läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. • Nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Hügieen • Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mistõttu ei olnud klooster puhas paik. Ordud nunnakloostris • Ordud - keskajal olid mungad ja nunnad koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendusesse – vaimulikesse ordudesse. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Ordud pakkusid äraelamisvõimalust väga paljudele inimestele. Kloostrimüüride vahel leidis eluaseme müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada osadust Jumalaga
Dante Aligarhe "Dekameron" 3 Päev: 1. Novell. Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2. Novell. Tallipoisile meeldis kuninganna. Ta otsustas teeselda kuningat ja minna öösel kuninganna juurde. See õnnestus ja ta magas kuningannaga. Pärast tema lahkumist
e. oikumeeniliseks 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks 1449. aastal lõppes kirikukogude aeg Vaimulikud ordud paavst piiskopid preestrid mungad (kr. k. Monacos- üksildane) nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux
kavalamaid tegelasi, kes oskasid oma aruga olukorra alati enda kasuks pöörata. Tegelaste moraal põhineb kõige rohkem armastusel, aususel ja hoolimisel, aga vahel, kui mõni negatiivsete omadustega tegelane esimese katsega ei saa ausal viisil millegagi hakkama, muutub ta ahneks. Teoses on palju juttu suhetest ja himudest, millele ei suudeta järele anda. Näiteks on selline sisu esimesel jutul, mis on kirjutatud kolmandal päeval, kus Masetto Lamporecchiost mängib tumma meest ning saab nunnakloostris aednikuks. Kõik nunnad teavad, et nad ei tohi, aga ei suuda järele anda ja tahavad kõik temaga magada. Veel on juttu sellistest inimestest, kes teevad midagi kurja ja pärast kahetsevad seda nagu neljanda päeva esimeses novellis. See novell räägib, kuidas Salerno vürst Tancredi tapab oma tütre armukese ja saadab ta südame kuldse karika sees tütrele. Tütar valab sinna mürgitatud vett, joob seda ja sureb. Pärast seda, isa kahetseb oma tegu väga
palvetamisele. Ta määrati kloostri valitsejaks. Teose lõpus mees mõtles oma elu üle järele ning arvas, et oli oma noorust hästi ära kasutanud. Selleks ajaks oli ta paljude laste isa ning ei pidanud nende eest isegi hoolt kandma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber: Masetto ning tema sõber Nuto, nunnad ja abtiss. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Masetto elu nunnakloostris. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Masetto oli kaval ning omakasupüüdlik. Kirjeldatakse vähe ja olulist: Kirjeldatakse kloostrit ja selle aeda, mis vajas aednikku. Peategelane ei muutu.
palvetamisele. Ta määrati kloostri valitsejaks. Teose lõpus mees mõtles oma elu üle järele ning arvas, et oli oma noorust hästi ära kasutanud. Selleks ajaks oli ta paljude laste isa ning ei pidanud nende eest isegi hoolt kandma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber: Masetto ning tema sõber Nuto, nunnad ja abtiss. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Masetto elu nunnakloostris. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Masetto oli kaval ning omakasupüüdlik. Kirjeldatakse vähe ja olulist: Kirjeldatakse kloostrit ja selle aeda, mis vajas aednikku. Peategelane ei muutu.
keeles. Oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. 1911 Nobeli kirjanduspreemia. Avaldas ka filosoofilisi arutlusi, nt ,,Tarkus ja saatus". Tuntumad sümbolistlikud näidendid: ,,Printsess Maleine" modernismikirjanduse esimene sümbolistlik draama, uue teatriajastu kuulutaja. ,,Pimedad" inimese üksildusest, kaitsetusest saatuse ees. ,,Pelleas ja Melisande" saatus juhib inimese sammu, ka armastuses. ,,Õde Beatrice" sündmused algavad 15.saj nunnakloostris, patukahetsus toob lunastuse. ,,Monna Vanna" keskne kangelanna läheb nbagu Piibliloo Juudit linna piiravate vägede juhi juurde, et oma kodulinna päästa, sõja eitus.
saamislugu ja modell • Arvatakse, et maali tellijaks oli rikas Firenze siidikaupmees Francesco del Giocondole. • Maali tellimise motiiviks oli oma majandusliku jõukuse näitamine (tollel ajal said maale kunstnikelt tellida ainult rikkad inimesed). • Maali valmimisel oli modelliks tema noor naine Lisa Gherardini (Madonna Lisa või lühendatult Mona Lisa- tõlkes proua Liisa). • Lisa Gherardini veetis oma elu viimased aastad haigena Sant’ Orsola frantsiskaani nunnakloostris, kus 1542. aastal suri ja maeti sama kloostri põranda alla. • Maal ei jõudnud aga kunagi kliendini. • Arvatavaid põhjuseid, miks maal kliendini ei jõudnud on mitmeid: a) Leonardo da Vinci polnud tulemusega rahul ja soovis seda täiustada. b) Ta tahtis maali kasutada hoopis oma „Mona Lisa“- maali ajalugu • Maal valmis aastatel 1503-1506, lõplikult valmis see arvatavasti alles 1519 (kliendini aga ei jõudnud).
kiituseks, tunnistuslaul, võrreldav piibli salmidega ja cantigaga; inglihümn, inglilaul, kõrem palve Jumala auks Rooma liturgias, doksoloogia, milleks on Gloria in Excelsis. Klooster - (kr,. Monasterion, koht üksinda elamiseks), religioosse kogukonna hoone munkade, nunnade, või mõlemate jaoks ühiselt, kaksikkloostri näol, kus elati benediktlaste reegleid või teisi samalaadseid kuulekust nõudvaid ühiselureegleid järgides. Nunn - nunnakloostris, kloostri- või eremiitlikus, kogukonnas või kaksikkloostris elav, religioosse ellu pühitsetud naisterahvas, või olles vaimses isolatsioonis koos teiste anahoreetide ja nais anahoreetide; ta on seotud kolme täiuslikkuse nõudega. Munk - religioosse vennaskonna meessoost liige, elab tavaliselt klostris, on seotud kolme tõotusvandega, vaesuse, karskuse ja sõnakuulelikkuse vandega. Gregorius I Suur - (u. 540 - 12 märts 604), paavst 590 - 604. Oli 579 - 585 paavst
teisejärguline maa-arst (vms). Tema ema sokutab talle naiseks ühe lese, kes aga peatselt sureb ja jätab Charlesile palju vähem raha, kui ta oli lootnud. Charles varsti aga armub Emmasse, kes on ühe tema patsiendi tütar, ja nad otsustavad abielluda. Peale rikkalikku pulma nad lähevad elama ühte majja Tostes'is, kus Charles'il on oma praktika(praksis vms.) Kuid abielu ei rahulda Emma romantilisi ootusi. Alates sellest ajast kui ta elas väikese tüdrukuna nunnakloostris, on ta unistanud, et armastus ja abielu oleksid lahenduseks kõigile tema probleemidele. Peale seda kui ta osaleb ühel suursugusel ballil ühe rikka aadli kodus, hakkab ta tihti unistama rohkem keerulisest elust. Tal on igav ja ta on masenduses, kui ta võrdleb oma fantaasiaid üksluiselt reaalse külaeluga, ja lõpuks tema loidus teeb ta haigeks. Kui Emma jääb rasedaks, otsustab Charles kolida teise linna, lootuses taaselustada Emma tervist.
Lavakujundus oli üle keskmise, kindlasti on ka paremaid "Heliseva Muusika" lavakujundusi, kuid Viimsi Kool ei jäänud ka palju alla. Etendusel ei puudunud ka eriefektid nagu näiteks äikesetorm ja välgu löömine. Näitlejad kandsid ajastule vastavaid viisakaid riideid. Naisnäitlejatele olid tehtud ka korralikud suured lokid, vahel ka krunn. Mehed kandsid pintsakute all vesti ja lipsu. Naised kandisid ka pearätte ja korsette. Nunnakloostris ei puudunud ka nunnade suur tärgeltatud tanu ja nunnariided. Muusikalis on väga tuntud laulud. Üks nendest on "Do-Re-Mi", milles muusika oli väga lõbusa kõlaga, kaasahaarava ja kummitama jääv meloodiaga. "Do-Re-Mi", pidi õpetama astmeid lõbusas ja laululises võtmes ja seda see ka selgelt tegi. Mari-Liis Rahumets sai väga hästi kõrge häälega hakkama. Hääletämber oli sopran, muusikaintrumentide tämber oli kirgas, tempo oli kiirenev,
Vaimulikud ordud Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad (kr. k. Monacos- üksildane) ja nunnad (lad. K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. Sajandil. Tavaliselt juhtis kloostrit abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris). Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid. Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad.
Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta lõpul hädavaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas Pascal seda märgiks maailmast tagasi tõmbuda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda Jumalale, õmbles selle oma riiete voodri vahele ega lahkunud sellest enam kunagi. Pärgamenditükk avastati pärast Pascali surma . 1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, astumata küll mungaseisusesse. Arvatavasti ei mõjunud range askees tema niigi nõrgale tervisele kõige paremini. Pascal kogus jansenistina kuulsust oma kirjatööga "Kirjad provintsiaalile" Pärast tsükloidi ja lõpmata väikeste suuruste intensiivset uurimist jäi Pascal 1659 haigeks. Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd. Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust
Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naisterahvas,omakasupüüdlik,tark,petlik 2.Kuningas: Peab lubatustest kinni kui arst ta terveks ravis,
Tähelepanuväärne on tema joonistatud Modest Mussorgski portree (pildil) (1881). Nimelt maalis ta selle mõni päev enne helilooja surma. Repin maalis arvukalt rahva elu kujutavaid teoseid. Tähelepanuväärseim ja kuulsaim neist on "Burlakid Volgal" ( järgmisel slaidil ). Burlakid Volgal (1873) Ivan Groznõi ja ta poeg (18701885) Nadja Repina portree, kunstniku tütar Tsarevna Sophia Alexeevna (1881) Novodevitchy nunnakloostris (1879) Vera Repina portree, kunstniku naine T.A. Mamontava portree (1882) (1882) Propagandisti arreteerimine Abramtsevi sillal (1879) (18801892) Õunad ja lehed (1897) Kalatüdruk (1874) Ilja Repini loomingus on olulisel kohal revolutsioonilise võitluse teema. Teosed "Ei oodatud", "Koosolek", "Sandarmite konvoi saatel" ja "Pihist keeldumine". Tema ajaloomaalidest on tuntuim "Ivan Groznõi ja ta poeg" ( eelmisel slaidil ).
Valetab, et Karl suri Preisimaal lahinguväljal truu sõdalasena. Annab isale mõõga poja verega, Karli viimane õhkamine Amalia Teade Karli surmast viib isa endast tohutult välja ning Vana Moor sureb Mõõgale kirjutatud sõnad "Franz, ära jäta maha minu Amaliat. Amalia! Sinu vande murdis kõigevägevam surm!" Samal ajal Böömi metsades vestleb Razmann Spielbergiga. Spielberg räägib talle kuidas ta kord oma röövlisalgaga nunnakloostris käis endasõnul nalja tegemas. Nad hiilisid öösel salgaga kloostrisse, ajasid kõik naised ehmatusega üles, röövisid kloostri vara ning jätsid neile mälestuse, mida kanda 9 kuud Ta jutustab oma pealikust, kes olevat vägev mees, kuid tujukas Kohale ilmub Schwarz, kes teatab, et nende liitlane, Roller, on kinnipeetud ja hukkamisele määratud Kuna Roller on pealiku lemmik, minnakse salgaga linna rüüstama, pannakse linn
Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta lõpul hädavaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas Pascal seda märgiks maailmast tagasi tõmbuda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda Jumalale, õmbles selle oma riiete voodri vahele ega lahkunud sellest enam kunagi. Pärgamenditükk avastati pärast Pascali surma. 1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, astumata küll mungaseisusesse. Arvatavasti ei mõjunud range askees tema niigi nõrgale tervisele kõige paremini. Pascal kogus jansenistina kuulsust oma kirjatööga "Kirjad provintsiaalile" 1656–1657, avaldati Louis de Montalte'i valenime all, milles kaitses Sorbonne'i jesuiitide rünnakute vastu ketserluse eest Sorbonne'ist minemakihutatud juhtivat jansenisti Antoine Arnauld'd. Seda teost peetakse jesuiitidevastase ühiskondliku liikumise käivitajaks.
aasta lõpul vaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas Pascal seda märgiks maailmast tagasi tõmbuda ning leidis jõudu usule veelgi tõsisemalt pühenduda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda Jumalale, õmbles selle oma voodiriiete voodri vahele ega lahkunud sellest enam kunagi. Pärgamenditükk avastati pärast Pascali surma. 1.3. Pascali elu lõpuosa 1655. aastast kuni surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, astumata küll mungaseisusesse. Arvatavasti ei mõjunud range askees tema niigi nõrgale tervisele kõige paremini. Pascal kogus jansenistina kuulsust oma kirjatööga "Kirjad provintsiaalile." Seda teost peetakse jesuiitidevastase ühiskondliku liikumise käivitajaks. Pärast tsükloidi ja lõpmata väikeste suuruste intensiivset uurimist jäi Pascal 1659. aastal haigeks. Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd.
Romeo anub, et Paris teda meeletust teost säästaks. Paris ei jäta ja nii sureb ta mõõgavõitluses Romeo mõõga läbi. Romeole meenub sõnum, et paris pidi Julia kosima. Ta viib Parise surnukeha Julia hauakambrisse. Julia ilu on endine. Romeo jätab Juliaga hüvasti ja joob mürgipudeli tühjaks. Sureb suudeldes. Ilmub vend Lorenzo. Ta leiab hauakambrist tapetud parise ja end mürgitanud Romeo . Julia ärkab. Lorenzo kutsub teda kaasa, et ta saaks nunnakloostris rahu leida. Julia saadab Lorenzo ära. Otsib mürki veel soojadelt Romeo huultelt.Kuuldes lähenevaid hääli, torkab Julia Romeo pussi endale rinda ja sureb. Surnuaial on valvurid, tulevad Verona kodanikud, et õudsate sõnumite kohta kinnitust saada.Tulevad ka Julia vanemad ja vürst. Ilmub Romeo isa. Kõik on vaatepildist rabatud.Vürst soovib asjasse selgust.Lorenzo toob päevavalgele kõik üksikasjad. Selgitusi lisavad ka Romeo teener Balthasar ja Parise paaz.
nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651 suri Pascali isa. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. 1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, Pascali kavatsetud "Kristliku religiooni apoloogia" jäi kirja panemata, valik tema märkmetest avaldati pärast surma pealkirja all "Hr. Pascali mõtted religioonist ja mõnest muust ainest". Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. 2. Lõpmatus ja inimene 2.1 Lõpmatus Lõpmatuse mõistel on Pascali filosoofiliste vaadete süsteemis keskne koht. Lõpmatust universumist
soovis. Preili Emma ja tohter said igakorraga lähedasemaks. Charles otsustas neiu kätt paluda ning sai nõus oleku tüdruku isalt. Pulmad peeti järgmisel kevadel pruudi kodus, kui Charlesil leina aeg läbi sai. Pärast pulmi sõitis noorpaar oma uude koju Tostes'i. Charles oli lõpuks õnnelik ja kõigega rahul, aga Emma tõukas meest endast eemale. Ta lootis elult midagi paremat ja unistas alalõpmata paremast elust kuskil mujal. Alates sellest ajast kui ta elas väikese tüdrukuna nunnakloostris, on ta unistanud, et armastus ja abielu oleksid lahenduseks kõigile tema probleemidele. Charlesi ema polnud miniaga rahul, tema arust ajas Emma liiga suurt uhkust taga. Üks jääger kinkis noorpaarile itaalia hurda Djali. Septembri lõpul kutsuti noored B Vaubyessard'i markii Andervilliersi juurde lossi. Pr. B sai aegaveeta auväärt seltskonnas, millest ta oli kaua unistanud. Ta sai vestelda erinevate daamidega ja õhtusel ballil tantsida. Hr. B
· ta hakkas Jeani uuest pitsitama: pakkus raha tagasi ja tahtis Cosette endale tagasi saada · Jean võttis põuest Fantine kirjutatud kirja, mis volitas Jeani Cosette'i ära viima · Jean nimetas konkreetsed summad, mis Fantine oli saatnud ettemaks Cosette eest oli ammu tehtud · kõrtsmik jälitas Jeani edasi · Jeanil ja Cosettel läks elu kibedaks: Javiert ajas Jeani endiselt taga · viimases hädas ronis Jean üle nunnakloostri müüri · nunnakloostris töötas aednikuna see sama mees, kelle ta vankri alt päästis · aednik valetas nunnadele, et Jean Valjean on tema vend · Jean võeti sinna kloostrisse tööle (ütles, et Cosette on tema tütar) · aastate pärast kasvas inetust Cosettest ilus noor neiu · Jean Valjean hoolitses Cosette eest nagu oma tütre eest · Cosettel tuli teha valik: kas hakata nunnaks või lahkuda kloostrist · nad otsustasid kloostrist lahkuda
Seda pääsemist pidas Blaise`i ,,jumala märgiks", et on aeg täita oma kohustus jumala ees ja aeg maailmast tagasi tõmbuda. Pascal kirjutas tõotuse pühenduda jumalale ja õmbles selle oma rõivaste voodri vahele, see leiti alles peale Pascali surma. Pascal katkestas seltskondlikud suhted, religiooni ettekirjutiste täitmisest ja askeesist tegi ta enda jaoks range normi. 1655 aastal asus ta elama jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, kuid ei asunud mungaseisusesse, säilitades liikumisvabaduse ja korteri Pariisis. Ta keeldus maitsvatest ja rikkalikest toidukordadest kuigi ta nõrk tervis oleks seda vajanud. Ta tundis siiralt kaasa vaestele ja jagas neile kõike mida sai. Seda aega nimetatakse Pascali ,,teiseks pöördumiseks". Sellest hoolimatta on järgnevad aastad Pascali elus väga viljakad. Filosoofia vallas olid need aastad palju viljakamad kui kõik eelnevad aastad kokku, mõned ütlevad et Port Royal tappis
reeglitele aluse Benedictus Nursiast, kes rajas 529.a paiku nendele ideedele põhineva kloostri Kesk-Itaalias Monte Cassino mäel. Tema loodud reeglite järgi elava mungaordu liikmeid kutsuti benediktlasteks (e benediktiini munkadeks). Ordu liikmed pidid loobuma isiklikust omandist, palvetama 7 korda ööpäevas (lad k opus Dei – Jumala töö), eralduma muust maailmast, kuuletuma kloostri ülemale (mungakloostris abt, nunnakloostris abtiss; aramea k aba – isa), paastuma, üksteise eest hoolitsema ja tegema vaimset või füüsilist tööd. Kloostrite tähtsus: a) Majanduselu keskused (suurmaaomanikest nn kollektiivsed mõisnikud; tegeleti aianduse ja sordiaretusega, omad käsitöökojad ja veskid). b) Kultuurikeskused (säilitasid vanu käsikirju ja tegelesid nende paljundamisega, seal tegutsesid kloostrikoolid, mungad olid
enam maailmas (Vörösmarty) haigus, varajane surm määrab tema luulet armastus naise vastu: harmoonia: Esti sugárkoszorú Õhtune aupaiste/gloriool üksildus (Vajda: Komeet, Csokonai): Lélektl lélekig Hingest hingeni: Margit Kaffka (1880-1918) kirjanik, luuletaja, esimene silmapaistev ungari naiskirjanik, üks suuremaid naiskirjanikke ungari kirjanduses · õpingud Szatmári nunnakloostris: õpetajaks saamine · 1910: astub Nyugati "liikmeks" 1918 aan Sipelgapesa 1918 luuletused Az Elu teel Kaffka kõige populaarsem ja tuntum romaan · räägib ühiskonnaelust ja naiste elust ja võimalustest XIX sajandi lõpu Ungaris · peategelane Magda Pórtelky on ungari keskklassi tüüpiline esindaja · romaan kirjeldab passiivsusele sunnitud naise saatust
Kindlustas elujärje noorematele poegadele ja abiellumata tütardele. Mungad ja nunnad elasid kauem kui tavainimesed, sest Haigused ei levinus nii kiiresti, oli isoleeriutd Füüsilist tööd oli vähem kui talupoegadel Reelgid, kindel toitumine Stressivaene, kindel rada Haridus: üks keskus, kus haridust anti, oskasid kirjutada Tervishoid: tundis ravimtaimi, seal olid algeslised haiglad ja apteegid, seal oli puhtam kah Sots.abi: rajas vaetsevarjupaiku, nunnakloostris pidasid lastekodusid. 20. Keskaja haridus ja teadus Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jõid lääeurp peaaegu ainsateks kirjaoskaajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Haridus oli seal vaimulik, aga oluliseks peeti ka rooma autoreid. Kõrgkeskajal muutus tarvilidus koolide järgi ka linnades. Piiskopkondade keskustesse rajati
metsas. Ka Palmse kivikülviks nimetatud rahnude rühm koosneb 13 suuremast ja reast väiksematest rabakivirahnudest. Teravaservalised rabakivirahnud on ilmselt tekkinud ühe suurema hiidrahnu lagunemisel. Tegemist on ühe kauneima rabakivide rühmaga Eestis. Kuus rahnu on üle 5 m läbimõõduga ja kaheksa rahnu 3-5 m läbimõõduga. Kõige suurema rahnu pikkus on 8,7 m, laius 5,9 m, kõrgus 3,3 m ja ümbermõõt 22,8 m. Rahvapärimuste järgi võib tegemist olla kivistunud kuraditega, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Teine lugu pajatab jällegi sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest kivideks muutis. (LISA 10) K u h j a k i v i Kuhjakivi asub Harju maakonnas Viinistu külas muuseumi taga. Kivi meenutab kujult heinakuhja. Migmatiitgraniidist rändrahnu pikkus on 5,8 m, laius 3,8 m ning kõrgus 4,1 m. Ümbermõõt on kivil 15,7 m.
Lissabon on ka kahhelkivide linn. Kahhelkivi-kultuuri, mis on säilinud siiani, tõid endaga kaasa moslemid. Linnas käies kohtan kahhelkividest kokku pandud pilte kõikjal: metroojaamades, kauplustes, restoranides, kohvikutes, ka tänavasilt on sageli kahlitest kokku pandud väike kunstiteos, pargipingist või purskkaevust rääkimata. 65 Vanalinnast paar bussipeatust eemal, Madre de Deusis, endises nunnakloostris, asub koguni kahhelkivide muuseum, mille uhkuseks on hiigelsuur panoraam, mis kujutab linna enne saatuslikku maavärinat. Kohati tekib Lissabonis tunne, nagu oleks aeg peatunud. Pisike pood kõrvaltänaval püüab sageli müüa kõike elektritarvetest niidi-nõelani. Pakutavatel kaupadel on korralikult käsitsikirjutatud sildid juures, sageli katab kõike tolmukord ning arvepidamine käib paberi ja pliiatsiga. Kuid aeg pole siiski lootusetult
annaabi.ee 
