Oksüdatsiooniaste - konspekt ja tööleht (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

25

ppt

Mittemetallidest üldiselt slideshowna

­ halb soojus- ja elektrijuhtivus ­ rabedus Erinevad füüsikalised omadused: ­ erinev värvus ­ väga erinev sulamistemperatuur · lämmastik, hapnik broom teemant, grafiit, boor 3. KEEMILISED OMADUSED · Mittemetallid lihtainena käituvad keemilistes reaktsioonides kas redutseerijana või oksüdeerijana... · VAHEPALA meeldetuletuseks Protsess Oksüdeerumine Redutseerumine Elektronide... ... loovutamine ... liitmine Oksüdatsiooniaste kasvab kahaneb Osakese nimetus redutseerija oksüdeerija Näide Mg0 ­ 2e- MgII S0 + 2e- S-II 3. KEEMILISED OMADUSED · Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: ­ Alati metallide suhtes: · Fe + S FeS · 2 Na + Cl2 2 NaCl · 2 Mg + O2 2 MgO ­ Endast nõrgemate, st madalama elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes · S + H2 H2S ­ väävel oksüdeerija, vesinik redutseerija · O2 + 2 H2 2 H2O

Keemia

7

doc

Keemia materjali lühikonspekt

Nt: 13. Elemendi % sisaldus= elemendimass : liitaine molekulmass * 100% Nt. 14. Keemilises reaktsioonis aatomid ei teki ega kao vaid rühmituvad ümber,minnes uute ainete koostisesse.  4 Tasakaalustamine. Nt: 15. 78% lämmastik Ööpäevas toodavad taimed hapnikku 100l. 21% hapnik 1% süsihappegaas väärisgaasid (argoon,heelium,neoon) 16. Oksüdatsiooniaste (oa.) on suurus, mida kasutatakse ainete valemite koostamisel. Metallide puhul rühmanumber näitab oa. B-rühma metallidel rühma nr . seda ei näita, kuna oa. on muutuv. Mittemetallide puhul on oa väga muutuv. Hapnikul on ­2, vesinikul +1. Nt. 17. Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on alati hapnik. Metallioksiidid(metall+hapnik) ja mittemetallioksiidid(mittemetall+hapnik) 1) Metallioksiidid a)püsiv oa (metall+oksiid) b)muutuv oa 2) Mittemetallide puhul

Keemia

29

rtf

Konspekt

2) mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3) mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4) metall lihtainena metalliline side 2.9 Ülesandeid. Määra sideme tüüp järgmistes ainetes: KCl, Na2O, HBr, Cl2, Na, NH3, CH4, LiCl, O2, Al, C. Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused ­ sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus? (Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne? Ära unusta metallide eripärasid.) 3 Oksüdatsiooniaste. Oksüdatsiooniaste (o-a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus molekulaarsete ainete iseloomustamiseks. O-a kirjutatakse rooma numbriga. Iooniliste ainete korral võrdub oksüdatsiooniaste iooni laenguga.

Keemia

29

doc

Keemia aluste KT3

Toatemp reageerib ainult mõnede metallidega, moodustades nitride (Li3N, Ra3N2). Hapnikuga toimub ühinemisreaktsioon v kõrgel temperatuuril, halogeenide ja väävliga reageerib kaudselt. Lämmastiku keemilised omadused erinevad oluliselt teiste sama rühma elementide omadustest: ­ kõrge elektronegatiivsus; ­ väike aatomiraadius ja sellest tulenev võime kordsete sidemete moodustamiseks; ­ suur hulk võimalikke oksüdatsiooniastmeid -III...V; ­ murdarvuline oksüdatsiooniaste näiteks asiidioonis N3-. Fosfori keemilised omadused võrreldes lämmastikuga on oluliselt erinevad, põhjuseks: ­ 50% suurem aatomiraadius; ­ madalam elektronegatiivsus; ­ d- orbitaalide olemasolu. Ei moodusta kordseid sidemeid. Maksimaalne sidemete arv on 6. 34. Võrrlege valge ja punase fosfori omadusi. Fosfor kondenseerub fosfori tekkereaktsioonis siin valge fosforina, mis on P4 tetraeedritest koosnev pehme, mürgine tahke aine, mis süttib õhuga kokkupuutel.

Keemia alused

3

doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng ­ aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate ­ aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht ­ kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul ­ aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass ­ e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass ­ aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt

Keemia

15

ppt

Keemilised elemendid

Keemilised elemendid Loeng 3 02.03.2007  Keemiline element Iga keemilise elemendi omadused sõltuvad aatomi tuumas olevate prootonite arvust, mis võrdub aatomi järjekorranumbriga. Elektronide hulk aatomis ja jaotus ümber tuuma, elektronkihtide arv, nende täitumus elektronidega, elektronide hulk väliskihis ja ka sellele eelnevas kihis jne ... määravad elementide ionisatsioonipotentsiaali, elektronafiinsuse, elektronegatiivsuse, prootonafiinsuse, reaktsioonivõime. Looduses esinevad isoleeritud aatomitena ainult elemendid, mida tuntakse väärisgaaside nime all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn)  Rühmad 8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis 1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus: 1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid (alkali metals) 2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals) 6A rühma elemendid O, S, Se, Te, Po o

Keemia

16

doc

MITTEMETALLID

b).vesinikuga ta otseselt hästi ei reageeri, fosfori ühendit vesinikuga--fosfaani (PH3)-- saadakse fosfiidest: Mg3P2+6HCl=2PH3+3MgCl2 Fosfaan on värvuseta, ebameeldiva küüslaaugulõhnaga väga mürgine gaas. Nii nagu vastav lämmastikuühend ammoniaak (NH3) moodustab ammooniumsoolasid (NH-4), moodustab fosfaan (PH3) fosfooniumsoolasid (PH+4): PH3+HCl=PH4Cl (fosfooniumkloriid) c). Halogeenidega moodustab fosfor soolasid, milles fosfori oksüdatsiooniaste on III või V, sõltuvalt fosfori ja halogeeni vahekorrast: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) 2P+5Cl2=2PCl5 (fosforpentakloriid) d). Hapniku liias tekib fosfori oksüdeerimisel tetrafosfordekaoksiid (P4O10), hapniku vajakul tetrafosforheksaoksiid (P4O6): 4P+5O2=P4O10 4P+3O2=P4O6 Nende oksiidide kristallivõre sõlmedes paiknevad molekulid vastavalt P4O10 ja P4O6. 4. Kasutusalad. Valge fosfor leidis kasutamist süütepommides. Punane fosfor on tikukarbi

Keemia

13

pdf

Redoks

0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. H2SO4 koosneks järgmistest üheaatomilistest "ioonidest", mille laengud on märgitud aatomi sümboli alla H H S O O O O +1 +1 +6 -2 -2 -2 -2 Tegelikkuses esinevad ainult vesinikioonid (H+), mistõttu ongi oksüdatsiooniaste formaalne suurus.

Keemia

Kommentaarid (0)