M"rk% elu, mitte nuhvlit! 21.s%j%ndil on en%mus inimestel nutitelefonid, mistõttu inimesed ei m"rk% üldse neid ümbritsev%t elu. Telefon loodi %%st%l 1876 sotl%se Alex%nder Gr%h%m Belli poolt, et inimesed s%%ksid vesteld% k% k%ugem% v%hem%% t%g%nt. Kuid t"n%p"ev%l oleme me loonud terve om% elu telefoni j% sotsi%%lmeedi%sse, me eelist%me suheld% inimesteg% l"bi sõnumite või piltide. Mid%gi pe%b muutum%, sest muidu k%ob re%%lsus. Kui m% kõnnin koolis mööd% koridore, n"en õpil%si, kes on koondunud v"ikestesse gruppidesse. M% eeld%ksin, et tegemist on he%de sõpr%deg%, kes on r""kinud om%v%hel sellest %j%st s%%ti, kui n%d üles "rk%sid j% kooli jõudsid. Kuid mu üll%tuseks, mitte keegi neist ei vestle, n%d isegi ei v%%t% üksteisele ots%. Selle %semel jõllit%v%d n%d kõik v"ikest nelinurkset se%det om% k"es, mis tundub %ndv%t neile p%lju rohkem r%huldust kui %sj%de %rut%mine n"ost n"kku. Tundub n%gu oleks n%d k%ot%nud suhtlemisoskuse j% ...
...................................................................5 Tarbijaskonna margiteadlikkus................................................................................ 6 Tarbija üldised hoiakud........................................................................................... 7 Kasutatud materjal................................................................................................. 8 Nutitelefonide tarbimisnõudlus Tänu oma asendamatule rakendusele, on nutitelefon üks maailma populaarsemaid tooteid ning selle nõudlus on jõudnud tippu aastaga 2016. See oli nii vajalik toode, et I maailma riikides omab vähemalt 60% inimestest nutitelefoni ning rekordina Lõuna-Koreas 88% inimestest (Baer, 2016). Kuid nutitelefonide hoog on olnud sees juba üle 5. aasta ning peamised telefoni brändid (Samsung, Apple, Huawei, Sony, Nokia) ei müü alternatiivseid telefone aktiivsel turul. See tähendab, et ainuke uus telefon ongi nutitelefon
tehnoloogilisest arengust lapsepõlveeas. Enda lapsepõlve mäletan kuidagi helgeliselt kraavides kolades ja puuotsas turnides. Leian, et praegustel lastel on täiesti teistsugune elu. Aeg on edasi läinud ja ühiskond on muutunud ning samuti ka laste elu. Pean oluliseks ühiskonnal ajaga kaasas käia ja muutuste suhtes olla positiivselt meelestatud. Praeguseks hetkeks on juba igal lapsel kes käib lasteaia viimases rühmas telefon, kas just nutitelefon aga ikkagi telefon. Kohati mulle tundub, et mõni vähe jõukam lapsevanem püüab lapsele võimalikut uue ja võimsa nutitelefoniga oma üleolekut ja positsiooni näidata. Telefon on kindlasti väga praktiline asi turvalisuse aspektis ja lapsevanem saab telefoni soetades lapsele kindlasti rohkem kindlustunnet. Kui ma praegu iseennast või oma kursusekaaslasi jälgin loengu ajal siis enamustel on siiski
Apple telefonid Koostas: Heli Kopter Mis on nutitelefon? Nutitelefon ehk nutifon ehk taibutelefon (inglise keeles smartphone, smart phone) on taskutelefon, millel on pihuarvutivõimekus. Teisisõnu on nutitelefon miniatuurne arvuti, millel on lisaks ka telefonifunktsioon. Apple firma Apple Inc. (varem Apple Computer, Inc.) on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab riistvara, tarkvara ning muud tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintoshi arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple firma asutaja on Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne. Hetkel töötajaid üle 116 000. Kõik seadmed töötavad iOSi süsteemi peal. iPhone
tekitada. Minu sõbrad suitsetavad. Mitte kõik, aga enamus. Suitsu teevad ka minu eakaaslastest poole nooremad poisiklutid. Olen päevast päeva koos inimestega, kes suitsetavad, kes panevad koni igal õpetajavabal võimalusel ette, kuid ometi ei ole ükski neist täisealine. Minu silmade (ninaga hoian heaga eemale) jaoks on selline asi täiesti tavaline. Ometi tekivad peas küsimused, miks te seda teete? Enamus inimestel on juba olemas nutitelefon, seal saab käia internetis ja suhelda sõppradega läbi facebooki, messengeri, viberi ,whatsappi jne. Kui paljud ei tea või ei usu millist kahju võib tekitada nutitelefon lastel, mitte aind lastel kui ka täiskasvanutele. Tavaliselt on noortel kombeks panna igale poole internetti enda pilte ülesse. Nutitelefoni kiirgus ei ole südamele hea see võib kahjustada erinevaid südame haiguseid. On kaolnud juhtumeid kus nutitelefon on õhku lennanud inimese käes.
Õpperühm: IASB10 Matrikli nr: Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2013 Sissejuhatus Kaasajal on väga levinud erinevate elektrooniliste seadmete kasutamine, mis abistab meid igal sammul ning üheks populaarseimaks selliseks abimeheks on nutitelefon. Uuringufirma Gartner andmetel moodustas nutitelefonide müük 2013 aasta kolmandas kvartalis 51,8% müüdud telefonidest ning ennustatakse, et aasta lõpuks ületab nutitelefonide müük miljardi isendi piiri maailmas. Eestis on nutitelefonide müüginumbrid tavatelefonidest suuremad alates 2012 aastast ja Uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel müüdi augustis 37 113 ning juulikuus 35 069 mobiiltelefoni. Seega võime öelda, et hinnanguliselt üle poolte
Miks tänases maailmas kirjanduse tähtsus langeb? Tänapäeva ühiskond on teadmusühiskond, kus igapäevasteks suhtlusvahenditeks on arvuti või nutitelefon. Inimesed, eelkõige noorem põlvkond, ei oska ilma nutiseadmeteta oma elu ette kujutada. Raamatuid loetakse aina vähem, enamasti ajapuuduse või huvi puudumise tõttu. See mõjutab ka kirjanduse rolli meie ühiskonnas. Infoühiskonna kiire arenguga langeb kirjanduse roll märgatavalt. 20. sajandi algusest kuni keskpaigani valitses postindustriaalne ühiskond, mil loeti rohkem raamatuid kui hetkel, sest teadus ning tehnoloogia polnud veel nii jõuliselt arenema hakanud
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Erich Kivi G1D ANDROID NUTITELEFON Kursusetöö Juhendaja: Katrin Vunk PÄRNU 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ANDROID AJALUGU.............................................................................................. 4 2.ANDROIDI VERSIOONID....................................................................................... 5 3
kuni 700 h (3G) Operatiivmälu 1GB 2 GB 512 MB Sisemälu 32 GB 16 GB 4 GB Mälukaardi pesa Ei microSD, kuni 64 microSD, kuni 32 GB GB Puutetundlik Jah Jah Jah Tüüp Nutitelefon Nutitelefon Nutitelefon Tootja Apple Samsung LG Wifi Jah Jah Jah Aku Sisseehitatud liitium- Li-Ion 2600 mAh Li-Po 1540 mAh ioon aku GPS Jah Jah Jah Bluetooth Jah Jah Jah Kaamera 8MP, autofookus, LED 13 MP, LED-välk, 3,15 MP
Tekkisid uue IT-firmad ning tootjad, kes hakkasid välja töötama uusi, parema riistvaraga seadmeid. Areng oli alguses aeglane, sest teadmised IT-valdkonnas olid vähesed ja see oli kogu ühiskonna jaoks uus väljakutse. Telefonid olid mõeldud helistamiseks ning sõnumite saatmiseks. Internetis käimine telefoniga kõlas muinasjutuna. Tänasel päeval on raske kujutada ette elu ilma telefonide ja arvutiteta. Need muudavad meie elu igal sammul lihtsamaks ning säästavad aega. Nutitelefon on muutumas kaasaskantavaks arvutiks. Tegevuste arv, mida nutitelefoni abil teha ei saa, on väga väike. Telefonide kaamerad on võimelised tegema paremaid pilte, kui spetsiaalsed kaamerad. Koolis on nutitelefon väga hea abimees igas õppeaines. Keele tundides on kasutamiseks saadaval erineva otstarbega sõnastikud ja matemaatika tundides on telefon taskuarvuti asendajaks. Iga probleemi korral võib leida abiks mõne rakenduse, mis aitab hädast välja.
Apple saavutas iPod'idega edu just tänu sellele, et neil oli väljakutsuv disain ja nad oli teistest meediamängijatest kordades õhemad. iPod'i on võimalik kasutada ka USB mälupulgana. iPodi suurused on väga varieeruvad. iPod'i suurus ulatub 2GB'st (iPod Shuffle) kuni 160 GB'ni (iPod Classic). Viide: [http://www.apple.com/ipod/] (11. aprill 2010) 8 iPhone iPhone on interneti ja multimeedia toega nutitelefon, mida projekteeris ja turustas Apple Inc. iPhone 2G (esimese generatsiooni nutitelefon) tuli esmalt USA's müügile 2007. aasta 29. juulil. iPhone on väga funktsionaalne sest see võimaldab saata ja lugeda tekstisõnumeid, kuulata kõneposti. iPhone asendab ka kaasaskantavat meediamängijat ja toetab Wi-Fi ühenduvust. Veel on võimalik kasutada iPhone'i ka GPS navigatsiooniseadmena. Kõik need funktsioonid on tehtud väga kasutajasõbralikuks tänu iPhone puutetundliule
Tunnis võta kustukumm ja lihtsalt vaata spikkrit. Sealt ei oska küll õpetaja spikrit otsida. Vaja läheb: Jalanõu; Marker Riskitase: madal Väga lihtne ja kiire võimalus spikerdamiseks. Kasuta ära oma jalanõud. Nimelt kirjuta spikker jalanõu talla alla markeriga. Kontrolltöö ajal aseta jalg rahulikult üle põlve nii et näed spikkrit. Õpetaja lähenedes aseta lihtsalt jalg tagasi normaalsesse olekusse. Sealt ei oska küll õpetaja spikrit otsida. Mida on vaja: Pinal; nutitelefon Riski tase: Keskmine Kõige tavalisem meetod on teha telefoni spikker ja seejärel telefon tunnis pinalisse pista. Telefoni seadetest soovitame võtta ekraaniaja maha või siis koodi maha, et ekraani sisse-välja lülitamise peale aega ei kuluks. Kui õpetaja hakkab sulle lähenema on soovitatav pinalist teine pastakas võtta ja pinal kähku kinni panna. Ei soovita töö ajal kogu aeg pinalit vaadata. Head spikerdamist! Vaja läheb: printer; paber Riskitase: madal
iPod Classic talletab meedia seisemisele kõvakettale. Samal ajal tootsid teised firmad flash memory'ga tooteid, mis tegid need tooted "paksuks". Apple saavutas iPod'idega edu just tänu sellele, et neil oli väljakutsuv disain ja nad oli teistest meediamängijatest kordades õhemad. iPod'i on võimalik kasutada ka USB mälupulgana. iPodi suurused on väga varieeruvad. iPod'i suurus ulatub 2GB'st (iPod Shuffle) kuni 160 GB'ni (iPod Classic). iPhone iPhone on interneti ja multimeedia toega nutitelefon, mida projekteeris ja turustas Apple Inc. iPhone 2G (esimese generatsiooni nutitelefon) tuli esmalt USA's müügile 2007. aasta 29. juulil. iPhone on väga funktsionaalne sest see võimaldab saata ja lugeda tekstisõnumeid, kuulata kõneposti. iPhone asendab ka kaasaskantavat meediamängijat ja toetab Wi-Fi ühenduvust. Veel on võimalik kasutada iPhone'i ka GPS navigatsiooniseadmena. Kõik need funktsioonid on tehtud väga kasutajasõbralikuks tänu iPhone
Apple'i tuntuimad tarkvaratooted on: Mac OS X operatsioonisüsteem, iTunes meedialehitseja, iLife multimeedia loomis tarkvara, iWork ajaplaneerimis tarkvara, Aperture - professionaalne fotostuudio, Final Cut Studio - heli ja filmitöötlus süsteem ja Logic Studio - helitöötlus Macintosh Macintosh või Mac on Apple Inc poolt projekteeritud, arendatud ja turustatud personaalarvuti. iPod iPod on kaasaskantav meediamängija. iPhone iPhone on interneti ja multimeedia toega nutitelefon. Kaubamärgid läbi aegade Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan tähelepanu eest !
4. Mis on väärtushinnang? Väärtushinnang on hinnang, mis peegeldab arusaama heast ja halvast, õigest ja valest. 5. Mis on väärtus? Väärtus on asi, idee või nähtus, mida peetakse oluliseks ja mille poole püüeldakse. 6. Millised on üldinimlikud väärtused? Üldinimlikud väärtused on lugupidav suhtumine iseendasse, teistesse ja keskkonda. 7. Millistesse rühmadesse väärtused jagunevad? Väärtused jagunevad kahte rühma: a) materiaalsed väärtused - maja, auto, nutitelefon, ehted b) mittemateriaalsed väärtused - teadmised, sõprus, armastus, hoolivus, austus
com/article/1048213/janmobilemac.html Laptop Ergonomics http://www.ergonomicssimplified.com/tips/laptop-use Tahvelarvuti Ergonomic Stand http://www.laptop-ergonomics.com/ Tablet PC Ergonomics http://www.tabletpctalk.com/commentary/ergonomics.shtml Laptop & Tablet PC Arms http://www.lcdarms.com/laptop_tablet_arms.php Cricket Laptop Stand for Laptops, Tablet PCs, and the iPad (abivahend) http://www.thehumansolution.com/innovative-cricket-portable- laptop-pc-stand.html Nutitelefon Smartphone Ergonomics http://www.youtube.com/watch?v=4FBMWGGJMbY http://www.youtube.com/watch?v=ZoHNEMuIQos Direktiiv: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=CONSLEG:1990L0270:20070627:ET:HTML Kõige enam meile meeldisid videomaterjalid, sest neid on väga huvitav vaadata ja seal on väga hästi nähtav, kuidas peab inimene istuma arvutiga töötades, kuidas peab arvuti seisma ja nii edasi. Vaadata viideot ot lihtsam, kui pikka teksti
“superstaarid”. Tänu selle on levivaks trendiks kaks halba haigust nagu buliimia ja anoreksia. Kahjuks võetaksegi need ilusad ja “perfektse” eluga noored supermodellid eeskujuks, kes just ei hiilga millegi erilisega, kui just uuemate kosmeetikatoodete ning soengustiilide tutvustamist väga edasiviivaks jõuks pidada. Nende peale noored vaatavad alt ülesse - jääb vaid üle loota, et sellest välja kasvame või sureme nutitelefon käes. Võin öelda seda, et tehnika areng on küll toonud meile nii moodi kasu ka kahju, sest see on üks suurematest probleemidest, miks sellel generatsioonil nii palju probleeme on. Soovitan oma sõpradel ja lähedastel astuda välja sellest digimaailmast ja võtta mõõtu päris elu probleemidega.
Sa ei tohi kopeerida tarkvara, mille eest sa pole maksnud. teiste inimeste suhtes. Sa ei tohi kasutada teiste inimeste arvutiressursse ilma vastava loata. Sa ei tohi omastada teiste inimeste intellektuaalset vara. Sa pead mõtlema omakirjutatud programmi sotsiaalsetele tagajärgedele. Sa pead kasutama arvutit viisil, mis nätab austust ja lugupidamist SIDEPIDAMISVAHENDID Põhilised sidepidamis vahendid: Telefonid Arvuti Faks Raadiosaatja Telefonid Lauatelefon Mobiiltelefon Nutitelefon Arvutid Veebi ja video konverentsid Internet Suhtlusprogrammid e-malid Faks Faksiga saab saata ja vastuvõtta paberkandjal edastatavaid dokumente. Küsimused Nimeta sidepidamisvahendid Kuidas jaguneb arhivaalid? Mis asi on dokument?
inimesed toetavad üksteist. Sellist päeva aga ei ole tänapäeval. Aga me saame muuta seda aidates natukenegi, et muuta inimese elu ja ühiskonda paremaks. Et keegi ei tunneks ennast halvasti vaid naerataks. Sellejaoks peame me ise tööd tegema. Hakata vabatahtlikuks, annetada, lihtsalt naeratada, rääkida. Selleks ei ole vaja palju, et teha inimese või looma päev ilusaks. Ilusaks me saame siiski muuta ka inimese päeva asjadega. Aga selleks ei pea olema mingi nutitelefon või muu vidin. Piisab ka ilusast ja südamest tulnud kirjast, mis paneb naeratama, mõnest lille õiest mis on korjatud metsa alt jne. Inimesed naudivad päeva inimeste või loomade seltskonnas, looduse keskel, muusikat kuulates ja neid võimalusi on palju, kui me neid ise tähele paneksime. Aga enamasti muudab inimene ise oma päeva ilusaks oma positiivsete mõtete ja eesmärkidega.
Miks on kasvanud nutitelefonide populaarsus noorte seas rohkelt, sain järgnevad vastused 66,7% inimestest arvavad et see tuleneb tehnoloogia arengust, 8,3% inimestest tahavad lihtsalt raha kuhugi kulutada, 25% inimestest tahavad lihtsalt olla infoga kursis. Viimasele küsimusele miks tahetakse oma vanu mobiiltelefone nutitelefonide vastu vahetada, sain sellised vastused 16,7% arvab et selleks on tehnoloogia, 33,3% arvab et sellega kaasneb paremad suhtlemis võimalused, 41,7% arvab, et nutitelefon pakub palju paremaid aplikatsioone (facebook, instagram), 8,3% arvab et selleks on muud põhjused. Minu arvamus oleks selline, et mida rohkem läheb aeg edasi, seda rohkem hakkavad inimesed kasutama nutitelefone. Antud uuringuga sain teada, et põhilisteks nutitelefoni markideks on sony ja samsung ning enamus inimestest kasutavad nutitelefone kindlal eesmärgil, milleks on teiste inimestega suhtlemine ja sotsiaalvõrgustikes käimine. Inimesed kasutavad nutitelefone ka
Nutisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased! 21.sajand on nutiajastu. Me oleme harjunud igapäevaselt veetma üpris suure osa oma ajast nutiseadmetes ja see probleem ei puutu ainult noori. Võin näiteks tuua oma enda ema, iga jumala päev pean kuulama monoloogi teemal "nutisõltuvus", samas kui esimene asi mille ema diivanile maha istudes kätte võtab on just nimelt nutitelefon. Tema küll ajab kõik töö ja muu tähtsa kaela, kuid kas õhtul kell 8, diivanile maha istudes tööpäev mitte läbi ei peaks olema? Tegemist on nutisõltuvusega, lihtsalt Facebooki asendab Gmail. Samuti kas pole mitte paljud vanemad oma suures ajapuuduses, mitte ise oma lastest nutisõltlasi teinud? Kas pole mitte nii, et töölt koju tulles, istutakse diivanile maha, et sarja vaadata ning kui see pisike koolieelik taaskord nagu ka eelmisel õhtul sind
Nutiühiskonna head ja vead Tänapäeval on nutiseadmed kujunendud ühiskonna lahutamatuks osaks. Ühiskond on muutunud nii sõltuvaks nutiseadmetest, et nende eemaldamisel valitseks arvatavasti totaalne kaos. Nuti seadmed on meil taskus, kodus, autos, igal pool meie ümber. Tänapäeva noortele on nutitelefon nagu kehaosa ja selle kasutamine tuleb täiesti loomulikult. Näiteks kui palutakse õpilasel tõlkida mõni sõna ei haara üksgi õpilane kohe sõnastikku vaid võtab telefonist lahti oma lemmik tõlkimis programmi. Kui ema küsib kuidas sõbral läheb haaratakse lihtsalt telefon ja küsitakse Facebooki kaudu järgi. Nuti seadmed teevad kõik kiireks ja mugavaks. Pidev interneti ühendus annab meile ligi pääsu piiramatutele teadmistele peaaegu hetkeliselt, muidugi, kui levi on... ja akut..
ei tööta. Meie kliendid ei pea muretsema. Võite kindel olla! Jan : ,, Kuidas saan ma kindel olla ?" Müüja : ,, Meil on mastid kõikjal üle Eesti. Meil on kõikidest sidevõrkkudest kõige rohkem kliente ning keegi pole meie peale kaebama tulnud. Kõik kliendid on meie teenusega rahul. Ning kui liitute ka teie, saaksite elada rahutut ja muretut elu nagu meie pea pool miljonit klienti." Jan : ,, Nii.. aga milline on nutitelefon mille 1 eest saab ?" Müüja : ,, Samsung Galaxy Mini. Siin see on! See on väike. See mahub väga hästi taskusse ning vajadusel saab panna ka pisikotti, sest kui liitute just meiega saate telefoniga kaubapeale veel telefoni professionaalse koti. Teie telefon oleks kaitstud, teil oleks kogu aeg levi ning mured oled lahendatud." Jan : ,,Selge see.Mis on lepingu tingimused?" Müüja : ,, Kõik tingimused on tavalised, lugege läbi või kirjutade lihtsalt alla
Lühidalt öeldes on see kuritegu, mis on sooritatud arvutisüsteemi abil mõjutades teist võõrast arvutisüsteemi. Näiteks loata arvutisüsteemi sisenemine, andmete varastamine või nende muutmine ning arvutisüsteemi rikkumine- kõik see moodustab küberkuriteo. Tehnoloogia arenguga oleme me üha rohkem sõltuvad digitaalmaailmast. Suurem osa inimestest omab tänapäeval mingisugust arvutisüsteemi. Olgu selleks arvuti, nutitelefon või mistahes vidin, hoiame me selles kindlasti isiklike andmeid. Selle tõttu puutub üha rohkem inimesi kokku küberkuritegevusega- kas siis ohvri või kurjategija rollis. Nagu ka füüsilise vara puhul, ei soovi me, et sellele oleks juurdepääs igaühel ning eeldame nende kasutamisel privaatsust. Ootame, et seda ei rikutaks, varastataks või meie vastu kasutataks. Enda ohutuse huvides peame seega end kübermaastikul igapäevaselt kaitsma.
koos, tehti põllutöösid ning vanemad olid igapäevaselt lastekõrval siis tänapäeval on kõigil nii kiire, et lapsed peavad saama kiirelt iseseisvaks. Kuigi lapsevanema roll kui selline on sarnane läbi aegade siis tegevused ümber selle on muutunud. Lapsevanema roll lapse elus on olla lapsele toeks, suunata teda, kasvatada oma last, toita teda ning olla tema jaoks olemas igas olukorras. Kahjuks peab tõdema, et tänapäeval ei ole selle jaoks paljudel enam aega. Lapsele ostetakse nutitelefon, sülearvuti ja telekas, mis on tema igapäevane lõbustus. Lastevanemate kiire elutempo muudab nad kurnatuks ning väsinuks, mille tõttu kasutatakse igat vabaminutit pigem puhkamiseks, kui lapsega tegelemiseks. Kindlasti ei saa öelda, et kõik lapsevanemad sellised oleks, kuid peab tõdema, et see on tõusev trend ning me ei saa sellele kätt ette panna, kuna meie ühiskond soosib just sellist kriitilist olukorda nagu meil praegu on.
BBC ja "The Wall Street Journali" uurimused näitasid, et Google soovib oma otsimootori ja rakenduste lisamist mobiiltelefonidele ning töötab kõvasti selle eesmärgi saavutamiseks. Trüki- ja võrgumeediaväljaanded teatasid peagi, et Google töötab välja omaenda tootesarja mobiiltelefoni. Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008 litsentsi alusel. 5. jaanuaril 2010 tuli müügile esimene Androidi kasutav nutitelefon Nexus One, mida toodab Taiwanis asuv HTC Corporation. 2 1. Mis on operatsioonisüsteem? Operatioonisüsteem on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kaasaegsete OS'ide arendusel
vähem, kui näiteks inglise keeles või saksa keeles (info all ma mõtlen ka erinevaid filme, muusikat, ajakirju ja õppematerjale). Kõik nimetatud punktid annavad Eesti inimestele tähtsa baasi, mis aitab neid tulevikus, ning soodustab kolmanda sektori arengut (kaubandus, äriteenused, haridus, infotöötlus ja n.e.) Eestimaa on infoühiskonnaga riik. Selle fakti kindlaks tõendiks ma saan nimetada mitu asju: Esiteks, peaaegu igal Eesti kodanikul on olemas nutitelefon 3G interneti, kaamera ja teiste appidega. Teiseks, Tallinnas on raske leida sellist avaliku koha, kus poleks WiFi. Kolmandaks, igapäev on Eestis teinud tuhandeid makse Interneti panka kaudu ning teisi teenindusi. Aastaks 2013 Eestis oli tehtud arengukava. 30. novembril 2006 valitsuses heaks kiidetud ,,Infoühiskonna Arengukava 2013" seab eesmärgiks tõsta inimeste elukvaliteeti ning kaasata neid enam ühiskondlikku ellu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase kasutuselevõtu
mida paljud inimesed juba kasutavad. Aastal 1983 kui esimest korda üldse käivitati internet, on hakkanud tehnoloogia arenema suure kiirusega ja see areng on muutunud maailma nii, et inimesed, kes sünnivad täna ei oskaks kahekümmne aasta pärast ilma selleta elada. Paljud nutikad seadmed ja muud leiutsied, mis on tehtud on teinud elu huvitavamks, rohkem meelelahutust toonud ja aidanud neid, kes on vajanud abi. Igal noorel Eestis on nutitelefon, mis teeb inimesel elu lihtsamaks, aga need on ka põhjustanud uusi probleeme näiteks sõltuvust, selja probleeme, stressi, ärevust... Nutitelefonid lasevad meil ükskõik kellega mistahes maailma nurgast suhelda. Need telefonid nagu tooks meid lähemale üksteisele, aga samas mitte. Me suhtleme rohkem ekraani kaudu kui näost näkku, mida kakskümmend aastat tagasi ei teinud. Juba praegu suudame me nutitelefoniga suht palju asju teha, aga kümne aasta pärast suudame veel rohkem.
telefonil 6044686, saatke e-mail aadressile [email protected] või tulge meie kontorisse Rotermanni 5, Tallinn. Ette tänades, LoveApple 1. Milliseid nutitelefonide tootjat Te teate? (Võimalik valida mitu vastust) Samsung 1 Apple 2 LG 3 Huawei 4 Nokia 5 HTC 6 Meizu 7 Alcatel 8 Cat 9 Lenovo 10 2. Kas teie kasutuses on nutitelefon? Jah 1 Ei 2 Kui „Ei“, siis palun jätkake küsimusest nr 12 3. Kas Te olete kuulnud nutitelefonist Apple iPhone? Jah 1 Ei 2 Kui „Jah “, siis palun jätkake küsimusest nr 5 4. Mis Te arvate, miks Te ei ole informatsiooni Apple iPhone kohta saanud? Vähe reklaami 1 Vähe informatsiooni 1 Mitte meeldejääv reklaam 1 Muu..................... Jätkake palun küsimusest nr 12 5
Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib uudiseid lehest lugemise asemel hoopis raadiost kuulata või televiisorist vaadata. Nüüdseks hakkab ka muidugi nende meediakanalite tähtsus langema või tegelikult ongi juba langenud, kuna populaarsust on kogunud uusmeedia. Kuna peaaegu igal inimesel on kodus arvuti ja taskus nutitelefon ning kuna nendega tegeledes veedetakse niikuinii rohkelt aega, ei ole midagi üllatavat selles, et just internetist leitavad infoallikad ja meediaettevõtted inimestes huvi tekitavad. Ka kõmulehed on rohkem viimase aja leiutis. Varem kasutati meediaväljaandeid tarkuste ja nõuannete jagamiseks ning keegi poleks ettegi julgenud kujutada, et ajalehes avaldatakse artikleid, kus arutada, millist kleiti üks või teine naine millisel üritusel kandis.
Mul oli väga vahva ja tore lapsepõlv, mida mäletada. Kuid mis nüüdsete lastega juhtunud on? Mis on maailmas muutnud, et tänapäeva lapsed nii teistsugused on? Tänapäeva laste ümbrus on muutunud. Nad sünnivad keskkonda, kus juba elektroonika on tipptasemel. Ma arvan, et see segab nende lapsepõlve. Mis lapsepõlv see on, kui kuue aastasel on IPad või mõni nutitelefon, kus ta oma terve aja viidab? Ta ei suhtle teiste lastegagi, ta elab ainult virtuaalmaailmas. Mõni isegi ei tea, mida tähendab autode või nukkudega mängimine. Neil on virtuaalsed nukud ja autod, millega nad mängivad. Neil on teine paralleelne elu, mida nad peavad põnevamaks. Ühest küljest on see positiivne, kui lapsed valdavad nii hästi elektroonikat. Me peamegi olema kaasaegsed maailmakodanikud
Android Samsung galaxy gio: Tuli välja 2011 märtsi kuus. Möödud:110.5 x 57.5 x 12.2 mm Kaal:102 g Ekraan:Type TFT capacitive touchscreen, 16M colors Ekraan suurus:320 x 480 pixels, 3.2 inches (~180 ppi pixel density) Mälu:sisemälu-158 MB ,278 MB RAM Interneti:HSDPA, 7.2 Mbps WLAN:Wi-Fi 802.11 b/g/n, Wi-Fi hotspot Bluetooth:Yes, v2.1 with A2DP Kaamera-Primary 3.15 MP, 2048x1536 pixels, autofocus Video Yes, QVGA@15fps Chipset-Qualcomm QCT MSM7227-1 Turbo CPU-800 MHz Sensors-Accelerometer, proximity, compass Raadio-Stereo FM radio with RDS GPS-Yes, with A-GPS support Java-Yes, via Java MIDP emulator - MP4/H.264/H.263 player - MP3/WAV/eAAC+ player - Predictive text input (Swype) Aku:Standard battery, Li-Ion 1350 mAh Seisuoleks:kuni 610 h (2G) / Kuni 460 h (3G) Tööolekus:kuni 10 h 40 min (2G) / kuni 6 h 40 min (3G) Android on tarkvara kogumik elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja ...
Sisemisele kõvakettale on mul enamasti salvestatud rakendused ning dokumendid mida ma aktiivselt kasutan. Kasutan ka VeraCrypti nende krüpteerimiseks. See on üsna vajalik kui neid andmeid ei taheta kaotada. VeraCrypt on väga lihtne ja lollikindel rakendus, mida soovitaksin igal inimesel kes väärtustab enda andmeid kasutada. Nutitelefonil on mul tähtsamad pildid ning dokumendid krüpteeritud. Paar sõna ka nutiseadmetest. Ainuke nutiseade mida ma kasutan on mu nutitelefon, seda kasutan enamasti muusika kuulamiseks, harva ka YouTube’s videote vaatamiseks ning ka internetis olemiseks. Nutitelefoni kaitseks on mul installitud Kaspersky Antivirus,sest nutiseadmeid on alati võimalik rünnata, loomulikult kasutan ka Tor browserit nutitelefonile ning ka Chrome’i. Tavaliselt ma ei käi telefonis kahtlastel lehtedel, seda teen enamasti arvutis, kus on mugavam navigeerida. Kahtlaseid apk’id, faile ega appe ma ei tõmba ega installi, seega
pluss (+). 1. Kindel töö on Sulle väga oluline ja Sa püüad seda teha pühendumisega. 2. Eelistaksid oma tuttavatega pigem silmast-silma suhtlust. 3. Planeerid oma tegevused pikalt ette. 4. Eelistad pigem abielu kui kooselu. 5. Eelistad pigem kahe jalaga maa peal olla ja ennast kindlana tunda. 6. Arvad, et facebooki sõprus on pigem formaalne. 7. Väärtustad laste olemasolu. 8. Mobiil- või nutitelefon on Sinu jaoks pigem hädapärased suhtlusvahendid. 9. Sa ei suudaks oma kodust kaua eemal olla. 10. Pigem eelistad häid filme kinos vaadata. 11. Püüad pigem konflikte vältida. 12. Eelistad tööd kella-ajast kella ajani. 13. Sulle pigem meeldib põhimõte “kes ei tööta see ei söö”. 14. Suudad oma eelarvega enam – vähem toime tulla. 15. Püüad ennast ka materiaalset kindlustada. 16
Kodu uksest sisse astudes istusid kõik suures toas diivanil. Suureks imestuseks lugesid nad kõik raamatuid. Kätlini saabumist nähes, hõiskasid nad talle rõõmsalt, et ka tema tuleks nendega lugema. Kätlin tundis, kuidas raamatud nende perekonna õnnelikumaks olid teinud. Õnnelikult, kuid natukene segaduses olevalt istus ta teiste kõrvale ning luges oma raamatu pealkirja, milleks oli "Eilne". Kätlin soovis, et mitte kunagi ei oleks miski nagu eile, mil kõigi pead vaevas nutitelefon. Kirke Jõgis 9A Kivimäe Põhikool
igapäev kuni 2h trenni, mis on väga hea. Peale trenni on küll väsimus peal kuid see on hea. Sport on suur osa minu vabast ajast. Mul on sõpradele ja perele üsna vähe aega. Olen enamuse aja kas jõusaalis või jalgapalliplatsil. Tean väga palju noori inimesi kes ei tee oma vaba ajaga mitte midagi. Istuvad arvutis või vaatavad niisama telefoni. Minu arust see ei ole väga mõistlik ajaviide ega ka tervisele hea. Olen ise ka päris palju telefonis aga sport on minu jaoks esikohal. Nutitelefon ei aita hoida mul füüsilist vormi ega tervist, vaid sport. Kui koolis midagi õppida ei anta lähen õhtuti jooksma, mis on minu jaoks väga hea ja lõõgastav. Samuti saan aega sellega sisustada. Sporti tehes saan ka sõpradega aega viita. Käime koos jooksmas või jõusaalis. Minu jaoks pole sõbrad ainult telefonis! Sport aitab inimesel sisustada vaba aega, hoida tervis ja lihased korras ja samuti ka vaimse heaolu. Sõpradega koos sportides tulevad head mõtted ja koos on tore olla
arengut, mis võib kaasa tuua hüperaktiivsuse, ärevuse, kontrollimatu käitumise. Lapsel on raskusi keskendumisega, tähelepanuga, enesevalitsemisega. Lisaks on ilmselt kõik kuulnud, et tihe arvuti kasutamine rikub silmanägemist. See on põhjuseks, miks paljud tänapäeva lapsed kannavad prille. Et tervist hoida, tuleks kehaliselt olla aktiivne, mitte aheldada ennast nutiseadmete külge. Tarbimisühiskonna mõju inimesele on olnud suur. Nutiseadmed on meie kaaslasteks igapäevaselt, sest nutitelefon on peaaegu igaühel alati taskus. Seetõttu võib inimesi võrrelda robotitega, kes töötavad ainult tänu tehnikale. Enamus inimesi ei kujuta enam elu nutiseadmeteta ette, sest nad on nendest seadeldistest sõltuvuses ning kaudselt suunavad ka oma lapsi sinna suunda. Igal vabal hetkel võetakse taskust välja mobiil, mille abil heidetakse pilk peale viimastele uudistele ning sotsiaalmeediale. Selle asemel, et vabu hetki sisustada mõttetus sotsiaalmeedias, võiks neid vabu
Ettevõtte aktsia hind börsil langes $23.50-lt $21.75le. Leia languse määr (osakaal). 4 21.75 Languse määr on 7% Muusikapoe CD-de müügiarv on langenud 512-lt 388le ühikule kuus. 5 Leia languse osakaal %%-des. 388 Languse osakaal on 24% LISAÜLESANDED Nutitelefon maksis eelmisel aastal 207. Hind langes 33%. Milline on hind sel aastal? 68.3 Sel aastal nutitelefoni hind on 138,7 eur 138.7 Ettevõtte eelmise aasta müük oli $198,050. Sel aastal müük langes 12%. Leia selle aasta müük. $ 23.8
langetamisel seadme erinevaid füüsilisi parameetreid ja milliseid toiminguid kõige enam nutitelefoniga igapäevaselt teostatakse. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. Autori teema valik on väga hästi selgitatud sissejuhatuses. Teema on teoreetiline, seega annab probleemide selgitamist, võrdlemist või edasiarendamist. Pole kahtlust, et nutitelefoni valik tänapäeval on väga aktuaalne ja praktiline teema, kuna nutitelefon on saanud lühikese ajaga enim müüdud personaalne olmeelektroonika seade. Teema on hästi piiretletud, kuigi edaspidi tuleb välja, et autor läheb piiride välja ja käsitleb ka kasutusharjumused nutitelefoni igapäevakasutuses, mis ostmisega ei ole seotud. Kindlasti antud teema võimaldab edasi arenemist. Näiteks, järgmiseks teemaks võiks olla teema ,,Tarbijate valikukriteeriumid nutikellade/arvutide ostmisel" või ,,Tootjate kriteeriumid nutetelefonide valmistamisel"
rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku. Siinkohal tulevad appi internetiajastul loodud sotsiaalmeedia veebilehed nagu Facebook ja Google+, aga ka internetipõhine helistamine Skype’i kaudu. Nendest kolmest kõige rohkem kasutan ma Facebook’i, tõsi viimasel ajal üha harvemini, aga mitte pigem suhtlusvahendina, vaid see lihtsalt annab hea ülevaate, mida keegi sõprades parasjagu oma eluga korraldamas on. Küll aga on nutitelefon see, mis aitab mind ühenduses hoida nii kaugemate kui ka lähedaste sõpradega. Olgu selleks, siis mitmekümneminutilised telefonikõned või pidev sms’mine. Teiste inimeste erinevuste suhtes, olen enda arvates üsnagi tolerantne inimene. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Häirima hakkab see inimene siis, kui ta oma maailmavaadet või suhtumist mulle peale hakkab suruma
Need telefonid on küll nii, võtsin ainult nii kätte, tõmbasin ülesse, et Martin helistab. Kõik kadus tal kuidagi ära, ma ei tea, mis siis eest kadus”. Nii Mari kui ka Juta öeldutest võib järeldada, et nad ei tunne end IKT vahendite kasutamisel kuigi mugavalt, sest nende toimingud ei ole justkui täielikult nende kontrolli all. Jüri probleem keerulise süsteemi ees on veidi teistsugune, kui Maril ja Jutal. Nimelt hoolitseb Jüri selle eest, et tema seadmed (arvuti, nutitelefon jne) oleksid ühendatud ehk sünkroonis, sest Jüri kasutab arvutit ka töö tegemiseks: „Mul probleeme on koguaeg tegelikult. Põhiliselt sünkroonimise teemad/.../“. Samuti kontrollib ta, et tema ja Mari telefonid oleksid pidevalt uuendatud: „Jah, aga kõik need uuendused on üheaegselt koguaeg, väga tihti tuleb neid tõmmata”. See näitab, et isegi, kui Jüri näib nutimaailmas osavam, kui Mari, on ka temal siiski toiminguid, mis käivad üle jõu.
Nutitelefonide operatsioonisüsteemid. Symbian Symbian on mobiilne operatsioonisüsteem, mis on algselt loodud Psion´i poolt ning pärast seda haldas seda Symbian Ltd. Praegu tegeleb Symbian'iga Accenture. Viimane versioon Symbian 3 väljastati ametlikult 2010. aasta neljandas kvartalis. Seda versiooni kasutati esimesena Nokia N8s. Esimene Symbian'iga telefon oli puutetundliku ekraaniga Ericsson R380 Smartphone, mis tuli müüki aastal 2000. See oli esimene seade mida reklaamiti kui nutitelefoni. Aastal 2007 Nokia tõi turule Symbiani OS'iga Nokia N95, mis kombineeris erinevad multimeedia funktsioonid nagu: GPS, 5 megapiksline kaamera koos autofookus...
• iMac – kõik-ühes lauaarvuti • Mac Pro – tööjaama tüüpi lauaarvuti • MacBook – tavakasutajale mõeldud sülearvuti, • MacBook Air – üliõhuke ja üliportatiivne sülearvuti • MacBook Pro – MacBooki perre kuuluv sülearvuti RIISTVARA iPad- Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 iPod-Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001 • iPod Classic • iPod Nano • iPod Shuffle • iPod Touch iPhone Apple'i nutitelefon, mis toodi turule 2007. aasta jaanuaris. Sellel on 6 generatsiooni, viimane neist(iPhone 6) tuli PROBLEEMID TERVISEGA • 2003. aasta oktoobris diagnoositi Steve Jobsil vähk, aastal 2004 teavitas ta, et tal on kasvaja kõhunäärmes • Steve keeldus operatsioonist ning proovis selle asemel taimetoidulist dieeti, ravimtaimi ning nõelravi • 2004 aastal nõustus ta operatsiooniga ning seal õnnestuti kasvaja eemaldada SURM Steve suri enda majas Californias kell 3 päeval 5.oktoobril
Androidi kasutatakse väga paljudes seadmetes, tahvelarvutites, nutiseadmetes ja uusim seade on AndroidTV. Windows Mobile OS on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteem, mis on mõeldud tahvelarvutitesse, nutitelefonidesse ja pihuarvutitesse. Selle operatsioonisüsteemi suureks plussiks on see, et see ühildub täielikult teiste Windowsi seadmetega. Uuemate versioonidega on võimalik täielikult siduda kasutajapõhiselt oma tahvelarvuti, nutitelefon, sülearvuti ja lauaarvuti. Kõik kontaktid, pildid, isikupärastamine kajastub igas seadmes samamoodi, loomulikult saab igas seadmes ka seda muuta. Kõik e-posti profiilid on samad ja igas seadmes saab kõik oma e-postil olevad kirjad kätte. Kõik kontaktid saab sünkroniseerida väga lihtsalt. Apple iOS-i kasutab Apple iPhone, mis on küll väga kallis, kuid seda kasutavad siiski väga suur hulk inimesi. Apple tooted on enamjaolt väga töökindlad, sellepärast neid ka ostetakse
Löögi hetkel edastatakse genereeritud energia mehhanismile, mis sarnaneb pendeliga, mis käivitab generaatorit. Generaator enda poolt, toodab ja akumuleerib elektrienergiat. Palli välja võimsus on 6 vatti, mis on piisav LED-lampi või mõne muu väikese seadmega laualambi jaoks. · Inimene nagu patarei Peaegu kõikide taskuarvutite kasutajateid unistus, et käivad tänava alla ja nutitelefon laadib ilma täiendavate akkudeta. Realisserida sellist ideet veel ei osanud, aga teadlased liigavad järk-järgult selles suunas. Koreea teadlased leiutasid paindlik generaator suuresega 10x10cm mis suudab laadida fitness käevõrgud. Energiat toodab inimese keha ja keskkonna temperatuuride erinevus. Generaator toodab kuni 40 millivatti energiat. Sarnast tehnoloogiat esitas Sveitsi tootja "SMART" käekellad Sequent. Kell töötab käe löökide kulul käies
No muidugi on ka olemas nüüd sellised nutikad masinad millega saad helistada ja kõike seda teha mida pihuarvutiga. Need on nutitelefonid. Need on kõige suuremaks konkurentsiks pihuarvutitele. Ja ma arvan, et kunagi surevad tavalised pihuarvutid välja ja ilma vallutavad nii-öelda ,,smartphoned". Tegelt juba praegugi on neid nutikaid telefone hästi palju ja erinevaid. Isegi võimsaim pihuarvuti võiks nimetada, et ta on nutitelefon. Tehnoloogia areneb ja selle arengu käigus peab midagi välja surema. Sama on ka ju tava arvutite Windows-iga. Kunagi väga kõva sõna oli Windows 95, kuid nüüd seda enam ei kasutata ammu. Praegu uusim tarkvara sõna on Windows 7. Win 95 Win 7 Nüüd võikski pigem rääkida nuti telefonidest kui pihuarvutitest. Sest uusi taskutelefone lisandub vaat et nädalatega ja selles virvarris pole kerge eristuda
aeg. Töö juures mul ajaplaneerimisega probleeme ei ole, piisav enesekriitika, eneseteostamise vajadus ja ego distsiplineerivad aega kasutama väga efektiivselt. Tööl on kasutusel ,,do-do" list ja kalender pikema aja peale. Kodus on hoopis teised lood. Ajaröövlid on loomulikult kõige suuremad segajad, pigem need röövlid, mis on peidus minus endas. Keskkonnast tulenevaid oskan ma juba päris hästi blokeerida, näiteks ei ole probleem eirata telefoni kõnesid või jätta nutitelefon hääletult kapile, kui millegi olulisega tegelen. Sellega on minu tööandja ja tutvusringkond harjunud, ka perega planeeritud aeg on see, mil kõik mürad kõrvale jätan. Veidi raskem on ootamatute külalistega, mu oma venna perega, kes elab lähedal ja astub igal hetkel uksest sisse. Õnneks on nad nii omas kodus, et mõistavad, kui ütlen, et mul on praegu kiire ja külalislahkust pakkuda ei saa. See on müra, mida saab ennetada, kui teavitan, et sel nädal on mul
üliõpilastele satelliitidest praktiline kogemus. Tollal oli satelliitide kosmosesse lennutamine ainult NASA ja suurettevõtete mängumaa, kes said endale nii kalleid ja keerulisi ettevõtmisi lubada. See 3 probleem lahenes aga mobiiltelefonide tehnoloogia arenguga, mis tõi kaasa satelliidi komponentide väiksemad mõõtmed. Pikosatelliidi sisemus koosneb üldjoontes samasugustest osadest kui nutitelefon. Satelliidi väiksus tähendab ka odavamat orbiidile saatmist. Nende ülessaatmiseks pole vaja erilisi kanderakette, vaid need pannakse n-ö kaasreisijana NASA satelliidile kaasa. Pikosatelliidi toiteallikas on väike päiksepaneelide süsteem. Satelliit suudab Maaga sidet pidada atmosfääri ja Van Alleni vööndi vahelisel orbiidil kuni 16 nädalat. Seejärel süttib pikosatelliit atmosfääri langedes põlema ja hävineb oma väiksuse tõttu. Niisiis ei teki nendest ka kosmoseprügi.
(Intervjuu 2) Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli. (Intervjuu 1) Lauatelefon Mari: Sest igaüks ju ei saanud lauatelefoni. Isegi see aeg oli, meil oli igavene jama ju. (Intervjuu 2) Mati: Kusjuures mina eelistan lauatelefoni kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. (Intervjuu 1) Nutitelefon Jüri: Meie kasutame Windowsi, aga neid on vähe – on Martin, mina ja Mari – meie terves suguvõsas. (Intervjuu 2) Mati: Nuti oma ma ei ole ka sellepärast võtnud, sest see ekraan on ikkagi liiga pisike ja ma pean prillid eest ära võtma. (Intervjuu 1) Mobiiltelefon Jüri: Indrekul on nuputelefon ja Marele osteti uus Samsung, aga ta ei julge midagi teha
..................................................................................... 20 Lisa 1 KÜSITLUS................................................................................................ 22 SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö teemaks „Avatud traadita internet Tapa Gümnaasiumis“. Valiku tegin õpilaste tegevuse orbserveerimise tulemusena vahe- ja õppetundide ajal. Probleem on, et õpilased surfavad internetis tunni ajal liigselt. Kõige suuremaks kiusatuseks tundub olevat nutitelefon. Eesmärgiks on selgitada välja milliste piirangutega peaks olema Tapa Gümnaasiumis avatud traadita internet. Üritan ka tõsta mobiilse interneti levimise probleemi aktuaalsust ja teadlikust koolikeskkonnas. Töö esimeses osas uurisin traadita võrkude ajalugu ja erinevaid traadita interneti liike. Töö teine osa oli praktiline, uurisin välja mida õpilased teevad tundide aeg internetis ja missuguste piirangutega peaks olema avatud traadita internet Tapa Gümnaasiumis
annaabi.ee 
