Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Nimetu - sarnased materjalid

vanamehe, paat, santiago, haid, kalap, harpuun, vanamees, liin, nnestus, peopesad, krampi, kalal, hemingway, udnud, liiniga, imalus, nutma, merep, luukere, merele, kalast, olelusv, kartis, purunes, kaitsevahend, ppiv
thumbnail
4
doc

Ernest Hemingway - "Vanamees ja meri"

Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd,

Kirjandus
191 allalaadimist
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Lilli tahtis mehe läbi saada kuulsaks. Raamatu lõpus kontsertil, kus Leo esines ütles Eva talle, et ta ei tabanud ta mängus imet. ,,Pisuhänd" 1913: "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude. Piibelehe ja Laura liin, mis sõlmib komöödia keerukad konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga, kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames

Kirjandus
407 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Vanamees ja meri"Ernest Hemingway - kokkuvõte

Ernest Hemingway ,,Vanamees ja Meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel

Kirjandus
539 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks (kirjandiks)

kuidas neid saadakse. Margareti seisukoha juurest, aga et isegi kõige rangemini kasvatatud inimest on võimalik ümber rääkida ja halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas olla üdini kõlbeline ja mitte langeda pattude küüsi. Ernest Hemingway ,,Vanameess ja meri" A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Saantiago ­ vanamees Katku Villu ­ ema ja isa Jüri, Katku Neero õpilane Kõrboja Anna ­ isa Rein ja tädi Madli, Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana Liisa; Leena; Jaan aga ei õnnestunud tal enam kalapüük. Ta elas tagasihoidlikus

Kirjandus
422 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Reisikiri

et ei või olla teiste vastu võlts. Head teed – mu õnnistus sind saatku selles!“ Lennuõnnetusest oli möödas juba neli päeva ja algas viies, aga keegi polnud meid veel leidnud. Paljud meist igavlesid, sest süüa oli küllaga ja abi otsimisega polnud mõtet tegelda. Väiksemgi lootuskiir oli kustunud. Õhtul taas lõkke äärde kogunedes jutustas eelmisel ööl jutustanud neiu vend meile oma lemmik raamatust: „Minu lemmik raamat on Hemingway teos „Vanamees ja meri“. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ernest Hemingway „Vanamees ja meri“ lühikokkuvõte

Minu nimi on Kenet Vuks 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos meeldis mulle. Teos pakkus väga palju põnevust. Teos rääkis kalamehest, olin isegi kunagi väga suur kalastaja, käisin iga päev peale kooli mereääres kalu püüdmas. Kõige põnevam koht oli see, kui Santiago sai tuhande naelase kala konksu otsa ja see vedas teda neli päeva, ilma et ära väsiks. Seda kõike kujutleda oli tõesti lahe. Santiago ei mõelnud isegi korraks, kus kohas tema kodusadam, teda huvitas ainult see kala. Tsitaat : ,,Mõtle ainult ühe asja peale. Selle peale, mida sa praegu teed." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teoses pani kaasa mõtlema Santiago elutingimused. Santiago oli puruvaene, ta elas paadis ning kerjas väga palju, sest tal polnud raha. Tema elukutse oli kalamees. Santiago ei olnud saanud 84 päeva mitte

Kirjandus
93 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Teose kompositsiooni analüüs: Ernst Hemingway "Vanamees ja meri"

Kompositsiooni analüüs Ernst Hemingway Raamatule ,,Vanamees ja meri" "Vanamees ja meri" on Ernest Hemingway proosatekst looduse ja inimese vahelistest suhetest. Raamatu faabula ja süzee käivad enamjaolt paralleelselt. Leidub hetki, mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu. Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku kirjeldusele, kus on viidatud mitmetele pisidetailidele, näiteks armidele näol ja kätel või elamu sise- ning väliskujundusele.

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway

“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway Mees (Santiago) oli juba 84 päeva merel sõudnud, kuid kala ei näkanud. Esimesel 40 päeval oli ka poiss temaga kaasas olnud, kuid siis viimase vanemad keelasid selle ära. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal, kätel sügavad armid. Silmad olid merekarva, lõbusad ja võitmatud. Vanamees oli poisile kalapüüdmist õpetanud ning poiss armastas seda. Vanamees oli varem 87 päeva merel olnud ilma ühtegi kala püüdmata ja seejärel olid nad poisiga kolm nädalat järjest poisiga iga päev suuri kalu püüdnud. Poiss ostis mehele õlut ja söötasid järgmiseks päevaks. Nad meenutasid, et poiss oli esimest korda vanamehe paati saanud viieaastaselt. Vanamehel oli plaanis järgmisel päeval kaugele minna ja kuigi poiss tahtis kaasa minna, siis pidi ta oma paati jääma

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hemingway „Vanamees ja meri“

Hemingway ,,Vanamees ja meri" Tegelaste tabel. Santiago Manolin Looduse armastaja- ,,Merel olles ei Manolin oli väga hooliv, tubli ja ta oli ole sa kunagi üksi, loodus on koos alati Santiago jaoks olemas. sinuga." - Kui poiss tagasi tuli, magas Kangekaelne- ,,Aga nii kaua, kui mul vanamees toolil ja päike oli loojas. on aerud ja nui ja pinn,ma ei anna Poiss võttis voodilt vana sõjaväeteki ja alla." laotas selle üle toolikorju ja üle vanamehe õlgade. Väärtustas olemasolevaid asju- ,,Paegu ei ole aeg kõike seda taga - ,,Mis sa said?" küsis vanamees. ,,Tõin nutta, mida sul ole. Mõtle parem, mida sulle süüa," ütles poiss. ,,Nüüd

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ernest Hemingway "Vanamees ja meri"

Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hemingway „Vanamees ja meri“

Hemingway ,,Vanamees ja meri" 1. Tegelaste tabel: Santiago Manolin Sihikindel, julge, suure tahtejõuga, Abivalmis, lahke, hoolitsev. mõnes mõttes julm ja mitte väga Tumedapäine, väike, noor. hoolitsev. Suhtles teiste külaelanikega. Vana, hallipäine, habemega. Kõige rohkem suhtles Santiagoga. Ei suhelnud eriti teiste külaelanikega. Armastas ka väga kalu ja kalapüüki. Kõige rohkem suhtles Manoliniga

Kirjandus
101 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ernest Miller Hemingway

tarbetu seepärast, et vaenlane on plaanist informeeritud. Jordan viib käsu sellegipoolest täide ja laseb silla õhku. Raskesti haavatuna katab ta kaaslaste taganemist ja ootab surma. Ta sureb teadmises, et on võitluses seisnud õigel poolele. Ja armastus Maria vastu on talle veel kord näidanud, mis tähendab olla õnnelik. "Vanamees ja meri" Proosatekst, mille esmatrükk ilmus 8. septembril 1952. See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati

Kirjandus
372 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Raamatu sisukontroll "Vanamees ja meri"

Vanamees ja meri Ernest Hemingway 1.Millal toimub raamatu tegevus? V:20saj. keskel, sest neil olid raadiod. 2.Kus oli tegevuspaik? V:Planeet Maa, Kuuba, Havanna. 3.Kas teos oli reaalne või üleloomulik? V:Teose sisu oli reaalne, välja arvatud see, et Vanamees tappis väga palju haisid üksi. 4.Nimeta raamatu tegelased. V:Santiago ehk Vanamees, poiss, kõrtsmikuhärra, kõrtsmikuhärra naine, kala. 5.Kes olid raamatupeategelased? V:Vanamees ja ta hea sõber poiss. 6.Too välja peategelaste probleemid ja nende lahenused. V:Vanamehe probleemideks olid: vaesus ja see, et ta pole 84 päeva järjest kala saanud. Vaesusega aitas teda poiss. Ta ostis Santiagole õlu ja sardiine. Poisil ei olnudki raskeid probleeme. Ta tahtis Vanamehega koos kalal käia, aga pärast 40 kalata päeva keelas isa selle ära. 7

Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vanamees ja meri

Ernest Hemingway ,,Vanamees ja meri " Teose analüüs Teose tegevus toimub 20. sajandil, täpsemalt septembri kuus. Teose peamisteks tegevuspaikadeks on vanamehe osmik ja meri. Vanamehe osmik oli niisma pikk kui mast. Tema elukoht koosnes vaid ühest ruumist. Ehitusmaterjalina oli kasutatud guano´ks kutsutud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid, ja osmikus olid voodi, laud, üks tool ning nurgas muldpõrandal kolle, kus sai puusöega süüa teha. Meri, kus vanamees kalu käis püüdmas asus Golfi hoovuses. Meri oli muutlik, salapärane ning pakkus kaluritele erinevaid katsumusi ja seiklusi.

Kirjandus
881 allalaadimist
thumbnail
1
docx

„Vanamees ja meri“ Hemingway

,,Vanamees ja meri" Hemingway 1.Teose tegevusaeg. Tegevuskoht 20.sajandil septembris. Tegevuspaikadeks on vanamehe kodu ja meri. 2.Teose peategelase suhtumine ülesannetesse ja kohustustesse. Milles nägi elumõtet. Teose peategelane (vanamees) võttis oma ülesandeid tõsiselt, ta soovis üle kõige püüda palju kalu, nagu ta oma hiilgeaegadel oli püüdnud. Ta nägigi oma elu mõtet just kalapüügis. 3.Tegelaste omavahelised suhted Santiago (vanamees), ei saanud külarahvaga eriti hästi läbi, sest ta hoidis omaette ning ei suhelnud palju teistega

Kirjandus
63 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eesti proosa

saavutatud võim, lüüasaamine; katastroofid ja õudused. Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed; agressiivsed valitsejad; passiivsed lihtinimesed; mitmesuguseid inimlikke omadusi kehtestavad loomad. Oma novellides mängib eri -ismidega. Novellide tutvustused ,,Hingemaa" Realism. Tegevus kolkakülas, kuhu saabub noormees, õpetaja. Rahvast valgustama. Läheb öömajale kohalikku hurtsikusse, vanamees annab talle ülevaate küla elust ja olust. Väga sügav ühiskonna kriitika, karjuva ebavõrdsuse üldpilt. Looduskirjeldused ja valgusemängud on äärmiselt olulised. Hütis kõik tegevused pimedas ja läppunud. Depressiivne hommik. Jutt katkeb, tegevus läheb edasi hoopis hiljem, tegevus läheb edasi (Toompea) vanglas. Seal saavad kokku üks noormees ja vanamees. Hakkavad üksteisele oma lugusid rääkima.

Kirjandus
61 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ernest Hemingway

Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" 1.Teose tegevus toimub 20.sajandil, septembri kuus. Tegevuspaik kaluriküla Kuuba saarel. 2.Teose peategelane Santiago. Oli vanamees, hallipäine, habemega. Iseloomult julge, järjepidev ja tahtejõuga mees. Armastas väga kalu ning suhtles väikese poisi Manoliniga, kes temaga koos kalal käis(esimesed 40 päeva). 1) suhtus ülesannetesse ja kohustusse järjepidevusega, ei kaotanud usku ja lootust. 2)naistesse ja armastusse pealiskaudselt, ei pööranud oma naisele tähelepanu. 3)- 4)elumõtet nägi nii-öelda kalapüügis, kuna see oli ainus asi mida ta järjepidevalt tegi. Ja

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vanamees ja meri

Ta oli juba merel olnud 84 päeva ja ei ühtki kala. Mõnikord käis temaga kalal väike poiss Manolin, kui peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi vanemd tal Santiagoga kalale minna, sest vanamehel polevat üldse kalaõnne. Poiss tahtis väga vanamehega kalal käija, aga paraku ei ta ei saanud minna. Poiss oli väga abivalmis, ta tahtis väga aidata vanameest, ta oli vanamehel väga suureks abiks. Esimest korda, kui poiss vanamehega kalal käis, pidi poiss äärepealt surma saama, sest vanamees olevat nii suure kala paati tõmmanud, et see oleks äärepealt paadi puruks teinud, aga kõik läks õnneks. Kätte oli jõudnud 85 päev, see olevat tema õnnenumber ja selle puhul peab kalale minema. Ta läks mere äärde istus paati ja poiss lükas paadi kaldast eemale. Vanamees suundus Golfi hoovuse poole. Vanamees õngitses, päike kõrvetas, aga ei ühtegi kala. Ta nägi eemal linde ja mõtles, et seal peab kindlalt kala olema. Ta sõudis sinna ja püüdis, kui järsku näkkas, kala

Kirjandus
159 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vanamees ja meri

Vanamees ja meri Ernest Hemingway jutustus „Vanamees ja meri“ pajatab inimese ja looduse vahelistest suhetest. Raamatus olid peategelasteks vanamees, kelle nimi oli Santiago ja poiss nimega Manolin. Santiago oli kaheksakümmend neli päeva käinud merel, ilma kalasaagita. Kuni neljakümnenda päevani oli kaasas olnud ka Manolin, kuid tema vanemad käskisid poisil minna teise paati, kus on parem kalaõnn. Manolin ise oleks parema meelega olnud vanamehe paadis, aga kuna ta oli veel liiga noor, pidi ta kuulama vanemate sõna. Hoolimata sellest, hoolitses poiss ikka Santiago eest: ta tõi vanamehele süüa ja otsis sööta

Kirjandus
73 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht:

Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanamees ja meri kokkuvõte

Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees

Kirjandus
705 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ernest Hemingway - Vanamees ja meri (Hermenetuliline tööleht)

Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates, on ,,Vanamees ja meri" küllaltki huvipakkuv teos. Juba ainuüksi sellepärast, et raamatus puudub suur tegevusliin. Väga väheste sündmuste käiguga suutis autor edasi anda nii mõndagi. Teoses on kirjeldatud ühte pikka sündmust, kus vanamees hoiab konksuotsas mitu päeva hiigelmarliini, ning selline iseenesest lihtne sündmus pani ning tahtma lugeda, sest mind hakkas huvitama, mis siis lõpus ikkagi saab vanamehest ja kalast. See raamat on jällegi erinev sellest, mida ma varasemalt lugenud olen. Kuid mõningasi paralleele võib tuua teosega ,,Godot'd oodates", kus on samuti väga minimaalsete sündmustega edasi antud väga palju. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks?

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ernest Miller Hemingway „Vanamees ja Meri“

Raamat räägib kogenud kalurist, kes oli kunagi küla parim kalamees, kuid kellel viimase ajal pole vedanud ning kes polnud juba 84 päeva saaki saanud. Vanamehega käis kalal üks noor poiss. Poisil meeldis vanamehega kalal käia ning ta tahtis väga temaga kalale minna, kuid poisi vanemad vaatasid, et vanamees pole pikka aega saaki saanud ning keelasid poisil vanamega kalal käimise ära, sest pidasid seda mõttetuks tegevuseks. Poiss, aga tahtis ikka vanamehega kalale minna, kuid vanamees ei lubanud poisil temaga kalale minna, sest poisi vanemad olid seda keelanud. Poiss aga aitas vanameest ikka ning aitas tal asju vedada. Vanamees ütles poisile, et ta õnnenumber on 85 ning ta arvab, et 85 päeval saab ta kindlasti hea saagi. 85 päeva varahommikul läkski vanamees kalale ning kuigi algul kala ei võtnud, siis lõpuks tuli üks väga suur kala konksu otsa, kes tiris paati väga kaugele kaldast eemale. Kala tiris paati

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Järelmõtteid modernistlike autorite teostest

kuu. Protsessi sisu läbib ebareaalne ja tinglik sündmustik kust puudub ühtne ja järjekindel züsee, kord tegeleb peategelane enda panga tööga ja teisel hetkel on ta taas ametis enda kohtu protsessiga millest ta ise absoluutselt aru ei saa. Ka need on modernromaanile omased jooned. Väga tähtis roll on modernistlikes teostes ka tegelaste mälestustel, näiteks Ernest Hemingway teoses ,,Vanamees ja meri" elab üksik kalamees Santiago (vanamees) täielikult enda mälestustes. Hoolimata sellest, et ta pole juba mitmeid kuid ühtegi kala püüdnud läheb ta ikkagi igapäev merele sest ta teab et kunagi oli ta küla parim kalamees. Lisaks sellele elab temas mälestus tema lahkunud naisest. Teosed on väga sürrealistliku sisuga ja võib jääda mulje et kogu teos on vaid suur filosoofiline mõtisklus või hoopis kellegi unenägu mis küll lõppeb kõrvaltvaataja jaoks

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vanamees ja meri kirjand

Inimeste ja looduse vahelised suhted Loodusel on suur mõju inimese üle. Santiago oli kange mees, kes enda halvast tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma vahel. Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide tulekut ning teadis, et seal, kus on palju lendkalu, seal peab olema ka kuldmakrelle. Meri oli vanamehe teine kodu, tema toidulaud ja rahakott. Samas röövis see mehelt iga korraga üha enam elujõudu. Kalapüük mõjus mehe tervisele laastavalt, liinidega vigastas ta enda käsi, külmast ja liikumatusest läksid jäsemed krampi ning pidev näljatunne tekitas

Kirjandus
96 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Inimest saab hävitada. kuid mitte võita.

mõelnud oma elule, seda kirunud, ,,miks ma pean nii kaua ja palju kannatama". Mõeldes nii pole ikka alistatud. Inimese alalhoiuinstinkt ei lase alistuda, sest muid me kaotaks. Inimese vainu ei suuda keegi ega miski võita juhul kui inimene ise seda ei soovi. Kindlasti on juhuseid kus inimesed alistuvad, väidetavalt oma saatusele. Millegipärast kaldun arvama sellise vabanduse leidmine on enese petmine. Miks? Ernst Hemingway on kirjutanud raamatu ,,Vanamees ja meri", peategelaseks on vanamees Santiago. Vanamees kes on kaotanud oma naise, kelle pilti ta ei suuda vaadata, muidu tunneb end üksikuna ­ ta oligi üksik. Tema ainuke tõeline sõber oli nooruke poiss, kes hakkas temaga käima juba viie aastaselt kaasa kalale. Santiago ei saanud mitmeid päevi kalu ja poisi vanemad ei lasknud enam teda vanamehega kalale kaasa. Santiago ei murdunud, vaid käis üksi, ometigi oli ta juba kaheksakümmend neli päeva käinud kalal, polnud midagi saanud ei kaotanud ta lootust

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vanamees ja meri

Ernest Hemingway Vanamees ja meri Mida õppis poiss vanamehelt ­ Kala püüdmist . Võitluse etapid - Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna, lootuses seegi kord kala saada. Kahjuks esimestel püüdlustel see ei õnnestunud, aga üsna pea püüdis ta kinni marliini, kes oli pikem kui tema paat. Mees püüdis kala paati saada, aga viimane keeldus alla andmast, justkui oleks tal mehe vastu isiklik vimm. Kala tõmbas liinist, ega andnud järele. Ta tiris paati kaugemale kaldast, nii kaugele, et mees sattus talle juba täiesti tundmatutesse vetesse ja kartis, et ei leia koduteed. Liin tõmbas mehe käed katki ja käsi kiskus krampi. Olelusvõitluses, kes on tugevam, jäi siiski peale mees.

Kirjandus
239 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vanamees ja meri

..kui ookean võib ju ometi vahel nii julm olla? Tõsi, ta on küll lahke ja vägagi ilus, kuid ta võib ka halastamatu olla ­ ja see tuleb ikka ja alati nii ootamatult ­ ning siis on need linnud, kes ta kohal toitu otsides lendlevad ja sukelduvad ning oma nõrga, kurva häälega huikavad...siis on nad liiga väetid tema jaoks...". ,,Puhka hästi, väike linnuke...siis aga lenda edasi ja mine vastu oma saatusele, nagu iga inimene, lind või kala...". Peategelane Santiago on lihtne inimene, keda kord, raskeil katsumuse hetkil valdab kõhklus lootusetus, alistumismeeleolu, kuid kes samas on taas täis usku ja elutahet. Kuna antud teos jäi Hemingway viimaseks teoseks, siis tundub nagu autor tahaks ennast lõpuni avada või tühjaks rääkida, sellest siis ka need siirad arutlused, kõhklused ning vaidlused.

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Erich Maria Remarque konspekt

1944. aastal ühines ta Prantsuse vastupanuliikumisega ning võttis osa Pariisi vabastamisest. Hiljem autasustati teda medaliga „Vapruse eest“. Pärast sõja lõppu pöördus Hemingway tagasi Havanna lähistele ja jätkas kirjutamist. Peagi ilmus romaan „Üle jõe ja puude vilus“ ja jutustus „Vanamees ja meri“. Neist viimane saavutas tõelise triumfi, millele järgnes Nobeli kirjandusauhind. (Bannikov 1971: 571) Lühijutu peategelane Santiago on kaotamas usku iseendasse ning teisedki peavad teda vanaks ja võimetuks. Ta läheb üksi merele (= inimene on elus üksi) ning on peagi täiesti ookeani (= elu) meelevallas. Seepeale palub ta jumalat, et kala võtaks (= soovid ja ihad, mida inimene tahab täita), ning julgustab ja lohutab end. Sööda neelanud kala ujub aga ulgumere poole ning nööri hoidmine nõuab vanamehelt tohutut vastupidavust (= igaüks peab oma saatusele vastu minema). Vanamees ei anna alla ning tahab

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Uhkuse jõud

varakult selgeks saama enda positsiooni soovide ja reaalsuse vahel. Nimelt pean silmas materiaalsemat poolt. Seda poolt, mida saab käega katsuda või pangaautomaadi ekraanil imetleda. See on raha. Just see sama vahend millegi soetamiseks, mis muudab pooled õnnelikuks ning teised õnnetuks. On olemas inimesi, kes rahast ei hooli ega unista. Nemad täidavad originaalse inimese rolli, ehk teisisõnu rolli, kuhu pani meid meie looja. Raamatu ,,Vanamees ja meri" peategelane Santiago on ridade vahelt lugedes just selline inimene. Santiago ning marliin mõlemad näitavad välja märke uhkusest, aususest ning julgusest. Mõlemad raamatutegelased on seotud igavese seadusega: nad peavad tapma või neid tapetakse. Ükski neist märkidest ei seo ennast rahaga ning see näitab raamatu veel ühte sügavamat mõtet ­ materiaalsus ei loe ning kõik on võrdsed. Selge on see, et Santiago kaheksakümne nelja päevane halb õnn või tema luhta läinud

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailm on tore paik ja väärt seda, et tema eest võidelda

See maailm on imeline ja üllatusterohke, kuid valikud siin maailmas on meie endi teha. Mida rohkem me oskame hinnata meid ümbritsevat maailma ja tema poolt pakutavat, seda enam võimalusi on meil elus edasi jõuda. Hoidkem siis seda maailma ja võidelgem selle eest. Raamatut ,,Vanamees ja meri" lugedes võib märgata juba üksikute lehekülgede lugemise järel, et vaatamata selle raamatu ülilihtsalt süzeele on loos vanamees Santiagost ja kalurielust nii mõndagi säärast, mida ei saa kuidagi võtta sõnasõnalt ja sellisena nagu autor ta lihtsalt kirja on pannud. Teoses peitub palju allegoorilisi arutlusi ning ka peategelase elutarkade filosoofiliste mõtete taga peitub alati midagi sügavamat. Teosel on palju sügavam sisu kui lihtne ,,kalurijutt". Raamatus on sündmustikust ja süzeest palju olulisemal kohal enamasti siiras ja optimistlik elufilosoofia, milles on ka autori enda mõtisklusi, ideid ja

Kirjandus
262 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alkeemik

Alkeemik #Esimene osa Poisi nimi oli Santiago Matamaros, kes oli lahkunud kodust, et rännata. Ta ei tahtnud hakata preestriks. Kord teekonnal, kui ta lambavillaga raha tegi, kohtas ta tüdrukut, kellesse ta armus. Kui ta oli ühte unenägu, milles ta leiab varanduse, juba mitu korda näinud. Läks ta mustlase juurde ja Lasi ta endale selle lahti seletada ja selgus, et teda ootabki varandus ­Egiptuse püramiidide juures. Tänaval istus tema kõrvale vanamees, ta oli Saalemi kuningas. Kuningas kirjutas liiva peale terve poisi eluloo ja ütles poisile, et peab elama Oma Loo järgi. Vanamees andis poisile kaks kivi (Uurim ja Tummim), mis aitasid teda (Küsimus pidi olema erapooletu ning siis andsid kivid vastuse ei või ja ). Raha saamiseks müüs ta kogu oma lambakarja. Ja sõitis üle väina Aafrikasse. Kuid sellel maal räägiti ainult araabia keelt, mida ta ei osanud. Siiski hakkas

Kirjandus
307 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Paulo Coelho Alkeemik

Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane

Kirjandus
787 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun