pikendada karjatamisaega paari tunni võrra 10-12 päeva vältel. Sügisel alates septembri teisest või kolmandast dekaadist on vaja anda lisaks karjamaarohule ka talviseid kiudainerikkaid söötasid. Piimalehmadele arvestatakse joogivett ööpäevas 40-80 liitrit.lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva. Noorloomade karjatamine Noorloomadele sobivad väga hästi alusheinte rohked kultuurkarjamaa või loodusliku karjamaa parandatud rohukamarad. Noorveiste karjatamine soodustab loomade jõudlusomaduste täielikumat väljaarenemist, karastab ja tugevdab tervist. Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal- või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal. Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha.
20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorhobuste kasvatus ,,Sakala artiklid" Breitenburgi veis jäägu mõisa Piimalehm Angler Anglist kujunes LõunaEestis eesti punane veisetõug Angler Angler Angler Eesti Punane
550 53,7 322 600 57,3 344 650 60,9 365 700 64,4 386 3 1 kg eluskaalu juurdekasvuks (selle hulka kuulub ka sündinud vasikate kaal) arvestatakse lehmadel ja pullidel 60 MJ (KMET-norm). Tabelis 2 on toodud noorveiste energiatarbenormid kehamassi juurdekasvuks MJ päevas. Tabel 2. Noorveiste energiatarbenormid kehamassi juurdekasvuks, MJ päevas Kehamass, Ööpäevane massi-iive, g kg 500 600 700 800 900 1000 100 10,0 12,2 14,6 17,0 19,4 22,0 120 11,0 13,5 16,0 18,7 21,4 24,2
mille puhul stress on väiksem... 4. Karja struktuur. Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: · karja täienduseks (uuendkarja saamiseks); · tõuloomade müügiks; · nuumamiseks ja nuumveiste müügiks. Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on: · vasikad (kuni kuuenda elukuuni); · lehmikud ja pullikud (7...18 elukuud); · seemendatud ja tiined lehmikud; · lehmad; · nuumveised. Nende vanuserühmade osatähtsus karjas s.o karja struktuur oleneb tootmissuunast. Piima tootmisel on lehmade osatähtsus märgatavalt suurem, veiseliha tootmisel peab aga karjas olema rohkem noorloomi. Majanduslikult tasub noorveiseid nuumata siis, kui veiseliha hind
Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll, kasut. seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 19. Majanduslik kasutusiga ja eluiga - Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majandus. on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Kasulik oleks, et lehmalt saaks võimalikult palju järglasi ja piima. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majan. kasutusiga on lehm.l 8-10 a, pullidel 7-8 a. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine - Veisekarja struktuuri all mõistetakse
piim. Piima külmumistäpp- -0,52..-0,54 ºC. Näitab kas piimale on lisatud vett. Kui on lisatud vett, siis külmumistemperatuur tõuseb. Värske piima normaalne happesus on 17…18 Thº Antibiootikumide andmisel lehmale, peab olema ooteaeg ja seda piima ei tohi lisada üldpiima hulka Piima mikrobioloogilised näitajad: *bakterite arv piimas KUNI 100 000 *somaatiliste rakkude arv piimas KUNI 400 000 Sobiv temperatuur laudas +10 C!!! LIHAVEISED Noorveiste lihased kasvavad kõige rohkem esimese 14 elukuu jooksul. Lehm realiseeritakse lihaks keksmiselt 18 kuuselt – kaaluvad 550kg ja rümba mass 250kg. Tapasaagis 55-65%. EUROP-lihkvaliteedi näitaja. + tehnoloogia küsimused.
oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass seemendusealistel mullikatel peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. EPK mullikatel vähemalt 350 kg ning EHF mullikatel 380...400 kg. Et sellist kehamassi saavutada, peaks noorveiste ööp.iiive olema esimesel eluaastal keskmiselt 700 g, teisel eluaastal 500 g. Selleks, et neid nõudeid täita, tuleb noorloomi õigesti sööta ja pidada. . Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14kuul. 10. VEISTE IND EHK ÖSTRUS Ind on emasl.füsioloogiline seisund, otsib isasl. lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Sel ajal eritub munasarjadest verre innahormoon östrogeen, mis põhjustab muutusi emasl. käitumises. Lehm muutub
pikendada karjatamisaega paari tunni võrra 10-12 päeva vältel. Sügisel alates septembri teisest või kolmandast dekaadist on vaja anda lisaks karjamaarohule ka talviseid kiudainerikkaid söötasid. Piimalehmadele arvestatakse joogivett ööpäevas 40-80 liitrit.lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva. 75) Noorloomade karjatamine Noorloomadele sobivad väga hästi alusheinte rohked kultuurkarjamaa või loodusliku karjamaa parandatud rohukamarad. Noorveiste karjatamine soodustab loomade jõudlusomaduste täielikumat väljaarenemist, karastab ja tugevdab tervist. Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal- või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal. Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha.
. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Suguküpsus: veistel saabub heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt ja pidada neid eraldi sulgudes. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi siis, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest majanduslikult ei ole see kasulik
Abort, enneaegne sünnitus, esmaspoegimise vanus, ahtrus. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Esmaspoegimise vanus 24-26 kuud. 19. Majanduslik kasutusiga ja eluiga. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest kuni karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Seega on tähtis, et healt lehmalt saaks eluajal palju järglasi ja rohkesti piima. Lühikese kasutusea põhjuseks on siin ilmselt halvad söötmis- pidamistingimused ning tervisehäired. Majanduslik kasutusiga sõltub suurel määral esmaspoegimise vanusest. Optimaalne esmaspoegimise vanus peaks olema 24-26 kuud. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine
toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist. Lehmadel on varavalmivuse näitajaks tavaliselt esimese seemenduse vanus ja esmaspoegimise iga (EPI). Veistel saabub SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt ja pidada neid eraldi sulgudes. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi siis, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest majanduslikult ei ole see kasulik. Põhjuseks on
Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel, kelle eluiga peaks olema pikem, taotletakse mõõdukat varavalmivust (toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist). Veistel saabub suguküpsus heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt ja pidada neid eraldi sulgudes. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi siis, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest majanduslikult ei ole see kasulik.
Närviprotsesside tugevus e jõud, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal ja ertutus- ja pidurdusprotsesside liikuvus määravad ära looma käitumislaadi, mis omakorda sõltub kehaehituse tüübist. 15.PRAKTILINE VALIK teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. Esimene valik toimub juba vasikaeas. Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist.Tänap.kõik lehmikud alles,püllikud müüki!!! Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu ja arengu Hästiarenenud, väärtusliku põlvnemisega lehmikud valit. karja täienduseks. Tagasihoidliku arenguga ja kehva põlvnemisega lehmikud jäetakse nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimad seemendatakse, halvemad realiseerit.lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil
Enamik eestlasi kaldub eelistama sealiha, kuid järjest rohkem kasutatakse toiduks ka veiseliha. Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. Eakamate loomade liha on ka tuimem ja sitkem kui nooremate oma. Seega on toiduvalmistamiseks parim just noorveiste liha. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Need on ka põhjused, miks me väärtustame väherasvast veiseliha
Enamik eestlasi kaldub eelistama sealiha, kuid järjest rohkem kasutatakse toiduks ka veiseliha. Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. Eakamate loomade liha on ka tuimem ja sitkem kui nooremate oma. Seega on toiduvalmistamiseks parim just noorveiste liha. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Need on ka põhjused, miks me väärtustame väherasvast veiseliha
Reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus – indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma. Vabapaaritus – isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi. Vabapaarituse korral arvestatakse ühe pulli kohta 40-50 lehma. Majanduslik kasutusiga – periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise periood peaks kujunema võimalikult lühikeseks. Eestis on lehmade keskmine esmaspoegimisiga keskmiselt 28 kuud. Majanduslikult on kasulik, kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima. Praegu on lehmade majandusliku kasutamise periood lühike, 2008.a. oli see ainult 3 aastat. Seega lüpsab lehm keskmiselt neli-viis laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast
allikaks, mis annavad tervikliku ülevaate ühe või teise piirkonna asustuspildist koos talude ja nende peremeeste nimedega. Alates 16.sajandist on vakuraamatutesse kirja pandud vakuste ja külade kaupa kõik talud koos neile lasuvate koormistega. Adramaarevisjonid talude koormiste ja mõisate majandusliku kandevõime väljaarvestamine. Revisjoniprotokoll külade kaupa andmed kõigi talude kohta, talu suurus adramaades, peremehe nimi, perele kuuluvate hobuste, härgade, lehmade ja noorveiste kohta jne. Kinnistusraamatud kinnisvara üle täpse arvestuse pidamine. Tekkisid keskajal. Peeti kohtuasutuste juures. 1864.a Balti eraseadus sätestas, et kinnisvara omanikuks on vaid see, kes on kantud kinnistusraamatusse. Kinnistusregistrid siin on kirjas kõik talu omandisuhetes asetleidnud muutused, nt maade eraldamised või ka talude liitmised, nende lahusmaatükid jne. Kinnistustoimik on koondatud kõik vastava kinnistu kohta laekunud dokumendid talu mõisalt
Sügistalvel poeginud lehmadel suureneb piimajõudlus kuni märtsi-aprillini ja hakkab seejärel vähenema. Karjatamisperioodi alguses(maikuus) piimatoodang jällegi suureneb seoses värske rohu söömisega. Seega on laktatsioonikõver kahe sügis talvel poeginud lehmadel kahe tõusuga. Kevadel ja suvel poeginud lehmadel on see ühe tõusuga. Laktatsioonikõver on pärilik ja seda tuleks arvestada noorveiste valikul. Piimatoodang lehmal suureneb kood vanusega. Esimest korda poeginud (I laktatsioon)lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60-70 % ja teise laktatsiooni toodang 70-80 % täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aasta vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim
6 geohelmindid (kr, ge -- maa + helmins -- nugiuss). Monokseensed ehk üheperemehelised helmindid, kelle arenemistsüklis ei toimu peremeeste vahetust. Vrd. biohelmindid. geohelmintoosid (geohelmint). Monokseensete ehk ainuperemeheliste parasiitide tekitatud parasitoosid. Vrdl. biohelmintoosid. grupiravi (pr. groupe -- rühm) -- rühmaravi. Rühmiti peetavate loomade (sigade, lammaste, noorveiste, kodulindude jt.) kõige ratsionaalsem raviviis. Parasiitidevastast ravimit manustatakse loomarühmadele sööda hulgas, piserdatakse loomad üle vedela akaroinsektitsiidiga või lastakse loomadele suletud ruumis toimida aerosoolidel. Sagedamini manustatakse antiparasiitikume söödaga. Vt. ka teraapia, parasitooside tõrje. helmint (kr. helmins -- nugiuss) -- ussnugiline, nugiuss, parasiituss. Parasiitne lameuss,
Et saavutada vasika kiire areng esimese 6 kuu jooksul, tuleb selle faktiga arvestada. Umbes kuue kuu vanuselt selline starteri - heina vahekord muutub, sest vasika magu on selleks ajaks välja arenenud ja ta on võimeline sööma suures koguses heakvaliteedilist koresööta. Vasika kehakaal võõrutamisel peaks moodustama 12-15% täiskasvanud lehma kehakaalust. Kui näiteks lehm kaalub 650 kg, oleks ideaalne vasika kaal võõrutamisel 80 kg. Noorveiste söötmine Pärast 6-kuuseks saamist jõusöötade kogust ei suurendata, järjest suurenev toitainete vajadus kaetakse mahukate söötade arvelt, et soodustada seedeorganite mahukaks kujunemist ja kujundada isu. Jõusöötade hulga suurenemine põhjustab loomade nuumumist, aga pidurdab hea lüpsilehma omaduste väljakujunemist. Söötmine teisel eluaastal peab olema niisugune, et garanteeriks vähemalt 400 g juurdekasvu ööpäevas
villid suuõõne limaskestal, sörapiirdel, sõrgade vahenahas, udaral ja ninapeeglil. Noorloomadel kulgeb raskemalt, sageli pahaloomuliselt, põhjustades suurt suremust, sageli ville ei tekigi. 63. Veisekarja tervisliku olukorra hindamine 64. Veiste elu- ja majanduslik kasutusiga Esimesest poegimisest algab lehma majandusliku kasutamise periood e produktiivlooma periood. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. On tähtis, et healt lehmalt saaks eluajal palju järglasi ja rohkesti piima. Praegu on lehmade majandusliku kasutamise periood suhteliselt lühike. 1998.a. kahe tõu keskmisena 3,5 aastat, eluiga seega 6 aastat. 2006. aastal oli lehmade keskmine vanus 5 aastat (kolme tõu keskmisena). Ka arenenud loomakasvatusega riikides on tendents, et lehmade kasutusiga lüheneb. Kui lehm end majanduslikult
366), aastalehma keskmine piimatoodang = majandis toodetud piimatoodang aastas/ aastalehmade arv. LIHAJÕUDLUS Liha sisaldab peaaegu kõiki inimesele vajalikke toitaineid, mistõttu seda peetakse täisväärtuslikuks toiduaineks. Liha toiteväärtus oleneb looma liigist, toitumusest ja liha keemilisest koostisest. Liha kalorsus sõltub kuivaine- ja rasvasisaldusest. Inimtoidu seisukohalt on oluline sobiv valgu ja rasva vahekord, mis noorveiste ja broilerite lihas on kõige parem. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Kehamassi määramiseks kaalutakse loom tapa eel. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Veistel eraldatakse veri, nahk, pea, siseorganid, eesjalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Lihakeha massi hulka rasva massi ei arvata.
Loomade müümisel, põhikarja viimisel, tapmisel jt juhtudel tuleb loomade maksumuse leidmise korrutada nende elusmass väljamineku päeval 1ts turuhinnaga. Sünteetil arvest: tuleb korralda samanimelisel sünt-l kontol. Akonto, mille D kirjendatakse loomade seis perioodi alguseks, sissetulek, massi-iive ja seis per lõpuks. Loomade väljaminek kirjend K-sse. Loomade analüüt arvestust soovitat pidada loomaliikide, soo-ja vanuserühmade viisi ja massi järgi (Noorveiste vanuserühmad e analüütilised kontod: *kuni 2.a. lehmvasikad sünniaastate viisi; * üle 2.a lehmmullikad *pullvasikad sünniaastate viisi *tiined mullikad Sigade : *- 2 k vanused põrsad *2-4k vanused põrsad *kontrollemis *remontsead Lambad *aruandeaastal sündinud * eelmisel aastal sündinud või villaku alusel Kõikide looma ja lind anal-l kont-l peetakse koguselist ja rahalist arvestust. Veiste ja sigade analüütilisele arvestusele lisandub ka looma mass. Käibetehingud:
annaabi.ee 
