Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ? Seoses Eesti iseseisvumisega, mittukümmend aastat tagasi, on vahetunud vailtsejad ja nende valitsemiskord. Siirdeperiood ongi periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab vabade valimistega ning lõpptulemuseks on demokraatlik kord kõigis ühiskonnavaldkondades. Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord? Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju rahandussüsteemile ja viimaseks, et vanad väärtused ei toimi enam, kuid mitte ka uued.
laulsid. See võitis nii mõnegi südame. Vanaema ema läks tööle ja hakkas sakslastest sõjavangidele süüa keetma. Venelastest vangivalvuritele aga keetis suppi vene poiss Fedja. Vanaema ema riisus valvurite katlast rasva ja lisas vangide supile,..ikkagi inimesed! Oli küll ohtlik, Fedja isegi ähvardas ema suure kulbiga. Ema aga vastas Fedjale, et kui valvurid nii palju rasva söövad, lähevad nad rasva. Algas nõukogudeaeg. Sellega koos ka küüditamised ja inimeste vangistamised. Vangistati neid, kes olid saksaajal vähegi millegagi seotud. Metsavennad rüüstasid maju ja põletasid neid. Nii põletati vanaema onu maja ja laut koos loomadega maani maha. Keegi ei tohtinud kustutama minna, sest siis oleks maha lastud. Onu oli saksaajal lühikest aega vallatalitaja. Selle eest ta sai 25+5 aastat nõukogude vanglat. Tema pere küüditati Siberisse. Vanaema
(Siplane, 1999) Kasupere- ja institutsionaalse hoolduse proportsioonid Euroopa Liidus erinevad järgmiselt: Kreekas, Portugalis ja Hispaanias paigutatakse suur enamus lapsi kasuperede asemel lastekodudesse. Belgias, Itaalias ja Saksamaal elab kasuperedes pisut vähem lapsi kui institutsionaalsel hooldusel. Taanis, Prantsusmaal ja Hollandis paigutatakse pooled vanemliku hoolitsuseta jäänud lastest kasuperedesse (Siplane, 1999). Kokkuvõte Minu arust annab Eestis tunda veel Nõukogudeaeg, mil paigutati vanemliku hoolitsuseta lapsed valdavalt lastekodudesse. Praegu küll puhuvad vanemliku hoolitsuseta laste hoolekandes teised tuuled, aga keskmine eestlane on ikka selline ettevaatlik ja suhtub umbusuga võõra lapse võtmisse enda perekonda. Siin on suur roll riigil, kui lastekaitsepoliitika arendajal ja elluviijal, kes saaks sellist mõtteviisi muuta. Loodetavasti oleme varsti sellel tasemel, et vähemalt pooled vanemliku hoolitsuseta lastest saaksid peres üles kasvada.
on pinnas saastunud naftasaadustega, naftapuurtornides. Pärsia lahele moo- järgnevad metallijäätmed, ehitusma- dustus õlikiht, mis tappis veelinde terjalide jäätmed, plast- ja kummijäät- ning muutis vee elutuks ja mitmeks med ning kemikaalid. aastaks kasutuskõlbmatuks. Nafta põlemisel paiskus õhku üle 2 miljoni 55 olulise reostusega nõukogudeaeg- tonni tahma ja niisama palju väävli- se militaarobjekti hulgas on kümme ühendeid. Väävliühendid põhjustavad esimest objekti Tapa, Ämari, Raadi, aga teatavasti happevihmasid. Sauga ja Paralepa lennuväli, Paldiski katlamaja ja Lõunasadam, Rakvere Väeosade tegevus võib keskkonda piirivalvelennuväli ja raketibaas, Kei- mõjutada mitmeti
annaabi.ee 
