Tabel (4)

5 VÄGA HEA

Aine klass
Mõiste
Nimetused, valem
Keemilised omadused
Saamine
Kasutamine
Oksiidid

Happeline oskiid

Aluseline oskiid

Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend
Hapnikuhappele vastav oskiid.
Alusele (hüdroksiidile) vastav oskiid.
Oksudatsiooniaste märgitakse kreekakeelsete liidete järgi (1- nano , 2-di, 3-tri, jne...)
Metalli nimetus +(oa rooma numbriga)+ oskiid. Oa-oksudatsiooniaste.
happeline oksiid …
… + vesi  hape
… + aluseline oksiid  sool + vesi
… + alus  sool + vesi
aluseline oksiid …
… + vesi  alus
… + happeline oksiid  sool + vesi
… + hape  sool + vesi
Põlemise teel:
C + O₂ → CO₂
Kuumutamise teel:
2Cu + O₂ → 2CuO
Pb₃O₄ - pliimennik, värvipigment ilmastikukindlate värvide saamiseks.
Cr₂O₃ - kasutatakse roheliste värvide, rohelise keraamika ja klaasi saamiseks.
Alused (hüdroksiidid)

Leelised

Liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidist.
Vees lahustuv tugev alus.
Oksudatsiooniaste märgitakse rooma numbriga sulgudesse.
Alus…
… + hape  sool ja vesi
… + happeline oksiid  sool ja vesi
… + soola vesilahus  uus sool ja uus (vähelahustuv) alus
…  aluseline oksiid + vesi
Oksiidide reageerimisel veega:
Li₂O + H₂O → 2LiOH
Aluseline oksiid (tugev) + vesi = leelis
Tselluloosi eraldamiseks puidust.
Soola ja seebi valmistamine(NaOH).
Happed
Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone .
Valem algab H-ga, nimetused saab tabelist.
Hape …
… + metall  sool ja vesinik
… + alus  sool ja vesi
… + aluseline oksiid  sool ja vesi
Happeline oksiid + vesi: SO₂ + H₂O → H₂SO₃
Karastusjookide valmistamine,
Söögitegemisel.
Soolad
Sool on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest
IA, IIA, IIIA rühm – oksüdatsiooniastmeid ei märgita (püsiv o.a. )
B rühma metallide puhul kirjutatakse roomanumbriga laeng.
… + metall -> sool + metall
… + alus -> alus + sool
… + aluseline oksiid -> alus + sool
… + hape -> sool + hape
… + happeline oksiid -> sool + hape
… + sool -> sool + sool
Happeline oksiid + aluseline oksiid
BaO + CO  BaCO₃
Ehitusmaterjalina, Betoonpinna töötlemiseks, Organismi happesuse reguleerimiseks.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 116 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

116 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EiMiskit Õppematerjali autor

Sisaldab oksiidide, aluste, hapete ja soolade keemilisi omadusi, mõisteid, nimetusi, valemeid, kasutamisviise ja saamisviise. Väga hea kokkuvõttev tabel, korralikult tehtud,hea kujundus, hästi arusaadav! Õpetaja poolt hinnatud 5-ga.

oksiidid alused leelised soolad happed keemia keemilised omadused

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia aineklassid (Tabel)

Aine Klass Mõiste Nimetused, Valem Keemilised Omadused Saamine Kasutamine Oksiid Oksiid on hapniku üldvalem: E2On (O = Lihtaine ühenemisel ja mingi teise hapnik, E = element) happeline oksiid ... hapnikuga keemilise Oksüdatsiooniaste · ... + vesi hape (põlemisel) · Happeline elemendi ühend märgitakse · ... + aluseline oksiid 2Ca + O2 2CaO oksiid hapnikhappele kreekakeelsete sool + vesi · Aluseline oksiid vastav oksiid liidetega Liitaine ühinemisel · ... + alus sool + alusele vast

Keemia

docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsioonias

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

pdf

Kokkuvõte keemiast

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (met

rekursiooni- ja keerukusteooria

odt

Keemia 10. klassi material

kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape)

Keemia

odp

Aineklassid

Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapete kindlaks tegemiseks on vaja indikaatorit.

Keemia

docx

Keemia eksamimaterjal

OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid)  Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid  Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastiko

Keemia

Rohkem sarnaseid