- - - - Muutused Eesti ekspordis aastatel 2008-2010 Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" - 2012 SISSEJUHATUS Muutused Eesti ekspordis on antud aastate jooksul olnud muutlik, kuid siiski on alates majanduskriisist tekkinud olukord, mis ei kindlusta ekspordi täieliku töökindluse. Paljude ajakirjanduses levinud arvamuste kohta, paistab Eesti ekspordi muutusted ikkagi positiivsed. Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, muutusi Eesti ekspordis aastatel 2008-2010, kuna sellel ajal oli ka majanduses väga raske olukord. Uurides nii ekspordi kui ka impordi sihtkohti.
Leedu loodusvarad. Leedu loodusressursid: 35% Leedu pindalast katavad kamarleetmullad. 27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3.
rasketööstusel. 12. Tööstustoodete eksport a. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. b. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. c. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. d. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. 13. Tööstustoodete import a. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. b
See toetab põllumajandus-ja toiduainete turgu ja eksporti. 3. Kas spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? Peamised põllukultuurid on kartul (u 1054000 tonni), oder (u 776200 tonni), nisu (u 1076300 tonni), rukis (u 231100 tonni), kaunviljad (u 52200 tonni) ja raps (u 64800 tonni). Kõrgel kohal maailmas on kartuli kasvatamisel. Kõige enam arenenud loomakasvatusharud on piimakarja- ja seakasvatusele spetsialiseerunud loomakasvatus, mille lõppsaadustel on tähtis osa ekspordis. 4. Eksport Leedu varustab ennast ise ina, suhkrupeedi, kartuli, köögiviljade, teravilja (oder ja rukis) ja kaunviljadega. Sisse ostetakse mineraalseid toodeteid, põllumajandus masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid ja väetiseid. Eksporditakse toiduaineid, keemiakaupu, mööblit, televiisoreid ja laeva ehitamiseks vajaminevaid juppe/seadmeid. Laeva ehitamisega seotud juppide/seadmete ekspordis on Leedu maailmas esimeste hulgas. 5. Keskkonnaprobleemid
aasta esimese kolme kvartali jooksul kaupu ja teenuseid jooksevhindades keskmiselt 2,7 korda enam kui 2004. aastal. Eesti kaubaeksport kasvas seejuures 3,2 korda ja teenuste oma 2,1 korda .Jooksevhindades ekspordi kasv aeglustus samal ajal aastavõrdluses 1,5%ni: kaupade ekspordi maksumus vähenes 0,6%, teenuste ekspordi oma aga jätkas kasvu, kusjuures see kasv isegi kiirenes, 2,2%ni. (Eesti ... 2015:15-16) Eesti majandus on maailma mastaabis väga väike: Eesti ekspordi turuosa maailma ekspordis oli 2013. aastal vaid 1,1‰. Väiksuse tõttu on raske ette kujutada, et Eestil õnnestuks maailma eksporditurgudel paljude toodete hinda ise määrata. Eesti võtab peamiselt üle suurtel turgudel välja kujunenud hinnad. Eesti ekspordi struktuuri nihetele suurema lisandväärtusega toodete või dünaamiliste turgude suunas, allhanke väärtusahela koha paranemisele, niššide olemasolule või toodete kvaliteedi paranemisele. (Eesti ... 2015:18)
tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral C) kaelkirjak, lõvi, sebra, gnuu D) mulda sattunud orgaaniline aine laguneb väga kiiresti E) suvi on kuum ja kuiv, talv soe ja sademeterikas 8) Analüüsi Eesti puidu- ja puidutoodete eksporti järgnevate andmete alusel Koguse Maksumuse Toote liik osatähtsus osatähtsus ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud 13% 15% puidutooted Suurim koguse osatähtsus ekspordis on ümarpuidul, sellele järgnev saematerjal.
koguväärtuses on väike. Argentina: Väga tähtis, enamus eksporditavast kaubast on põllumajandustoode, hõive suurem, kui Austraalias. Austraalia ja Argentina põllumajanduse tähtsus maailmamajanduses: Argentiina põllumajanduse tähtsus maailmamajanduses on suurem, sest ta ekspordib rohkem, kui Austraalia. Argentiina on maailma suurim sojatootja ja 5. veinitootja. Põhjenda lambaliha ja villa olulist kohta mõlema riigi ekspordis. Mõlemas riigis on suured karjamaad, kus lambaid kasvatada. Lambad on aastaringselt looduslikel karjamaadel. Nii Austraalias kui ka Argentiinas on kuiv kliima. Mõlemal riigil on soodne kasvatada lambaid, mis tõttu on ka lambaliha ja villa oluline koht ekspordis. 4. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. Oma otsusele tõmba joon alla. 3p Tõene /väär Infoajastu põllumajandus on kaubaline ja vähe spetsialiseerunud.
geograafiline jagunemine radikaalselt. Hakati ümber orienteeruma lääne turule, mis ei olnud lihtne ning enamus tootjaid ei olnud selleks valmis. Selles protsessis oli Soomel oluline roll, kuna Soomel olid teadmised lääne turgude kohta ning Soome täitis ka vahendaja rolli Eesti ettevõtjate jaoks. Samuti kirjutasid 1992. aastal Eesti, Läti ja Leedu alla Balti vabakaubanduslepingule, mis jõustus 1994. aasta aprillis. Alates sellest ajast hakkas Eesti „jalad alla saama“ nii ekspordis kui ka impordis. Mõlemad hakkasid iga aastaga aina tõusma, kuid mitte väga suure kiirusega. Eestis on alati olnud import suurem kui eksport. Enim imporditi kütuseid ja muid tooraineid nagu näiteks puuvilla, mis oli oluline tooraine tekstiilitööstuse jaoks. Samuti imporditi masinaid, mehhaanilisi aparaate ja elektriseadmeid. (Väliskaubandus... 2017) Kuna Eestis oli import suurem kui eksport (kuigi mõlemad aastatega suurenesid), siis selle
HARITAV MAA regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud (puuviljaaiad, viinamarja-istandused, oliivi- ja palmisalud jm). LOODUSLIK ROHUMAA heina- ja karjamaad, mida ei harita: niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe- ja savannikarjamaad, ka vähetootlikud kõrbekarjamaad, tundrad või kõrgmäestikuniidud 4)Näitajad: Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; põllumajandusliku maa osatähtsus; põllumajanduse osas SKP-s; põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; põllumajanduse spetsialiseerumine; põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus).
konservid, joogid ning tubakatooted). (Kirt, 1995) Lisaks toidukaupade ekspordile kasvas veel puidu ja paberi ning puidu- ja paberitoodete, keemiatööstuse toodete ning masinate ja seadmete ekspordi osakaal. (Kirt, 1995) 20. Sajandi lõpupoole suurenes Eestis hüppeliselt töödeldud masinate ja seadmete eksport (mobiiltelefonid, arvutid), mida soodustas Eesti oskuslik ja kvalifitseeritud tööjõud välisettevõtete silmis. (Reiman , 1998) 2003. aastal kasvas ekspordis oluliselt keemiatööstuse osakaal, olles kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu välisturgudel. (Statistikablogi, 2010) Peale keemiatoodete ja kemikaalide tootmise on Eestis 21. Sajandil suurema konkurentsivõimega veel metallitootmine, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ( klaas, tsement, lubi) tootmine , koksi ja naftasaaduste (sh põlevkiviõli) ning paberi ja pabertoodete tootmine. Madalama konkurentsivõimega tööstusharudeks on
aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Norra eksportis 2007
Second level Third level Fourth level Fifth level Juulis 2012 on eksport ja import suurenenud Võrreldes eelmise aasta juuliga, suurenes eksport Eestist 12% Import Eestisse suurenes 14% Eksporditi 1,05 miljardi euro eest Imporditi 1,15 miljardi euro eest Tähtsaimad kaubanduspartnerid ekspordis: Rootsi (15,91%) Soome (14,58%) Venemaa (11,99%) Läti (8,32%) Leedu (5,26%) USA (4,92%) Saksamaa (4,42%) Protsent näitab osatähtsust koguekspordis (09.11.2012; Allikas: Statistikaamet) Tekstiiltooted; 0,03 Pabertooted ; 0,03 Kummi- ja plasttooted ; 0,03
valuutade suhtes 1990. aastate lõpus, Hiina ekspordivõime plahvatuslikku kasvu ja USA majanduse kasvu ennaktempos võrreldes teiste arenenud tööstusriikidega. IMPORT ja EKSPORT ·Import Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. Tähtsamad impordi päritolumaad on Kanada, Hiina, Mehhiko, Jaapan ja Saksamaa. ·eksport Erinevatest tootekategooriatest on USA ekspordis olulisemad masinad ja seadmed, transpordivahendid, keemiatööstuse tooted, põllumajandus- ja toiduainetööstuse tooted. Olulisemad ekspordi sihtturud on Kanada, Mehhiko, Jaapan, Ühendatud Kuningriik ja Saksamaa. Peamised tööstusharud ·Põllumajandus ·Kalandus ·Metsandus ·Töötlev tööstus ·Turism ·Mäetööstus ·Nafta- ja gaasitööstus ·Energeetikasektor TÄNAN TÄHELEPA NU EEST!
tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Alates 1992.a. on eksport pidevalt suurenenud; 1997.a. oli see 5,9 miljardit krooni. Suurima osatähtsusega on endiselt töötlemata puidu eksport: Puidu ja puidutoodete import on samuti aastaaastalt suurenenud, kuid selle osatähtsus koguimpordis on väike (2%). Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist, Saksamaalt jt riikidest. Metsatööstus
% 7,1 8,1 9,2 9,2 13,1 10,2 7,7 Käive 7,55 9,64 13,8 18,1 31,17 29,19 26,80 Bilanss -3,75 -4,77 -5,48 -5,52 -12,23 -6,97 0,76 Eesti astumise järel Euroopa Liitu kasvas Venemaa osakaal Eesti ekspordis 4%-lt ligi 9%-ni, kuna kadusid Venemaa seatud tollitõkked. Lisaks toimusid muutused ekspordi struktuuris, sest nüüd muutus Eesti mitmete kaupade vahendajaks Venemaale. Üle viiendiku ekspordist moodustavad erinevad masinad ja seadmed ning ligi viiendikuni ulatub ka toidukaupade osakaal. Lisaks viiakse Venemaale märkimisväärses koguses sõiduautosid ja keemiatööstustooteid. Import Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006). Sisse veetakse masinaid ja
Eksport $210,9 miljardit 9689,1$ Import $195,2 miljardit 8967,8$ Kaubandusbilanss $15,7 miljardit 721,3$ (ekspordi-impordi vahe) Austraalia kaubandusbilanss on positiivne ja seetõttu jääb raha üle mida kasutada muudeks asjadeks. 2.EKSPORT Peamised Muutused vastava toote Vastava toote Peamised turud eksporttooted ekspordis 2005-2009 osatähtsus maailma- %-des algaasta suhtes kaubanduses % (vajuta + märgile tabelis toote (tabelist ~5 (vali alustuseks 2009 a nimetuse taga) suuremat andmed, siis 2005 a andmed) Exports as a share of tootegruppi) Muutuse leiad, kui world exports (%) Nimeta 2 suuremat (2009-2005) : 2005 x 100
Toompea käsitöölisi ühendas veel eraldi gild Toomgild. Linna keskpunktiks oli katedraal, raekoda ja turuplats. Saksa kaupmeeste poolt rajati Hansa Liit. Hansa Liitu kuulusid Eesti aladest Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud. Peale Hansa Liidu tegeleti ka transiit kaubandusega, mida peeti jõuka linna aluseks. Impodis oli esikohal sool ning ekspordis lina, kanep, karusnahad, pigi, tõrv ja puit, kuid ka kohalik teravili. Tulutoov kaubavahetus käis läbi Riia, Tallinna ja Tartu. Peale selle võis ka linnaõhk talupoja vabaks teha, kui too oli suutnud ennast peita aasta ja üks päev aadlike eest. Linnad andsid võimaluse talupoegadel ennast peita ning seda seepärast, et linnade loomulik iive oli negatiivne. Keskaja jooksul tekkis laada- ja palverännakukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku.
aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni Eksport Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Suurbritannia on esikohal tänu sellele, et nafta ja maagaasi eksport sinna moodustab umbes 40
lamba-ja veisekasvatuse seisukohalt 6. riik. 4. Milliseid Põllumajandustooteid eksporditakse? a) Milliste põllumajandustoodete osas varustab end ise? Argentiina varustab end ise enamasti põllukultuuridega ja loomalihaga (k.a toornahad, konservid jms.). Kohalikest toorainetest on võimalik kasutada puuvilla, villa. b) Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse? Ostab sisse neid tooteid ,mis seal ei kasva. c) Milliseid tooteid ekspordib? Argentiina ekspordis moodustavad ligi 80% põllumajandnussaadused- liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned ja vein. d) Ekspordilt maailmas esimeste hulgas. Argentiina on maailmas esimeste hulgas just konservide ja muude loomalihasaaduste eksportimises. 5. Kas riigis esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Kõige suuremaks probleemiks võib pidada metsade liigset raiet. Ainult 19% maast on metsa all
Viimased omakorda jagunevad madalaima taseme omavalitsusteks seninija. Seninija võib hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa. Haldusjaotus Leedu maakonnad: * Alytuse maakond * Kaunase maakond * Klaipda maakond * Marijampol maakond * Panevzysi maakond * Siauliai maakond * Taurag maakond * Telsiai maakond * Utena maakond * Vilniuse maakond Majandus Eksport Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikatööstuse toodangut, autosid (Venemaale ja Valgevenesse). Majandus Keskmine palk Leedu keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8278 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga
Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: Kliima:temperatuur,sademed,kasvuperioodi pikkus. Aktiivne taimekasvuperiood-ajavahemik,mil keskmine ööpäevane temperatuur +10C Aktiivsete temperatuuride summa-ööpäeva keskmiste temperatuuride summa aktiivsel taimekasvatusperioodil. Eestis 1600-1900C. Kultuurtaimede soojanõudlus: 1)Redis 400C 2)Kartul 900-1500C
(European Fair Trade Association) · Asutati 1987, ametliku staatuse sai 1990 · Liikmed Sveits, Itaalia, Austria, Madalmaad, Saksamaa, Hispaania, Belgia, Prantsusmaa ja Suurbritannia NAFTA · Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (North American Free Trade Agreement) Eesti eksport · 2011. aasta jaanuaris kasvas toodete eksport aastases võrdluses 57% ning import 66%. 2010. jaanuaris oli kasv toodete ekspordis 11% ja langus impordis 3% · Võrreldes 2010. aastaga on kõige enam kasvanud masinate ja seadmete eksport (153%), põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport (64%), transpordivahendite eksport (59%) ja metalli ning metallitoodete eksport (53%). 2011. aasta jaanuaris moodustasid masinad ja seadmed 28% Eesti koguekspordist, mineraalseid tooted 17% ning põllumajandussaadused ja toidukaubad 9%. Eesti eksport · Suurimate kaubanduspartnerite arvestuses kasvas 2011
Juuni tingimused algus 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine Valmib August rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis sisaldab hinnanguid lähemate aastate majanduskasvule, inflatsioonile, maksude laekumisele, olukorrale ekspordis-impordis ja tööjõuturul. Rahandusministeerium esitab valitsusele läbirääkimiste tulemusel sündinud esialgse nägemuse riigieelarvest augusti lõpus või septembri alguses. Septembe 4. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid r Valitsus arutab riigieelarve eelnõusse jõudnud tegevusi ja rahasummasid ning võib neid muuta vastavalt oma
Papp Muu paber Kirjapaber Tselluloos Vineer ja puidutooted Saematerjal Mis toodete osatähtsus on ekspordis kasvanud? Miks? Mis toodete osatähtsus on ekspordis kahanenud? http://www.forestindustries.fi/statistics/tilastokuviot/Basics/Forms/AllItems.aspx
rannikualale. Rootsis elab peamiselt soomlasi ja rootslasi,ning ka peamiselt eestlasi,kes on Rootsi sisserännanud. Majandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Loodustik Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.
c. sademeis on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000mm. Rootsi eksport& import välis kaubanduses Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse) kokkuvõte Valisin rootsi kuna see on Eestile põhimõtteliselt nagu naaber riik. Rootsi on suur ja iseseidev
hakkas kiire kasv vaid teisena mainitud allharus. (Lisa 8, Joonis 8) 3 Elektri-ja optikaseadmete sektori ekspordi arengus toimusid sarnased muutused nagu müügiga, sest põhiline osa toodangust müüdi välisturgudele. Ekspordi osatähtsus müügis püsis eelmise aasta tasemel, ulatudes 86%-ni. Tänu ekspordi kiirele kasvule suurenes sektori osatähtsus ka kogu töötleva tööstuse ekspordis aastatagusega võrreldes. Elektriseadmete ja aparatuuri toomine oli peamiseks kasvu vedajaks, seda toetas ka tugeva nõudluse jätkumine välisturgudel. Eksport kasvas võrreldes eelmise aastaga 42%. Raadio ja sideseadmete tootmise müük aeglustus oluliselt 2006 I poolel. Meditsiini, optikariistade ja täppisinstrumentide tootmises toimusid positiivsed muudatused. Välisnõudluse suurenemine kiirenes müügi kasv 15%-ni. Ekspordi osatähtsus tõusus 88%-ni
-valitsuse kulutused -puhas eksport Ettevõttedkodumajapidamised ja välismaalased Pakkumise sokk olukord, kus tootmiskulude tõusu tagajärjel toimub kogu toodangu ja kogu pakkumise järsk vähenemine(kogu kõverik nihkub üles vasakule.) TARBIJATE KÄITUMISE MUUTUS -kodumaiste kaupade tarbimise asendamine väliskaupadega ja vastupidi -säästmiskalduvuse muutumine -tuleviku ootuste muutumine -Muutused maksustamises -Inversteeringute mahu muutumine oleneb valitsuse poliitikast, muutused ekspordis ja impordis olenevad: - muutused kaubandus partnerite majanduses - valuuta kursside muutumine - potensiaalne kogutoodang saavutatakse kui ressursid on max. Kasutatud
Riigi tasemel: Ei ole oluline, elanikkonnast 2% tegeleb põllumajandusega. RKP 2%, Maailma tasemel: Ekspordib suurtes kogustes kala ja teravilja Toodang, import ja eksport Ise: Piimatooted, loomakasvatus, kalapüük, teraviljad, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal, puidutooted. Import: Olulisel määral ei impordi Kanada põllumajandustooteid, impordis on olulisel kohal tarbekaubad, masinad, mootorsõidukid ja nende osad. Eksport: Põllumajandustoodetest on ekspordis oluline osa kalandusel, teraviljal ja puidutoodetel. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid Saaste kasutatakse palju moodsat tehnikiat ja keemilisi väetisi Erosioon Seal esineb nii lagedaid alasid kui ka mägiseid alasid, mis põhjustavad eri liiki erosiooni
teraviljatalud. V -Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. V -Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes. T Millised kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad on kaardil? Milline antud riikidest kasutab oma metsavarusid majanduslikult kõige kasulikumalt? Põhjenda -B, sest paber on kõige tasuvam toode, mida eksportida, metsasus on suur, kuid puidutooteid ekspordis vähe Põhjenda miks kaardil märgitud piirkonnad on kalarikkad 2tk Nimeta 2 tähtsamat püügipiirkonda -islandi ümbrus, vaikse ookeani loodepiirkond Tooge diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandi teisel poolel 3tk -tööjõu vähenemine, Nimeta kalavarude vähenemise põhjusi maailmameres 2 tk -kaasaegse tehnoloogia tõttu suurem väljapüük-rohkem püütakse kui kasvab -reostus põhjustab arvukuse vähenemist
kõrguse poolest. Ka Norra naaberriigid on päris hea arengutasemega. Soome on näiteks 8. kohal ja tema arenguindeks on 0.902, ka Rootsi on päris kõrgel kohal (14. koht), indeksiga 0.897. Kõige madalam arendutase naabermaadest kuulub Venemaale, kes on statistiliselt 58. kohal maailmas. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustab kaupade ekspordist umbes 60 protsenti. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra suuremad ekspordi-partnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa ja USA. Naaberriikidest on tähtsaim partner Rootsi. Rootsisse eksportitakse peamiselt naftat. Venemaaga on Norral sõbralikut suhted, kuid suurt eksporti ega importi nende vahel ei toimu. Ka Soomega
Valgevenega, läänes Poola ja Venemaaga. Leedu pindala on 65200 ruutkilomeetrit. TRANSPORT Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka kiirteed: · VilniuseKlaipda maantee · PanevzysiVilniuse maantee PÕLLUMAJANDUS JMS Põllumajanduse osakaal riigi kogutoodangus on 40%. Juhtiv haru on piimakarja- ja seakasvatusele spetsialiseerunud loomakasvatus, mille lõppsaadustel on tähtis osa ekspordis. Peamised põllukultuurid on teraviljad, söödakultuurid ja kartul. ENERGEETIKA Ignalina tuumaelektrijaam on suletud tuumaelektrijaam Leedu idaosas, Euroopa Liidu ainus Tsernobõli tüüpi tuumaelektrijaam, mis töötas 19832009. TÖÖSTUSHARUDE VÄRK Juhtiv tööstusharu on masinatööstus(laevad, tööstusseadmed, tööpingid). Tekstiilitööstus etendab tähtsat osa nii tööhõive kui ekspordi seisukohast. Keemiatööstus töötleb Venemaalt sisseveetavat naftat. RAHVASTIK
Euroopa Liidu (EL) kaubanduspartnerite hulgas on Austraalia 15. ja Austraalia jaoks on EL suuruselt kolmas kaubanduspartner. Austraalia ekspordib ELi peamiselt maavarasid, kütuseid ja põllumajandustooteid. Suur osa kaupade ekspordist suundub Suurbritanniasse. EL ekspordib Austraaliasse peamiselt masinaid ja transpordivahendeid ning tööstuskaupu nagu näiteks ravimid. Kokkuvõte Austraalia on tööstus- ja põllumajanduslik riik, kus ekspordis on tähtsal kohal maavarad, näiteks kivisüsi. Austraalia majandus pidevalt kasvab, tänu tihenevatele suhetele Hiinaga. Tänan!
tekkimine Globaalse kommunikatsiooni areng Soodustab migratsiooni Globaliseerumine nii vähendab kui ka suurendab riikidevahelisi erinevusi. 2 näidet: Riikidevahelised erinevused vähenevad Riikidevahelised erinevused suurenevad Igas maailma riigis on võimalik osta Coca- Ghana peamiseks ekspordiartikliks on Cola kompanii jooke kakaouba, Saksamaa ekspordis on tähtsal kohal autotööstuse toodang Nii Hispaanias kui ka Egiptuses on tähtsal Arengumaadele on jäänud mitmed kohal turismitööstus allhanketööd, mistõttu sellest saadav tulu on väiksem Rahvusvaheline kaubandus 16. saj Riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega Absoluutse eelise teooria – Adam Smith
valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks. 19952010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2. järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Majandus Eksport Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%). Lisaks veetakse välja elektroonikatööstuse toodangut ning autosid peamiselt Venemaale ja Valgevenesse. Kõige enam eksporditakse tooteid Venemaale, Saksamaale, Lätti, Poolasse, Hollandisse, Valgevenesse, Eestisse ja Suurbritanniasse. Eksporditavad tooted Import
mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus, EuroopaKosmoseagentuur, ja Euroopa Lõunaobservatoorium. Majandus Rootsi impordib kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast . Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed, infotehnoloogia seadmed ning ravimid. Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal elektroonikaseadmed ja teletehnika. Huvitavat rootslastes ja Rootsist Kui Rootsi lõunaosa on tihedalt asustatud, siis põhjaosas võib päevi ringi rännata, ilma et kohtaks inimhingegi. Eesti Vabariigi kodanikel on õigus Rootsis viisavabalt viibida 90 päeva poole aasta jooksul. Rootsis kehtib igamehe õigus, mis tähendab, et eravaldusi on lubatud kõikjal läbida. Rootsi rahvuslind on musträstas.
Norrbotten - Västerbotten Svealandi maakonnad Dalarna - Närke - Sörmland - Uppland - Värmland - Västmanland Majandus Väliskaubandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Rahvastik Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa Rootsis on maailma üks kõrgeim oodatav eluiga. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv
(Seimas) on 141 liiget. Leedu pealinn Vilnius on maaliline linn, mis asub jõgede Neris ja Vilnia kallastel. Vanalinna arhitektuur on üks Ida-Euroopa silmapaistvamaid. Vilniuse Ülikool on ehitatud renessansi stiilis. Hoonel on palju siseõuesid, mistõttu on ta nagu linn linnas. Peaaegu 84% elanikest, kes Leedus elavad on leedulased. Veel elab Leedus poolakaid (üle 6% rahvastikust) ja venelasi (üle 5% rahvastikust). Leedu keel kuulub indo-euroopa keelte perekonda. Ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%). Leedu on katoliiklik maa, kirikus käijaid on ligi 80% kogu rahvastikust. Leedus on väga heal tasemel maanteede võrgustik, ainukesena Baltimaades on Leedus ka kiirteed.
Ometi on just vaba ja rikkumata loodus see, mille pärast tahetakse meie juurde tulla lähedalt ja kaugelt. Meil ei ole kõrgeid lumiseid mäetippe, laiu jõgesid, lainetavaid ookeane ega valgeid paradiisirandu. Ent meil ei ole ka orkaane, maavärinaid, laviine ega üleujutusi. Kuna Eesti loodus on iseloomulik tema paksude metsade poolest, siis puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Tähtsuselt esimesel kohal olev loodusvara on põlevkivi, kuna see on meil peamiseks elektrienergia tootmis allikas. Seejuures on Eesti Energia nii juhtiv energiafirma Balti riikides kui ka suurim põlevkivi töötlev ettevõte maailmas, kasutades energia tootmiseks aastas umbes 15 miljonit tonni põlevkivi. Nii kurb kui see ka poleks, on kasutatavat põlevkivi alles umbes 12 miljardit tonni. (1 miljard tonni on juba kokku kaevandatud). Tuleviku plaanid
Levinumaks lehtpuuks on tamm, mis valitseb teiste lehtpuude ees 22,9 protsendiga. 2009. aastal tootis Suurbritannia 2 818 000 kuupmeetrit tarbepuitu, 2 565 000 kuupmeetrit saepuruplaate ja 4 983 000 paberit, pappi ja muud taolist. Siiski jääb eksport impordile kõvasti alla. Suurbritannia oma tootlikkus ei suuda rahuldada terve riigi vajadusi. Tarbepoitu imporditakse 1,243 miljoni naela, saepuruplaate 832 miljoni naela ja paberitooteid 4,273 miljoni naela eest. Vastavad numbrit ekspordis on 98 miljonit tarbepuidust, 104 miljonit saepuruplaatidelt ja 1,590 miljonit pabertoodetelt. Vett on riigil palju. Suurim järv on Lough Neagh Põhja-Iirimaal. Pikimad ja suurimad jõed on Severn ja Thames. Suurbritannia on saareriik ja tal on 12 429 meetrit rannajoont. Püütakse kala riiki ümbritsevatest meredest - Keldi merest, Põhjamerest, Iiri merest ja La Manche väinast. Kõige rohkem püütakse ahvenat ja lesta. Kuid nagu puidutoodetega, ületab ka kala import ekspordi
marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jtMuud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Milliste näitajatega iseloomustatakse põllumajandust? Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; põllumajandusliku maa osatähtsus; põllumajanduse osa SKP-s; põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis;põllumajanduse spetsialiseerumine; põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus). Põllumajanduslikku tootmist mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid : 1. Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt
väljaveoluba vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861). Seetõttu on saatja pooleks valitud vanametalli kokku ostev ja käitlev ettevõte Cronimet Eesti Metall OÜ, mis kuulub ülemaailmsesse kontserni Cronimet Group. Eestis on ettevõttel 8 esindust (Cronimet Eesti Metall). Vanametalli puhul on tegemist ekspordiartikliga, mille osakaal koguekspordis viimastel aastatel pidevalt tõuseb. Näiteks novembris 2012 oli metalli- ja metallitoodete osatähtsus ekspordis 7% ning juunis 2013 juba 8%. Kuigi 2013 juunis kaupade summaarne eksport vähenes, siis metalli puhul näitab rahaline näitaja siiski kasvu (Kerner 2013). Nimetatud ettevõte ekspordib vanametalli Eestist Poola maanteetranspordiga poolhaagiste abil. See tähendab, et maksimaalne korraga veetav kogus on 24 tonni. Ühes kuus Tartu-Inowroclawi suunal veetav maht jääb olenevalt kuust 5-10 tonni vahele. Ettevõtte kogumaht on aga suurem, kuna veod
Lisaks veel arvuti-, kommunikatsiooni- ja sideteenuseid (10%), ehitusteenuseid ja muudki. Transporditeenustes on suurim tähtsus meretranspordil, kus on oluline nii kauba- kui ka reisijatevedu. Raudtee- ja maanteetranspordis on tähtsaim kaubavedu. Olulise osa ekspordituludest annavad ka mitmesugused transportimisega kaasnevad lisateenused. Praegu domineerivad Eesti ekspordi sihtmaade seas Põhjamaad: Soome ja Rootsi osakaal ekspordis on vastavalt ligi 18% ja ligi 14%, kuid nende roll on 2008. alanud kriisi ajal märgatavalt vähenenud. Oluline osa Eesti eksportkaupadest läheb teistesse nn vanadesse Euroopa Liidu maadesse: eelkõige Saksamaale (üle 5%), aga ka Prantsusmaale (üle 4%), Suurbritanniasse (2%), Taani (üle 3%) ja Hollandisse (ligi 3%). Nii Soome, Rootsi kui ka Saksamaale minevatest kaupadest moodustavad põhiosa masinad ja seadmed, Rootsi eksporditavast on nende osakaal peaaegu pool
hobust. 4. Põllumajandustoodete eksport. a.)Argentiina varustab end ise põllumajandustoodetega. End ise varustab enamasti põllukultuuridega ja loomalihaga(k.a toornahad, konservid jms.). Kohalikest toorainetest on võimalik kasutada puuvilla, villa. b.) Põllumajandustoodete import Argentiina impordib enamasti kütust, toitu, gaasi. Seda kõike enamasti USA-st, Saksamaalt, Jaapanist, Hispaaniast, Hollandist ja Brasiiliast. c.) Põllumajandustoodete eksport Argentiina ekspordis moodustavad ligi 80% põllumajadnussaadused- liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein, ja kebratsoekstrakt. Väljavedu toimub põhiliselt Venemaale, USA-sse, Saksamaale, Brasiiliasse, Itaaliasse ja Hollandisse. d.) Ekspordilt maailmas esimeste hulgas Ekspordilt maailma esimeste hulgas on Arentiina tänu oma suurejoonelisele veisekasvatusele, tänu millele saab Argentiina välja vedada eririnevaid loomalihasadusi(konservid, liha) ning toornahad. 5
LOODUSVARAD Rootsi tähtsaimad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii -, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia MAJANDUS Rootsi impordib (rahalises vääringus) naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt) Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale MAJANDUS Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika ( Jaapanisse ja Mehhikosse) Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus majanduse tähtsaim haru on tööstus. Tööstusel on põhirõhk just raske- ja
Põhiliselt eksporditakse teravilju, kaunvilju ja õlikultuure, suurem osa ekspordist moodustab masinad. Saksamaale imporditakse vähe. Näiteks imporditakse tooteid teiste riikide mahepõllumajandusest tomateid kurki, porgandeid sibulaid ja paljusid muid. Üldistavalt on eksport ja import võrdselt. Saksamaalt eksporditakse kõige rohkem välja teravilju, ning seejärel kaunvilju. Õlikultuure eksporditakse vähe. Teravilja ekspordis on Saksamaa üks esimeste hulgas. Keskkonnaprobleemideks peamiselt on metsa pindala vähenemine ja liigne niiskus. Väetisena kasutatavast sõnnikust satub õhku N2O, mis satub kasvuhooneefekti hulka. Õhusaaste hulk on viimaste aastate jooksul kasvanud ning sellega kasvab ka veesaaste. Keskkonnaprobleeme on keeruline lahendada. Iga tegevus tekitab mingil määral saastet õhku ja keskkonda. Kasutades nii öelda ökoloogilisi lahendusi, nagu näiteks
seenerikas 10. Arengumaade( Lõunariikide) ja arenenud maade( Põhjariikide) metsamajanduse võrdlus a) metsatüübid b) kapitali majandamine c) raie d) töötlemine, eksport e) hind5+5p. LÕUNARIIGID 1) metsatüübid: vihmametsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud 2) kapitali majandamine: kapitali vähe, metsahooldus vähe arenenud 3)raie: üleraie, röövraie 4) töötlemine, eksport: esmane töötlus, ekspordis ülekaalus ümarpalk 5) hind: madal hind ja väike kasum PÕHJARIIGID 1) metsatüübid: okasmetsad ja lehtmetsad 2) kapitali majandamine: kapitalimahutused metsahooldusele 3)raie: raie on tasakaalus metsa taastumisega 4) töötlemine, eksport: mitmekesine töötlemine, ekspordis ülekaalus valmistooted 5) hind: kõrge hind ja suur kasum 11. Tooge välja kolm puiduveosuunda a) missuguste riikide vahel b) mida veetakse? 6+3p.
· Võrdle arenenud ja arengumaade metsatööstust (võib ka nii, et antud diagrammid või muu statistiline materjal) · Loe internetist www.fao.org · Analüüsi Eesti puidu- ja puidutoodete eksporti järgnevate andmete alusel (3punkti) Koguse osatähtsus Maksumuse osatähtsus Toote liik ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid Muud puidutooted 13% 15% · Millised tegurid soodustavad / takistavad Eestis metsatööstuse arengut? 1) ..
Ecuador, Guatemela, Columbia, Philipiinid ning Costa Rica Pilt 2. Banaani eksport maailmas 2002-2006 Maailma eksport banaanitarnijatele näitab ka kõrget konsentratsiooni arengumaadega, kellele kuulub suurem osa ekspordist. Ainuüksi Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere saartel tarniti umbes 70% maailma ekspordist aastal 2006. Nelja juhtiva banaanisektori ekspordiriikidest 2006 aastal (Ecuador, Costa Rica, Kolumbia ja Filipiinid) moodustas Ecuador üksi ligi 30% maailma banaanisektori ekspordis Pilt 3. Ecuadori orgaanilisebanaani eksport (tonnides ) aastal 2002 Metsandus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Ecuadoris asub umbes 12, 000, 000 Ha Amazonase vihmametsa. Peamised esindatud puuliigid on kaneel, kapokipuu, jacaranda-puu ja mõningad liblikõielised puud. Peamiste jõgede settetasandid on koduks paljudele palmipuu liikidele. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia
Eriti kasulik on siis, kui eksporditav toode on kogu maailmas nõutud nagu näiteks nafta. Selle kaudu saab riik rohkem tulusid ning nende tuludega on võimalik arendada riigi nt infosüsteeme või panustada tooraine tootlikuse suurendamisse. 2. Riigi ekspordi struktuur ja muutused Peamised Vastava toote Vastava toote Peamised ekspordi turud eksporttooted osatähtsus riigi osatähtsus ekspordis, % maailmakaubanduses, % Toornafta (2007) 76,6% 17,1% Jaapan 30%, Taipei 25% Sektoris 27 Orgaanilised 3,4 % 2,6% Hiina 28,5%, Singapur kemikaalid 10% Sektoris 29
annaabi.ee 
