Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Progressiivne edasiviiv Propaganda levitamine Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Renessanss, renessanslikRessurss tagavara, varu Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Revans kättetasumine Snepper iselukustuv patentlukk Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Sovhoos põllumaj. Ettevõte NSVLs Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg Spontaanne iseeneslik Staaz ametisoleku aeg Standardne tüüpiline Stiihiline reguleerimatu Standardne tüüpiline Stiihiline reguleerimatu Sufiks liide Suveräänne iseseisev Sufiks liide Suveräänne iseseisev Sabloonne ühetooniline Santaaz väljapressimine Sabloonne ühetooniline Santaaz väljapressimine
klorometaan (CH3Cl) ja vääveldioksiid (SO2). Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid. Näiteks Electroluxi külmikutes kasutatakse looduslikku gaasi isobutaani (R600). Külmikute areng läbi aja Masstootmine peale teist maailmasõda 19501960ndatel külmiku arengul suured edusammud Toodeti masinaid, mis sulatasid iseseisvalt ja valmistasid ka jääkuubikuid. 1995. aastal avaldati andmed, mille kohaselt oli külmkapp 99,5%l USA elanikest NSVLs oli kodumasinate ja külmikute areng veidi aeglasem kui mujal maailmas
USA välispoliitilise kursi prioriteediks sai LadinaAmeerika. Roosevelt üritas rajada suhteid selle regiooni riikidega siseasjadesse mittesekkumisele, vastastikku kasulikule kaubandusele ning tehnilise abi osutamisele. Ameerika välispoliitika uus suund võimaldas Washingtonil tugevdada oma positsioone läänepoolkeral. http://www.abiks.pri.ee 11. Iseloomusta kollektiviseerumist NSVLs 192933.a. Kollektiviseerumisega kaasnes ulatuslik vägivald, selle käigus toimus ka rikaste talupoegade kui klassi likvideerimine. Aastatel 192933 saadeti oma kodudest välja eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Sunniviisiline viljvarumine laastas põllumajanduse. 1930.aastate alguses tabas NSVLu laiaulatuslik näljahäda, mille käigus hukkus ligi 7 miljonit inimest. 12. Iseloomusta industrialiseerimist NSVLs.
*5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parteiliigetel oli madal haridustase. EK(b)Pd juhtis põhimõtteliselt 1941. aastast Nikolai Karotamm, aga ametlikult alles 1944
NLKP XX kongress Stalini isikukultuse paljastamine (Hrustsov) Perestroika maj uutmine, Gorbatsovi plaan Repressioon kellelegi surve avaldamine Privatiseerimine riigi vara erastamine Isikukultus ühe inimene jumalikustamine Varimajandus Maffia mitteametlik kaubandus Augustiputs 1991 riigi vanameelsete kommunistide riigipööre Trumanni doktriin USA sõjaline abi Euroopa riikidele Stagnatsioon seisak majanduses, pol. Breznevi ajal NSVLs Külm sõda vastasseis NSVL USA vahel. Otsest sõda ei toimu Naftakriis 1974 OPECi maad tõstavad nafta hinda 10x Dissident - teisitimõtleja NSVLs, keda kiusatakse Bretton Woodsi süsteem maailma rahandussüsteem pärast II ms Lahesõda USA asub kaitsma Kuveiti 1990 1991 8. XII 1991 tekib SRÜ sõltumatute riikide ühendus 1968 tsehhoslovakkia ülestõusu mahasurumine; Breznevi doktriin 1956 Ungari, Suessi kriis
amnestia armu andmine, vanglast vabastamine anarhia korralagedus, puudub võim, mis tagaks korra riigis Antant sõjaline liit Inglismaa + Prantsusmaa + Venemaa Apartheid rasside eraldamise poliitika LAVs Asutav Kogu parlament, mis paneb paika riigi valitsemise korra atendaat avalik mõrv Augustiputs vanameelsete riigipöördekatse NSVLs, 1991.aug. Autonoomia osaline iseseisvus Autoritaarne "leebe" diktatuur Autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev Balti Kolmikliit üksteise abistamiseleping Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Liit sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks
· Elatustaseme kasv, palgatõus · 1966 5-päevane töönädal · 1965 Tallinn-Helsinki laevaliin · Soome TV · Välisraadiojaamad K. Vaino ajastu (venestamine, 40 kiri, migratsioon, elatustaseme langus) · Venestusaeg · Kakskeelne propaganda · Vene keel juba lasteaias 40 kiri avalik kiri ajalehtedele ja Eesti ja Moskva keskkomiteele. Juhiti tähelepanu probleemdele. Hiljem kiusati taga. Majandus · Üks arenenumaid NSVLs · Toiduainetekriis · Varimajandus Tagajärjed loomakasvatus, rahvuse vähenemine Proletaarne kultuur ,,Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik" · Töölisrahva kultuur · Propaganda · Sotsrealism · Infosulg
teine Tšetšeenia sõda19992009, Venemaa poolt alustatud sõjakäik, millega vallutati tagasi Tšetšeenia fosforiidikampaania1987, keskvõimud tahtis Virumaal hakata kaevandama fosforiiti, mis oleks tekitanud keskkonnakahjustusi ning migratsioonilaine Eestisse, rahvas korraldas protestiaktsioone laulev revolutsioon19871988 toimunud suursündmused lauluväljakul, algne eesmärk oli elu NSVLs paremaks muuta, kuid lõpuks jõuti välja iseseisvuse taastamise soovini rahareform Eestis1992, ümberkorraldus rahasüsteemis, võeti taaskasutusele kroonid, need seoti Saksa margaga metallisõda1992, allilma vahel toiminud konflikt jäägrikriis1993, toimunud ja Eesti riigi vahel toimunud sündmus, mille tulemusel haavas Asso Kommer komissar Koit Pikarot ja Eesti siseminister Lagle Parek astus tagasi.
Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960 töötas põllumajanduses 25,4 protsenti töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8 protsenti. Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. 1966. aastal valmis Balti Soojuselektrijaam ja 1973. Eesti Elektrijaam. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% sohvoosidest ja 1964. olid kõik majandid eletrifitseeritud, milles ENSV oli NSVLs esikohal. 1950. valmis Maardu Keemiakombinaadi väävelhappe ja superfosfaaditsehh, 1955. Narvas mööblivabrik, 1958. aastal asutati esimene sõjatööstusliku kallakuga Tallinna Pooljuhttakistite Tehas jne. ENSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja eletritööstuse-; 60-70% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. 1967
esimesed edukad kolhoosid lisandus venestamise tugevnemin 1940 mittetunnustamispoliitika lääneriikide poolt. · Balti riikide liitmist loeti õigusvastaseks · Balti inimeste elatustase tõusis (maj areng), kõrgem kui mujal 1978 NLKP ja kohalike parteide otsusvenestamise kiirendamiseks, riikide kodanikke ei tunnistatud NSVL kodanikeks NSVLs vene keele osatähtsuse tõus avalikus elus kui ka hariduses, · Atlanti harta toetus, millega USA ja Sbr lubasid eesmärk ühtne "nõukogude rahva" loomine tarbimise kasv televiisorid ja muu olmetehnika taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide
Tahtis taastada sama võimsat riiki nagu seda oli olnud VanaRooma keisririik. Hitler Natsliku Saksamaa diktaator. Tahtis luua nn Kolmandat riiki. Kiusas taga juute. Kõrvaldas nö mittesobivad inimesed, nt halvatud, vaimuhaiged. Eesmärk oli aaria rassi (sakslaste) tähtsaimaks rassiks muutmine. 3.Aastaarvud. NSVLi loomine 1922. Stalini võimuletulek 1922. Hitleri võimuletulek 1934. Mussolini võimuletulek 1925. Vene kodusõda 19181920. kollektiviseerimise algus NSVLs 1929. Weimari vabariigi aastad 19191933. 4.Kelle vahel puhkes Vene kodusõda, kes võitis, miks? Venemaa kodusõda puhkes valgete(antant) ja punaste(kommunistid) vahel. Valged olid tsaaririigi taastamise poolt, Antant. Punased olid kommunistliku riigi ja maailmarevolutsiooni poolt, 1919 loodi komintern. Kodusõja sepitsejad olid Lenin ja Lev Trotski. Võitsid punased, sest: 1. Punased koos, valged pikal rindel laiali. 2. Punaste käes tööstuspiirkonnad. 3
Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim- õiguste rikkumine, repressioonid, juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all. Itaalias, Saksamaal ja NSVLs on kõigil totalitaarne dikta- tuur. 4 Diktauuri juht toetus valitsevale parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsot- sialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunislik partei. Võrreldes mittepar- teilistega , said partei liikmed kindlaid eesõigusi. Parteisse said inimesed kes olid end tõestanud ja näitasid valitsusele, et neid võib usaldada. Rahvast hirnutati pidevalt lähedal olnud vaenlastega, et neid oma tahtele allu- tada
d. Hallsteini doktriin Saksa LV ametlik välispoliitika, mille järgi oli ainult 1 Saksa riik... e. Heaoluühiskond on ühiskond, mille enamik inimesi tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt, (traditsioonilise Euroopa hukk) f. Kultuurirevolutsioon viidi läbi Hiinas 1966 hungveipingide ehk punavalvurite poolt JA MZ Punane raamat, Dazibao g. Sula aeg Hrustsovi poliitika NSVLs, mis andis rahvale rohkem vabadust, ehitati hrustsovkasid h. Mitteühinemisliikumine liikumises osalejad pidasid tolleaegses olukorras süüdi nii USA d kui ka NSVLi võrdselt, ehk need riigid, kes ei toetanud USA ega NSVL i. Breznevi doktriin kui kusagil on kommunism ohus, on NSVL õigus sekkuda j. Hipid narkootikumide, vabaduse ja vabaarmastuse ihaldajad, noorte mässu väljendus k
Kamikazed enesetapuvõitlejad. Rammisid ameeriklaste laevu lõhkeaineid täis lennukitega. Kiiresti hõivasid jaapanlased mitmed Ida-Aasia riigid (sh. Hongkong, Malaia, Singapur, Tai, Filipiinid, mitmed Vaikse ookeani saared jne) Hiljem vallutas merd ja maid USA järjepanu tagasi, ning lõpuks kasutas tuumapommi, et sõda kiiresti lõpetada, mis neil ka õnnestus. 14. Tagajärjed 1. Lõppesid paljud totalitaarsed reziimid (Jaapan, Saksamaa, Itaalia), säilis NSVLs 2. Eesti läks ja jäi Nõukogude Liidu koosseisu 3. Paljud Eesti noorukid võitlesid erinevatel pooltel üksteise vastu 4. Suri 50-60 miljonit inimest 5. Võitjad: demokraatlikud riigid + NSVL 6. Punaarmee asub enamikus Euroopa riikides 7. Euroopa on sõjast laastatud, demokraatia usalduskriis, kommunistide populaarsuse tõus 8. Aasias ebastabiilne olukord 9. Teaduse ja tehnika meeletu areng 10. Tuumapommid ja võidurelvastumine 11
G uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et seda usuvad ka paljud NSVLis ja sotsialismimaades, ent too arvamus oli ekslik 1.2 Loodeti, et NSVLi välist poolt õnnestub muuta ja kaunistada, et petta Läänt ning keerulisest olukorrast väljapääs leida. 1.3 Reagan tugevndas survet NSVLile, nähes, et selle uute liidrite soovi vastasseisu leevendada. USA toetas veelgi enam vastupanuliikumisi Kesk- ja I-Euroopas, eriti poolas. 2. Muudatuste algus NSVLs 2.1 1985. aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil G teade, et peab oma ül-ks NSLVi maj. Arengu kiirendamist. Ta asus võitlema alkoholitarvitamisega, kasutades nk-likke võtteid(viinamarjaistanduste hävitus). Glasnost e avalikustamine pidi tähistama Kremli juhtide suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõneleda. 2.2 1986. aprillis Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaama katastroof, mida üritati algul maha vaikida
Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Pol. Erakondade tegevus on piiratud või lõpetatud. Peetakse tähtsaks konservtiivseid väärtusi tavaliselt seda diktatuuriks ei nimetatagi. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur. Juhil on kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle. Tegu on hirmuvalitsusega. Kõige elavamad näited : Hitler Sm-l, Stalini diktatuur NSVLs Fasistlik diktatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Oli raske tööpuudus, majanduslikud raskused. Kommunstide vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fasistide liikumine. Mussolini lubas teha Itaalia sama võimsaks kui oli kunagi olnud Rooma impeerium. Tähtsaimal kohal oli rahvuse heaolu. Egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele.
Millise kunsti elemendid olid selles ühendatud? rahvuslikke 7. Nimeta Mehhiko naiskunstnik, kelle populaatsus on püsinud ka pool saj. Pärast ta lahkumist? Miks see nii on? Ehk oled näinud temast tehtud filmi. Frida Kahlo. Viimasel aastakümnel on tema loomingu halastamatu avameelsus ja fantaasiarikkus suurt tunnustust võitnud. 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL) 1. Milliste sündmusteda seoses keelustati anangardistlik kunst nii Saksamaal kui NSVLs? 2. Miks seda tehti? Sest see soosib isikuvabadust ja õigust omapärale. 3. Kuidas nim. Saksamaal avangardistlikku kunsti? ,,Mandunud kunstiks" 4. Kuidas toimiti avangardistlike kunstnike ja nende loominguga Saksamaal? Õhutati viha kõige uue ja võõra vastu ja näidati võime rahvusliku kultuuripärandi kaitsjana. 5. Mille poolest oli erinev avangardismivastane võitlus NSVLs? Keelati avang. Loomingu esitlemine, nende tööd eemaldati muuseumidest, toetanud
2 o ÜRO üksused olid sunnitud taanduma, kuid panid hiinlaste edasitungi P- ja L-Kd eristaval 38. laiuskraadil seisma, kus püsis rinne 2 aastat o 1953 sõlmiti vaherahu, Korea oli kahes osas o USA sekkus, sest P-K rünnak oli rünnak terve vaba maailma vastu, ei kattunud ÜRO poliitikaga Berliini ülestõus 1953 o NSVLs puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastes lootuse võõra võimu alt vabaneda o Inimesed olid rahulolematud viletsate elutingimuste tõttu -> avalik vastuhakk o Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused laienesid üle kogu Ida-SM, mitmel pool haarasid meeleavaldajad võimu enda kätte o Lääneriigid polnud abi osutamiseks valmis, polnud plaani, kuidas sellises olukorras toimida
Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960 töötas põllumajanduses 25,4 protsenti töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8 protsenti. Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. 1966. aastal valmis Balti Soojuselektrijaam ja 1973. Eesti Elektrijaam. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% sovhoosidest ja 1964. olid kõik majandid elektrifitseeritud, milles ENSV oli NSVLs esikohal. 1950. valmis Maardu Keemiakombinaadi väävelhappe ja superfosfaaditsehh, 1955. Narvas mööblivabrik, 1958. aastal asutati esimene sõjatööstusliku kallakuga Tallinna Pooljuhttakistite Tehasjne. ENSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 6070% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. 1967
b) Majanduses: · valdav osa oli riigistatud (mõnel pool ka väikeettevõtted) · pearõhk rasketööstuse arendamisel · põllumajandus oli valdavalt kollektiviseeritud, mõnes riigis väikepõllundus (nt Poola) · majanduse juhtimine oli rangelt tsentraliseeritud (plaanimajandus) c) Kultuuris: · KP ideoloogiline ja riiklik kontroll · kultuuritegelaste piiratud tegevusvabadus · tsensuur d) Riikide sõjaväestatus oli suurem maailma keskmisest: · NSVLs oli sõjaväes 1,8%, Bulgaarias 1,6% jne. · NATOs alla 1% (USAs 0.83%) 3. Sotsialismimaade koostöö..... .... võimaldas NSV Liidul kontrollida ja endale allutada sotsialismimaid a) Majanduslik koostöö: · VMN (1949) sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon · Lisaks 6 asutajariigile astusid sinna Albaania (lahkus 1965), SDV, Mongoolia, Kuuba, Vietnami DV · VMNi ei kuulunud Jugoslaavia, Hiina RV, P.-Korea
Kui vaadata tabelisse, me võime mägata, et kõige parem meeste tulemus on 1.40,91. Selle saavutaja on David Rudisha, kes on Keenia kodanik. Tema saavutus toimus 2012. aastal ning see on uus maailmarekord. Naisest kõige parem sellel alal oli NSVL sporlane Nadezda Olizarenko, kelle tulemus oli 1.53,43. Selle põhjal võib öelda, et mehed on natuke kiirem, kui naised. Kõige rohkem kuld medaleid saavutasid USA mehed.Nad saavutasid neid 8 korda. Aga kõige kiiremad naised olid NSVLs. Neil on 3 kuld medalid. Ei saa öelda, et tulemused on parem aastaaastalt. Sportlaste saavutused on nagu laine. Mõnikord nad on parem, mõnikord halvem. [ tabelid 1 ja 2] Maailmameistrivõistluste medalivõitjad: Kõige parem mees maailmameistrivõistlustel on Keenia kodanik Billy Konchellah tulemusega 1.43,06. Sellel võistlustel ta oli saavutanud kuld medalid 2 korda (1987. ning 1991. aastal).Naistest
traditsioonidele. Peamisteks eeskujudeks olid akademism ja realism. Soositud kunst on sarnane nii vormi kui ka temaatika poolest. Peamiselt kujutati revolutsioonilisi südnmusi, sõjalisi võite ning ülistati tööd. Skulptuuris kohtame üliarenenud muskulatuuri ja otsustava silmavaatega ideaalkangelasi. Vaenlast kujutati alati poolloomaliku ning üldiselt ebameeldivana. Ainuke erinevus Saksamaa ja NSVL-i kunsti vahel on alasti keha kujutamises, nimelt oli see Saksamaal lubatud, kuid NSVLs hoopiski tabu. Ideoloogiliselt toetas Saksamaa kunsti rassism, samas kui Venemaal üritati peituda humanistlike loosungite taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust. Kavandid olid tihti hiiglaslikud. Saksamaal jäi arhitektuur peamiselt kavanditeks, mis olid suurejoonelisemad, paraadlikumad ning süngemad, otsiti eeskujusid
See avaldati ajakirjas Matematika v shkole ja anti kõigile aruteluks. Selles projektis oli loobutud geomeetria aksiomaatilisest käsitlusest, hulgateooriast, kompleksarvudest, jada ja funktsiooni piirväärtusest, vektorist ruumis, joone võrrandist ja arvutuslükatist. 1986. a kuulutati välja konkurss uute õpikute kirjutamiseks, mis oleksid kooskõlas uue programmiga. Selle konkursi juhendis oli öeldud, et konkursi võitnud õpikud võetakse kasutusele kogu NSVLs. Seega sattus tõsisesse ohtu eestikeelne eesti autorite poolt kirjutatud õppekirjandus. Kuid konkursist otsustasid osa võtta ka meie V-VI klassi matemaatikaõpikute autorid A. Telgmaa ja E. Nurk. Nende käsikiri tunnistatigi konkursil parimaks. Vastavad õpikud tõlgiti erinevatesse keeltesse ja võeti kasutusele enamikus liiduvabariikidest. Nende kirjutatud õpikuid kasutatakse mitmetes Venemaa koolides ka praegu ja 2003. aastal ilmus VI klassi õpik ka USAs
Normandias 6.juunil suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja 1944.a.) keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi. TAGAJÄRJED. · hukkus u 60 miljonit inimest (NSVL üle 20mln, Hiinas 10mln, Saksamaa 7mln...) · hukkunutest oli palju tsiviilelanikke (enim NSVLs ja Saksamaal) : genotsiid, holokaust, vägivallapol. · terve Euroopa oli sõjast laastatud (kaasnes demokraatia kriis) · lüüa said natsistlik Saksamaa, militaristlik Jaapan, fasistlik Itaalia · Nõukogude Liit tugevnes kasvas kommunistliku diktatuuri mõju · Balti riigid jäid NSV Liidu mõju alla, NSVL kontrollis Kesk- ja Ida-Euroopat · Inimeste usk progressi oli kadunud (teadust, tehnikat oldi kasutatud sõjas täielikult ju)
Omavahel ei sõdinud vaid NSVL ja Jaapan, kellel oli neutraaliteedileping. Talingradi lahing 1942. nov-ks oli NSVL koondanud Volga äärde Stalingradi lähedale 2 milj võitlejat. 19.nov 1942 algas Punaarmee pealetung ja nelja päevaga võeti sakslased "kotti" kokku 330 000 meest. Saksa armee katsed sissepiiratuteni jõuda ebaõnnestusid. 2 veebruaril 1943 andsid allesjäänud 90 000 sakslast eesotsas von Paulusega alla, kuigi Hitler oli seda keelanud. (1942 oli NSVLs antud käskkirjad, millega keelati taganeda ja kõuiki sõjavange loeti reeturiteks, kelle pered represseeriti) punaarmeed juhtis G. Zukov. El-Alameini lahing Põhja-Aafrikas tegi sakslaste juht Rommel 1.sept 1942 koos itaallastega katset alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud edu. Inglased B. Montgomery juhtimisel alustasid oktoobris koos ameeriklastega rünnakut ja võtsid tungides edasi Markokosse. Midway lahing
Peamisteks eeskujudeks olid akademism ja realism. Soositud kunst on sarnane nii vormi kui ka temaatika poolest. Peamiselt kujutati revolutsioonilisi südnmusi, sõjalisi võite ning ülistati tööd. Skulptuuris kohtame üliarenenud muskulatuuri ja otsustava silmavaatega ideaalkangelasi. Vaenlast kujutati alati poolloomaliku ning üldiselt ebameeldivana. Ainuke erinevus Saksamaa ja NSVL-i kunsti vahel on alasti keha kujutamises, nimelt oli see Saksamaal lubatud, kuid NSVLs hoopiski tabu. Ideoloogiliselt toetas Saksamaa kunsti rassism, samas kui Venemaal üritati peituda humanistlike loosungite taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust. Kavandid olid tihti hiiglaslikud. Saksamaal jäi arhitektuur peamiselt kavanditeks, mis olid suurejoonelisemad, paraadlikumad ning süngemad, otsiti eeskujusid
ruumilised tasapinnad, liikumine, geomeetria ja uued materjalid. Nn formalism, mis väljendus eriti Gabriel Guevrekiani aedades. Sellele on hiljem, postmodernismi ajastul, kõvasti kriitikat tehtud ning ka lahendusi otsitud (nt maastike fenomenoloogia näol, aga sellest mõnes järgmises peatükis). MoMo juurde kuulusid seega erinevad liikumised: futuristid Itaalias ("tehnoloogia" ja "uue transportimise" mudelid), DeStijl Hollandis, ratsionalistid ja konstruktivistid NSVLs ("abstraktne ekspressionism"), Bauhaus Saksamaal ("funktsionalism"), kubistid Prantsusmaal. Ameerikas said MoMo-st mõju Louis Sullivani ja Frank Lloyd Wright'i ideed, kuid need kaldusid Euroopa arhitektuurikoolist veidi kõrvale. Linnakujunduses hõlmasid MoMo ideed Anglo-Ameerika linna ja selle ümbruskonna asetuse kontseptsioone. Enimtuntud on Ebenezer Howardi Garden City (19029, Henry Wrighti ja Clarence Stein'i Radburn Plan (1958). IDEID LINNAPLANEERIMISEST
muusikute keelepruugis on see ammugi juurdunud, 2. inglise keele häälduse aspektist pole sõnakuju “džäss” korrektne, 3. eesti keel on niigi küllastunud võõrlaenudest. 2 Meie kinodes jooksis menukalt USA muusikafilm “Päikesepaistelise oru serenaad”, kus peaosa oli Glenn Milleri džässorkestri muusikal, suur menu saatis Eesti Riikliku Filharmoonia džässorkestrit Vladimir Sapožnini juhatusel kogu tema 8-kuulisel ringreisil (märts–oktoober 1945) NSVLs. 10 džässi, homme reedad kodumaa!” 3 – uue korra kultuuri üks põhiteese muutis selle aga hoopis võimatuks. Nn Hruštšovi sula aegu olukord veidi leevenes ning kohe ilmusid ka Valter Ojakääru “Džässmuusika” (1966) ja Uno Naissoo “Džässilik harmoonia ja orkestratsioon” (1969). Selleks ajaks oli aga lühiajaline sula ka lõppenud ja järgneva ligemale paarikümne
annaabi.ee 
