Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Nukleiinhapped - DNA- desoksüribonukleiinhape(monumeer on desoksüribonukleotiid) RNA- ribonukleiinhape Molekulide omadus sõltub monomeeride järjestusest ja hulgast DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A)-adeniin guanosiinfosfaat(G)- guaniin tsütidiinfosfaat(C)- tsütosiin tümidiinfosfaat ( T) tümiin DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud 3 molekuli liitumisel- lämmastikaluse(eristab monumeere), desoksüriboosi, fosfaatrühm.
Nukleiinhapped on   biopolümeerid,   mille   monomeerideks   on  nukleotiidid(   moodustavad   pikki  ahelaid). Koosneb: viiesüsinikuline suhkur( pentoos), lämmastikahel,  fosfaatrühm. DNA(desoksüriboos) on  bipolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. A- adeniin, G- guaniin, T- tümiin, C- tsütosiin. Biheeliks­   koosneb   kahest   ahelast,   esineb   komplementaarsus.
Nukleiinhapped – nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sasaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA. DNA – (desoksüribonukleiinhape)- molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale.
Nukleiinhapped on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!)
Nukleiinhapped on makromolekulaarsed orgaanilised ained, mille ülesandeks elusorganismis on säilitada ja edasi kanda pärilikku informatsiooni, samuti realiseerida seda valgusünteesi kaudu.
Nukleiinhapped on suure molekulmassiga, koosnevad suurest hulgast monomeeridest – mononukleotiididest. Viimaste koostises on lämmastikühendid, süsivesikud ja fosforhape.
Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed polünukleotiidid, milles nukleotiidid seostuvad üksteisega 3´, 5´estriliste sidemetega sahhariidi- ja fosforhappejäägi
Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed heteropolümeerid, mille elementaarlülid koosnevad fosforhappe, hetertsüklilise amiini ja sahhariidi jääkidest.
Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega.
Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, mis nukleoproteiididena sisalduvad kõigis elusates rakkudes.
Nukleiinhapped – DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained
Nukleiinhapped on biopolümeerid, milles nukleotiidijäägid on seostunud fosfodiestersidemetega.
Nukleiinhapped - Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid.
Nukleiinhapped - n happer jagunevad RNA ja DNA, kõik nuklh koosnevad nukleotiididest.
Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.
Nukleiinhapped - biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid(DNA ja RNA).
Nukleiinhapped on kõrgpolumeerid mis kannavad edasi pärilikku informatsiooni
Nukleiinhapped - kannab raku tegevusjuhiseid edasi järgmisele põlvkonnale.
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid.
Nukleiinhapped – polünukleotiidid, kõrgmolekulaarsed ained.
Nukleiinhapped on polümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.
Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed polünukleotiidid.
Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised.
Nukleiinhapped - avastati esmakordselt rakutuumas.
Nukleiinhapped dna on polümeer, mille valgusüntees.
Nukleiinhapped - koosnevad nukleotiididest.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun