potentsiaalist. Selle tagajärjel muutub potentsiaal piki maapinda lähenemisel välgust tabatud kohale. Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem potentsiaalide erinevus (pinge) tekib tema kahe jala vahel. Sammupinge on seda suurem, mida pikem on samm. Ohu piirkonnas võib seista jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega, siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Sellises ohualas pole ka soovitav liikuda hüpates, sest tasakaalu kadumisel võib kukkuda kätele ning saadakse endisest tugevam elektrilöök. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). Elektrilöögi saamine tuleneb sellest, et mõlemad puutepunktid asuvad juhtme maaga puutumise kohast erineval kaugusel ja seetõttu on nad erineva pinge all. Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus, seda
vähegi võimalik. Abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul. . Suur risk – Kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik. Kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö lõpetada. . Talumatu risk – Riski vähendamine on vältimatu. Töö tuleb koheselt peatada, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. Bioloogilised ohtutegurid jagatakse nelja ohurühma: I ohutegur: Ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist Võivad põhjustada allergiat II ohutegur: Ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist Võivad ohustada töötaja tevist Ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale Nende vastu on olemas tõhusad ennetusvahendid ja ravivahendid III ohurühm:
Kui võimalik, püüda vähendada. TEATUD RISK - vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul. TÕSINE RISK kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö peatada/lõpetada. VÄGA TÕSINE RISK riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada, selle riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. RISKI HINDAMINE I Tagajärg OHUTU VÄHEOHTLIK ERITI OHTLIK Esinemise tõenäosus (võivad tekkida (võivad tekkida (ohtu või kerged vigastused vaevused, koormust esineb või vaevused) -1 vigastused, märkimisväärselt) kutsehaigused) -2 -3
...............................................7 1.2.1 Ehitise tuleohud ja nende ennetamine....................................................7 1.2.2 Asutuse tõenäolisemad tulekahju stsenaariumid koos kirjeldusega ning tulekahju vältimise meetodid...........................................................................9 1.3Tulekahjust teavitamise juhis.......................................................................10 1.3.1 Ehitises ja ohualas viibivate inimeste tulekahjust teavitamise kord, tulekahjuteate Häirekeskusele edastamise kord ja ametnike omavahelise kommunikatsiooni kord.................................................................................. 10 1.3.2 Tulekahjuteate kontrollimise kord..........................................................13 1.4Evakuatsiooni läbiviimise juhis.....................................................................14 1.4
Keskmine risk (III tase) Vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik. Abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul. Suur risk (IV tase) Kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik. Kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö lõpetada. Talumatu risk (V tase) Riski vähendamine on vältimatu. Töö tuleb koheselt peatada, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. TELEFONIMÜÜJA TÖÖKOHAL ESINEDA VÕIVATE OHUTEGURITE RISKITASEMED, VÕIMALIK TERVISERISK NING SOOVITUSED RISKITASEME VÄHENDAMISEKS: FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA- Müra tekitavad elektroonilised seadmed ja teiste müüjate rääkimine, kuna kõik viibivad ühes ruumis. Mõju tervisele- väsitab ja koormab närvisüsteemi (une-, toitumishäired, stress, halb enesetunne). Riski tase : I
mittenakkuslik hepatiit. Nakkuslikku hepatiiti põhjustavad mitmed otseselt maksas paljunevad ja seda kahjustavad viirused, mis koondatakse ühise nime `hepatiidiviirused' alla. A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Ohustatud isikud: Vältimine: · reoveepuhastuse töötajad · tõhus kätepesu peale ohualas viibimist · vaktsineerimine on võimalik B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B- hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. Ohustatud isikud: Vältimine:
kasutada. Töövahendi osad (platvormid, trepid jms.), kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema piiretega, mis tagavad inimesel ohutuse. Samuti ei tohi need põhjustada libisemist, komistamist, ega kukkumist. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised Eelnevalt nimetatud seadmed peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Kõik töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega, et need täielikult ja ohutult seisata. Energiast põhjustatud ohud Kasutaja peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. Töövahendi kasutamisel peavad olema minimeeritud gaasi-, auru-, vedeliku-, suruõhu- või muust energiast lähtuvad ohud
Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema 5 ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire- või seadis, mis takistab juurdepääsu ohualasse. Kasutaja peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. Töövahendi kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel tagab tööandja valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise. [1, lk 75-82]
raskus samas kas tõsine või mõõdukas. Taolised ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist (soovitavalt juba 1-3 kuu jooksul pärast riski hindamist). Talumatu risk (V tase) - oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. 3. Ohutegurite identifitseerimise meetod Paljudel juhtudel ei ole kõiki töökeskkonna ja tervise vahelisi seoseid võimalik ette näha või on nad liiga spetsiifilised, mistõttu töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja selle alusel koostatud määruses on sõnastatud ainult olulisemad ja enamlevinumad ohutegurid: 3.1 Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus,
Töövahendi osad, platvormid, trepid ja muud alad, kus kasutaja töö ajal viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. 2.Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või tööreziimi muutumine peab olema välistatud. Kõik töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks seiskamiseks. Kui töövahend või selle osa on seiskunud, tuleb selle energiavarustus katkestada. 3.Ohutust tagavad seadised Töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale
Keskmine risk (III tase)– vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõud tuleks rakendada 3-6 kuu jooksul. Suur risk (IV tase)– kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitasme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö peatada/lõpetada. Talumatu risk (V tase)– riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. 4 Esinemissageduste iseloomustus Tõenäoline– esineb vähemalt kord kuue kuu jooksul; Võrdlemisi ebatõenäoline– esineb vähemalt kord viie aasta jooksul; Väga ebatõenäoline– esineb kord tööstaaži jooksul. Tagajärgede iseloomustus Väheohtlik - näiteks pindmsie vigastused, kerged marrastused, silmaärritus (tolmust), tervisekahjustus, mis põhjsutab ajutist ebamugavust;
§ 3. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised (1) Töövahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. (2)Töövahendi juhtimisseadis peab üldjuhul paiknema väljaspool ohuala. Selle sihipärane või ettekavatsematu kasutamine ei tohi põhjustada lisaohtu. (3)Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Kui see ei ole võimalik, peab automaatne hoiatusseadis andma enne töövahendi käivitumist hoiatussignaali. Käivitusele eelnev viivitusaeg peab olema piisav töötajate lahkumiseks ohualalt või töövahendi käivitumisel või seiskumisel tekkivaid ohte vältivate abivahendite kasutamiseks. (4)Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või tööreziimi muutumine peab olema välistatud. See saab toimuda ainult selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku mõjutamisega
raskus samas kas tõsine või mõõdukas. Taolised ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist (soovitavalt juba 1-3 kuu jooksul pärast riski hindamist). Talumatu risk (V tase) - oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. TÖÖKOHA KIRJELDUS Töökoht – kodukontori töötaja. Ruumis töötab üks inimene. Ruumi üldpind on 12m 2. Töökoht asub akna all. Peamised ülesanded: o Kõnedele vastamine o Dokumentide paigutamine mappidesse Töö kuvariga o Kujutis kuvaril on püsiv ja terav. o Heledus ja kontrast on rahuldavad. o Ekraanil puuduvad peegeldused. o Kuvar asub töötaja ees, silmade ja erkaani vahekaugus on umbes 55cm. o Töötamisel on käed laual.
tegevuskava koostamisel. Keskmine risk (III tase) – tuleb plaieerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest. Suur risk (IV tase) – iimetatud ohud iõuavad kiiret abiiõude rakeidamist. Talumatu risk (V tase) – riski väheidamiie oi vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada eiie, kui risk oi kõrvaldatud või väheidatud. Kui väheidamiseks vajalikke abiiõusid ei saa rakeidada vaheidite puudumise tõttu, oi töö ohualas keelatud. Tabel 2. Bioloogiliste terviseriskide hiidamiseks kasutatud riskimaatriks Tõenäosus Tagajärjed Reaalie kokkupuutevõimalus 2. ohugrupi ohutegur 3. ohugrupi ohutegur Väheie risk Vastuvõetav risk Nakatumiie väheleviiud I II Vastuvõetav risk Keskmiie risk
Juhtimis, kontrollja hoiatusseadised Töövahendi käivitamise, seiskamise ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Töövahendi käivitamine ja seiskamine peab üldjuhul paiknema väljaspool ohuala. Selle sihipärane või ettekavatsematu kasutamine ei tohi põhjustada lisaohtu. Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma, et keegi ei viibi ohualas. Töövahendi juhtimissüsteem (käivitamine, seiskamine, hoiatusseadised) peab olema ohutu. Ohutust tagavad seadised Kasutajal on keelatud omavoliliselt lahti ühendada, muuta või teisaldada töövahendi ohutust tagavaid seadiseid. Töövahendi kasutamine Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see on ettenähtud. Töövahendi ettenähtust erinevates tingimustes kasutamisel peab tööandja rakendama täiendavaid ohutusabinõusid.
Keskmine risk (III tase) – tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest. Suur risk (IV tase) – nimetatud ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist. Talumatu risk (V tase) – riski vähendamine on vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui risk on kõrvaldatud või vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. Võimalikest ohuteguritest valiti edasiseks analüüsimiseks need, mis kujutavad endast reaalset ohtu tervisele ja millega puututakse kokku igapäevases tööprotsessis. 3. TÖÖKESKKONNA VAATLUS JA ÜLDHINNANG 4.1 Asutuse ja töökoha üldine iseloomustus Äripäev AS asub Tallinnas, Pärnu mnt 105 olevas büroohoones. Hoone valmis 1998 aastal ning selle ehitusalune pind on 2317. Hoone on 14-korruseline ning hinnatav töökoht asub 3 korrusel.
meetmete rakendamine riski vähendamiseks 3-6 kuu jooksul, kui see on majanduslikult võimalik. Riskitase IV: Suur risk kui tööprotsessis esinev risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb koheselt kasutusele võtta ohutusmeetmed ja riskitaset alandada. Kui see pole 1 kuu jooksul võimalik, tuleb töö peatada. Riskitase V: Talumatu risk kui risk on töötajale talumatu, tuleb töö koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni. Sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. 2. TÖÖKESKKONNA LÜHIKIRJELDUS Hoteeli köök ja laoruumid on avarad ja asuvad renoveeritud tall- tõllakuuris esimesel korrusel välisuste vahetus läheduses. Seetõttu esineb töökohal suurt temperatuuride kõikumist. Köögis on olemas sundventilatsioon, mis tekitab palju müra. Sobiv temperatuur tagatakse tööruumides keskkütteradiaatoritega, mida töötajad ise vastavalt vajadusele reguleerida saavad. Aknad on ruumides väga väikesed ja neid on
raskus samas kas tõsine või mõõdukas. Taolised ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist ( soovitavalt juba 1-3 kuu jooksul pärast riski hindamist); talumatu risk (V tase) oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. 2.2. Riskitasemete iseloomustus Riskitase I-II: Madal risk - kui risk on madal ja määratud lubatavaks on soovitav tagada, et madal riskitase püsiks ka edaspidi. Madal risk on lubatud. Riskitase III: Keskmine risk kui riskitase on keskmine ja hinnatud lubatavaks on soovitav praktiseerida tegevusi taseme alandamiseks. Risk on lubatud. Riskitase IV-V: Kõrge risk kui riskitase on kõrge ja see on hinnatud lubamatuks, on
Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan koostatakse ettevõtte riskianalüüsi põhjal. Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis sisaldub järgmine teave: 1) käitises päästetöö algamise ja koordineerimise ning Päästeameti, Tehnilise Järelevalve Ameti ja kohaliku omavalitsuse üksusega sidepidamise eest vastutava isiku nimi või ametikoht, ja kontaktandmed; 2) ettevõtte tegevusala, töötajate arv, ohuala suurus, mille peab esitama asendiplaanil, ning inimeste ligikaudne arv ohualas; 3) ülevaade ja kirjeldus rakendatavatest meetmetest mis tahes võimaliku ja suurõnnetuse käivitumise seisukohalt olulise olukorra või sündmuse kontrollimiseks ja tagajärgede piiramiseks. Ülevaade sisaldab ka kasutuses kaitsevahendite ja ressursside loetelu; 4) kasutatavad abinõud õnnetuse mõjupiirkonnas olevatele inimestele ohu vähendamiseks, varajase hoiatuse süsteemi kirjeldus ja juhised ohuolukorras käitumiseks;
6 kuu jooksul. Suur risk – kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitasme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö peatada/ lõpetada. Talumatu risk – riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud 3 TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS Ettevõte on 2002 aastal loodud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis alustas tegevust PVC ehk plastakende ja –uste tootmisega. Ettevõte tegeleb rehau profiilist PVC akende ja uste, puit akende, alumiinium akende ning uste tootmise, müümise, paigaldamise ja viimistlemisega. Käesolevas riskianalüüsis on kajastatud kontori hoones asuva raamatupidaja kabineti
tegevuskava koostamisel. Keskmine risk (III tase) – tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest. Suur risk (IV tase) – nimetatud ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist. Talumatu risk (V tase) – riski vähendamine on vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui risk on kõrvaldatud või vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. Tabel 2. Bioloogiliste terviseriskide hindamiseks kasutatud riskimaatriks Tõenäosus Tagajärjed Reaalne 2. ohugrupi 3. ohugrupi 4. ohugrupi kokkupuutevõimalus ohutegur ohutegur ohutegur Nakatumine Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk vähelevinud I II III
majadnuslikult vähegi võimalik (abinõud tuleks rakendada 3...6 kuu jooksul). 4. Riskitase IV – suur risk- kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik, kui see pole võimalik 1 kuu jooksu, tuleb töö peatada/lõpetada. 5. Riskitase V – talumatu risk- riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. 2 TÖÖKESKKONNA JA ÜLESANNETE LÜHIKIRJELDUS Töökeskkond, milles õpilane õpib, on kodune, kuna tegemist on kodus õppijaga. Õppetöö toimub ühes toas, kus õpilane üldiselt elab, seega on seal nii õppetööks vajalikud asjad (kirjandus, õppimisvahendid, tehnika jne) ning ka õppimiseks mitte vajalik (nt voodi, televiisor jne). Liikumisala on takistusteta, seega kukkumis- ega libastumisohtu pole. Õppetöö
majanduslikult vähegi võimalik; abinõu tuleks rakendada 3....6 kuu jooksul. Suur risk- kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitaseme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul tuleb töö peatada/lõpetada. Talumatu risk- riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid
liikumisruum või paigaldatud kaitsepiirded. (4) Sõidukite liikumisteede ning jalakäijate uste, väravate, ülekäikude ja treppide vahel peab olema piisav vahemaa. (5) Liikumisteed ja -suunad peavad olema selgesti märgistatud, neid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. (6) Kui ehitusplatsil on piiratud juurdepääsuga ohualad, tuleb need märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks kõrvalised isikud. Ohualas võib töötada ainult vastava eriväljaõppe saanud töötaja ning tema kaitseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid. §20. Laadimisestakaadid ja -kaldteed (1) Laadimisestakaadid ja -kaldteed peavad vastama veokite ja laaditavate veoste mõõtmetele. (2) Laadimisestakaadil peab olema vähemalt üks väljapääs. (3) Laadimisestakaadid ja -kaldteed peavad olema ohutud. §21. Liikumisruum töötamiskohal
korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). Elektrilöögi saamine tuleneb sellest, et mõlemad puutepunktid asuvad juhtme maaga puutumise kohast erineval kaugusel ja seetõttu on nad erineva pinge all. Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sammupinge on seda suurem, mida pikem on samm. Ohu piirkonnas võib seista jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega, siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Sellises ohualas pole ka soovitav liikuda hüpates, sest tasakaalu kadumisel võib kukkuda kätele ning saadakse endisest tugevam elektrilöök. Sammupinge sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist on madalpinge liinidega (alla 1000 V), siis loetakse inimesele ohutuks alaks see, mis jääb kaugemale kui 5m juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m.
Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, peab jalakäijatele olema tagatud ohutu liikumisruum või paigaldatud kaitsepiirded. Sõidukite liikumisteede ning jalakäijate uste, väravate, ülekäikude ja treppide vahel peab olema piisav vahemaa. Liikumisteed ja -suunad peavad olema selgesti märgistatud, neid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. Kui ehitusplatsil on piiratud juurdepääsuga ohualad, tuleb need märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks kõrvalised isikud. Ohualas võib töötada ainult vastava eriväljaõppe saanud töötaja ning tema kaitseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid. Esmaabi Ehitusplatsil peavad olema esmaabikapid vajalike esmaabivahenditega, kanderaam, fikseerivate lahaste komplekt jne. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud. Ehitusplats peab olema varustatud hädaabitelefoniga. Telefoni asukoht peab olema märgistatud. Hädaabinumber peab olema välja pandud nähtavale kohale.
·KESKMINE RISK (III tase) tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest. ·SUUR RISK (IV tase) - nimetatud ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist. Abinõud tuleb rakendada 1 3 kuu jooksul. ·TALUMATU RISK (V tase) riski vähendamine on vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. Riskianalüüsi käik ·Töökeskkonna vaatlus ·Küsimustiku tegemine töötajatele ja vastuste analüüsimine ·Töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmine (akrediteeritud labori poolt) ·Ohutegurite ja terviseriskide kirjeldamine (dokumenteerimine) ·Abinõude väljatöötamine ja tegevuskava koostamine abinõude tähtsuse järjekorras ·Erinevate meetmete rakendamine ·Töökeskkonna eeldatav paranemine
annaabi.ee 
