Mida uut sain teada kunstiajaloost KUMU külastades? Külastasin kunsti muuseumi KUMU. KUMU on nii välispidiselt, kui ka seespidiselt väga kaasaegne ja kunstipärane. Hoonesse sisenemisel ootas mind ees värvitud BMW autonäitus ja kottidesse istutatud erinevad taimed. Avastasin ka sellise variandi, et KUMUs on mõeldud ka erinevaid ja arendavaid programme lastele, vanuritele ja üldse peredele. Kindlasti mingi periood oleksin huvitatud olema osa võtmast mõnest huvitavast programmist. KUMU on koht, mis sobib erinevate väljavaadetega inimestele. Seal on palju erinevaid saale ja pidevalt muutuvaid näitusi. Väga huvitav koht, soovitan seda kohta ka oma tuttavatele, et nad saaksid ka hea elamuse sealt. Külastasin muuseumis erinevaid näituse saale ja kõige enam meeldisid pildid kalevipojast, enim silmajääv pilt oli kus kalevipoeg oli jalgadeta ja pikali maas(surnud). Õlad olid tehtud väga suureks võrreldes kehaga ja joo...
Talv eesti maalikunstis. ,,Jõulu- ja nääriaeg pere on koos, ehted ja pidulaud, käbid ja kuuseokkad, küünlad ja kingipaberi krabin. Pildid. Mitte ainult fotod albumist või pühadekaardid, vaid ka mälestuskillud." Need võõrad mõtted-mõtisklused tundusid nii armsad ja sobivad, et ei raatsinud paberile panemata jätta. Talvine maastik seostub meie inimeste teadvuses lahutamatult ikka jõuluajaga. On ju rõhuv halli talvepäeva hämarus, hing ihkab valgust ja veidi sära. Värvilisi aastaaegu on kindlasti rohkem maalitud, aga paljude kunstnike loomingus on just talvel oluline koht eks see ole ka väike väljakutse, valget on raske maalida. Ja jõulud on valged ja värvilised. Novembris avas Tartu kunstimuuseum talveteemaliste maalide näituse ,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis.....
ERLE MAIDO 2 9.01.2015 RETSENSIOON: Külastamise kuupäev: 09.jaanuar 2015 Näituse nimi: „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ Kunstnik: Richard Sagrits, Nikolai Kormašov, Henn Roode, Ülo Sooster, Toomas Vint, Olga Terri, Johannes Saal, Jaan Elken, Tõnu Virve, Richard Kaljo jt. Ekspositsioon „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ hõlmab rohkem kui poolt KUMU neljandast korrusest. Näitus on väga laiaulatuslik – pidev stiilide vahetus ja erinevad meeleolud. Näitusel oli näha suurel hulgal väga realistlikke portreesid kui ka kunstnike vaba eneseväljendust. Näitus oli jaotatud mitme erineva saali vahel, et iga ruum saaks just anda edasi teatud ajastu õige tunnetuse....
POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. "Avantpop" Kiwa näituseks valminud maalisari vildikamaalid . 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil...
Erki Varandi 11.b Kunstigalerii ,,Romanovid - ajastute tunnusfiguurid" analüüs Toimumiskoht: US Art kunstigalerii.Tallinn , Roseni 8, II korrus , Harjumaa Toimumisaeg:31.10.2012 30.11.2012, teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 17611917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Venemaa valitsejad aastati: ·17621796 Katariina II ·17961801 Paul I ·18011825 Aleksander I ·18251855 Nikolai I ·18551881 Aleksander II ·18811894 Aleksander III ·18941917 Nikolai II ·1917 -1918 Mihhail II Näitusel on läbilõige vene valitsejaportreedest Eesti kollektsioonides. Nii nagu valitsejatele pühendatu...
,,Kena kangelane ja küllaga vaikelusid" Retsensioon 25. veebruaril käisin Kumu kunstimuuseumi suures saalis vaatamas Kaido Ole personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest, erinevatest mastaapidest ning eksperimentidest." (Anu Liivak) Näitus koosneb kunstniku paarikümnest uusimast tööst, millel on kombineeritud materjale, vorme ja pindu reaalsete esemetega. Iga töö peal kujutatud...
Joosep Lall , 12c POPkunst forever! Niisiis, käisin KUMU's vaatamas näitust ,,POPkunst forever." Tegemist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis oleva näitusega, mis annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005. a on ta ka Kumu kunstimuuseumi direktor. Näituse kujundajaks on Andres Tolts, kes on eesti maalikunstnik ja graafik. 1973. aastal lõpetas ta ERKI tööstuskunstnikuna. Ta on tegutsenud vabakunstnikuna; loonud muu hulgas maale, kollaaze, raamatugraafikat ning osalenud külmnetel näitustel. Näitusel kõlav muusika on pärit ansamblilt ,,Optimistid," mis tegutses aastatel 1965-1969. Näitus ...
Tallinna teletorn ...nimi... Ajalugu ● Eesti kõrgeim hoone – 314 meetrit ● Ehitustööd kestsid 1975-1980a ● Ehitise arhitekt on David Basiladze ● 11.07.1980a Tallinna teletorni ametlik avamine ● 20.11.2007a Teletorni 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele ● 2009a otsustatakse teletorn renoveerida Ehitajad ja kasutatud materjalid ● Tallinna Teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet ● Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist ● Teletorni on paigaldatud17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri. Torni kogukaal on umbes 20 000 tonni. Betoonosas on 1050 trepiastet Teletornis toimunud sündmused ● Aprill 1980a Brigadir Väino Saar hoiab ära katastroofi. Keevitaja lohakuse tõttu olid süttinud torn...
Retsensioon Vabaduse utoopia Nagu nimestki võib aru saada, on tegemist utoopiliste teostega. Näitus on vaatamiseks välja pandud KUMU's. Seadsingi sammud sinna poole. Näitusel olevad teosed on maailtud 1950. aastatel. Just seda perioodi tajus ühiskond kevadise jääminekuna, sest toimus Stalinismi näilik kokkuvarisemine. Kunsti populaarsus kasvas plahvatuslikult. Selle perioodi üks esindajai maalikunstis oli Olav Maran, kelle töö ,,Kuu katuste kohal", mis on maalitud 1966. Aastal, kujutab kaunist talve, kus paks lumi on katnud maali esiplaanil olevad hoonete katused ning kogu ümbruse, kõrgel majade kohal on paistmas suur kollakas-oranz kuu. Saalis edasi liikudes selgub peagi, et portreesid sellel perioodil eriti ei maalitud, kuid neid leidub siiski, näiteks võib tuua Efraim Allasalu maali ,,Naine mustas kübaraga" (1963). Ka skulptorid tegelesi...
Evald Piirisild Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaare kultuurikeskuse saalis, 8. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud tema akrüülmaalid teemal: Eestimaa linnused. Eksponeeritud oli 36 maali. Harrastuskunstnik Evald Piirisild on sündinud 1960. aastal ja ta pidas eelmine aasta oma 50. juubelit. Mööblitisleri haridusega Evald Piirisild on mitmekülgsete huvidega mees, kellel on õnnestunud viibida maailma eri paigus. Tema huvialad on veel ravitsemine ja indiaani kultuur. Huvist ajaloo vastu on kunstnik maalinud Eesti tuntud ja vähem tuntud linnuseid ja maalinnu. Saaremaalt on pildile jäädvustatud Kuressaare linnus ja Pöide maalinn, veel võib näha Virumaa Toolse, Viljandimaa Karksi, Harjumaa Laiuse linnust jne. Näitus mulle väga meeldis ja seda, et ta hästi maalida oskab mõistsin üsna kohe. Maal, mis mulle kohe silma hakkas oli Karksi ordulinnus...
Retsensioon "Minu 281 pintslit ja" Käisin 15. novembril vaatamas Tiit Pääsukese maalinäitust "Minu 281 pintslit ja", mis oli ühtlasi tema 35. isiknäitus. Tegemist oli akrüülmaalidega. Autorist Tiit Pääsuke Ta on Eesti maalikunsti üks suuremaid koloriste, alustas kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis ning jätkas neid ERKIs, mille lõpetas 1971. aastal. 2011. aasta kevadel lõpetas Pääsuke 40 aastat kestnud õpetajaameti Eesti kunstiakadeemias. Praegu on ta vabakutseline kunstnik. Pääsukest on pärjatud oluliste auhindade ja preemiatega: Riigi kultuuripreemia 2012, Eesti kultuurikapitali aasta-preemia 2000, EV teenetemärk Valgetähe IV klassi Orden 1999, Konrad Mäe nimeline medal 1992. aastal, Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975. ja 1981. aastal. Maalid ja muljed Minu lemmikuks kujunes maal nimega "Poiss ja ratsu", sest toda kunstiteost vaadates hakkas see...
Näitus Lillede teemal Külastasin vaatamas klassiga 2. aprillil Kumus näitust nimega ,, Floramaania Lillemotiive renessansiajast tänapäevani". Näitusele minnes sai igaüks ringikujulise kleepsu, mis oli ühtlasi piletiks. Näitusel saime näha eri ajastute töid, mis olid klassifitseeritud vastavalt teemadele. Nägime ka skulptuure, maale, videosid kui ka käsitöömeistrite valmistatud pitse ja tikandeid. Esmalt giid juhatas meid saali. Kitsal kaldteel ei kuulnud ja võib-olla ei tahtnudki kuulata paljud giidi juttu. Giidil olid vana ajastu riided seljas, ta rääkis huvitavast teosest, mis oli valmistatud meisterlikult ja lihtsalt tavalisest vetsupaberist. Selle teose juures peitus ilu lihtsuses, võib öelda ,et see meeldis isegi mulle. Pikemalt jäime peatuma kahe maali ette, millest ühel oli mees ja teisel naine lilledega. Peatudes maalide juures oli korraldatud mäng nende piltidega seoses. Grupp jaot...
Kokkuvõte Eesti Rahva Muuseumi külastusest Eesti Rahva Muuseum on kõikidele eestlastele südamelähedane ja oluline, sest see on juba ammusest ajast õpetanud meid hindama meie rahvuse ainulaadsust. Meie pärandi kogumine on aidanud inimestel mõista Eesti kultuuri väärtuslikkust ning see aitas ka luua eestlaste soovi iseseisvuseks. Keel ja kultuur on eestlase identiteedi aluseks ning koos säilitamise ja kogumisega aitab meil seda paremini mõista. Muuseum asutati aastal 1909. 1944. aastal sai Raadi mõsahoone kannatada ja koliti endisesse kohtumajja Veski tänavale, kus asub siiani Eesti Rahva Muuseumi peamaja. ERM-i peamajas on üle miljoni säiliku, mis on kogutud pika aja jooksul. Kogudest on ligi poole neist kättesaadavad veebipõhiselt kirjete või kujutistena erinevatest andmebaasidest. Peamajas asuvad erinevad hoidlad. Tekstiilihoidla - mütsid, mis on kenasti karpi paigutatud, vööd, mis on rullitud ja kihelkondade järgi järjestatud, le...
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediak...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Saaga. Islandi kunstilood Erika Krusman 11-1 20.12.2016 Tallinn 2016 Vanadest saagadest kuni Nobeli preemia laureaadi Halldór Laxnessi romaanideni – kirjandus on kahtlemata Islandi olulisim panus maailmakultuuri. Lugude jutustamise kunst on saarel au sees, mida kinnitab ka tõsiasi, et igal aastal annavad Islandi kirjastused välja üle 1000 uue kirjandusteose. See on suur number, kui arvestada, et islandi keele kõnelejaid on kokku pisut vähem kui 300 000. Looduse etteaimamatus ja Islandi ekstreemsed elamistingimused on inspireerinud sealseid kunstnikke looma südantliigutavaid taieseid. Väljapanek ongi üles ehitatud teatraalse kompositsiooni süžeed ja kontseptsiooni silmas pidades. Seda näitust külastasin ma veel talvisel vaheajal ning seepärast ei kirjutanud üles üht...
1. Millal kasutatakse fursettlaudu ? Fursettlaudu kasutatakse tavaliselt vastuvõttude puhul, kui suhteliselt väikeses ruumis tuleb teenindada suurt hulka külalisi lühikese aja jooksul. Külaliste arv pole täpselt teada. Ei nõua erilist mööblit või siseseadet. 2. Kus neid võib katta ? Neid võib katta ettevõtete ja firmade saalis, fuajees, büroos, talveaias või koguni terrassil, pargis või aias. 3. Kust tuleb nimetus fursettlaud ? Sõna fursett tuleneb prantsusekeelsest sõnast fourchette ( eesti keelde tõlgituna - kahvel). pakutakse roogi, mida saab süüa ainult kahvliga, näppude vahelt või suupistetikke kastades. 4. Missugustele tingimustele peab vastama menüü ? Fursettlaual pakutakse seega roogi mida saab süüa ainult kahvliga, näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Seda arvestades tuleb koostada ka menüü. Menüüse võib lülitada rikkalikus valikus külmi suupisteid. 5. Kuidas fursettlauaga vastuvõtul peab ...
Vaibakunstnik Anu Raud Anu Raud,kes saab sel kevadel 70aastaseks, on Viljandi külje all Heimtalis elu liikuma pannud ja võitleb üleüldise üheülbastumise vastu. Nimetab globaliseerumist interrosoljeks, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna ja karakterit Kogu Anu Raua olemine ja töö on mõtestatud, suure laenguga. Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 191...
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist ...
Kanepi Gümnaasium Mirell Lattik AUGUST WEIZENBERG Referaat Klass: 9. a Juhendaja: Aino Mõttus Kanepi 2008 Sisukord: Sissejuhatus 3 August Weizenbergi elulugu 4 Kodunt võõrsil 6 Viimased aastad kodumaal 8 A. Weizenbergi viimne teekond 9 Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Valisin August Weizenbergi, sest mulle meeldivad tema tööd ja ta tundub väga huvitav inimene. Ta on Kanepi heaks palju teinud ja üle Eesti kuulus. August Weizenberg on tuntud Kanepi põliselanikele. Kanepis on tema auks püstitatud tema nimeline mälestusmärk. Ka tema haud on Kanepis ja seda kaunistab tema skulptuur ,,Lootus". Selle kirjandi eesmärk on uurida August Weizenbe...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja sa...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ...
Lihula Gümnaasium NIKOLAI TRIIK Referaat Triinu Trossmann 12. klass Lihula 2009 NIKOLAI TRIIK Nikolai Triik (1884-1940) oli Eesti maalikunstnik ja graafik. Ta õppis Peterburis, Pariisis ja mitmel pool mujal ning viibis pikemalt Soomes, Norras ja Saksamaal. Hiljem töötas ta õppejõuna Tartu kunstikoolis Pallas. Triik on loonud nii maastikuvaateid kui ka rahvusromantilisi ja sümbolistlikke teoseid, samuti palju Eesti haritlaste ja kultuuriinimeste portreid. Triik oli seotud kirjanikerühmitisega Noor-Eesti ning kujundas nende albumeid ja teisi raamatuid. (Tea Laste- ja Noorteentsüklopeedia 3, lk 261). Kunstniku sünnikoht ja lapsepõlvekodu asusid Tallinnas. Ta pärines kainest ja praktilisest keskkonnast. Tulevase kunstniku isa Kustav Jaani poeg Triik pidas Tallinnas rätsepaametit. Ta ei olnud põline tallinnlane, tem...
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn..........
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotelliteenindus H12 Gloria Hallaste Koolitus ja puhkeväljasõidu hinnapakkumine Kutseeksamiks ettevalmistumise kodutöö Õpetaja: Anti Kalamees Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva töö ülesandeks on planeerida firma ,,Koolituskuningas" poolt korraldatav Eesti erinevate personalijuhtide koolitus- ja puhkeväljasõit. Väljasõidul osaleb 15 personalijuhti ja koolitaja. Ülesandeks on koostada neile hinnapakkumine majutuse, toitlustuse, konverentsiteenuse ning lisateenuste osas. Ürituse kohaks valisin Meriton Grand Conference & SPA Hotelli, mis asub Tallinna südames ja vanalinna läheduses. Uudne ja moodne hotell pakub oma külastajatele kõrgtasemel teenindust ja meeldivat viibimist. Hinnapakkumise koostamisel lähtusin kliendi soovidest, milleks olid majutus-, toitlustus-, konvere...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp......................
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti ...
annaabi.ee 
