✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
0
Nukleiinhapped - DNA- desoksüribonukleiinhape(monumeer on desoksüribonukleotiid) RNA- ribonukleiinhape Molekulide omadus sõltub monomeeride järjestusest ja hulgast DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A)-adeniin guanosiinfosfaat(G)- guaniin tsütidiinfosfaat(C)- tsütosiin tümidiinfosfaat ( T) tümiin DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud 3 molekuli liitumisel- lämmastikaluse(eristab monumeere), desoksüriboosi, fosfaatrühm.
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid( moodustavad pikki ahelaid). Koosneb: viiesüsinikuline suhkur( pentoos), lämmastikahel, fosfaatrühm. DNA(desoksüriboos) on bipolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. A- adeniin, G- guaniin, T- tümiin, C- tsütosiin. Biheeliks koosneb kahest ahelast, esineb komplementaarsus.
Nukleiinhapped – nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sasaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA. DNA – (desoksüribonukleiinhape)- molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale.
Nukleiinhapped on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!)
Nukleiinhapped on makromolekulaarsed orgaanilised ained, mille ülesandeks elusorganismis on säilitada ja edasi kanda pärilikku informatsiooni, samuti realiseerida seda valgusünteesi kaudu.
Nukleiinhapped on suure molekulmassiga, koosnevad suurest hulgast monomeeridest – mononukleotiididest. Viimaste koostises on lämmastikühendid, süsivesikud ja fosforhape.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.