Nad osalevad kolesterooli kasutamisel maksas ning LDL moodustumises veres. Kolesterooli ladestumine veresoones Sapp Tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini. Kuldkollase värvusega vedelik, koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Ei sisalda ensüüme. - Sapp Funktsioonid: 1. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja soolenäärmete nõres olevate lipaaside suhtes (aktiveerib neid). 2. Emulgeerib toidurasvasid (lipiide). 3. Mõjutab sooleseina seisundit ( muudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks). 4. Soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist. 5. Takistab mikroobide paljunemist. Kokkuvõte Maks osaleb ainevahetuse kõrvalproduktide ning mürkainete kahjutuks tegemises. Triglütseriidide oksüdeerumise tõttu on meil rohkem energiat !
kopsualveoolide väljavenituse aste 43. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemine: stimuleerib seedenõresid produtseerivate näärmete talitlust 44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik: lipiidede seedimiseks ja imendumiseks 45. Tärklis meie söödud leivast imendub: peensooles glükoosina 46. Seedetrakti talitlust reguleerivad seedehormoonid on: gastriin ja sekretiin 47. Toiduga saadavate valkude lõhustumine aminohapeteks algab maos 48. Pankrease nõres sisalduv seedeensüüm trüpsiin: lagundab valke 49. CO2 liigse väljutamise tõttu hüperventilatsioonil võib tekkida respiratoorne alkaloos 50. Esmasuriini produtseeritakse neerudes ööpäevas ligikaudu: 150-200L 57. Kus toimub ovulatsioon: munasarjas 58. Katehoolamiinideks nimetatakse: adrenaliin ja noradrenaliin 59. Kui pärast magustoidu söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, siis sellele vastuseks: suureneb insuliini konsentratsioon veres 60
Maost peensoole algusossa-kaksteistsõrmiksoolde-jõudnud küümusele lisatakse maksast ühissappijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e pankreasest kõhunäärmenõre.Peensoole järgnevates osades lisandub peensoole prod nõre. Pankrease nõre ensüümid:kõikide toitainete lõhustumiseks Proteaasideks: Trüpsiin(trüpsinogeen),kümotrüpsiin(kümotrüpsinogeen),aminopeptidaas(proaminopeptidaas) Lipaas,fosfolipaas(sapphapped aktiveerivad inaktiivse lipaasi) Pankrease nõres koosneb erinevatest ensüümidest. Nendeseas on Trypsinogen - proteiinide lammutaja eelkäja Chymotrypsinogen proteiinide lammutaja eelkäja pancreatic lipase rasvade lõhustaja amylase tärklise lammutaja Sapipõis on õõnes pirnikujuline organ, mis paikneb paremal ülakõhus ja on kinnitunud maksa alapinna külge. Söömisel pigistab sapipõie lihaseline sein sapi ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde.
Maost peensoole algusossa-kaksteistsõrmiksoolde-jõudnud küümusele lisatakse maksast ühissappijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e pankreasest kõhunäärmenõre.Peensoole järgnevates osades lisandub peensoole prod nõre. Pankrease nõre ensüümid:kõikide toitainete lõhustumiseks Proteaasideks: Trüpsiin(trüpsinogeen),kümotrüpsiin(kümotrüpsinogeen),aminopeptidaas(proaminopeptidaas) Lipaas,fosfolipaas(sapphapped aktiveerivad inaktiivse lipaasi) Pankrease nõres koosneb erinevatest ensüümidest. Nendeseas on Trypsinogen - proteiinide lammutaja eelkäja Chymotrypsinogen proteiinide lammutaja eelkäja pancreatic lipase rasvade lõhustaja amylase tärklise lammutaja Sapipõis on õõnes pirnikujuline organ, mis paikneb paremal ülakõhus ja on kinnitunud maksa alapinna külge. Söömisel pigistab sapipõie lihaseline sein sapi ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde.
3) Sapp – teke toimub maksas, aga seal läheb sapp sapipõide, kus ta kontsentreerub (vesi imendub läbi seinte välja). Söömise ajal sapipõis tühjeneb ja sapp tuleb oma juha kaudu, ja siis pankreasega koos kuhugi.. 4) Maonõre – hape tekitab pH muutusi, mis mõjutavad regulatsiooniprotsesse sooles; muudavad ka soole enda pH-d. Kõhunäärme- ja sooleensüümid vajavad oma toimeks neutraalset või aluselist keskkonda. Selline keskkond tekibki peensooles tänu kõhenäärne nõres ja sapis sisalduvatele karbonaatioonidele. Kõhunäärme nõre koostis, omadused ja erituse regulatsioon Kõhunääre on seganääre. Tal on nii välis- kui ka sisesekretoosne osa. Välissekretoorne osa reguleerib kõhunäärme osa, mis osaleb seedimises. Sisesekretoorne osa toodab aga hormoone, mis osalevad vere glükoositaseme regulatsioonis. Pankrease nõre koostis: tabel ÕIS-ist !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Kõhunäärme nõre väljutusregulatsioon
komponentideks, toitainete ladestamine organismis ja jääkainete eemaldamine. Seedeelundid on: suuõõs, neel, söögitoru, magu, maks, pankreas, peensool ja jämesool. Seedetrakti osad, kust toit läbi käib suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool. Lisaks maks, pankreas, sapipõis. Maks toodab sappi, oluline rasvade lõhustamisel. Puhastab verd ja filtreerib mürke. Pankreas pankrease nõre neutraliseerib maost tulnud happelise toidumassi. Nõres sisalduv ensüüm lipaas aitab kaasa rasvade imendumisele. Sapipõis sapipõies koguneb sapp aitab rasvu lõhustada. Bilirubiin erütrotsüütide poolt tekitatud jääkaine. Bilirubiini kuhjumise korral verre muutuvad limaskestad, nahk ja simavalged kollaseks. Mis on ikterus ja kuidas see tekib? patsient on kollane, probleem sapi või maksaga. Hepatiit põhjustab maksa põletikku ja maks ei suuda verest bilirubiini eemaldada. Sapi äravoolu takistuse tagajärg.
koosnevad maitsmis- ja tugirakkudest. F: toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamine (seedekanali alguses) Kuidas tekib maitse? ● Maitsmispungakesed on limaskestas, ulatumata epiteeli pinnani, pungakeste kohale jääb maitsmisauguke, kuhu sisse ulatuvad maitsmisrakkude kepikesed. ● Lahustunud ained ärritavad kepikesi ja tekitavad maitserakkudes erutuse. ● Maitsmispungade läheduses on SEROOSSED NÄÄRMED, mille nõres suus olevad ained lahustuvad, me tunneme vaid lahustunud ainete maitset. ● KEELE SENSOORESED NÄRVIKIUD: - VII Näonärv N.FACIALIS - IX Keele-neelunärv N. GLOSSOPHARYNGEUS Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel? ● Keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades, üle terve keelepinna. - näsade külje peal - kiiresti süües ei jõua maitse pärale - maitsmispungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse
Samuti sisaldab limaskesta nõre valke lõhustavaid ensüüme, eelkõige pepsiini, mille abil toimub valkude lõhustumine pikaahelalisteks peptiidideks. Libedikus tekkinud peptiidid stimuleerivad kõhunäärmes ensüümide eritumist, mis on vajalikud seedeprotsesside jätkumiseks peensooles. Kaksteistsõrmikule järgneb peensoole pikim osa tühisool, kus toimub toitainete edasine lõhustamine pankrease nõres sisalduvate ensüümide abil. Peensooles toimuvad toitainete lõpliku seedumisega seotud lõhustumise ja lõhustamissaaduste imendumise protsessid. Peensooles imendub keskmiselt 7585% rasvhapetest. Süsivesikutest jõuab peensoolde vaid tselluloosi ja tärklist. Mineraalained imenduvad samuti peaasjalikult peensooles. Peensoole lõpu moodustab sirgem lõik, mida nimetatakse niudesooleks. Sedakaudu suundub küümus edasi umb ja käärsoolde
Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused. Kõrvalsüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres on rohkesti lima. Süljenäärmete talitluse reflektoorne regul. Põhilised ärritajad on maitse ja puhtmehaaniline puudutus. Suurt osa omavad KNS-s paiknevad keskused( piklikajus ja hüpotalamuses- see on omakorda peaaju koorte kontrolli all).Kui midagi suhu panna (maitse) , lähevad signaalid süljeerituskeskusse(piklikajju) retseptoritelt. Lõhnaretseptorid saadavad signaale hüpotalamuse süljeerituskeskusesse. Tingitud reflektoorne lüli- N: toidunõude kolina peale hakkab suu vett jooksma
3) Sapp teke toimub maksas, aga seal läheb sapp sapipõide, kus ta kontsentreerub (vesi imendub läbi seinte välja). Söömise ajal sapipõis tühjeneb ja sapp tuleb oma juha kaudu, ja siis pankreasega koos kuhugi.. 4) Maonõre hape tekitab pH muutusi, mis mõjutavad regulatsiooniprotsesse sooles; muudavad ka soole enda pH-d. Kõhunäärme- ja sooleensüümid vajavad oma toimeks neutraalset või aluselist keskkonda. Selline keskkond tekibki peensooles tänu kõhenäärne nõres ja sapis sisalduvatele karbonaatioonidele. Imendumine. Aminohapped ja monosahhariidid lähevad verre, rasvhapped suuremalt jaolt lümfi (vabad rasvhapped lähevad verre). Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika
Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused. Kõrvasüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres on rohkesti lima. Süljenäärmete talitluse reflektoorne regulatsioon. Põhilised ärritajad on maitse ja puhtmehaaniline puudutus. Suurt osa omavad KNS-s paiknevad keskused( piklikajus ja hüpotalamuses- see on omakorda peaaju koorte kontrolli all).Kui midagi suhu panna (maitse) , lähevad signaalid süljeerituskeskusse(piklikajju) retseptoritelt. Lõhnaretseptorid saadavad signaale hüpotalamuse süljeerituskeskusesse.
31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks produtseerib sappi, kusiainet, kusihapet, filtreerib verd - muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina jne. Lootel on maks ka vereloomeorganiks. Maks jaguneb paremaks, vasakuks, kesk-, saba- ja ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või täielikult eraldunud sagarikest. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Pankrease nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid elemente. Pankreasesaared toodavad insuliini ja glükagooni ning suunavad selle verre. Pankreasesaarte poolt produtseeritud hormoonid reguleerivad organismis süsivesikute ainevahetust. 32. Hingamisorganid. Üldine iseloomustus Hingamisorganid varustavad verd hapnikuga ja vabastavad selle süsihappegaasist. Hingamisorganite abil toimuv gaaside vahetus kannab välise hingamise nime
Koostanud M. Kolga 9 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk kepikestega, mis ulatuvad maitseaugukeste sisse. Lahustunud ained ärritavad neid kepikesi ja kutsuvad maitserakkudes esile erutuse. Maitsmispungakeste läheduses asetsevad erilised seroossed näärmed, mille nõres suhu võetud ained lahustuvad (kui nad on lahustatavad): maitserakkude basaalosi ümbritsevad maitsenärvide lõpmed. Nad võtavad maitserakkudelt vastu erutusi ja kannavad need rombaugu põhja. Keele sensoorsed närvikiud on päritolult kahesugused: keele juure piirkonnas olevad närvikiud on keele-neelunärvi (IX peaajunärv) perifeersed harud, keele eesosa närvikiud toovad erutusi näonärvi (VII peaajunärv) haru - trummikeeliku kaudu.
· Defosforüülimisreaktsiooni katalüüsivad fosfataasid · Inimese genoomis on teada 575 proteiinkinaasi kodeerivat geeni · Fosforüülimisreaktsioonid toimuvad kõikides elusorganismides Limiteeritud proteolüüs: Ensüümi polüpeptiidahela teatud peptiidsideme(te) hüdrolüüs spetsiifilise proteaasi toimel aktiveerib ensüümi. Näit. Pankrease proteaaside aktivatsioon kaksteistsõrmiksooles (duodenum). Pankrease ensüümid on pankrease nõres inaktiivsete proensüümide ehk sümogeenidena. Ensüümide aktivatsioon toimub alles kaksteistsõrmiksooles, see algab trüpsinogeeni (sümogeeni) muundamisega aktiivseks trüpsiiniks enteropeptidaasi toimel. Selles reaktsioonis `lõigatakse' trüpsinogeeni N-terminaalsest osast ära heksapeptiid. Tekkinud trüpsiin aktiveerib teised pankrease ensüümid. Glükosüleerimine (sahhariidide liitmine): Peaaegu kõik ekstratsellulaarsed ensüümid on glükosüleeritud
järelikult energia ülejääk on 2 ATP mis enamus jääb lõpp-produkti. Oleneval käärimist esilekutsuvast mikroorganismist saab käärimist jagada: piimhappe-, alkoholi- ja võihappekäärimiseks. Eesmagudes on mäletselistel palju mikroorganimse, mille tõttu sahhariidid (tärklis, sahharoos) lagunevad rasvhapeteks ja imenduvad atsetaadina, propionaatidena ja butüraatidena. Mäletselised on võimelised eesmaos lagundama seedekanali nõres leiduvate ensüümide toime suhtes inertset tselluloosi äädik-, propioon- ja võihappeks. 37.Püruvaadi oksudatiivne dekarboksüülimine.Trikarboksüülhapete tsükkel. TKT on metaboolne rada, mis seostab süsivesikute, lipiidide, amonihapete metabolismi. Toimub mitokondrites. Valkude lõhustumisel tekkinud atsetüül-CoA lõhustamine CO2 ja veeks ning rohke ATP tootmine. Tsükli keem glükoosi lõhustumise näitel: Katabolismi käigus glükoosist tekkib
Alkoholikäärimine lõhustab glükoosi kaheks etanoolimolekuliks, andes 2 ATP'd ja eraldab 2 molekuli CO2'e. Eesmaos asub seede seisukohalt ülioluline ning liigirikas mikrofloora ja fauna. Seedeensüüme sisaldavat maonõret produtseerib ainult libediku limaskest. Eesmaos mikroorganismide kaastegevusel toimuvad protsessid puudutavad eelkõige süsivesikuid ja valke. Normaalse mikrofloora olemasolu eesmaos võimaldab mäletsejalisel lõhustada seedekanali nõres leiduvate ensüümide toime suhtes inertset tselluloosi esialgu - ja - glükoosiks, edasi allutatakse nimetatud monoosid käärimisprotsessidele, kus moodustuvad madalmolekulaarsed äädik-, propioon- ja võihapped, alehüüdid, ketoonid, alkoholid ja gaasid. Ka kergesti seeduvad süsivesikud (tärklis, sahharoos jt) lagunevad mäletsejaliste eesmagudes rasvhapeteks ning resorbeeruvad atsetaatidena, propionaatidena ja butüraatidena. Rasvhapped imenduvad otse eesmagudest
sagarikest. Pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Tema läbipaistvas alkaalses nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid fermente. Pankrease sagarike paremhüümis leidub heledamaid, rikkalikult verekapillaaridega varustatud rakkude kogumikke- pankreasesaari, mis talitlevad endokriinselt, suunates oma hormoonid insuliini ja glükagooni vahetult verre. 13. Hingamisteede mõiste (bronhid, hingetoru, jt) Hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijaiks.Kopsude alveoolid on paigaks,
kandilistest, sidekoe varal osaliselt või seal täielikult eraldatud sagarikest. pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Tema läbipaistvas alkaalses nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid fermente. Pankrease sagarike paremhüümis leidub heledamaid, rikkalikult verekapillaaridega varustatud rakkude kogumikke- pankreasesaari, mis talitlevad endokriinselt, suunates oma hormoonid insuliini ja glükagooni vahetult verre. 20) Hambad hambad paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Nad kinnituvad hambasompudesse ehk alveoolidesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine.Hambal eristatakse
sagarikest. Pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Tema läbipaistvas alkaalses nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid fermente. Pankrease sagarike paremhüümis leidub heledamaid, rikkalikult verekapillaaridega varustatud rakkude kogumikke- pankreasesaari, mis talitlevad endokriinselt, suunates oma hormoonid insuliini ja glükagooni vahetult verre. 13. Hingamisteede mõiste (bronhid, hingetoru, jt) Hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijaiks.Kopsude alveoolid on paigaks,
Kui rõhk takistuse ees veelgi tõuseb, siis süstolis voolab veri edasi, diastolis tagasi (retrograadne vool) · Veenid ja kapillaarid laienevad ja täituvad verega, organi maht suureneb. · Verevoolu joonkiirus ja mahtkiirus vähenevad · Mikrotsirkulatsiooni piirkonnas verevarustuse tase väheneb · Venoosset hüpereemiat kasutatakse vahel ka ravi eesmärgil sidekoe vohamise soodustamiseks (haavade, luumurdude ine paranemise stimuleerimiseks) Pankrease ensüümid- Trüpsiin · pankrease nõres sisalduv proteolüütiline ensüüm. · Eritub trüpsinogeenina ja aktiveerub soolenõres leiduva enteropeptidaasi toimel. · Seedib hästi lihasvalku. Lõhustab proteiine ja polüpaptiide molekuli sees, eelistatdes peptiidsidemeid arginiini ja lüsiiniga. Kümotrüpsiinid A, B, C · Enetropeptidaasid, mis aktiveeritakse enterokinaasi abil. · Lõhustavad peptiidsidemeid fenüülalaniiniga, türopsiiniga ja trüptofaaniga. -amülaas · Produtseeritakse pankreases aktiivsel kujul
Peensooles toimub: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsemale. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon (M- rakud, mis kuuluvad limaskestaga assotsieerunud koe hulka (GALT)). Peensoole nõre sisaldab elektrolüüte (HCO3-). Ensüüme peensoole epiteelrakkude sekreteeritavas nõres pole. Toidu seedimiseks vajalikud ensüümid asetsevad enterotsüütide mikrohattude pinnal (aminopeptidaas, enteropeptidaas, dipeptidaasid, maltaas, laktaas, sahharaas). Peensoolde (duodeenumisse) avanevad pankrease- ja sapijuha. Pankreasenõre sisaldab ohtralt seedeensüüme: proteaase, - amülaasi, lipaasi, samuti HCO3- ja teisi elektrolüüte. Sapp aga on vajalik lipiidide emulgeerimiseks, sisaldades vett, elektrolüüte, bilirubiini, steroidhormoone, sapphappeid, letsitiini jt. aineid.
kümotrüpsinogeeni, samuti prokarbooksüpeptidaasid A ja B ning proelastaasi. Pankrease lipaasi aktiivsus suureneb põrsastel emise 4 elunädala jooksul märgatavalt (emisepiimas on rasva 6-8%) Pärast võõrutamist oleneb pankrease trüpsiini ja kümotrüpsiini aktiivsus söödaproteiini allikast (koheselt pärast võõrutamist lõssipulbrit saavatel põrsatel on oluliselt suurem trüpsiini sisdalduss pankrease nõres, kuid sojat proteiini allikana saavatel põrsastek intensiivistus nii trüpsiin kui ka kümotrüpsiini aksitivsus). See erinevus kaob 10 päeva jooskul Pankrease ensüümide aktiivsus saavutub maksmimi 3 tundi pärast söömist PEENSOOLE SEINA NÕRE Peensool produtseerib märkimisväärse koguse akreeti, et puhverdada maost tulevat küümust ja libestada sooleseina. 6. Süsivesikute-, proteiini-, rasvade seede; vee ja elektrolüütide imendumine SÜSIVESIKUTE SEEDE
· Peensool jaguneb mitmeks erinevaks osaks. · Neist esimene on umbes 1 m pikkune kaksteistsõrmik, mis paikneb kõhunäärme vahetus läheduses. · Rohke veesisalduse tõttu on kaksteistsõrmikus liikuv küümus väga vedel, selle kuivainesisaldus jääb vahemikku 26%. · Vatsajärgne seede ja toitainete imendumine · Kaksteistsõrmikule järgneb peensoole pikim osa tühisool, kus toimub toitainete edasine lõhustamine pankrease nõres sisalduvate ensüümide (eelkõige trüpsiini, amülaasi, kümotrüpsiini, lipaasi) abil. · Lõhustatud toitainete pikemaahelalised saadused alluvad peensooles edasisele lõhustamisele, mida viivad läbi sooleseina näärmete ensüümid · Peensooles toimuvad toitainete lõpliku seedumisega seotud lõhustumise ja lõhustamissaaduste imendumise protsessid, välja arvatud vatsakäärimisel moodustuvad lenduvad rasvhapped.
Neelus- ja söögitorus 90 lühiajaliselt amülaasi toime jätkub (umbes 10 sekundit). Maos toimub: 1.) amülaasi toime peatub, happeline keskkond lõpetab amülaasi toime; 2.) maos toimub happeline glükosiidsidemete hüdrolüüs. Põhiline süsivesikute seedimise koht on peensool, milles eristatakse 1.) õõneseedumine ja 2.) membraanseedumine. Õõneseedumine on tagatud 1.) kõhunäärme nõres olevate seedeensüümidega (sahharaas, maltaas, amülaas, laktaas); 2.) soolenõre (glükosidaasid). Membraanseedumine toimub peensoole epiteeli hariäärises (glükogaaluks) (inimesel imenduda saavad ainult monosahhariidid). Imendumine: süsivesikute põhiliseks imendumiskohaks on peensool, suur imendumispind on umbes 200 ruutmeetrit, mis tagatakse kolme võttega: 1.) peensoole pikkusega; 2.) soolekurdudega; 3.) hatulise struktuuriga (valdav osa). Monosahhariidid
annaabi.ee 
