1. Mis põhjustas Islamirevolutsiooni puhkemise Iraanis? - islamifundamentalismi levimine - kiire inflatsioon - rahva rahulolematus valitseva šahhi režiimiga 2. Millega põhjendada külma sõja taasägenemist 1970.- tel aastatel? Millised olid selle ilmingud tavaelanike jaoks? - Vähenes kommunismi populaarsus (ebaedu Afganistani sõjas) - USA ja tema liitlaste (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa) tugev Nliidu vastane poliitika - NSVL keskmaaraketid VLO riikides - 0-variandi (raketide likvideerimise) tagasi lükkamine Moskva poolt 3. Millega seletada kommunismi populaarsuse kasvu maailmas 1960.-tel aastatel? Kommunism tundus inimestele tugevam nii sõjalises, ideoloogilises kui ka moraalses mõttes. USA ebaedu Vietnami sõjas pani inimesi kahtlema kapitalistliku süsteemi võimsuses. 4. Millised olid 1975.a Helsingi lõppakti olulisemad seisukohad
Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared) Kuriili saarte kuuluvuse pärast on rahuleping jaapani ja NLiidu vahel senini sõlmimata. 2. Algas süsteemi koloniaalsüsteemi kokku varisemine 1947.- 1990.a 3. Iisrael (taas) teke 1948. a mais 4. IIms ja külma sõja tagajärjel lõhenes mitu euroopa ja aasia riiki
USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises.
Leili Ruto (Saarse). Eesti koondise esimene maavõistlus peeti 3. juuli 1960 Leningradiga Karjala kannasel Orehhovos (parim meesvõistleja oli Ago Vilo). Aastatel 1960-1999 võistles Eesti koondis tiitli- ja maa-võistlustel kokku 196 korda, MK osavõistlustele on Eesti saatnud oma orienteerujaid 71 korda. Esimesed üleliidulised esivõistlused olid 12.-14. oktoobril 1963 Karpaatides Ugorodi lähedal, Eesti võitis kolm esikohta neljast. Esimesed ametlikud NLiidu meistrivõistlused peeti 4.-6. augus-til 1981 Karjala kannasel Viiburis, kus teatemeeskondadest oli parim Eesti kolmik. Võistkondliku esikoha on Eesti koondis võitnud 1965 ja 1982, aga 1968. aastal sai esikoha Kalev. Üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 (o-suusatamine Otepääl) ja 1973 (o- jooks Võrus); meistrivõistlused 1984 (o-jooks Tartus); karikavõistlused 1978 (o-jooks Tammeveskil) ja 1988 (o-suusatamine Võrus).
kinnituse A. Einsteini kuulus energia ja massi ekvivalentsuse põhimõte. Kuigi II Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, kinnitas selle katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. Sõja olukorras ja seose tõttu tuumarelva väljatöötamisega salastati rangelt kõik tuuma valdkonna uurimised ja arendused. Erandiks oli mõningane infovahetus USA ja Ühendkuningriigi vahel ning USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit
praktikas kinnituse A. Einsteini kuulus energia ja massi ekvivalentsuse põhimõte. Kuigi II Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, kinnitas selle katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. Sõja olukorras ja seose tõttu tuumarelva väljatöötamisega salastati rangelt kõik tuuma valdkonna uurimised ja arendused. Erandiks oli mõningane infovahetus USA ja Ühendkuningriigi vahel ning USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit
1974. aastal võitis Teet Järvi esikoha rahvusvahelisel noorte tsellistide konkursil Tsehhoslovakkias, ta on võitnud ka vabariikliku (1981) ja Balti vabariikide vahelise (1976) konkursi. Aastail 19821990 töötas Teet Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina. Ta on korduvalt esinenud solistina orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus paljudes Euroopa maades ja Ameerikas ning andnud soolokontserte endise NLiidu linnades ja välismaal. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes: mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja FINEST keelpillikvartetis ning töötab tsellopedagoogina. Trio liikmed on maailmakuulsa Neeme Järvi venna, dirigent Vallo Järvi lapselapsed tellist Teet Järvi ja pianist Mari Järvi lapsed. Kõik kolm on saanud esimesed muusikalised teadmised oma vanematelt, alustanud haridusteed Tallinna Muusikakeskkoolis ja jätkanud õpinguid Soomes, kuhu perekond siirdus 1995. a
Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid
Osaliselt hoiduti isegi mobilisatsioonist.Esialgu tegitas sõda vaid väikseid majandusraskusi.Moskva ootas ilmselt sobivat ettekäänet ,et rünnata baltikumi.ettekäändeks sai 15.septembril tallinna sisenenud poola allvelaev Orzel.Kreml kasutas juhust, pärast allvelaeva lahkumist, ja süüdistas eestit neutraliteedi rikkumises.24.sept. anti eesti välisministrile allkirjastada vastastikuabistamise pakt. See andis õiguse venemaale luua Eesti territooriumil sõjabaase.26.sept aga andis NLiidu rahvakomissar käsu teha eestile tugev ja otsustav sõjalöök. Sõjalise suurusega jäid eestlased punaarmeele kõvasti alla.Niisis otsustas eesti et ta võtab Kremli nõudmised vastu, sest vastupanu punaarmeele polnud mõtet avaldada.Läbirääkimised lõppesid 28.sept 1939 aastal baaside lepingu allakirjutamisega kus lubati hoiduda vastatikusest sõjalikkusest ning tehti vahetusi maaalade rendile andmise ja sõjameestega.Pidevalt toonitati, et see ei kahjusta kuidasgi Eesti suveräänsust
hoidmiseks vajalikke neutroneid saadakse kiiresti. Selle rakendamine muudab elektrienergia tootmise ohutumaks, sest reaktsioon lakkab kiirendi seiskamisel. Kriitiline mass nim lõhustuva aine väiksemait massi, mille korral on võimalik ahelreaktsioon Eesti on kaasa aidanud aatomitööstusele tooraine tootmises, mis toimus Sillamäel. Siin saadi tõenäoliselt esimene maagist erladatud uraanikontsentraat ning on võimalik, et NLiidu esimese aatompommi tooraine oli siit pärit. 40date lõpul sai Eestist lõhustuvate tuummtaerjalide tootja. Tuumarelvakatsetuste keelustamise leping - 1963. a. sõlmisid NSVL, USA ja Suurbritannia tuumarelvakatsetuse keelustamise lepingu, mis on tähtajatu ning avatud kõikidele riikidele allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks. Lepinguga keelustati tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all. 1974. a sõlmisid USA ja NSVL maa-aluste tuumarelvakatsetuste piiramise lepingu.
Seda sõda võib pidada ,,külma sõja" üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam. 1940-41 suvi I nõukogude okupatsioon, 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos. Enne II MS oli sotsialistlik riik peale NSVLiidu ka Mongoolia. Kokku 15 riiki. Neid riike hakati Moskva survel nimet. rahvademokraatlikeks, lääne riike kutsuti nsm demokraatlikeks. Rahvademok. riike iseloomustas: Kommunistliku partei ülemvõim, demokraatlike valimisi ei
soolakristallideks mida on kerge kokku koguda 3. Hajutuseks ei kasutata vett. Pole vaja karta vesiniku plahvatust 4. Pole ülerõhku 5. Tooriumi jätkuks kauemaks 6. Reaktorit saab konstrueerida ka nii, et see hakkaks kütteainena kasutama teiste tuumajaamade ohtlikke jäätmeid KRIITILINE MASS nim. lõhustuva aine väikseimat massi, mille korral on võimalik ahelreaktsioon Kuidas on Eesti kaasa aidanud aatomitööstusele NLiidu ajal? Aatomitööstusele toodi toorainet Sillamäelt (uraan) 1963. sõlmisid NSVL , USA ja Suurbritannia TUUMARELVAKATSETUSTE KEELUSTAMISE LEPINGU, mis on tähtajatu ning avatud kõikidele riikidele allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks. Lepinguga keelustati tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all. Arheoloogias (millisel elemendil põhineb, mida määratakse) - Isotoop 13C annab mõista, et meremehed toitusid taimedest, mis toodavad suhkruid
Korea sõda-osalevad:P-Korea,L-Korea, USA,NSVL,Hiina.Põhjused:Korea rahvas oli lõhestunud 2ks:kommunismi- meelseks ja läänemeelseks 1948.a.Põhja-Korea alustas sõda,et kogu Korea muuta kommunistlikuks.Sõjategevuses polnud kummalgi poolel edu, Korea on lõhestatud tänaseni,hukkus umb. 3 milj. inim.Põhja-Koreas on kommunistl.diktatuur.L-Korea on maj.arenenum,edukam.1945.a. Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid NLiidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola,Ungari,Tsehhoslo,Rum,Bulg,Jug jne.Kokku 15 riiki,neid hakati nimetama Moskva survel rahvademokraatlikeks. Neid isel:Demokraatlikke valimisi ei toimunud (KP liider võis võimul olla elu lõpuni).Majanduses valitses plaani-ja käsumaj.,kogu vara kuulus riigile (era- omand oli osades maades täielikult likvideeritud).Sots.riigid kuulusid VMN, VLO (likvideeritud) ja ÜROsse.Lähis-Ida kriis-1948-loodi Palestiinasse
Nikolai Karotamm suri 21.septembril 1969.aastal. Valitsemine Revolutsionääri elu Venemaal ei olnud turvaline. Stalini haiglasliku puhastus- tapatalgu käigus lasti maha sellised juhtivad eestlastest revolutsionäärid nagu Anvelt ja Pöögelmann, Karotamm vahistati. Istus mõned nädalad vangis, aga jäi imekombel ellu ja pärast seda sai temast veelgi suurem Stalini austaja ning tema ideede eest võitleja. Pärast Eesti vallutamist NLiidu poolt sai Karotammest juhtiv kommunist ning pärast II Maailmasõda Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär.See tähendab Eesti NSV tegevjuht, kelle võim oli suurem kui tänasel presidendil, valitsusel ja parlamendil kokku. Sellegipoolest oli ta vaid nukuvalitseja, kel tuli arvestada Moskva juhiseid ja seejuures läks ta oma Kremli ülemustega ja nende siinsete, põhiliselt eestlastest käsutäitjatega teravasse vastuollu.
ka poliitilise reklaami ehk propaganda ks vimsamaid ja sngemaid ajastuid. Joseph Goebbels, Hitleri tulevane propagandaminister, mistis hena esimestest raadio ja kino potentsiaali poliitilise reklaami tegemisel. Propagandasnumite esitamine neis kanalites oli ks olulisi faktoreid, mis aitas natsionaalsotsialistlikul parteil vimule tulla, millele omakorda jrgnes ligi 20 miljonit inimelu nudnud laastav sda. Nukogude Liidu propagandamasin, mille t nide siin krval listab NLiidu vgesid, oli natside omaga vrdvrne, kuid ttas aastakmneid kauem. Nii massikultuuri plahvatusliku arengu kui ka poliitilise reklaami edukuse tttu on arusaadav, et valdava osa 20. sajandist nimetasid hiskonnakriitikud reklaami inimestega manipuleerijaks ning ksitasid inimesi kui reklaami poolt uimastatud, passiivset, petta saavat massi. Tnapeva inimesed on reklaamitarbijatena rohkem kursis reklaami mjutusskeemidega. Traditsiooniliste mjutusskeemide tuntus ja vhenev
Soomlased tulid saarel kas vesilennukiga või torpeedopaadiga. Saarel kohtuti kõrgete Eesti ohvitseridega: luure-, operatiiv- ja loomulikult suurtükiväeohvitseridega. Eestlased andsid skeemid et soomlased saks ehitada oma suurtüki tornid. Suurtüki torn oli täesti iseseisev üksus muust maailmast erladatud. Suurtüki torn pöörles 360 kraadi ümber oma telje. Tuulekattega ligi pooletonniste mürskude ülesandeks oli Soome-eesti ühisjõududega upudada ka kõige vastupidavamad Nliidu sõjalaevad Soome lahel . Tulistamiseks 43 km kaugusel vajati 150 kg püssirohtu. Aegna saare Suurtükitorn oli ühenduses soomega läbi veealuse kaabli. Eesti hakkas tegelema allveelaevadega ja sai arvestavaks mereriigiks võrraldes väiksete riikidega. Soomel oli 5 allveelaeva ja eestil 3 mis moodustasid ühise laevastiku, mis oleks paigutatud Hanko neeme ja Osmussaare liinile ahelikku. See laevastik oli Soome alluvuses ja
Seda sõda võib pidada külma sõja üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam. (1940-41 suvi I nõukogude okupatsioon, 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos.) 14, Millised valikud olid Balti rahvastel 2. MS-s? Kuidas mõjutas see iseseisvuspüüdlusi? Too näited valikute tegemisest. Balti rahvad lootsid, et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada. Leedus 1941 a. algas ülestõus nõukogude võimu vastu. Seal kuulutati välja Leedu Ajutise Valitsuse. Kahjuks,
Suurbrit oli vastu ja Rahvasteliidu peaassemb-l kukkus see memorand läbi . Euroopa idee taassünd 1945-46. W. Churchilli kõne Fultonis 1946. märtsis: selge pööre "külmale sõjale": II MS andis Euroopa ühendamisele veel suurema tõuke kui I MS: Euroopa idee arenes Saksa natsionaal-sotsialismile vastupanuvõitluse ajal, sh Prantsusmaal (de Gaulle) ja Inglismaal (W. Churchill). 1945. a kohtumine Elbel tähistas kahe üliriigi USA ja NLiidu poliitilise ja sõjalise mõju kesksust Euroopas. Winston Churchilli kõne Fultonis (USAs) - läbi Euroopa on rajatud raudne eesriie Stettinist (Poola end Lääne-Preisimaa) kuni Triesteni (Itaalia- Sloveenia piiriala). 1946 sept W. Churchilli kõne Zürichi Ülik-s tegi ettepan mood Eur Ühendriigid Erine-d avaliku elu tegelased lõid Ühise Euroopa Liikumise (United Europe Movement) aupresident Churchill, kutsus kokku asutamiskongressi . Euroopa kongress mais
Kuigi II 11 Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, kinnitas selle katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. [7] Sõja olukorras ja seose tõttu tuumarelva väljatöötamisega salastati rangelt kõik tuuma valdkonna uurimised ja arendused. Erandiks oli mõningane infovahetus USA ja Ühendkuningriigi vahel ning USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947. Kolmkümmend aastat Fermi reaktorist hiljem (1972) selgus, et inimene polnud siiski esimene tuumareaktori looja Maal. Juba 1,8 miljardit aastat tagasi käivitus looduses Oklo uraanirikastes settekivimites Aafrikas Gabonis vähemalt 17 tuumareaktorit
nihestatud rõhuasetused. USA on tõotatud maa, kuhu iga vähegi mõtlev isik "ära karata" püüab. Ka romaani kangelannast sai ebalojaalne kodanik just säherduse ebaõnnestunud piiriületuskatse käigus. Ka on autor pannud üsna palju rõhku sihukesele spetsiifilisele ja eelkõige "naistekale" omasele halearmsale ning "emasele" kirjutamislaadile. Ka armulugu pole välditud. Nelja saabki see romaan eelkõige oma vähese ulmelisuse (ajuti oli tunne, et loed olukirjeldust NLiidu elust) ja üsna triviaalsete lahenduste tõttu. Kolmest päästab vaid autori tugev üldliteratuurne tase. Soovitada ei julge, ise lugesin küll läbi, et ühe auhinnatud "ulme"romaaniga kursis olla, aga teist korda enam lugeda ei soovi. Minu jaoks jääb "Teenijanna lugu" romaaniks, millest on hea rääkida, kuid mis lugeda ei kõlba.[...] ( http://tool.dcc.ttu.ee/sfbooks/getrets.asp?raamat=896) 8.2 Minu nägemus teosest:
Eesti võlad Venemaa ees tunnistati olematuiks 1924. 1.detsembril tungis 300 relvastatud kommunisti Tallinnas kallale valitsusasutustele, kuid 20 tsiviilohvriga lõppenud intsident lõpetati veel enne, kui kommud jõudsid Moskvast abi paluda. II MAAILMASÕDA 1939-1945 eellugu: 23. augustil 1939.a. allkirjastati MRP 1. septembril algas II ms. septembris venitas neutraalne Eesti Poola allveelaeva Orzel interneerimisega, Nliit süüdistas. 28. september 1939. allkirjastati baaside leping, NLiidu sõjajõud olid juba Tallinna kohal ja piiridel. 18. oktoobril marssis vastavalt lepingule Eestisse 25 000 punaväelast. lääneriikidel polnud tahtmist Eesti saatuse vastu huvi tunda, aktiivne koostöö Läti ja Leeduga. kronoloogia: 1940. 14 juunil algas sõjaline agressioon Eesti vastu alla tulistati Soome reisilennuk. 16. juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi valitsuse väljavahetamiseks 17. juuni varahommikul ületas 80 000 venelast meie piiri, Narvas allkirjastas J
ja fašismi ohtu 1.sept 1939 saksamaa tungis kallale poolale algas 2 maailmasõda 3.sept 1939 suurbritannia ja prantsusmaa kuulutasid sõja saksamaale sakslased purustasid poola armee paari nädalaga nad kasutasid uut taktikat välksõdaä(blitzkrieg) 17 sept 1939 poolale tungis kallale nõukogude liit kes vallutas lääne valgevene ja lääne ukraina lääne euroopa riigid ei kuulutanud sõda nõukogude liidule november 1939 märts 1940 soome ja nliidu talvesõda esialgu nl vallutas 1/10 soomest suurbritannia ja prantsusmaa olid valmis soomele kui nägid punaarmee ebaedu soome ei tahtnud abi II maailmasõja laienemine 1940 a kevadel saksa armee vallutas taani norra hollandi belgia luxemburg ja osa prantsusmaast saksamaa vastu võitles suurbritannia mille peaministriks oli w.churchill inglismaale põgenenud prantslasi juhtis kindral c.de gaulle 1940-1941 võitlesid omavahel suurbritannia ja saksamaa tänu tugevale briti
5. Aasta jooksul said seal väljaõpet piirkonna kutseealised. 1925 tagandati Trotski. Välispoliitika, kuni 24. Aastani usuti maailmarevolutsiooni puhkemisse. Selle aja jooksul sõlmiti ainult Tartu Rahu Eestiga (1920) ja rahu Soomega. Peale nende kahe ei sõlmitud ühtki lepingut. 1922 peale Genoad sõlmiti Rapallo leping. 1924 hakati sõlmima diplomaatilisi suhteid SB, Pr., Hiina, Rootsi, Itaalia, Austria, Kreeka, Norra, Taani ja Mehhiko. 1933 diplomaatilised suhted USAga. NLiidu moodustamine 20ndal aastal oli endise Nõukogude Venemaa pinnal 6 nõukogude vabariiki: 1. Vene Föderatsioon 2. Ukraina Nõukogude Vabariik 3. Valgevene Nõukogude Vabariik 4. TagaKaukaasia Föderatsioon (Armeenia, Gruusia, Azerbaidaan) Eesmärgiks oli luua liitriik, mille korralduse suhtes oli kaks erinevat seisukohta: 1. Lenin vabariikide liit, kuhu kõik 6 kuuluks võrdsetel alustel 2. Stalin kõik 6 peavad kuuluma liitu autonoomiatena. Võitis Lenini seisukoht, 30. dets
2. valida parlament 3. kohalik võim parteiorganitelt vastavatele kohalikele nõukogudele. 1989 esimesed vabad valimised. valiti Rahvasaadikute kongress ja president, kelleks sai M. Gorbatov. 1990 kaotati NLiidus üheparteisüsteem. Ülejäänud kuulutati võrdseteks. 1990 suveräänsusdeklaratsioonid. Demokraatlikult valitud ülemnõukogud võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone see tähendas, et liiduvabariikide seadused olid kõrgemal kui Nliidu seadused. 1991. märts referendum NSVL säilitamise kohta ¾ vastasid JAH. eesti, Läti, leedu, Gruusia ja Armeenia boikoteerisid. 1991 valiti Jeltsin demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks. 19.08.1991 augustiput. Vanameelsed jõud soovisid taastada endist poliitilist situatsiooni. 20.08. 1991 kuulutati välja Eesti Vabariik. esimesena tunnustas Island, teisena Venemaa. 21. detsember 1991 NL lõplik lagunemine, õigusjärglaseks sai Venemaa. dets. 1922 loodi.
Räägib inimõigustest, on ülemaailmselt kõige suurem org. Sinna kuuluvad kõik tunnustatud riigid va.Vatikan. Loodi 1945, peakontor asub New Yorkis, on 193 liiget. Probleemiks on : Hiina probleem( oli 1945 ühtne üks Hiina, toimus kodusõda muutus kaheks kuid oli ikkagi liige); Palestiina/ Lääne-Sahara- ei ole tunnustatud riigid; Välja pole keegi astunud ametlikult kuid riigid on nimekirjast ära kadunud( riigid ühinevad või lagunevad ära nt. NSV Liit üle võttis Venemaa kõik NLiidu kohustused ja õigused, ). * 6 ametlikku keelt- inglise, vene, hiina, araabia, prantsuse, hispaania ( kõige levinumad keeled). Sekretariaadis töötab u.40 000 inimest, lisaks rahuvalvajad ( sinikiivrid erinevates maailapunkides). ÜRO Institutsioonid- ÜRO-l on peasekretär, kes on ametis 5 aastat, võib olla 2 korda järjest ametis, üldine reegel on see ,et ÜRO peasekretär tuleb nendest riikidest kes ei ole julgeoleku nõukogu alalised
Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17. september Nõukogude Liidu rünnak Ida-Poolale. Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola annekteeriti Nõukogude Liitu (Valgevene ja Ukraina koosseisu). 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid
27 november 1989 võetakse vastu seadus, mis annab Baltiriikidel majandusautonoomia, sealhulgas luua oma pangasüsteemi. Sama aasta detsembris võteakse vastu Eesti panga seadus. Vastavalt sellele seadusele taasasutatkse Eesti pank 1. jaanuaril 1990. 19 detsember 1990 võtab Eesti Vabariigi ülemõukogu vastu otsuse, millega taasloodi Eesti pank ja kuulutatakse Eesti panga õigusjärglaseks. Eestis oli 2 keskpanka. Teine oli NLiidu Riigipank. 1992 jaanuaris kadus Nliidu pank ning jäi alles ainult Eesti keskpank. On olnud ka Eesti Investeerimispank. Veel oli Maapank, Hoiupank ja Sotsiaalpank. 1991 aastal muudeti Tööstusehitus -ja Sots. Pank aktsiaseltsiks ning 1992 muudeti ka Maapank selleks. Kommertspankade hulk kasvas 80ndate lõpus ja 90ndate alguses väga – 1991 oli kokku 24 panka. Panga loomiseks oli vaja 500 000EEK’i, sp oligi panku palju. 1985 aastal algasid NLiidus uuendused majanduses. Imeprogrammi panid kokku Siim Kallas, E
GDP kukkus 9%, sissetulek ja hinnad tõusid 1994 inflatsioon kontrolli all (41%) Toidu ja eluasemeprobleemid. Üldine vaesuse suurenemine. Sissetulek oli 1000 krooni inimese kohta. Suured kohordierinevused: võitjate ja kaotajate põlvkondade erinevused. Mees 25-33 oli võitja tunnus, sissetulek kuni 2500 kr. Suur erinevus meeste ja naiste vahel 1994 seati sisse toimetulekumiinimum. Alla 330 kr inimese kohta (toidukorvi hind). Ainult kolmandik vaestest peredest sai seda. Vaesust Nliidu ajal ei olnud. Nüüd 1/10 vaseseid. Eriti kurvas seisus üksikud inimesed: pooled üksikutest vaeses kolmandikus, ja veerand vaeses kümnendikus. ¾ sissetulekust toidu näol pärines maalt (96% maal ja 56% linnas). Suvekodud olid olulised toidulisandi andjad. Suvekodud olid ainult 19%. Eesti Norra Rootsi Soome Taani Suvemaja 19 34 21 27 12
miks Eesti vasakpoolsetest said nö juunikommunistid on mitmeid. Nt ideoloogiavaba naiivsus (Varese puhul ka poliitiline võhiklikkus) ning moraalse selgroo puudumine. Kuid põhjusteks võib olla ka opositsioonivaim, rahulolematus Eestis kehtinud autorataarse režiimiga ning ka Saksa ohtu, millele nähti vastukaaluks koostöö NSVL-iga (kuigi teati selle riigi olemust, peeti seda liialdusteks, seega siingi mängib naiivsus olulist rolli). On ka arvamusi, et külgetõmme NLiidu suhtes algas juba enne 1934. a. riigipööret ning põhjuseid võib otsidagi meelsuses ja vaadetes. Kindlat 100% tõde iga indiviidi kohta polegi võimalik teada saada. Ka läänes viskasid sealsed vasakintellektuaalid NL-ile silma, kuid võrreldes Eesti omadega, ei seatud neid kunagi valiku ette ning seega ei saa me teada, kas nad oleksid samamoodi üle jooksnud või mitte. Sealsed põhjused, miks NSVL tundus ligitõmbav olid võõrdumine oma ühiskonnast, eriti ilmnes see
perekond, => st. tõmmatakse ühelt poolt piiri riigi, teiselt poolt ärielu, ja kolmandaks veel eraelu suunas. Piiri aga pole järsud -k/ü kui vastuseis masside osalemise ja mõju eest (totalitarismi uurija Hanna Arendt, masside uurija Ortega Y Gasset) - teiselt poolt eliididemokraatia vastu (Schumpeter: demokraatia miinimumdefintsioon aitab juhte vahetada) Nendest mõlemast tulenevalt taaselustumine 80ndatel: - NLiidu lagunemise kontekstis (Solidarnosc, Eestis ja mujal rohelised): inimesed (ühiskond) vs riik -Lääne-Euroopas ja Ameerikas: eliidi võimu ja manipuleerimise vastu. Lõuna-Ameerika revolutsioonides: populismi, klientalismi ja kaose vastu -Praegu tendents: vabatahtlik sektor (vrd uudissõna: vabasektor); PPP ehk ülesannete andmine ühendustele (eliidile meeldib) -Jätkuv küsimus: Kuidas hoida ühiskonda pidevalt avatuna? 15. ÜHISKONDLIK MUUTUS
annaabi.ee 
