Võisteldierinevapikkusegajooksudes.Nendestkõigetähtsamolikõigelühemdistants. Seeoliühestaadionijooks,millepikkusoliumbes192meetrit.Kõigepikemoli4600- meetrinejooks.Kavasolikarelvisjooks,miskujutasendastjooksmistkooskilbiga. Lisaksjooksudeletoimushobukaarikutevõidusõit,kaugushüppevõistlus,kettaheide. Võisteldimaadluses,poksis,erinevatesrusikavõitlustes. Olümpiamängudekavasolikaviievõistlus.Seekoosneskaugushüppest,kettaheitest, odaviskest,jooksustjamaadlusest. Alatesneljandastsajandiste.Kr.esinesidolümpiamängudelkaluuletajad,kõnemehed, moosekandidjanäitlejad. Kõikidealadevõitjaidautasustativiimasepäevalõpus.Olümpiavõitjaileantiroheline õlipuuoks.Neidaustatijaimetleti.Esimeseksolümpiavõitjaksolikokk. Olümpiamänge peeti peajumal Zeusi auks. Kuna need olid väga tähtsad ja suurejoonelisedpidustused,siiskatkestatiolümpiamängudeajaksKreekaskasõjad. Olümpiamängudeajalviidiläbipidulikkerituaalejaohvritalitusi.
Valga Põhikool TANEL LAANMÄE Uurimistöö Laura Põder Juhendaja: Riho Meri Valga 2015 SISUKORD Sisukord.......................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................... 3 Odaviskest...................................................................................................... 4 Kes on Tanel Laanmäe?.................................................................................. 5 Tee spordini.................................................................................................... 6 Odaviskaja trenn............................................................................................ 7 Eesmärgid ja igapäeva elu...................................
spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Rusikavõistlusel oli osalejateks kaks meest ja kakeldi seal kuni surmani. Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud. Hobukaarikute võidusõidul osales palju võidusõitjaid. Seal käis võistlus mitte kaarikujuhtide, vaid hoburakendite omanike vahel. Seetõttu olid kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed, kes sageli oma ea tõttu enam aktiivset sporti ei teinud.
elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordi võistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus Olümpia hiljem järeltulevate põlvede jaoks Vana-Kreeka kultuuri varamuks.
Võitjaks osutus see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata ning jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Neist kõige raskemaks jõukatsumuseks peeti pankrationi, sest seal võis kasutada nii maaldus- kui rusikavõitluse võtteid. Sellel alal oli lubatud kõik ning vahepeal oli võistlus nii julm, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ning maadlusest. Iga ala järel said jätkata vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja, kui keegi suutis võita kolmel alal kõik esikohad, sai ta ilma maadluseta võitjaks. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus (võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkusid kaarikud kokku ning paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade või rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte
Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Käsitöölised Ateenas Enamus ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja
Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Veelgi rängemaks jõukatsumuseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta esikoha. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus(võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile(tema sai võidu
472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi.
aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslane Christian Plaziat. Maailmameistrivõistluste kavva võeti see ala 1995. aastal Barcelonas. Esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6476 punkti on Dan O'Brieni nimel. Viievõistlus Kergejõustiku viievõistlus oli kergejõustiku võistlusala. Olümpiamängude ajaloos oli see esimest korda kavas 1912. aasta suveolümpiamängudel. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, odaviskest, 200 m jooksust, kettaheitest ja 1500 m jooksust. Punkte arvestati kohapunktide järgi. Ühesuguste tulemuste korral jagati punkte võrdselt (näiteks kui teisele kohale vastava tulemuse saavutasid neli sportlast, said nad kõik 2 punkti). Kui võistleja katkestas, võeti temalt punktid ära ja toimus ümberarvestus. 26 võistlejast 12 pääses osalema neljandale alale kettaheitele. Kuus paremat (ja võrdsete punktide korral ka koha jagajad) lubati 1500 m distantsile.
Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Veelgi rängemaks jõukatsumuseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta esikoha. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus(võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi.
mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Mehed ja poisid osalesid. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Olümpiamängud hakkasid toimuma alates 776 e.m.a Kreeka teater sai alguse viljakus ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest Teatron vaatemängupaik Skenee telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid Orkestra koorile ja pillimeestele mõeldud lavaesine poolkaarkujuline osa. Aleksander Suur elas Babülonis. Kuulsaim ja edukaim väejuht. Homeros VäikeAasiast pärit pime laulik, kes pidavat olema ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" autor.
Võistlejad mähkisid ümber randme ja peopesa pika pehme rihma, mis võimaldas sõrmi rusikasse tõmmata. Hiljem kinnitasid elukutselised atleedid rihmale kõvast nahast rõngad ja metallnaastud. See muutis tugeva löögi isegi eluohtlikuks. Pankraationis võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu. Polnud haruldane, et võistlus lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaughüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid omavahel maadeldes üldvõitja. Neljandal päeval peeti hipodroomil neljahobusekaarikute võidukihutamine. Võidupärga ei saanud aga mitte hobust juhtinud ajur, vaid hobuste omanik. 6 VÕITJATE AUTASUSTAMINE Mängude lõpul anti võitjatele kätte autasud
a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid.Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid ning võisteldi erineva pikkusega jooksudes, hobukaarikute võidusõidus, maadluses, rusikavõitluses ja viievõistluses. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu, hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma
ratsutamine ja kaarikuvõidusõit kulukad tegevused, millest enamik inimesi sai tollal nagu ka nüüdki osa võtta ainult pealtvaatajatena. Kõik see tingis huvi sellise koondumise atleetikale, millel nüüdisaja maailmas pole paralleeli. Ühtlasi näib meile, et kreeka atleetikaalade hulk oli veidralt piiratud. Võistluste kavas olid ainult rusikavõitlus, maadlus, maadluse eriliik mida nimetatakse pankraationiks, neli jooksu ning viievõistlus, mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. ´Programmi harilikult kahe- või mitmekordistati eri vanuserühmade tarvis, kuid seda ei laiendatud kunagi. See kujunes välja juba Olümpias enne aastat 600 e.m.a. ja levis sealt sadadele võistlustele, mida peeti igal aastal kogu kreeka maailmas. Nii palju kui meil on tõendeid, oli see programm muutumatu veel rohkem kui 1000 aastat hiljem,kui neljanda sajandi lõpul m.a.j. üks kristlasest imperaator keelas suured atleetikapidustused nende paganlikkuse tõttu
maratoni jookstakse hoopiski pigem ühele olulisele ajaloosündmusele austuse avaladamiseks (Maratoni lahing), ehkki tänapäeval me seda vahest nõnda ei taju tavainimeste jaoks on tegemist kõigest ühe spordialaga paljudest, mis alati on olümpiamängude kavas olnud. 708. aastal e.m.a. võeti olümpiamängude kavva veel maadlus, mille võitmiseks tuli vastane seljatada kolm korda ning viievõistlus, mis koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest ka need alad on ajakohasemal kujul meie päevilgi säilinud. 688 e.m.a. lisandus rusikavõitlus väga verine ja eluohtlik ala, sest rusika ümber mähiti metallist ogadega nahkrihm, mis tekitas tõsiseid haavu. Kaotaja oli suure tõenäosusega peale võistluse kaotanud ka elu. Tänapäeval pannakse kätte ohutumad poksikindad. 680 e.m.a alustati võiduajamisega hipodroomil, mis mõnikord enamusele võistlejaist õnnelikult ei lõppenud. On teada võiduajamine,
Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Kirjandus ja teater Lüürika Kõige rohkem hindasid kreeklased luuletajate seas Homerost, kuid ka peale teda oli Kreekas andekaid poeete. Erinevalt Homerosest ei kirjutanud nad enam niipalju muistsetes kangelastest vaid oma mõtetest
maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osavõtja surmaga. Öeldi, et pankraation nõuab meestelt lõvi jõudu ning rebase kavalust. Suurimaks sportlikuks saavutuseks peet võita ühel ja samal päeval maadluses ning pankraationis. Sellist atleeti nimetati Heraklese järglaseks. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta üldvõitjaks. Kaugut hüpati hoojooksuta ja tulemuse arvestamisel liideti nähtavasti 3 hüppe pikkused. Hoo suurendamiseks kasutati hüppamisel kivist või metallist käsikuid. Kaugushüpet saadeti flöödimänguga. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljabousekaarikute võidusõidus
ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste oda pikkus jääma vahemikku 2.6 2.7 meetrit ning kaaluma vähemalt 800 grammi. Naiste oda pikkus peab jääma vahemikku 2.2 2.3 meetrit, minimaalne kaal 600 grammi. Oda on varustatud ligikaudu 150 mm pikkuse käepidemega, mis asub oda ra...
Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamäöngude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. pikenesid 3- päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane kolm korda seljatada.Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus, võiduajamione hipodroomil, vabavõitlus ja kilbijooks. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. Aastal 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võisltusi. 3 Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja
472 e.m.a. paiknesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadioni jooks ( 1 staadion = 192.27m; a. 724 e.m.a. pikendati jooksurada 2 staadioni), a. 720 (teistel andmetel a. 716 e.m.a.) võeti lisaks vastupidavusjooksu ( raja pikkus 8.10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadlus tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljata. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest , odaviskest 8 mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõistlus( 688 e.m.a.) võiduajamine hipodroomil (680 e.m.a.) ja kilbijooks ( 520 e.m.a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite ( alla 20- aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud
päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsana võistlusalana staadionijooks (1 staadion = 192,27 m; a 724 eKr pikendati jooksurada 2 staadionini), a 720 (tesitel andmetel a 716) eKr võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 eKr maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr), võiduajamine hipodroomil (680 eKr), vabavõitlus (648 eKr) ja kilbijooks (520 eKr). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 eKr hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võistlusi. (Olümpiamängud 1980: 7)
Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus Olümpia hiljem järeltulevate põlvede jaoks Vana-Kreeka kultuuri varamuks.
Olümpiamängude ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud. Joosti erinevaid pikkusi kuid kõige populaarsem oli ühe staadioni ( 192m) jooks. Kavas oli veel ka hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kokkuvõte Vana-Egiptus ja Vana-Kreeka olid kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid. Nende usk ja religioon olid suuresti tõukajad kultuuri, kunsti, ahitektuuri ja elu arenemises. Tolleaegsest kõrgtsivilisatsioonidest sai alguse tänapäeva teater ja ka paljud teadusharud (filosoofia jne). Kasutatud materjal http://kiisk.wordpress
Olümpiamängude ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud. Joosti erinevaid pikkusi kuid kõige populaarsem oli ühe staadioni ( 192m) jooks. Kavas oli veel ka hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kodus ootasid võitjat suured autasud. Olümpiavõitjatest peeti väga lugu ja nendest vcalmistati ka skulptuure. Nendest pn kasvanud tuntud riigimehed. Kreekast pärit punasefiguuriline vaasimaal Millel kujutatati kahte maadlejat. Teater ja kirjandus. Algselt ei pannud Kreeklased oma ajalugu kirja ja nendest sündmustest
tähelepanu ja seal võidetud medaleid ei arvestata olümpiamängude medalite hulka. Vahemängud pole saanud ROK-i toetust olla võrdseiks muude olümpiamängudega. 708. aastal e.m.a. võeti antiikolümpiamängude kavva pentathlon. Nüüd, 2614 aastat hiljem, lülitati antiikne viievõistlus ka Ateena vahemängude programmi. Viievõistlus koosnes hoota kaugushüppest (antiikajal hüpati hooga), antiikstiilis kettaheitest, odaviskest, staadionijooksust (192 m) ja maadlusest. Paremuse määramisel oli aluseks üksikutel aladel saavutatud kohapunktide liitmine. Esmakordselt oli kergejõustiku kavas odavise, mille võitis uue maailmarekordiga 53.90 rootslane Eric Lemming. LONDON 1908 Palju vasturääkivusi põhjustas Londonis 400 m jooksu finaal. Favoriidiks oli Buuri sõja veteran, 26-aastane Soti leitnant Wyndham Halswelle, kes oli finaali pääsenud koos kolme ameeriklasega. Britid kartsid, et ameeriklased võivad kasutada
annaabi.ee 
