Oksüdatsiooniaste oa ...näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oa on alati null. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null. A - rühmade metallidel on tavaliselt püsiv oa, mis võrdub rühma numbriga (mõnel on ka mitu oa: Sn ja Pb oa võib olla II ja IV). B – rühmade metallide oa on tavaliselt muutuv, sageli on üheks nende oksüdatsiooniastmeks II. Mittemetallide oa on muutuv vahemikus ∗ „rühma number“ – maksimaalne oa kuni ∗ „rühma number – 8“ – minimaalne oa. ( flouri oa on alati –I; hapnikul tavaliselt – II ja vesinikul I. ) Oksüdatsiooniastmed , hapnikuühendi (oksiidi) ja vesinikuühendi valemid Rühm IA II A III A IV A VA VI A VII A Max oa I II III IV V VI VII
Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal. di,tri,tetra,penta-5,heksa-6,hepta-7,deka-10 kasutatakse mittemetallidega. Oksiidide saamine: · lihtainete põletamisel õhus või hapnikus. C+O2=CO2 2Mg+O2=2MgO · Liitainete põlemisel: CH4+2O2=CO2+2H2O · Soolade, hapete ja aluste lagunemisel CaCO3=Cao+CO2 Metallidega- metallic nimi (oa)+oksiid (ainult muutuva oa-ga metallidel) Metallioksiidid:Fe 2O3, CaO,Al2O3,Na2O Mittemetallioksiidid: CO2, CO,SO2,NO,NO2 Hüdrooksiidid e. alused On + laenguga metalliioonidest ja laenguga hüdrooksiididest (OH) koosnevad ühendid. Üldvalem : Men+(OH)n , kus Me on mingi metal ja n metalliiooni laeng. NImetus: Metalli eestikeelne nim(metallic oa) +hüdrooksiid. Oa ainult muutuva oa-ga metallidel . Näited:Na+OH-Naatriumhüdrooksiid.
Kordamine. Radioaktiivsus. 1. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus oa aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. 2. Millest oleneb tuumade püsivus? Tuumade püsivus oleneb tuumalaengu ja massiarvu suhtest. 3. Mis moodustavad alfakiirguse? Alfakiirguse moodustavad heeliumi aatomite tuumad. 4. Mis moodustavad beetakiirguse? Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHD0030 MASINAMEHAANIKA KODUTÖÖ NR. 2 Väntmehhanismi kinemaatiline analüüs ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: 18.03.2014 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed Mehhanismi vänt OA pöörleb konstantse nurkkiirusega OA 2,4 rad/s. Pikkused: OA 40 cm, AB 110 cm, AC = 45 cm (punkt C – kepsu massikese). Leida: - Mehhanismi vabadusaste; - Punkti A koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti B koordinaat xB funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti C koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti A kiirus ja kiirendus; - Punkti B kiirus funktsioonina pöördenurgast ; - Arvutada kõik ülal nimetatud suurused hetkel, kus = 130
siis tuletan meelde selle lehe alguses mainitut. Oluline on see milliseid ioone leidub, mitte nende kogus. Meil nende koguseid pole veel võimalik teada kuna pole reaktsioonivõrrandit tasakaalustanud. MnO4- + SO32- + H+=> Mn2+ + SO42- + H2O Ühe SO42- iooni jätsin koos teistega taandamata, kuna SO32- muutub SO42- iooniks ja seega osaleb ioonkujul reaktsioonis. Nüüd aeg redoksreaktsioon teha. Selleks leiame ained, mille oksüdatsiooniaste (edaspidi OA) reaktsiooni käigus muutub. Võtame siis kõik reaktsioonivõrrandis olevad ained läbi. Kõigepealt leiame nende elementide OA, mis on alati samad. (OA-d käivad tavaliselt rooma numbritega. Meile vist pole seda niimoodi õpetatud, aga see hea tava.) Nagu vesinik (H) on alati + I, hapnik (O) on(praeguse kursuse jooksul) –II. Lisaks veel A-rühma metallidel on see võrdne rühma numbriga perioodilisuse tabelis (rühmad on perioodilisus tabelis vertkaalselt, perioodid horisontaalselt).
Mehhatroonikainstituut Kodutöö K-5 Jäiga keha tasapinnaline liikumine Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 27.10.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus OA = 20 cm AB = r = 15 cm AC = 10 cm OA = 1 ( rad / s ) I = 2,5 (rad / s ) OA OA = I = 0 O A
. -. , , . , o . . e - . . . . . - . , , e 2 . . a a, oa 6 Oa . , , o . O . O , o . , oa - . , 15 . y . , y . 9 . . , , . . , c , . . - . , - , . . 24. . Kaljulaid. B . . , , . , , , , , . - . . - , o e . , - . . , 9 , . , . - , . Oa . , o , , , o o. , e: , , , . , , . , Armujook. .
N5+ +e N4+ 5 5 Jälgi näidet: 0 0 II II 1. määra kõikide elementide oa 2Ca + O2 2CaO 2. kirjuta elementide oa muutused 0 II Ca Ca 0 II
Kodutöö 2, arvutamine 6) Arvuta haiguspäevad % tööpäevadest 1p Töötajate arv: 67 Tööpäevade arv: 21 Haiguspäevade arv: 111 67*21=1407 tööpäeva töötajate kohta kokku 111*100/1407= 7,9% on haiguspäevi tööpäevadest 7) Arvuta personali voolavus % ja koguvoolavus % aastal 2008 jaanuaris ja mais 3p *OA =omal algatusel töösuhte lõpetanud Töötajate arv jaan veeb märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets 2008 35 35 31 33 44 44 46 46 44 36 36 36 Töösuhte lõpetanute arv jaan veeb märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksüdatsiooniaste näitab liidetud või laenatud elektronide arvu. Reeglid: Lihtaine oa = alati 0 Hapniku oa ühendis on alati II A-rühmade metallid on kindlalt oa-d, mis võrduvad rühma numbriga (elektronide arv väliskihis = rühma numbriga). Oa määramine ühendis (hapniku või vesiniku kaudu) (akna meetodiga). Õhu koostis: õhk on gaaside segu; kõige enam leidub õhus lämmastikku (78%); teine peamine õhu koostisosa on hapnik (21%) kõigist õhus esinevatest gaasiliste ainete osakestest on hapniku molekulid; kõik ülejäänud õhus leiduvad gaasilised ained argoon, süsihappegaas (0,03%), veeaur ja veel mõned moodustavad kokku vaid umbes 1% õhu koostisest. Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata
teiste tugevamate oksüdeerijatega. Oksüdeerumisel loovuavad mittemetallilise elemendi aatomid elektrone, tekkinud ühendis on neil positiivne oksüdatsiooniaste. Mittemetalliliset elementide oksüdatsiooniastmed ühendites: Maksimaalne ehk kõrgeim oksüdatsiooniaste on määratud elektronide arvuga, mida elemendi aatom saab keemilistes reaktsioonides loovutada. Mittemetalliliste elementide elementide maks oa võrdub rühma numbriga n, st väliskihi elektronide arvuga (nagu ka A- rühmade metallilistel elementidel). Minimaalne ehk madalaim oksüdatsiooniaste (kõige negatiivsem) on määratud elektronide arvuga, mida elemendi aatom saab keemilistes reaktsioonides oma väliskihti juurde võtta. Aautom saab väliskihti juurde võtta 8-n elektroni, madalaim oa on seega n-8 (n=rühma number). Erandiks on vesinik, mille aatom saab juurde võtta ainult 1 elektroni.
Osteoartroos ehk artroos (OA) grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan,
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID konspekt ja tööleht OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne )
Nt: 13. Elemendi % sisaldus= elemendimass : liitaine molekulmass * 100% Nt. 14. Keemilises reaktsioonis aatomid ei teki ega kao vaid rühmituvad ümber,minnes uute ainete koostisesse. 4 Tasakaalustamine. Nt: 15. 78% lämmastik Ööpäevas toodavad taimed hapnikku 100l. 21% hapnik 1% süsihappegaas väärisgaasid (argoon,heelium,neoon) 16. Oksüdatsiooniaste (oa.) on suurus, mida kasutatakse ainete valemite koostamisel. Metallide puhul rühmanumber näitab oa. B-rühma metallidel rühma nr . seda ei näita, kuna oa. on muutuv. Mittemetallide puhul on oa väga muutuv. Hapnikul on 2, vesinikul +1. Nt. 17. Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on alati hapnik. Metallioksiidid(metall+hapnik) ja mittemetallioksiidid(mittemetall+hapnik) 1) Metallioksiidid a)püsiv oa (metall+oksiid) b)muutuv oa 2) Mittemetallide puhul
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne kasvupinna osakaal % 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa kasvupinna osakaal % 1 0.9
Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2 * tekib C ja tema madalama oa ühendite põlemisel hapniku vaeguses. *hästi põlev gaas 2CO + O2 = 2CO2 * mürgine *kuulub mitmete küttegaaside koostisse Süsinikdioksiid CO2 - happeline oksiid! * oa 4
· Ajalugu ja arheoloogia · Keeled ja kirjandus · Õigus- ja riigiteadused · Matemaatika ja statistika · Filosoofia ja religioon · Füüsika ja astronoomia · Teadus · Sotsiaalteadused · Tehnoloogia ja inseneriteadused · Üldist (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) DOAJ sisaldab 990 SPARC Europe Seal'ga (Open Access'i standart ajakirjadele) tähistatud ajakirja . Peale ajakirju, sisaldab OA ligi 1300 ingliskeelset raamatut, konverentsimaterjale, debatte, ajakirjade artikleid ja terveid e-ajakirju. Enamik ressursse on avaldatud 1999-2002. aastatel. Võimaluse korral on lisatud lingid Internetis vabalt kättesaadavatele allikatele (u. 78% kogu bibliograafia viidetest) Väga kiire kasv OA kirjastamine ajavahemikul on 1993-2009. Viimase Aastal, hinnanguliselt, avaldati 191 000 artikleid4769 ajakirjades. Aastast 2000 keskmine aastane kasvumäär oli 18% arvu ajakirjad,
Soolade nimetuses F floriid Cl- kloriid ühendatakse vastavate Br- bromiid katioonide ning I- iodiid anioonide nimetused. S2- sulfiid NO3- nitraat SO42- sulfaat CO32- karbonaat PO43- fosfaat NO2- nitrit SO32- - sulfit Nimetuste andmine Püsiva oa puhul Muutuva oa puhul IA-IIIA rühm ülejäänud rühmad metall+happejäägi metall + oa + happejäägi nimetus nimetus Na3PO4 naatriumfosfaat CuCl2 vask(II)kloriid AlCl3 alumiiniumkloriid Fe(NO3)3 - raud(III)nitraat Ülesanne anna sooladele õige nimetus Al2(SO4)3 Na2SO3 BaCl2 FeSO4 KBr Na3PO4 CuSO4 NaF AlI3 Ba(NO3)2 Fe2(SO4)3 AgNO3 Videod http://keemiavideod.ut.ee
liitrit (eeldame, et pudel on täis)? B. Mitu grammi puhast äädikhapet on pooles liitris lauaäädikas? c. väävel + hapnik vääveldioksiid Tase 3 Mitu cm3 vett on tarvis lisada 150 g 8%-lisele lahusele, et saada 5 %-line d. fosfor + hapnik tetrafosfordekaoksiid lahus? II. Koosta ainete valemid, mis koosnevad... e. liitium + hapnik liitiumoksiid a. mangaanist (OA-ga VII) ja hapnikust b. kaltsiumist ja väävlist (OA-ga II) V. Lõpeta reaktsioonivõrrandid ja tasakaalusta need! c. liitiumist ja hapnikust a. H2 + O2 d. ränist (OA-ga IV) ja vesinikust b. K + O2 c. C + O2
Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa
Kasutatakse ainult füüsikas. Relatiivne õhuniiskus Kasutatakse enamus juhtudel. Relatiivse õhuniiskuse korral on väga tähtis element kaste. Kaste tekkimisel saab õhus ülekaalu kondenseerumine. Kui tekib kaste, siis loetakse õhuniiskuseks 100%. Normaalõhuniiskuseks nim 40-60%. Kui õhuniiskus on väga suur, siis higi auramine on raskendatud. Näiteis relatiivse õhuniiskuse kohta : Hallituse tekkimine niiskes kohas. Tõmbegraafik OA : Kehtib hookei seadus F E=k*x Võrdeline seos. Deformatsioon puudub. AB : Kehtib ligikaudne hookie seadus, tekib jääk deformatsioon. BC : Näeme, et jõudu ei ole vaja väga suurendada samas toimub pikenemine(nim voolamise osaks). CD : Enne katkemist, peame hetkeks suurendama jõudu. DE : Katkemisel jõud väheneb ja punktis E keha katkeb. Plastiline keha näiteks plastiliin, savi, näts. (OA on väga lühike, samas BC on pikk).
1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed. 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne metall- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda
-a. II). Näiteks: ( Li2O- liitiumoksiid, Na2O- naatriumoksiid, Fe2O3- raud (III) oksiid jne). Hüdroksiid aine, milles metallikatioonid on seotud hüdroksiidioonidega. Näiteks: NaOH, Ca(OH)2. Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ise oksüdeerudes. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides. Fluor on alati oksüdeerija! Oksüdeerumine- elektronide loovutamine, redoksreaktsioonis vastab sellele elemendi oa suurenemine. Redutseerimine- elektronide liitmine, redoksreaktsioonis vastab sellele elemendi oa vähenemine. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- Ainete lagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. (Vaata töövihik lk 24-25). Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb oa muutus. Ioon- positiivset või negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühmitus
MITTEMETALLID 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallid on... koondunud perioodilisussüsteemis üles paremale: · IIIA VIIA rühm (VIIIA väärisgaasid) välisel elektronkihil palju elektrone (4-7) aatomiraadius suhteliselt väike elektronegatiivsus võrdlemisi kõrge Keemilistes reaktsioonides nii redutseerijad kui ka oksüdeerijad (va fluor ja tavaliselt hapnik) oa ühendites võib olla nii positiivne kui negatiivne · Va: F alati I; O tavaliselt II 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallilised omadused tugevnevad: Rühmas alt üles Perioodis vasakult paremale · See on ühtlasi ka OKSÜDEERIVATE omaduste tugevnemise tendents 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallides lihtainena esineb kovalentne mittepolaarne side Molekulaarsed: VIIA, N2, O2, H2, S8... Aatomvõrega: C (teemant), Si, B
liidete järgi (1-nano, aluseline oksiid ... saamiseks. 2-di, 3-tri, jne...) ... + vesi alus ... + happeline oksiid · Aluseline oskiid Alusele (hüdroksiidile) Metalli nimetus +(oa sool + vesi vastav oskiid. rooma numbriga)+ ... + hape sool + oskiid. Oa- vesi oksudatsiooniaste. Alused (hüdroksiidid) Liitained, mis Oksudatsiooniaste Alus..
Crameri valemid. Kompl ¨ Ulesanne Leida kompleksarvude summa, vahe, korrutis, jagatis, moodulid ja kaaskompleksid: 1 z1 = 3, z2 = −4i 2 u1 = 2 − 5i, u2 = 3 + i 3 w1 = 1 + i, w2 = −3 + 2i Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Kompleksarvu trigonomeetriline kuju −→ T¨ahistame kohavektori OA pikkuse |z| = |OA| s¨ umboliga r ning −→ olgu ϕ vektori OA ja x-telje positiivse suuna vahel. Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Kompleksarvu trigonomeetriline kuju −→ T¨ahistame kohavektori OA pikkuse |z| = |OA| s¨ umboliga r ning −→ olgu ϕ vektori OA ja x-telje positiivse suuna vahel.
CH4 + H2O -> CO+3H2 CH4+2H2O -> CO2+4H2 Krakkimine: Naftatöötlemisprotsess mille käigus pikad süsinikahelad katkevad lühemateks ja need isomeeruvad CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 t*-> CH2=Ch2 + CH2-CH2 / CH2 Oksüdeerumine: 1) Osaline oksüdeerumine Tekivad erineva OA-ga süsiniku ühendid EI PEA TEADMA 2CH3-CH2-CH3 + O2 -> 2CH3 CH (|OH) CH3 2) Täielik oksüdeerumine (põlemine) (summaarsed valemid) C3H8+5O2 -> 3CO2 + 4H2O C3H6+4,5O2 -> 3CO2 + 3H2O 3) Asendusreaktsioon hallogeenidega CH4 + Cl2 -> CH3Cl + HCl CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + HCl CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + HCl
CH4 + H2O -> CO+3H2 CH4+2H2O -> CO2+4H2 Krakkimine: Naftatöötlemisprotsess mille käigus pikad süsinikahelad katkevad lühemateks ja need isomeeruvad CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 t*-> CH2=Ch2 + CH2-CH2 / CH2 Oksüdeerumine: 1) Osaline oksüdeerumine Tekivad erineva OA-ga süsiniku ühendid EI PEA TEADMA 2CH3-CH2-CH3 + O2 -> 2CH3 CH (|OH) CH3 2) Täielik oksüdeerumine (põlemine) (summaarsed valemid) C3H8+5O2 -> 3CO2 + 4H2O C3H6+4,5O2 -> 3CO2 + 3H2O 3) Asendusreaktsioon hallogeenidega CH4 + Cl2 -> CH3Cl + HCl CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + HCl CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + HCl
Kodutöö: Omahinna arvutamine buss: VOLVO 280000 (BM bilansiline maksumus) q - 52 (kohtade arv) Lk - 100km (veokaugus edasi-tagasi) Oa - 0,5 h (ooteaeg) Kk - 65 km/h (keskmine kiirus) 65 periood 1 aasta Tööpäeva pikkus- 4h Antud tingimuste juures on ühe reisi kestvus: R = Lk / Kk + Oa = 100/65+0,5 = 2,038 tundi Kolme kuu jooksul on buss sõidus (3-e kuu tööaja ressurss): Laupäevi 13, pühapäevi 13, riiklikke pühi 1, haiguspäevi 4, tehnohoolduses 2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi
ainet ühinemisreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus tekib 2st u enamast ainest üks uus aine asendusreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostises olevaid elemendi aatomeid vahetusreaktsioonkeemiline reaktsioon, mis kulgeb 2 liitaine vahel.(neutrali satsioonireaktsioon kus happe ja alus reageerivad ja tulemuseks tekib sool ja vesi) redoksreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus muudavad oa. Astmed oksüdeerujaaine, mis liidab reaktsiooni käigus elektrone, oa. Väheneb redutseerijaaine, mis loovutab reaktsiooni käigus elektrone, oa. Suureneb oksüdeerumineelektronide liitmiseprotsess redutseerimineelektronide loovutamisprotsess oksüdatsiooniaste näitab iooni laengut ühendis eeldades, et iga element on omavahel ioon elektrolüüselektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess sulatatud soolades või lahustes. Korosioonmetalli hävinemine ümbritseva keskkonna toimel
*Inhibiitor aine, mis takistab/aeglustab reaktsioonide kiirust. 2.Energia muutus keemilistes reaktsioonides Eksotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia eraldub (keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub). Endotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia neeldub (keemiliste sidemete lõhkumisel energia neeldub). 3.Kütused ja kütteväärtused Kütus kütusena võib kasutada igasuguseid ühendeid, mille koostises on mõni madala OA'ga element, mis võib kergesti oksüdeeruda. Tavaliselt kasutatakse kütusena süsinikuühendeid, sest seda leidub palju. Gaasilised, tahked, vedelad kütused gaasilised ja vedelad kütused ei tekita jääke. Neid saab kergesti transportida. Tahketel kütuste kasutamisel tekivad jäägid. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Mida madalam on süsiniku OA, seda kõrgem on kütteväärtus. 4.Toiteväärtus
6t," d Oa{ & +"* (4 -Yf -o c"e6& ta*"x *a*,* 4& (lgoo+a) =*$u" * = */e"4
nimetuste selgitamiseks. Valmis töö salvestada nimega Raud(perek nimi).ppt (NB! Arvestatakse hindamisel!) Saata õpetajale meilile: [email protected] Aatomi ehitus Al Fe 3. periood, IIA 4 periood, VIIIB alarühm alarühm Al:+13|2)8)3) Fe:+26]2)8)14)2) A = 27 A = 55 Z = 13, N = 14 Z = 26, N = 30 Ioonid Al+3 Ioonid Fe² ja Fe³ OA III OA II Või III (oksüdatsiooniaste) Leidumine Al Fe Metallidest levinuim Aktiivne, esineb ainult Hõbevalge keskmise ühenditena tugevusega metall. Savid, põldpaod e päevakivid, Maagid: Punane ja pruun kaoliin, boksiit (levinuim), rauamaak, Magnetiid, Sideriit, korund ja smirgel ehk Püritii.
· · oe · 3240 , 100 . · ea 91180 · 75110 · a , e e e. · oa o , , . · m · ee · ee eoaa aam eok · , . · m m moo kak o moe be o .
Raudvara 8. klassile OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad hapnikust oksüdatsiooniastmega II ja mõnest muust keemilisest elemendist. Metallioksiid Mittemetallioksiid Nimetuse andmisel kasutatakse metallilise Nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid: elemendi oksüdatsiooniastet. Kui elemendil on oksüdatsiooniaste kindel (IA, 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; IIA ja Al, tavaliselt ka Zn (OA II); Ag (OA I), 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; siis seda nimetusse ei pane. 10 - deka I -II VII -II Na2O naatriumoksiid Cl2O7 dikloorheptaoksiid II -II IV -II CaO kaltsiumoksiid SO2 vääveldioksiid III -II V -II
3 Värvus: põhi värvid: must, hall, punane, valge..... 4 Funktsioon: erinevad kohvijoogid( Espresso, cappuccino, latte..... 5 Eelised: kompaktne, lihtne kasutada, 13 6 Bränd: Jura, De Longhi, Siemens, Nespresso, Philips, Stollar, Miele 7 Võimsus: w 8 Tootja: erinevad 9: Hooldus: 10: Hind: odav, kallis 4.1 Espressomasin Delonghi 1 Kasutamine: kodune kasutus 2 Tüüp: : täisautomaatne, Oa- ning jahvatatud kohvi kasutamine 3 Värvus: must 4 Funktsioon: erinevad kohvijoogid( Espresso, cappuccino, latte, kuum piim, piimavaht. 5 Eelised, programmid: kompaktne, lihtne kasutada, vaikne, üheaegselt valmib kaks espressot 6 Bränd: De Longhi 7: Võimsus: 1450 w 14 8 Tootja: Itaalia 9: Hooldus: Automaatne loputus ja katlakivi eemaldus, eemaldatav kohvivalmistamise süsteem 10: Hind: 400.-euro
3. Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 5. Hape + ammoniaak = ammooniumsool Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Na2O + SO3 = Na2SO4 HCl + NH3 = NH4Cl metall peab olema pingereas H vasakul, (B-rühma metallidel oa II) 6. Nõrga happe kuumutamine = happeline oksiid ja vesi 2 4. Amfoteerne oksiid + leelis + vesi = hüdroksüsool NB! konts. H SO ja HNO reageerivad teisiti
· Orgaanilised happed · Parkained · Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus ubade tüübi järgi 1. Araabika ( Coffea Arabica) annab ¾ kogu maailma kohvitoodangust Moka (Mocca) on araabika teisend 2. Robusta 1/3 kogu maailma kohvitoodangust 3. Libeerika kohv ( Coffea Liberica) kuid selle osatähtsus on kaduvväike Parim Robusta on parem, kui halvim Araabika Araabika ja Coffea Arabica · Moodustab 70% maailma kahvitoodangust · Oa seesmine külg on seestpoolt nõgus · Väga hea aroomiga · Kofeiinisisaldus kuni 2% · Enne röstimist on sinakas-rohelise värvusega Robusta · Oa seesmine külg on väljapoole kumer · Vähem aromaatse, maitselt kangem · Kofeiinisisaldus üle 1,7% · Enne röstimist pruunikaskollased · Kasutatakse põhiliselt lahustuvas kohvis ja odavates kohvisegudes( maitserikastamise ja kofeiinisisalduse tõstmise pärast) Eriline Robusta
: 91.8%, 4.9%, 3.3% : 29. 1976 : c H o 24 o 30 o 26 o 30 : Morne Seychellois 912 O a : 155 o 42 c a c - - 75 e - O e a x e 1505. 18. a a 1770. y 1814. a e o 90% p: 83% x o, 6% x, 2% o, 1% cx, 1% : 58% e e y x o moutya e oa: 17 x o a : , 2 e ca a y oo C -c http://www.uniontravel.ee/popText.php?id=44 http://www.seychelles.travel/en/home/index.php http://et.wikipedia.org/wiki/Sei%C5%A1ellid http://en.wikipedia.org/wiki/Seychelles http://www.infoplease.com/ipa/A0107955.html http://www.uniontravel.ee http://www.stgt.com/seychelles/index.htm http://www.twip.org/diaporama-et-46-2-seychelles.html http://translation2.paralink.com/
ROOG kõige vanem paks toit,tambitud odrateradest või hernestega. KÖRT nagu mannasupp LEEM lihtsalt on keedetud midagi,nt:liha=lihaleem,supp on vedelik mille see on erinevaid asju. TAMP oa või herne puder.süüakse käest VORSTID makk,mauk,mõkk,makkar.Vorstipuder topiti seasoolde KASTMED laga,silgusoolvesi,soust,nott KIISEL või KILEhapu juuretis VÕIE valmistati kanepiseemnetest ROKK jahuvedelik SOEÕLU naiste tavanditoit SÕIR kohupiima juust KARASK odrajahu,kartulipudru segu KÄKK tehtud verega,keedeti. HÄDALEIB lisati leivale männikoort,tammetõrusid,põdrasammalt, sõnajalga. LEIVANUKK kasukannikas KIISIK levinud soolakala
8.kl konspekt ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH - . Alused on ained, mis seovad lahusest prootoni H +. Alustele vastavaid oksiide nim. aluselisteks oksiidideks; aluselised oksiidid on metallioksiidid, kuid mitte kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid. Kindlalt on aluselised oksiidid IA ja IIA metallide oksiidid. Alustele vastavates oksiidides on metalli OA sama, mis aluses. Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks): VEES LAHUSTUVAD ALUSED VEES PRAKTILISELT LAHUSTUMATUD ALUSED NÕRGAD ALUSED NÕRGAD ALUSED ehk
Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes). Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa suurenemine . Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerides) . Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa vähenemine. Korrosioon metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. Maak kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Sulam mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise. Elektrolüüs elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon.
võetuna kindlas järjekorras. Seepärast nimetatakse x-telge reaalteljeks ja y-telge A = (aij) imaginaarteljeks. c*A = (cij), kus cij = c*aij Liitmine: Ühendades punkti Ax; ykoordinaatide alguspunktiga, saame + = (a1+ b1, a2+ b2, ..., an+ bn) vektori OA . Vahel on Maatriksite korrutamine: sobiv kompleksarvu x iy geomeetriliseks kujutiseks A= (1, 2, ..., n) read Kordumine arvuga: lugeda vektorit OA. B= (1, 2, ..., p) veerud = (a1, a2, ..., an)
Leidub looduses, õhust kergem, ei lahustu vees ning on lõhna- ja maitsetu. Kasutatakse gaasilise kütusena. Segu õhust ja metaanist plahvatab kergesti. Aatomid seotud 4 kovalentse üksiksidemega. C keskel, Hd igas ilmakaares ümber. Metaan on teisisõnu maagaas. Tekib ka orgaanilise aine lagunemisel nt. Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus. Võib reageerida veega ja aluseliste oksiidisega. Tekib sool. Co2 ei põle ega toeta põlemist. Co ja Co2 abil saab metallurgias metalle toota
lääne euroopa , põhja aafrika l2his ida 476 p kr rooma riigi lõpp Rooma kultuur roomalased jäljendadasid oma eluviisis kreeklasi peale vana-kreeka alistamist tegelesid roomas kuntsiga üksnes kreelased kreekast toodi skulptuure, hakati tegema koopiad olulised olid ka kreeka jumalad, kellele roomlased andsid küll oa nimed zeus- jupiter aphrodite - venus Rooma arhitektuur ekruskide vahendusel omandati kivist kaarte, võvide ja kulpite ladumise oskus tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon rooma kividega sillutatud teid on kohati säilunud tänaseni kaarekontrestiionid vüimiaqlised ehitada kivist sildi rooma arhitektuur
sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis on tuntud ja tunnustatud eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes 20 saj-ni väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise aega kulutada. Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti
järgmistele suurustele. viis naiste kokajaki nr 42 viis paari kokapükse nr 40 viis kokamütsi Tööriiete värv- must, siniste kantidega, materjal puuvill 100%, värvikindel, tööstuslikult pestav Tööriideid soovime kätte saada hiljemalt 01.03.2018 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eve Supp juhatuse liige Lisa: Tööriiete joonised joonised. pdf Jana Kaste 53457891 [email protected] Oa 12 Telefon 756 0095 Registrikood 23511 Narva E-post [email protected] 12675 AS TÖÖRIIE Eve Supp Teie 23.02.2018 nr 2- 10/3 AS Lusikas [email protected] Meie 28.02.2018 nr 3-9/2 Tööriiete valmistamine Lugupeetud proua Supp Täname teid , et pöördusite meie firmasse
, t
i-
d ? Rrfur414a1p1Ks!
DE
:141
auf,t,oe,4t
i i , li l,
l r:
il,
.l li
ll
t]]
r+
,|UAW g" &/c4nlrutL+OA.0r/tQta.u UalA 1lfll= 2 a;i
t.t ,-
t J:t 'A',t(finuws
L'ndL A4
l*l=az- a,; Jl,i !/rtutou s laa
Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et
annaabi.ee 
