1.Elektrivälja töö arvutusvalemid: A=F × s × cos µ A= E × q × d (ainult homogeenses elektriväljas!) 2.Potentsiaalse välja tunnused: 1)Suurus sõltub nullnivoo valikust 2)Elektrivälja jõudude poolt tehtud töö ei sõltu keha trajektoori kujust vaid laengu alg ja lõppasukohast. Nullnivoo valikud: I elektrotehnikas valitakse tavaliselt maapind II elektroonikas on nullnivooks katoodipind (miinusklemm) III teoreetilises füüsikas on lõpmatus Homogeense elektrivälja mingi punkti energiat arvutatakse valemist: Wp= E × q × d d= anted punkti kaugus nullnivoost 3.Mida näitab elektrivälja punkti potentsiaal? Tema tähis ja ühik (defineerida): Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat. 4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali?
Liikuva keha energiat nim. kineetiliseks energiaks Ek. See võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v: Ek= mv²/2 Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nim. potentsiaalseks energiaks Ep. See on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Potentsiaalne energia on kehade vastastikmõju energia, mis oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes. Algasendi valik on vaba ja sellele vastavat energiat nim. potentsiaalse energia nullnivooks. Raskusjõu korral Ep= mgh, kusjuures tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potentsiaalset energiat maapinnal. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele. Impulss- on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusevektori suunaga. Impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv, kus p on impulss(1kg*m/s), m- mass(1kg), v-kiirus(1m/s). Tähis p, ühik 1kg*m/s. Impulss on jääv suletud süsteemides,
Seega helitaset ehk helinivood N (detsibellides) standardse nulltaseme suhtes arvutatakse valemiga: N=10lg(I/Io), kus I on helitugevus ning Io on inimese kuuldelävi. 1000 Hz heli valjus on 1 foon, kui tema helitase on 1 detsibell. Igal skaalal peab olema mingi nullpunkt, millest algavad lugemid positiivses või negatiivses suunas. Heli intensiivsuste puhul on lähtepunktiks kuuldelävi (minimaalne heli intensiivsus või rõhk, mida tajutakse helina), mida nimetatakse nullnivooks. Nii saamegi skaala detsibellides, millele ei ole märgitud heli intensiivsuse arvulised väärtused, vaid heli intensiivsused detsibellides. Helivaljuse taju sõltuvust helikõrgusest ehk helisagedusest väljendab helivaljuse mõõtühik foon. 1000 Hz-lise heli tugevus detsibellides on võrdne sama heli valjusega foonides. Helivaljus on heli intensiivsuse subjektiivne taju. Sõltub intensiivsusest (või helirõhust) ja sagedusest. Helilainete intensiivsus on ühtlasi ka heliallika
asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Täpsemalt pöördellipsoidiga - see tähendab, et analoogselt maakerale pöörleb ellips ümber oma telje. Geoidi täpsustamine toimub pidevalt igas korraliku geodeetilise teenistusega riigis ning see toob kaasa muudatused geograafiliste koordinaatide väärtuses. Geoidi andmeid ei muudeta segaduste vältimiseks siiski eriti tihti (umbes kord kümnendis on juba üsna sage). Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Aegade jooksul on saadud maa mõõtudeks erinevad tulemused, mistõttu on käibel palju ellipsoide. Põhjus on selles, et ellipsoid on küll Maa üldise kujuga kõige paremini sobiv korrapärane kuju, kuid ei pruugi ühe riigi kartograafilisteks ja geodeetilisteks töödeks olla kõige parem
SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ...
a) Rõhk p [Pa] b) Erimaht v [m3/kg] c) Temperatuur T [°K] Energeetilised olekuparameetrid a) Siseenergia U [J] U = uM b) Entalpia (soojussisaldus) H [J] H = hM c) Entroopia S [J/K] S = sM 2 3. Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste. Absoluutse rõhu saame kui rõhu mõõtmisel on nullnivooks absoluutne vaakum, saadakse nn. absoluutne rõhk. Võttes nullnivooks atmosfääri (baromeetrilise) rõhu, saame kas ülerõhu või alarõhu (vaakumi). Alarõhuks nim rõhku mis on väiksem atmosfääri rõhust. Ülerõhuks nim rõhku mis on suurem atmosfääri rõhust. 4. Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess) Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes
Vee kolmikpunkt on keskkonnarõhul ja Celsiuse skaalal 0,01°C, kus kõik kolm vee agregaatolekut on tasakaalus. 15. Nimetage erinevaid temperatuuriskaalasid kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. Selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi M(kg), siis erimaht: m3/kg V v M 18
Energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha Alalisvool:ajas muutumatu suunaga kestev elektrivool. Selle suurimaks Impulsi jäävuse seadus: Kehade süsteemile ei mõju väliseid j või see mõju suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud. Tavaliselt loetakse eeliseks võimalus koguda ja salvestada. Patareid/akud ühed peamised tasakaalustatakse, süsteemi koguimpulss kehade igasugusel vastastikmõjul energia nullnivooks keha potentsiaalset energiat maapinnal. Keha alalisvoolu allikad. jääv. m1v1+m2v2 = m1v1´+m2v2´ potentsiaalne energia võib olla ka neg, kui keha asub valitud nullnivoost Ampere:Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv j= magnetinduktsiooni, Jõumoment- j võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. See on j madalamal.
T (K) = t (0C) + 273,15 14. Vee temperatuuri väärtus kolmikpunktis? 273,16K 15. Nimetage erinevaid temperatuuriskaalasid kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk 17. selgitage erimahu mõiste Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi M(kg), siis erimaht: V v= M dimensiooniks m3/kg 18. Millal on termodünaamiline süsteem termodünaamilises tasakaalus
punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: *Geoid on igal pool kumer. *Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Millised on koordinaatide süsteemid ruumis ja tasandil? Tasapinnal on koordinaate kaks - x ja y, ruumis kolm - x, y, z, kus z on punkti kõrgus, mida tähistatakse geodeesias ka H (h). Kuidas saadakse punkti geograafilised koordinaadid? Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest
Potentsiaalne energia on keha võime teha tööd. Potentsiaalset energiat omav keha võib, aga ei pruugi tingimata tööd teha. Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikmõjust ning on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral . Kuna potents. energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud. Tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potents. energiat maapinnal. Keha potents. energia võib olla ka negatiivne, kui keha asub valitud nullnivoost madalamal. Potentsiaalne energia on näiteks maapinnast kõrgemale tõstetud kehadel ja deformeeritud kehadel. 19. Elastsusjõu töö. Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia. Elastsusjõud teeb tööd viies keha deformeeritud asendist tasakaaluasendisse. (J) x on keha pikkuse muutus, k on jäikustegur
Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid
mõõdetud tiheduse andmete järgi määrata nendega geostroofilises kooskõlas olevate hoovuste jaotuse. Seejuures eeldatakse, et nii tiheduse kui ka hoovuste väljad muutuvad aeglaselt, mis võimaldab kasutada statsionaarset lähendust. Ookeani tsirkulatsiooni skeemid on koostatud põhilises osas dünaamilise meetodi abil.Dünaamilise meetodi nullnivoo määramine on meetodi kõige küsitavamaks osaks. Ookeanis võetakse kiiruste nullnivooks sageli hR = 1500 m, kuid mitmetes ookeanide osades võib sellel nivool olla hoovuse kiirus nullist märgatavalt erinev. Ekmani hoovuseks nimetatakse tuule poolt tekitatud mere pinnalähedase kihi liikumist, mille kirjeldamiseks on tehtud järgmised lihtsustused merevee liikumisvõrranditesse: 1) merevee tihedus loetakse vaadeldavas piirkonnas muutumatuks = const (9.1)
punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: *Geoid on igal pool kumer. *Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid
aruanne mille koosseisu kuulub geodeetiline alusplaan ehk geoalus. 3. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Kasutus: Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei
energiaks. Potentsiaalset energiat tähistatakse Ep. Raskusjõu töö võrdub keha potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: A = (Ep2 Ep1). 20 Maapinnalt ülestõstetud keha potentsiaalne energia väärtus sõltub nullnivoo valikust. Tavaliselt loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga maapinnal, kuid nullnivooks võib valida ka mõne teise horisontaaltasandi. Kui nullnivooks on valitud maapinna nivoo, siis avaldub maapinnalt kõrgusele h tõstetud keha potentsiaalne energia järgmiselt: Ep = mgh. Seega võime öelda, et maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia võrdub tööga, mida teeb raskusjõud keha laskumisel nullnivoole. Erinevalt kineetilisest energiast, mis võib olla ainult positiivse väärtusega, võib potentsiaalne energia omada nii positiivset kui ka negatiivset väärtust.
Eriti tugev on ta lühilainel, kus seda põhjustavad ionosfäärimuutused. Suuremail sagedustel tekib teda ka atmosfääri ebaühtlustel toimuva hajumise muutumine. Põhjus signaalid jõuavad vv antenni erinevat teed pidi, kord liitudes, kord neutraliseerides. 10. Selgitada, mis ühik on detsibell; võimsus ja pinge dB-es: mis on dBm, dBV, dBmV. Detsibelli kasutatakse helirõhu väljendamiseks/heli intensiivsuse mõõtmiseks, kusjuures nullnivooks on võetud inimese kuuldelävi, mille juures heli võimsus on 10-12 W/m2,võimsuse suurendamine kümme korda kasvatab heli võnkeenergiat 10 korda ja see toob kaasa helirõhu kasvu 10 dB, suurendades sada korda, suureneb helirõhk 20 dB jne. Võimsuste suhe dB: Pingete suhe dB: dBm võimsuse 1mW suhtes dBV pinge 1 V suhtes, impedantsi arvestamata dBmV pinge 1mV suhtes, impedantsi arvestamata 11
punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: *Geoid on igal pool kumer. *Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad (loodjoon on maapinnaga risti olev joon) ebaühtlaselt, mitte ei suundu maakera keskpunkti, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid ehk maaellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Selle kuju peab kõige täpsemini ühtima geoidi kujuga. Ellipsoidi tsenter peab ühtima Maa raskuskeskmega, ellipsoidi väike pooltelg peab ühtima Maa pöörlemisteljega, ellipsoidi ruumala peab võrduma geoidi ruumalaga.
Potentsiaalne energia on keha võime teha tööd. Potentsiaalset energiat omav keha võib, aga ei pruugi tingimata tööd teha. Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikmõjust ning on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral . Kuna potents. energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud. Tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potents. energiat maapinnal. Keha potents. energia võib olla ka negatiivne, kui keha asub valitud nullnivoost madalamal. Potentsiaalne energia on näiteks maapinnast kõrgemale tõstetud kehadel ja deformeeritud kehadel. 14 Keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse keha mehaaniliseks koguenergiaks. Energia ei saa tekkida, ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.
Hõõrdejõu korral ei saa potentsiaalse energia mõistet sisse tuua. 8 Raskusjõu potentsiaalne energia Raskusjõu korral avaldub keha potentsiaalne energia kujul Ep = m g h , kus h on keha kõrgus vaadeldavast nullnivoost. Potentsiaalne energia ei ole määratud üheselt, vaid konstandi täpsuseni ja sõltub sellest, millise punkti me valime potentsiaalne energia nullpunktist. Raskusjõu korral võetakse nullpunktiks (või nullnivooks) enamasti suvaline punkt Maa pinnal (potentsiaalne energia sõltub ainult kõrgusest). Sama hästi võib ka nullpunkti valida mujalt, sõltuvalt konkreetsest ülesandest. Nii näiteks on laua peal oleva keha korral mõistlik valida nullpunktiks laua peal olev punkt. Sel juhul on laua pinnast kõrgemal potentsiaalne energia positiivne, allpool aga negatiivne. Raskusjõu töö avaldub keha alg- ja lõppoleku potentsiaalse energia vahena A = m g (h1 - h2 ) = E p1 - E p 2 .
orbiitidel. Kvantkeemilise mudeli järgi on elektron kui mikroosake nii osake kui ka laine ja ta asub aatomis teatud tõenäosusega orbitaaliks nimetatavas ruumi osas. 7 Elektrone klassifitseeritakse nende energiataseme ja orbitaali kuju järgi. Energiatasemeid (elektronkihte e. peanivoosid ) tähistatakse numbritega 1.,2. kuni 7. nivoo (muide, energia nullnivooks on üksteisest lõpmatu kaugel olevad tuum ja elektron, seega on energia väärtused negatiivsed). Peanivoo jaguneb alanivoodeks ja viimaseid tähistatakse tähtedega s,p,d,f. Viimased kolm orbitaali - p,d ja f - orbitaalid on vastavalt 3,5 ja 7 kordselt kõdunud (s.t. neid orbitaale on 3,5 ja7). Neid grupiti võrdse energiaga orbitaalid paiknevad ruumis erinevalt, näit p x, py ja pz piki vastavaid koordinaattelgi. Aatomi elektronkonfiguratsioon kujuneb paigutades elektronid
A F s N= = = F v t t Mehaaniline energia. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Mehaanikas eristatakse m v2 liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on võrdne keha asendi muutmiseks tehtava tööga. Raskusjõu korral E p = m g h . Nullnivooks loetakse maapinda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv Ekogu = Ek + E p = const (ei ole arvestatud hõõrdumist, kus osa mehaanilisest energiast muundub soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult
A F s N= = = F v t t Mehaaniline energia. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Mehaanikas eristatakse m v2 liikumisenergiat ehk kineetilist energiat Ek = ja potentsiaalset energiat ehk asendienergiat, 2 mis on võrdne keha asendi muutmiseks tehtava tööga. Raskusjõu korral E p = m g h . Nullnivooks loetakse maapinda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv Ekogu = Ek + E p = const (ei ole arvestatud hõõrdumist, kus osa mehaanilisest energiast muundub soojuseks ehk siseenergiaks). Perioodiline liikumine Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult
nimetatakse konservatiivseteks e. potentsiaalseteks. Konservatiivsetest jõuväljadest kõige sagedamini esinevad gravitatsiooniväli ja elektriväli. Potentsiaalne energia on kehadel olemas ainult konservatiivsetes jõuväljades. Kokkusurutud või väljavenitatud vedru Ep on selle molekulide elektromagnetilise vastasmõju Ep. Loodus ei anna ette, kus on keha potentsiaalne energia null, see tuleb lihtsalt otstarbekalt valida. Raskusjõu väljas valitakse tavaliselt Ep nullnivooks maapind. See aga ei tähenda, et maapinnal asuval kehal pole võimet teha tööd. Veeretame keha augu äärele ja laseme kukkuda, augu põhjas on keha jälle võimeline vaia rammima. Kui mehhaanilise süsteemi kehad mõjutavad üksteist konservatiivsete jõududega, siis võib ükskõik missuguse neist lugeda jõuvälja tekitajaks, teised omavad siis selles väljas potentsiaalset energiat. Et välja tekitaja valik on vaba, siis ei saa seda energiat omistada
Praktikas on enamkasutatud suurem ühik kilopaskal (kPa) ja megapaskal ( Mpa) 1Pa = 10-3kPa = 10-6 Mpa Normaalne atmosfääri rõhk on 101325 Pa (760 mmHg) temperatuuril 0 C, mõõdetud mere 0 pinnal 45 laiuskraadil. 0 Tuletõrje praktikas kasutatakse tehnilist atmosfääri: 1at = 1kGm/cm2 . Kui rõhu mõõtmisel on nullnivooks absoluutne vaakum, saadakse nn a b s o l u u t n e r õ h k. Võttes nullnivooks atmosfääri (baromeetrilise) rõhu, saame nn ü l e r õ h u. Manomeetriga mõõtmisel absoluutne rõhk pata = pman +B, vaakummeetriga mõõtmisel aga pata = B-pvaak kus B on baromeetriline rõhk. Sageli on vaakummeetrite skaala gradueeritud kas mm veesammast või mmHg sammast: 1mmHg = 133Pa; 1mmVS = 9,81Pa .
nimetatakse konservatiivseteks e. potentsiaalseteks. Konservatiivsetest jõuväljadest kõige sagedamini esinevad gravitatsiooniväli ja elektriväli. Potentsiaalne energia on kehadel olemas ainult konservatiivsetes jõuväljades. Kokkusurutud või väljavenitatud vedru Ep on selle molekulide elektromagnetilise vastasmõju Ep. Loodus ei anna ette, kus on keha potentsiaalne energia null, see tuleb lihtsalt otstarbekalt valida. Raskusjõu väljas valitakse tavaliselt Ep nullnivooks maapind. See aga ei tähenda, et maapinnal asuval kehal pole võimet teha tööd. Veeretame keha augu äärele ja laseme kukkuda, augu põhjas on keha jälle võimeline vaia rammima. Kui mehhaanilise süsteemi kehad mõjutavad üksteist konservatiivsete jõududega, siis võib ükskõik missuguse neist lugeda jõuvälja tekitajaks, teised omavad siis selles väljas potentsiaalset energiat. Et välja tekitaja valik on vaba, siis ei saa seda energiat omistada
Kuna geoidi kuju ei ole võimalik matemaatiliste valemitega kirjeldada, siis kasutatakse täpsete geoteetiliste arvutuste jaoks geoidi matemaatilist mudelit- pöördellipsoidi. Rahvusvaheliste mõõtmestööde tulemusena on koostatud ellipsoidi mudel GRS-80 on aluseks maapinna kirjeldamisel ja geoteetilistel töödel. Väiksemate maa-alade mõõdistamisel ei arvestata Maa kera kuju, vaid vaadeldakse maapinda kui tasapinda (horisontaalprojektsioon). Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Kaasajal kasutatakse uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 3. Geograafilised koordinaadid Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteiljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist.
Potentsiaalne energia on kehade vastastikmõju energia. Kui keha maapinnalt üles tõsta, siis talle mõjub raskusjõud mg, aga ka see keha mõjutab Maakera ja samasuure jõuga , kuid vastassuunas suurusega mg. Seega potentsiaalne energia on omane süsteemile, mitte üksikule kehale. Kui üks keha ära võtta, siis pole ka vastastikmõju (jõudu) ja pole ka võimet tööd teha. Meie oleme siiani vaadelnud kehade asendit Maas suhtes ja lugenud energia nullnivooks maapinna. Sel juhul võib lühiduse mõttes öelda, et kehal on potentsiaalne energia, jättes ütlemata, et Maa suhtes. Kuna liikumine on mateeria põhiomadus, siis on energia ka kõikidel aineosakestel, ka kõige väiksematel. Isegi valgust saab kirjeldada osakeste footonite abil. M. Planck tegi kindlaks, et footoni (valguskvandi) energia oleneb valguslaine sagedusest f, kusjuures E = hf, kus f on valguse sagedus ja h on Plancki konstant: h = 6,3 . 10-34 J . s.
annaabi.ee 
