Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale 3
VEISTE PIDAMINE Noorkarja oleks soovitav pidada nii, et esmapoegimine toimuks umbes kaheaastaselt Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaal- või ühissulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele Alates 8.elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150- ...
pdf Järvis, T. (6. Jaanuar 2014. a.). Veiste siseparasiidid. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli- kasulik-teave/veiste-siseparasiidid-mai-2009.html Kask, K. (august 2017. a.). Vet-point-kuukiri-2017-august. Allikas: http://veterinaarteenus.ee/wp-content/uploads/2017/08/VetPoint-kuukiri-august- 2017.pdf Katri Pentjärv, H. P. (5. 12 2016. a.). EPJ- praktilisi näpunäiteid noorkarja tervise parandamiseks. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j %C3%B5udluskontrolli-kasulik-teave/praktilisi-n%C3%A4pun%C3%A4iteid- noorkarja-tervise-parandamiseks.html Kuks, A. (2. mai 2018. a.). Karja bioohutus ehk nakkavate haiguste leviku tõkestamine. Allikas: http://www.maavillane.ee/?45 vetpunkt, P. (2. mai 2018. a.). Vasikate kõhulahtisus. Allikas: http://piirsaluvetpunkt.ee/patsiendid-2/suurloomad/vasikate-kohulahtisus/
tapamajja. · Iga täiendav kilo piima laktatsiooni tipp-perioodil annab kogu laktatsiooni jooksul 400...500 kg enamtoodangut. · Kui lehm ei saavuta nii kõrget toodangut kui eeldad lisa proteiini. Kui lehm küll saavutab loodetava toodangu , kuid toodang hakkab kiiresti langema lisa energiat. · Peale tipptoodangu saavutamist võib piimatoodang langeda mullikal mitte enam kui 0,2% päevas. Noorkarja söötmine ja pidamine · Eesmärk on kasvatada noorkari , kes annab võimalikult suure elueatoodangu. · Ainukene võimalus noorkarja üleskasvatamise kulutuste vähendamiseks on vähendada esmaspoegimise vanust. · Noorkarja üleskasvatamisel on tarvis järgida/ kontrollida kaht olulist asja: söötmisskeem üleskasvatamisel ja seemendusiga. · Ternespiim sisaldab suhteliselt palju albumiine ja globuliine.
NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJ AOLUDE KIRJ ELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Töötamiskoht oli põld. Tööprotsessiks oli loomade söötmine ja silopallide koplisse panek. Selleks kasutati traktorit. Töötaja tegeuvs tööõnnetuse hetkel oli silopallide lahtivõtmine noorkarja koplis, kui teda ründas järsult pull, kes põhjustas rindekere ja ülakõhu vigastused. 5. PÕHJ USED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIMUS
Sööta kulub rohkem - loomad kulutavad osa energiast liikumisele ja osa sööta lihtsalt raisatakse ära). Lisaks: Tänapäeval arvatakse, et loomade pidamine lõastatult suurendab stressi ja stressihormoonid ning muud kahjulikud ühendid, mis stressi tõttu organismis tekivad kanduvad edasi toodete tarbijaile ja seetõttu peetakse paljudes riikides õigeks selliste pidamisvõtete rakendamist, mille puhul stress on väiksem... 4. Karja struktuur. Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: · karja täienduseks (uuendkarja saamiseks); · tõuloomade müügiks; · nuumamiseks ja nuumveiste müügiks. Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on: · vasikad (kuni kuuenda elukuuni); · lehmikud ja pullikud (7...18 elukuud);
28.07.17 Piimakarja farmis, tegelesime nii lehmade kinni jätmise, tiinuse vaatlemise kui ka sõrgade värkimisega. Käisin abis noorkarjalaudas vaktsiinide andmisel – hoidsime lehmi ühes kohas ja veterinaararst tegi süstid, tegin spreiga märke lehmale, et on vaktsiini saanud. Kõrvadesse märkide panemist nägin kõrvalt ning lehmade kaalumist lindiga. 01.08.17 Noorkarja laudas, tutvusin laudaga, kaalusime vasikaid, sain ka ise kaaluda. Tõstsime vasikaid ümber, augustasime kõrvu numbrimärgiga. Sain täita laudakaarte ja olin abis nii kuidas sain, osalesin ka koosolekul 02.08.17 Lehmad, kes lihakombinaati oli vaja viia, ajasime auto peale. Kontrollisin veiste passi, kas andmed vastavad passil sellele, mis vihikus kirjas.
Lisaks 15.maiks teavitama PRIA-t eelmise kvoodiaasta turustatud piima ja piimatoodete kogustest, ka juhul, kui otseturustust ei toimunud. Tarnekvoodi esitab PRIA-le kokkuostja iga kalendrikuu 10 päeva jooksul pärast kuu lõppu ja kogu kvoodiaasta kohta 15. maiks. Tarnekvoodi omanikud ei pea ise aruandeid esitama. 7. Veiste jõudluskontrolli korraldus Veiste nõuetekohane üleskasvatamine ja söötmine on tõuaretuse aluseks. Erilist tähelepanu on vaja pöörata noorkarja söötmisele ja kasvatamisele. Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll peaksid olema rakendatud kõigis põllumajandusettevõtetes, kus eesmärgiks on karja jõudluse parandamine aretustööga. Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll on aluseks, et karja jõudlust saaksime aretustööga parandada. Kontroll-lüpsi piimaproovid saadetakse Jõudluskontrolli Keskusesse (asukohaga Tartu,
mäletsejaliste poolt. Vabakarjatamist rakendatakse eelkõige ekstensiivse rohumaakasutuse korral.Vabakarjatamise viis nõuab väikseimaid kulutusi karjatarade, joogikohtade, juurdepääsuteede ja väravate valmistamisel. Hooldustööd on hästi mehhaniseeritavad, sest suuremad maaalad võimaldavad tehnika juurdepääsu ja manööverdamist. Kuna tegemist on väiksemat investeeringut ja tööjõudu nõudva karjatamisviisiga, siis on see enamlevinud lammaste, lihaveiste aga ka noorkarja karjatamisel eelkõige poollooduslikel rohumaadel.Vabakarjatamise peamiseks puuduseks on keeruline planeerida õiget karjatamiskoormust rohumaal, s.o. sobitada karjatavate loomade arv rohukasvu muutustega vegetatsiooniperioodi vältel ja aastatest tingitud erinevustega. Samuti vähendab see karjatamisviis kultuurliikide saagipotentsiaali ja eluiga, sest pidev taimede optimaalsest arengufaasist varajasem kärpimine mõjub taimede arengule ja talvekindlusele pärssivalt. See karjatamisviis ei
pidamisviisid järmiselt: kaldpõrandal ja sügavallapanul pidamine. Sügavallapanul: laudas peaks lehma kohta olema 57m2 lamamisala. Veiste sügavallapanul pidamisel tuleb arvestada, et sõnnikukiht loomade puhke ja lamamisalal kasvab Ühealaline sügavallapanuga laut: söödalava paikneb vahetult loomade lamamisala kõrval. Ühe alaga sügavallapanul pidamist kasutatakse vaid noorkarja ja lihaveiste pidamiseks. Kahealaline sügavallapanuga laut: loomad liikuda kahel alal söömiskäigus ja sügavallapanuga puhkealal. Söömiskäiku tuleb puhastada vähemalt üks kord päevas, lamamisalalt veetakse sõnnik välja 12 korda aastas . Kaldpõrandal pidamine: puhke ja lamamisala põranda kalle on 610%. Allapanu laotatakse lamamisala ülemisele veerandile. Kaldpõranda alumisse serva jõudnud sõnnikukiht murdub umbes 20
Lehmi joodetakse looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas- kogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve II poolel rohu kasv aeglustub, seega tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpä ringselt. Mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 54. Noorkarja pidamine-noorveise periood kestab 28..30.elukuuni, Kõige nõudlikumad nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel, tähtis, et ase kuiv, puhas, soe. Sulud peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks kerge puhastada, pesta ja desinfitseerida. Farmides peetakse vasikaid eraldi vasika ruumis, rühmasulgudes või boksides, mis võivad olla puidust, metallist, ratastel liikuvad. Need on kitsad, ei võimalda ümber pööramist, liikumisvabadus piiratud
looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 54. Noorkarja pidamine. Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel. Siis võib neid pidada väga mitut moodi. Tähtis on, et nende ase oleks kuiv, puhas, soe. Sulud või boksid peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks kerge puhastada, pesta ja desinfitseerida (et vältida nakatumist). Söödaanumad tulebpaigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik
ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 51. Vabapidamine - Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem liikuda ja töid paremini mehhaniseerida, mis omakorda vähendab tööjõukulu ja suurendab piimatootmise efektiivsust. Lüpsmine toimub vabapidamise korral lüpsiplatsil, mis asub eraldi (soojustatud) ruumis. 52. Noorkarja pidamine - Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni.
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3- 0.5ha. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit. Karjatamise vaheaeg - 30päeva. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas. Söövad päevas 25-40kg heina. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha. Koplite arv 8-10. Pullvasikad 30-50 looma. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks Vasikad Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha. Rajada lauda lähedale. Koplisuurus 0,4-0,5ha. Rühmas kuni 30-50 vasikat. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena
Koost. K. Arusalu. Kirjastus, 1995, lk 5, 5 lõik). Kolhooside Täht ja Külvaja eksisteerimise viimased aastad. Olid osakonnad ja iga üks tegi nii palju kui jõudis. Sellest ka tulu. Kui 1992 aastal laiali mindi, siis tekkisid osaühingud (põllumajandus osaühingud). Enne seda, kui osaühingud tekkisid, sai kolhooside tootmises stabiilsus tagatud, väikesi kõikumisi oli aga see oli nii vähe. Oli siis meil 1500 ha maid, ligikaudu 400 lüpsilehma, 400 noorkarja, traktoreid ligikaudu 30, vene ajast on jäänud ka kombainid ja ligikaudu 45 töölist, mis on aasta keskmine. Peale selle suudeti ka soetada uuemat tehnikat. Tööjõu kasutamine oli suhteline. Kolhoosi viimaseid aastaid ei saa võrrelda praegusega, kuna rahareform toimus ja kõik on peale seda teist moodi.(info Kalle Bötker). Järva-Jaani kolhoos (1975-1992) asus Pandivere kõrgustiku äärealal 30 km kaugusel rajoonilinnast Paidest. Kolhoosi keskus oli Järva-Jaani alevikus
Nende arvukus on pidevalt vähenenud, kuna see tõug ei ole suutnud teiste tõugudega konkureerida. Kui 19.sajandi lõpul moodustasid maakarja veised 27% kogu veiste üldarvust, siis täna on see vaid 0,5% ehk ca 600 isendit. See tõug on kantud hävimisohus olevate tõugude nimekirja ning kuulub ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga säilitamisele. Eesti maakarja tõumärk on EK. Eesti maatõu aretusega tegeleb Eesti Maakarjakasvatajate Selts. · VEISTE PIDAMINE · Noorkarja pidamine · Noorkarja oleks soovitav pidada nii, et esmapoegimine toimuks umbes kaheaastaselt · Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaal- või ühissulgu, kus neid peetakse 1...2 nädalat · Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima · Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele · Alates 8. elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina · Individuaalsulus tohib pidada kuni 8- nädalasi vasikaid
3. Karjagruppi suurus 200-250 lehma. A. Sobivaimaks 150-200 lehma, 4. Koplite arv a. Kahepäevased 15-18 koplit. B. Ühepäevased 28-32 koplit. 5. Karjatamise vaheaeg keskmiselt. A. 30 päeva (15-45päeva) 6. Loomad söövad 10h, mäletsevad 6h. 7. Heal karjamaal saab 15,,16 kg piima rohu arvelt. 8. Lehmad joovad 60-80 liitrit vett päevas Noorkari 1. Alates 6..8 elukuust, kuni 6. Elukuuni vasikas. 2. Söövad päevas 25-40 kg päevas rohtu 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1..2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikaid karjas 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas- eitooda piima, ei tohiks anda jõusööta, et kujuneks välja vastav floora ja fauna seedeorganis, võimelised kasutama suurtes kogustes rohusööta. Vasikad 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1 ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Kopli suurus 0,4-0,5 ha 4. Rühma suurus kuni 30-50 vasikat 5
Kahepäevased 15-18 koplit Ühepäevases 28-32 koplit - Karjatamise vaheaeg keskmisena 30 päeva(15-45 päeva) Ööpäevasel karjatamisel söövad lehmad 6-10 h, mäletsevad lamades 5h, mäletsevad seistes 50min. Heal karjamaal saab 15-16 kg piima rohu arvelt. Lehmad joovad 60-80 l vett päevas. Kui loomad on harjunud jooma karjamaal, siis nad peavad alati jooma karjamaal. Noorkari (6-8 elukuud) - Söövad päevas 25-40 kg rohtu - Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit - Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha - Koplite arv 8-10 - Pullmullikaid karjas 30-50 looma - Rohukamar väheviljakas Vasikad - Karjamaa vajadus 0,08 ha - Rajada lauda lähedale - Kopli suurus 0,4-0,5 ha - Rühmas 30-50 vasikat - Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohke - Karjatada 6-8 korda suve jooksul Lambad ja kitsed
identifitseerimiseks Paarituste ja seemenduste register Kuupäevade kaupa ind ja otsus seemendamise või paaritamise ning selle läbiviimise kohta Toodangunäitajate individuaalarvestuse register Kontroll-lüpside andmed ja ning nende alusel arvutatavad kuu ja aastakokkuvõtted piima kg päevas ja kuus kokku, rasva %, valgu % ning lehma poolt toodetud piimarasva ja piimavalgu kg, see kõik lehmade kaupa nii, et iga lehma andmed on eraldi ridadel Noorkarja register Vasikad ja mullikad, nende nr, kehakaalud iga kuu järel ja olulisemad tegevused nendega VEISTE SIGIMINE Paaritamine ja seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide
üks kord päevas üle kontrollida. Kõik pinnad, millega vasikas võib kokku puutuda (seinad, söötmisseadmed jms) peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Üle kahe nädala vanused vasikad peavad saama puhast joogivett vastavalt vajadusele. Sellest nõudest tulenevalt on soovitatav viia üksiksulus olevad vasikad kahenädalaseks saamise järel üle rühmasulgu, mille joogiveega varustamine on lihtsam (eriti talveperioodil). 16.Noorkarja pidamine Noorkarja oleks soovitav pidada nii, et esmapoegimine toimuks umbes kaheaastaselt. Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaal- või ühissulgu, kus neid peetakse 1..2 nädalat. Kuni 2- nädalasi vasikaid tohib pidada ainult põhu või muu sarnase pehme materjaliga kaetud pinnal. Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima, hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele. Alates 8
.......... 67 5.2.4.2. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. .............................................................................................. 71 4.2.4.3. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. ............................................................................................................. 72 5.2.4.4. LEHMADE KARJATAMINE JA SUVINE PIDAMINE.................................................................................... 75 5.2.4.5. NOORKARJA PIDAMINE ................................................................................................................................. 76 3 VEISEKASVATUS 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED. 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. Põllumajandusloomi ja -linde võib nende oma evolutsioonilise arengu järgi klassifitseerida järgmiselt: 1) ulukloomad ja linnud,
mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 49. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi) suhtes oma erinõuded, mis on tingitud eaga kaasnevatest muutustest kehamass ja kehamõõtmed suurenevad ning muutub söötmistüüp. Selletõttu tuleb suurtes farmides noorveiseid tihti ümber paigutada.
Põhjuseks on siin ilmselt halvad söötmis-pidamistingimused ning tervisehäired, mis põhjustavad loomade enneaegset praakimist. Liiga lühike kasutusiga on majanduslikult ebaefektiivne kahel põhjusel: 1) lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorloomi karja täienduseks (järgmise põlvkonna vanemateks). Noorloomade üleskasvatamise kulud tuleb katta aga toodangu müügist. Seega liiga lühikese kasutusea korral suurenevad kulutused noorkarja üleskasvatamisele, mistõttu väheneb kogukasum. 2) mida suurem on karja täienduseks valitud noorloomade osatähtsus kogupopulatsioonist, seda väiksem on selektsioonidiferents, mis omakorda vähendab valikuedu ning geneetilisest parenemisest saadavat enamtulu. 32. Pml aretuse seaduse põhiseisukohad tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; aretuslooma
karjamaal looduslikust veekogust või mobiilsest veenõust, mis on varustatud jootmisautomaatidega. Lüpsmine ja jõusööda jagamine toimub laudas. Jõusöödakogus sõltub piimatoodangust ja rohu saagikusest. Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 49. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi) suhtes oma erinõuded, mis on tingitud eaga kaasnevatest muutustest kehamass ja kehamõõtmed suurenevad ning muutub söötmistüüp. Selletõttu tuleb suurtes farmides noorveiseid tihti ümber paigutada. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel
annaabi.ee 
