesika) kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus. Sarnaselt kõneldavale keelele, sõltub ka zesti tähendus kultuurist. Mõnede zestide tõlgendamine võib suuresti erineda ühiskonniti, kusjuures teised, nagu näiteks naeratus näivad olevat igas kultuuris sama tähendusega. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees zesti tähendus samuti muutuda: auandmine ohvitserile on austuse märk sõjaväebaasis aga oma vanematele auandmine võib tähendada lugupidamatust. 48. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. Sapiri-Worfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. 49
Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada. 45. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Verbaalne suhtlemine on sümbolid ja keel. Mitteverbaalne suhtlemine on kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus. Näiteks naeratus näib olevat igas kultuuris sama tähendusega. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees zesti tähendus samuti muutuda: au andmine ohvitserile on austuse märk sõjaväebaasis aga oma vanematele auandmine võib tähendada lugupidamatust. 46. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. Keel ja maailma tajumine. Näiteks on eskimotel terve hulk sõnu lume kirjeldamiseks, kuid puuduvad sõnad rohelise värvi erinevateks
vaid on ühe Preisi ohvitseri hüüdnimi. Kiitsakas, pedantne mees. Loss, mille asukad on Preisi ohvitserid, on vallutanud küla ja lõhuvad lossis asju ja otsustasid korraldada peo, aga mis pidu on ilma naisteta. Tuuakse prostituudid kohale, preili Fifi korraldajate hulgas. Lauas söödi õhtust ja preili Fifi hakkas mõnitama neid naisi, mitte ameti pärast, vaid et teie, prantslased, olete niisugused, niisugused ja niisugused. Üks prostituutidest vihastab niivõrd, et torkab ohvitserile kõrri. Teine teema on talupoegade teema. Ütleb, et talupoeg peab vastutama oma elu eest, talle ei saa lõpmatuseni kaasa tunda. Niisugune novell ,,Ristsed". Üsna õõvastav lugu. Lugu sellest, kuidas ühte väikest beebit minnakse talveajal ristima. Tehakse ohtrasti veini ja külm on ka, lähevad selle beebiga, ja ristivad beebi ära, küll aga hakkavad jooma ja laaberdama. Külmetavad selle lapse surnuks. Teine, millele talupoegade juures tähelepanu pöörab on rahaahnus
Kiitsakas, pedantne mees. Loss, mille asukad on Preisi ohvitserid, vallutanud küla, lossis lõhuvad asju ja otsustavad korraldada peo, aga mis pidu on ilma naisteta. Tuuakse prostituudid kohale, preili Fifi korraldajate hulgas. Lauas süüakse õhtust ja preili Fifi hakkab mõnitama neid naisi, mitte ameti pärast, vaid et teie, prantslased, olete niisugused, niisugused ja niisugused. Üks prostituutidest vihastab niivõrd, et torkab ohvitserile kõrri. Teine teema on talupoegade teema. Ülteb, et talupoeg peab vastutama oma elu eest, talle ei saa lõpmatuseni kaasa tunda. Niisugune novell ,,Ristsed". Üsna õõvastav lugu. Lugu sellest, kuidas ühte väikest beebit minnakse talveajal ristima. Tehakse ohtrasti veini ja külm on ka, lähevad selle beebiga, ja ristvad beebi ära, küll aga hakkavad jooma ja laaberdama. Külmetavad selle lapse surnuks. Suhtumine umbes niimodi, et tundevaesus
Suhete klassifikatsioon: formaalne Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt-subjekt suhteks Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad. Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. Suhtevaegus Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks: - Emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid, katkenud lähisuhted),
Dialoog: võime subjekt-subjekt suhteks Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus 20 Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? Suhted, kus suhe/seos teise inimesega on vahenidks/instrumendiks suhteväliste asjade saavutamiseks. Nt käin vastiku naabrimehega kaarte mängimas, teades et ta on kuskil firmas tegija; hoian ämmaga häid suhteid selleks, et pärandust saada või et mitte oma mehega riidu minna.
inimesed. Teise mehega, kes oli joodik, saadud lastest tulevad alamkihi esindajad. Zola käsitleb jõgiromaanis pärilikkuse ja bioloogilis-füsioloogilist seaduspärasust. Zola abiellus ka teist korda, 20-aastasesse naisesse, kellega said kaks last. Aastal 1898 kirjutas Zola Prantsuse presidendile avaliku kirja ,,Mina süüdistan", mistõttu pidi aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas kritiseeris ta juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja. Ohvitserile mõisteti eluaegne vanglakaristus, kuid Zola uskus, et mees on süütu. Emile Zola suri vingimürgituse tagajärjel. Tema hilisesemat loomingut iseloomustavad mõtted, kuidas sotsiaalset võrdsust kehtestada ja ühiskonda paremaks muuta. Zola parimaks romaaniks peetakse ,,Söekaevureid". Romaani jaoks kogus ta suure hulga materjali, väljavõtteid kirjandusest. Ta käis Põhja-Prantsusmaa söerajoonis, tutvus kaevanduste ja töölistega. Tulemuseks oli faktirohke ja detailne olustikupilt.
Suhete klassifikatsioon: formaalne • Diaad. Olulisim, emotsionaalseim. Dialoog: võime subjekt- subjekt suhteks • Triaad: kolmiksuhe kui maailma mudel. G.Simmel • Grupisuhted: püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus • Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome • Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi • Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. • Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? • Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad. • Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. Suhtevaegus • Üksindus (loneliness), mida Weiss (1975) jaotab kaheks: – Emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid, katkenud
nooremveebli auastme. rahuaja rühmaülema ning sõjaaja 73 KAITSEVÄETEENISTUS JA KAITSEväeDISTSIPLIIN kompaniiülema kohustuste täitmi- mekursusele, mis kestab kaks aastat seks. Kadetid omandavad teadmisi ja mille jooksul on lõpetajal võimalik valitud sõjalisel erialal ning neil kuju- saada magistrikraad. Keskastmekur- nevad ohvitserile vajalikud tõekspida- suse lõpetamine on ka eelduseks kan- mised. dideerida Balti Kaitsekolledzisse, kus omandatakse staabitöö oskused bri- Põhikursusel omandavad kadetid ra- gaadi tasemel. kenduskõrghariduse sõjaväelise juhti- mise erialal, lõpetajad saavad noorem- Kõiki kaitseväes vajalikke erialasid pole Eestis spetsialistide vähese vaja-
poole, kust Phoebus teda kutsus, taarudes ja segase pilguga nagu lind, keda on halvanud mao pilk. Pilk hiljem tõusis uksevaip ja lävele ilmus mustlanna näost punasena, kohkununa, hingetuna, suured silmad maha löödud, julgemata ühtki sammu edasi astuda. Berangere lõi käsi kokku. Tantsijanna jäi lävele liikumatult seisma. Ta ilmumine tekitas noortes tütarlastes imeliku tunde. Kahtlemata oli kõigil ebamäärane ja alateadlik soov ilusale ohvitserile meeldida ja hiilgav munder pani neid kõiki koketeerima. Kui ta nende keskel viibis, valitses nende vahel mingi varjatud, salajane kadedus, mida nad ise vaevalt 234 tunnistasid, mis aga sellest hoolimata iga silmapilk nende liigutustest ja sõnadest välja paistis. Et nad kõik olid peaaegu võrdselt ilusad, võitlesid nad võrdsete relvadega ja igaühel võis võidulootust olla. Mustlanna ilmumine rikkus järsku seda tasakaalu. Ta oli nii haruldaselt
Kui sõiduki rattad keerlesid peenes liivas, kuulis mileedi valju kohinat ning sai aru, et seda tekitasid järsu kalda vastu murduvad lained. Sõiduk läbistas kaks võlvialust ja peatus lõpuks neljanurgelisel süngel hoovil. Peaaegu kohe avanes sõiduki uks, noormees hüppas kergelt maha ja ulatas käe mileedile, kes sellele toetudes astus omakorda küllaltki rahu likult maha. «Siiski olen ma vang,» ütles mileedi, vaatas ringi ja tõstis siis kõige veetlevama naeratusega silmad ohvitserile. «Kuid ma olen kindel, et mitte kauaks. Minu südametunnistus ja teie viisakus, mu härra, on kindlaks pandiks,» lisas ta. Kuigi kompliment oli peen, ei vastanud ohvitser midagi. Siis võttis ta oma vöölt väikese hõbedase vile, sellise, nagu neid kasutavad pootsmanid sõjalaeval, ja vilistas kolm korda, iga kord erinevalt. Vile peale ilmus 516 mitu meest, kes rakendasid lahti vahus hobused ja viisid sõiduki varju alla.
annaabi.ee 
