eksponeerida nad ikkagi keelasid. Radikaalse kunsti esindajajid hakkati võtma ka Kunstnike liidu liikmeks. Silmapaistvatest kunstnikest ei jõudnud sinna vaid üks. Endiselt korraldati mitte ametlikke näitusi. Võimud said kontrollida vaid kunstiinstituudi tööd kuid ka see oli liberaalseim terves Nõukogude Liidus. Aastad 1975-1990 1975 aastal kujunes maalikunsti oluliseks suunaks hüperrealism, mis oli siin lisaks jahedusele ja objektiivsusele ka ühiskonna kriitiline. Sellega erines see eelnevast eesti kunstist ning erinev oli see ka tehnika pooles. Tartu hüperrealism oli samuti erinev, kuna piltide süzee oli tihti lavastatud ning polnud nii jahedad. Eeskujuks olnud Lääne avangardis leiti aga jooni millesse Eest kunstnikud hästi ei suhtunud näiteks uusvasaklik ideoloogia, Eestis oli see juba võõrvõimude poolt siia toodud, ning seda tajuti rahvust ohustavana.
modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut.
Seega esines kahe teose vahel mõtteline paralleel. 2. Teaduse esimeseks ning kõige traditsioonilisemaks tähenduseks on uute teadmiste loomine: tehakse seni tundmatuid avastusi, kinnitatakse või lükatakse ümber mitmeid teaduslikke teooriaid, jõutakse uute faktideni. Samal ajal peavad kõik need tegevused vastama teadusele iseloomulikele joontele, näiteks teaduse usaldusväärsusele, järelekontrolli võimalusele ning selle objektiivsusele. Teiseks aspektiks on teaduse käsitlemine osana ühiskonnast, mis tegeleb teadmise tootmise, levitamise ning arendamisega. Ühtlasi on sellele aspektile omane ka teaduse kättesaadavuse omadus. Kolmandaks käsitluseks on teaduse vaatlemine ideena: teadus muutub inimese elu tähtsaks või koguni lahutamatuks osaks, millele on omakorda iseloomulik nii himu uute teadmiste saamise suhtes kui ka väärtushinnangute mõju olemasolu. Tallinna
teadmine ~ tõde mingi reaalsuses eksisteeriv või inimese (teadvuses) pesitsevates emotsioonides leiduv nähtus, omadus, objekt, seos vms. objektiivne mitte sõltuv mõtlejast (teadvusest / inimesest), tema emotsioonidest, eelnevatest empiirilistest segajatest, taju ebatäiuslikkusest.. seega maailma ja reaalsuse kohta käiva teadmise juhtum, mis kehtib absoluutselt ja mille olemasolu on inimene võimeline registreerima ja õigesti tajuma. subjektiivne vastand objektiivsusele, mõtlejast, teadvusest sõltuv teadmise, tõe juhtum, kehtib ainult antud mõtleva subjekti, tema empiiriliste teadmiste ning emotsioonide puhul, teised teadvused ei pruugi selle teadmise kehtivust tajuda 2. Minu ja mu sõprade arutelud inimese teadmise üldise (eba)tõesuse kohta said alguse ühest üsna tühisest seigast. Nimelt olime koos ühe meie ühise tuttavaga, kes parasjagu maadles isikliku elu probleemidega. See inimene väitis, et antud
modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Kirjandus Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne.
de (teaduslikud) teadm.peaks mine, erialainfo valdam ja seisu- sviis või vaadete süst. Seadus- poolt kogutud andmed ning olema üldistatud, üldkehtivad, kohtade põhjend. Slegelt välja objekt., oluline, püsiv, üldine ja tehtud bakalaureuse, magistri vajalikud ja tõesed tuua enda panus. Kõik nõuded paratamatu seos nähtuste või ning doktoritööd. (objektiivsusele vastavad) kehtest. Koolides eraldi. nende külgede ja muutum. faa- 19. Puhtteoreetilised meetodid 6. Tead.ül-1)kirjeldamine-objekti Kaitsmine on avalik, spets. side vahel. Jagun dünaanilisteks võrdlevuse meetod seisneb omad. äratabam. ja teistest komisjoni ees. Magistritöö- ja stat.ks. Teadusteooria-väidete sarnasuste või erinevuste eristava pildi loom
" ( Russell nt ei uskunud seda) Keelelised kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse. ,, Seal on hea elada ,, There is good to live? Või Pig has good life? Kõige suuremad segadused filosoofias tekivad keeles. Martin Heidegger (1889-1976) 1976 sündis Kadri Adamson. Sündis ja suri Saksamaal Kuulus eksistentiaslikku filosoofia koolkonda Eksistentsialism - olemusfilosoofia, mis käsitleb olemust, kui inimese sisemist minaeksistentsi, mis vastandub välimisele ja asjade maailma objektiivsusele. Iga inimene on on kordumatu. Heidegger kritiseerib Platonit. Talle heideti ette, et ta tegi koostööd Hitleriga. Kuigi tal oli juudist armuke, kes oli peidus juutide kiusamise ajal. Ning armuke tuli pärast seda Heideggeri juurde tagasi. Peateos: · Olemine ja aeg (1927) Heideggeri peaküsimus on olemasolu ehk eksistentsi küsimus mida tähendab lausetes sõna ,,on" Dasein on olemasolemine. Teadlik oma enda surelikust saatusest, mis paneb meid elama autentset elu.
1. Leht peab olema mitmekesine nii teemadelt kui toonilt. Leht ei tohi muutuda monomaaniliseks ja sõimavaks. 2. Lehenumber peab pakkuma lugejale mõtlemisainet, tundeid, meelelahutust ja üllatust. 3. Lehes peab olema midagi, mis ajaks ametnikud tagajalgadele püsti. Peab olema lugejale uudisväärtuslik. 4. Ka peavad lehes olema sama päeva lood ja oluliste teemade arenused. Uudiste valik ja eetika Igasugusele objektiivsusele tuleb arvestada ka eetikat. Avalikkusel on õigus teada, mis toimub ühiskonnas. Kuid ei pea kirjutama kõigest ja kõike. Inimeste staatus ja eetika. Esimeseks oluliseks piirajaks on inimeste staatus. Selle alusel võib neid jagada viide gruppi: 1. Avaliku elu tegelased 2. Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses 3. Tavalised inimesed 4. Kaitsetud inimesed 5. Eksperdid Avaliku elu tegelased tuvastatakse kahel alusel: 1
uskumusele, mille puhul on olemas fakte, mis on inimeste teadmisest lihtsalt väljaspool. Arvatavasti ei mõista me kunagi teise elusolendi enda perspektiivi. Samas Nagel usub, et igal kogemusel on objektiivsed komponendid ja väidab, et on võimalik teada objektiivselt nahkhiire olemist. Lihtsalt pole adekvaatseid viise, kuidas täielikult seletada midagi, aga on võimalik seletada asju objektiivselt, mis edastab sõnumi sellest, mis me arvame, et on objektiivne. Sellele objektiivsusele saab samastuda, sest me kogeme teatud asju fenomenaalsest seisukohast. Me ei saa üldiselt mõista, kuidas loomus saab olla füüsiline kui me ei mõista rohkem fundamentaalsemat ideed, et sellel on objektiivne loomus kas siis mõnel kujul või vormil. Mõned objektiivsed protsessid omavad subjektiivset loomust. Nagel teeb ettepaneku, et me peaks võtma subjektiivsed kogemused ja üritada arendada objektiivne fenomenoloogia, mis ei sõltuks kujutlusvõimest
Seega võib öelda, et poliitika on ühiskonna tahtele allutamine. „Üllad ja õiglased asjad, mida poliitika teadus jälgib, on paljuski vastuolulised ja hajuvad ning näivad sõltuvat üksnes kokkuleppes ja mitte loomuomadusest. „„Samasugune hajuvus iseloomustab ka hüve mõistet, sest paljudel juhtudel see võib osutuda kahjulikuks. Mitmeid on varemgi hukutanud rikkus, teisi jälle vaprus.“ →Seega viitab juba alguses ka eetika suhtelisusele – mitte objektiivsusele. ÕNN KUI ÜLIM HÜVE: Kuna kogu tunnetus ja iga valik pürgib mingi hüve poole, siis mis see on, mida püüab saavutada poliitika ja mis on see kõige tähtsam kõikidest tegutsemise juurde kuuluvatest hüvedest. Nimetuse suhtes valitseb küll enamuse hulgas üsna suur üksmeel — nii enamik inimesi kui ka õppinud inimesed väidavad, et see on õnn. Kõige enam lõplikuks nimetab aristoteles eesmärki, mida püütakse saavutada tema enda
Skulptuuris olid muutused aeglasemad, sest see kunstiliik on alati rohkem sõltunud ametlikest tellijatest. Arhitektuuris asendus stalinistlik stiil labastatud funktsionalismiga, mis ujutas ka Eesti üle masendavate ühetaoliste kastmajadega. 28) EESTI KUNST 1975-1990 Eesti 1970. aastate maalikunstis kujunes oluliseks hüperrealism. Nagu Läänes, nii oli ka Eestis hüperrealismi üheks allikaks popkunst. Lisaks Lääne hüperrealismiga sarnasele jahedusele ja objektiivsusele oli eesti hüperrealismil ka ühiskonnakriitiline mõõde, sest see suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Sellega erines hüperrealism varasemast eesti kunstist, veel enam aga erines see tehnika poolest. Hüperrealismi külmad, siledad värvipinnad, mille loomisel oli tihti pintsli asemel kasutatud aerograafi, vastandusid senise kunsti maalilisusele. Aastakümneid oli paljudele eesti kunstnikele olnud eeskujuks ja vaimseks toeks Lääne avangardistlik kunst. 1960
Sotsiaalsete tunnuste hulka kuuluvad ka sotsiaalsed dialektid: erikeeled, žargoon (rühmitise keel) ja argoo (rühmitise erikeel, salakeel). Weber-Fechneri seadus – psühhofüüsika põhiseadus – kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. Õppimine Biheivioristlikud õppimisteooriad - psühholoogiline koolkond, mida iseloomustab rõhuasetus objektiivsusele ja täpsusele, mistõttu piirdutakse vaid otseselt jälgitavatest toimingutest või vastustest saadavate andmetega. Biheivorism ja alusharidus - kasvatusele seatakse selged eesmärgid, tegevusele nähakse ette selge kulg, algus ja lõpp - täiskasvanud otsustavad tegevuste üle - teadmisi hinnatakse kas õigeteks või valedeks Kognitiivne käsitlus - rõhk inimese aktiivsusel, mõtteskeemide aktiivne konstrueerimine. Psühholoogide
kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada. · OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED teaduslik uring peaks olema objektiivne, mite isiklike uskumuste tõttu erapoolik. Mõned psühholoogia valdkonnad võivad olla eriti vastuvõtlikud vähenendu objektiivsusele. Milliseid tähendusi omab psühhjoloogiline teadmus ühiskonna jaoks? · Bronfenbrenneron arutlenud, et paljudel inimestel on potensiaali arenguks, mis ületaks kaugelt nende praegu avaldunud võimed. Ta on teinud ettepaneku et kasutamata jäänud potensiaali raeliseeritaks läbi vastavate tegevuste ja sekkumisprogrammide. · Ühiskonnana on meil teadmised viisidest, kuids kasvatada noorte
mingil teatud viisil. Meie eest varjatakse teatud tõde. Inimese käitumine on seotud teadmisega või mitteteadmisega *ideloogia on miski, mis maskeerib reaalsust, kuid ideloogia on teatav illusion, fantasia, mis juhib meie reaalset käitumist elus. 37 IX LOENG STRUKTURALISM *baasi ja pealehituse analoogia *elemntide kombinatsioon erineval viisil,elementide arv on ette antud, fikseeritud teatad määral *pretenstioon objektiivsusele *vaatab eemalt, ilma vaatleja osalestua *ei ole inimesekesksed *ei pea inimese individuaalsust oluliseks *üldine struktuur *ei uurita kunstiteose kordumatust, vaid kui süsteemi 38 *ei hoolita kunstiteose väärtusest ( ei saa öelda, kas ta onhea või halb) *kunstiteosele lähenedes analüütiline *mudeli rajajooned kristlikust keeleteadusest *vundamendiks Ferdinand de SAUSSURE (18571913) *"Üldkeeleteaduse kursus" (semiootika) *valik 2 keeleteaduse mudeli vahel: a
Iga siin loetletud tunnus iseloomustab ühtlasi ka suuremaid teksti- tüüpe, vastavalt teadus-, ilu- ja tarbekirjandust. Looduskirjandus paik- neb nende lõikumisalas (joonis 1). Teksti määratlemine looduskirjandu- sena on seotud nihkega igale suuremale tekstitüübile iseloomuliku tun- nuse teljel. Teaduskirjanduse ja looduskirjanduse peamine erinevus seisneb nih- kes diskursiivsel teljel: teaduskirjanduse keel on tunduvalt reglemen- teeritum kui looduskirjandusel, see pürib objektiivsusele ja neutraalsu- sele. Autori subjektiivse hääle esiletulek teaduslikus tekstis on üldjuhul kohatu. Looduskirjandus edastab, sarnaselt teaduskirjandusega, loodus- teaduslikke teadmisi, kuid teeb seda varjamatult autori subjektiivse prisma läbi. Samas iseloomustab mõlemat esitatavate andmete loodus- teadusliku täpsuse ja adekvaatsuse taotlus. Ilukirjandust eristab looduskirjandusest nihe teksti poeetikas. Kui tegemist on äratuntavalt ja otsesõnu viidatult konkreetsete, reaalses
õpetatud nii kaua kui anomaaliad tõusevad ja paradigma vahetus lõpuks esineb. Kuhn toob näite heliotsentrilise mudeli loomisest. Objektiivsus oleks ainult kontekstis paradigma puhul, mis on hetkel hinnatud teadusliku kogukonna poolt. Longino tunneb, et mitte kumbki neist pole rahuldatav. „Loogiline analüüs, mis on ajalooliselt rahuldamatu ja ajalooline analüüs, mis on loogiliselt rahuldamatu“ ja seega annab ta uue lähenemine objektiivsusele teaduses. Teaduses tuleb teha eristus, , et teadus pole ainult mitte ainult teadmise tuum, vaid eristama praktikat ja metodoloogiat, kuidas teadmine on saavutatud. Kui arutada teaduse loomuse subjektiivsuse või objektiivsuse üle, siis tegelikult arutletakse selle üle, kas teaduse-praktika või teaduslik-meetod on objektiivne või mitte. Võib eeldada, et kui suudetakse luua täielikult objektiivne teaduslik meetod, siis teadmine on saavutatud teatud metodoloogia kaudu ja seega võrdne
uurida kaosematemaatika abil, on leitud seaduspärasused tõenäosuslikud. Kaosest võib tekkida kord iseorganiseerumise läbi, sest just sel viisil kasvab entroopia kõige kiiremini. Nende nähtuste seletamisel tekib loodusteadustes jällegi müüdilisi elemente ning filosoofial võib olla teaduse kõrval oluline tähendus. Teaduse meetodist. Tunnusteks võiksid olla: kriitilisus, kontrollitavus, intersubjektiivsus, püüdlus objektiivsusele, enesekorrektsiooni võime ning tendents areneda üldisemaks, mahukamaks ja keerukamaks. Teadusliku tõe probleemist. Kui tõeks pidada vastavust tegelikkusele (korrespondentsteooria), siis jõutakse realistlikele seisukohtadele. Selle järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks ongi liikumine tõe suunas tegelikkuse täieliku kirjelduse poole. Realismi kriitikud kahtlevad tegelikkuse tunnetamise võimalikkuses ning inimese võimekuses
3) Antinaturalism Saksamaal Oluline antinaturalistlik liikumine. Sümbolism ja antinaturalism olid pea samal ajal kui realism, olid uuenduslikud kõik. Naturalism lõi läbi suht hilja Saksas. 1891 kirjutas Hermann Bahr essee "naturalismi ületamine" teistsugune kujutamine, mitte tõepära. 1891 Frank Wedekindi lastetragöödia "Kevade ärkamine" noortest (vt Wedekind punkt 57). Berliinis eksisteeris realism kaua. Naturalistidel oluline orienteerumine loodusteadustele, tõe ja objektiivsusele; vastassuund avatud, teoreetiliselt mitmekesisem. Antinaturalistide mõjutusi Nietzche oluline; tema ellujäämisvaade inimesele kui tänu iseendale ellujääjale. Isiklikkusele panustamine. Iseloomulik keldumine kõigest valgustuslikust ja moraalsest. Oluliseks inspiratsiooniks Sigmund Freudi intuitiivne psühholoogia, alateadvusliku esiletõstmine; antinaturaliste mõjutasid ka kõikvõimalikud loodusreligioossed asjad; looduse ja ilukultus. Vegetaarlaste, nudistide liikumises.
See võimaldas näha seda isamaa teenimist kõikides selle üksikasjades, milleks õpitavad figuurid vaid võimelised olid. Mida enam ma süvenesin sisemistesse suhetesse parlamendis, seda suurema objektiivsusega õppisin ma tundma inimesi ja nende tegevuslaadi, seda vastumeelsemaks muutus mu silmis üldpilt parlamendielust. Terane tundma-õppimine oli mulle tingimata vajalik, kui ma soovisin tõepoolest tutvuda selle asutusega, kus iga seaduseandja iga kolme sõna järel viitab oma "objektiivsusele". Kui õpid neid härrasid hästi tundma ja tutvud nende eneste räpase olemuse seadustega, siis kahte arvamust siin juba olla ei saa. Maailmas on üldse raske leida mingit muud printsiipi, mis, objektiivselt öeldes, oleks niisama ebaõige, kui parlamen-taarsuse printsiip. 43 Me ei räägi enam sellest, millistes tingimustes toimuvad härrade rahvaesindajate valimised ise, milliste vahenditega nad saavutavad oma kõrge nimetuse
energiliselt vaidlevad? Fikseeritud koodi mudel ei võimalda siin muud lahendust, kui et vähemalt ühel neist siiski ei ole õigus. Või siis ei järgi nad sama koodi, ja vaidlus põhineb selle asjaolu mitteteadvustamisel või mittemeeldimisel (kumbki tahaks, et teine ikka ka tema koodi järgiks). Eriti groteskne ongi jälgida vaidlust, kus mõlemad pooled viitavad väidetavalt objektiivsetele faktidele keele kohta, tõepoolest tunnistamata, et vastaspoolel on tollele väidetavale objektiivsusele ju täpselt samasugune juurdepääs kui neil. Ühest küljest arvab ka väidetav eksija loomulikult, et hoopis teine ise eksib, aga teisest küljest illustreerib sellesama vaidluse võimalikkus just keele mõistmise subjektiivsust ehk vaidlemise mõttetust. Kui oleks olemas teksti mingis mõttes objektiivne tähendus, siis poleks ju selle teemal vaielda tarvis, vaid võiks tähenduse välja selgitada ja jutul lõpp. Tegelikult tuleb eriarvamusi siiski ette, ka üsna kõrgete panustega
annaabi.ee 
