Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
katreen, ööd, veidike, lähen, oota, ammu, küsib, helises, küsis, sobivat, luban, hakkan, vaikselt, armastan, armuke, hullu, rase, pöördumatud, külmal, lonkis, tujust, närviline, hiljuti, möödus, muust, nägin, armsat, elamise, erutatult, niigi, kolimine, istud, paremast, elan, reaalsuses, seljas, veab, mobiil, tuppa, telefonis, lubadustNad tahtsid teha üllatust. ANN Me pole juba aastaid oma pulma-aastapäeva tähistanud. FELIX Seda enam vajab see tähistamist. ANN Felix, ma tõesti ei tea... FELIX Ann, palun. Ann tuleb köögist uue tassi kohviga. 5 Anna andeks... Ma ei tea, mis mulle sisse läks. Ma ootasin ja siis sa olid pesus nii ahvatlev ja me pole ammu, me pole väga ammu... ANN See ei olnud sul esimene kord. FELIX Sest sa oled muutunud. ANN Muutunud? FELIX Sa oled ära. ANN Pole märganud. FELIX Me vaevu näeme üksteist. ANN Sellest piisab. FELIX Kellele? ANN Mulle. Sulle. FELIX Ei. ANN Felix, ma tõesti ei jaksa täna... Ann joob kohvi ja võtab laualt vana ajalehe. FELIX Mida ma lastele ütlen? ANN Ütle..
Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. arusaamatus. Midagi on väga valesti. (Vaikselt.) Laura jääb hommikuni siia OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd on. Ei ole tähtis, kas valesti või õigesti. õue... ja tuled hommikul. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja Istume laua taha. Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun
OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu
(Pahaselt) Ära tee vaga nägu! Sa oled üks pätt, kes ajab Elsa pea sassi, paned mu raha endale tasku, teed Elsa paksuks ja siis põgened ära lõuna Hispaaniasse. Vaata, niisugune sa oled, täpselt samasugune nagu su isa- ega käbi ei kuku kännust kaugele AADU: Kuidas võib Metsa peremees niisuguseid jutte minu ja mu ausa isa kohta ajada. Ma tean isegi, et Elsa on rikas. Kuidas ma ometi selle peale võin mõelda, et Elsa mulle tuleb. PRIIDU: Nagu ma sind ja sinu isa ei tunneks, mõtlete ammu juba selle peale. Aga ma ütlen: niikaua kui minu silmad veel lahti on, ei tohi sina oma jalgagi Metsa talu õue tõsta. Ma hurjutan sulle koerad peale. Kas mõistad? AADU: (läheb ära) Mida iganes! 2.etendus PRIIDU: Niisugused noorte inimeste lapsikud tembud, üksteise kiitmised ja üksteisele sõnumite saatmised ei kõlba mitte minu Elsale. Muide Elsal on iga sõrme otsas viis kosilast. Vali aga välja, kas ärimees, rootslane või mõni muu. (Elsa tuleb )
Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli see õnnes? Igatahes midagi taolist küll!
Pärast iga kukkumist püüdle uuesti kõrgustesse ! sa kas kukud surnuks või kasvatad endale tiivad. Püstipäi ja naeratusega läbi elu, ka siis, kui süda on lõhkemas valust. Kui inimesed näevad teid kinnisilmi lamamas, küsivad nad, et kas te magate. ,,Ei, ma teen suremise trenni." Kui keegi näeb teid vihma ajal välja minemas, küsivad nad, et kas te lähete selle vihmaga välja. ,,Ei, järgmisega!" Teie sõber helistab teie kodusele lauatelefonile ja küsib, et kas te olete kodus. ,,Ei, bussipeatuses!" Kui teid nähakse märja kehaga vannitoast väljumas, küsitakse, et kas te käisite vannis. ,,Ei, ma kukkusin klosetipotti!" Te seisate esimesel korrusel ja ootate lifti ja teilt küsitakse, et kas te sõidate üles. ,,Ei, ma ootan oma korterit alla, et sisse minna." Teie peigmees tuleb külla suure lillekimbuga ja te küsite, et kas need on mulle. ,,Ei kullake!" Te istute WC-s, kui keegi katsub lukustatud ust ja küsib, et on seal keegi. ,,Ei
" Vastus tuleb uksetagant: "Sellepärast, et ta nägi seda pealt!" Ema pahandas Jukuga, kes oli porilompi kukkunud: "Kuidas sa küll seda võisid, endal uus ülikond seljas!" "Emmeke, see juhtus nii ruttu, et ma ei jõudnud ülikonda seljast võtta Õpetaja räägib tunnis õpilastele alkohooli kahjulikkusest: "Kui eesli ette panna ämber vett ja ämber viina, mis te arvate, kumma ta valib? Noh, Juku!" "Vee," vastab Juku. "Õige. Aga miks?" "Noh, ta on ju eesel!" Juku küsib isalt oma päritolu kohta. Isa vastab, et kurg tõi, nagu isa ja vanaisagi. Kui Juku hakkas koolis kirjutama kirjandit "Minu suguvõsa", oli seal esimene lause: "Juba kolmandat põlve ei elata minu suguvõsas normaalset suguelu." Konn istub järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõnnib temast mööda Rebane ja küsib: "Noh Konnake kas vesi on kah soe." Konn seepeale: "Kuule Rebane ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter." "Nüüd ma hakkan aru saama," ütles väike prints
nr.1 ( Duncan Howe ) Seekord oli Tibby jälle tagasi vahekäikus kaks, sel korral täiendas ta mähkmete varu. Äkki kuulis ta mürtsatust ja ta pööras ennast ringi. Ta nägi kuidas üks tüdruk tema püstitatud deodorandi püramiidi kukkus. Tibby jooksis tüdruku juurde. Ta hakkas karjuma , et keegi kiirabi kutsuks. Tibby otsis tüdruku rahakotti , et saada teada ta vanemate andmeid. Siis saabusid ka arstid , kes jällegi teda esialgu vargaks pidasid. Tibby küsis luba kas ta tohib tüdrukuga kaasa minna. Ta ei teadnud miks ta seda tegi aga ta lootis , et kui ka temaga midagi juhtub ei pea ta üksi olema. Krista tuli Carmeni tuppa ,et teda sööma kutsuda. Ta kõmpis trepist alla ja istus rikkalikult kaetud laua taha. Järsku tundis Carmen , et Krista võttab ta käes kinni, ta raputas käe eemale. Krista vabandas ja ütles , et neil on kombeks söögipalve ajal käest kinni hoida. Hiljem üritasid Lydia ja Krista Carmeniga
· Sa küsisid minult, et mida ma sinus leian. Et sa ei ole ju super välimusega ja parima iseloomuga. Ma vastasin, et mulle ei olegi vaja super välimusega superstaari kes suudaks kõike täita ja ma ei leiagi sinus enam midagi, vaid juba leidsin! Ma leidsin sinu kõrvalt ÕNNE ja ARMASTUSE. · Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem! · Kord kohtusid armastus ja sõprus. Armastus küsis sõpruselt: " Kui mina olen maailmas olemas, siis miks üldse sind vaja on?" Sõprus vastas: "Et jätta naeratus sinna, kuhu sina jätad pisarad" · Lapsed tagaistmel põhjustavad õnnetusi, õnnetused tagaistmel põhjustavad lapsi. · Tüdruk, kes on korra haiget saanud, pole enam kunagi endine ! · Paljud arvavad , et pisarad on vesi mis voolab silmist , kuid tegelt on see veri mis purskab südamest . · Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again .
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda
Meie – jah, ka mina olen inimene. Ma pole ainult idee. Kuigi ma ei tea. Kas idee saab ära väsida? SOLK Mõnikord ma mõtlen… NIKOLAI Ahjaa, mõte võib ära väsida. SOLK Mis vahe on siis mõttel ja ideel? NIKOLAI Suur vahe. Idee on midagi sellist, kus teostus ja mõte on koos. Nagu apelsin. Mõte aga… see on teostamatu. SOLK Nojah, kui mõtlema jääda, siis… NIKOLAI Ära mõtle, tegutse! SOLK Just nii. NIKOLAI Ma lähen koju. SOLK Koju? NIKOLAI Jah, koju. SOLK Kuhu? NIKOLAI Astun siit esimesest uksest kuskilt sisse ja ütlen: tere, ma olen tagasi. Mul on igal pool kodu. SOLK Mine ikka oma koju. NIKOLAI Ära, kurat, tule mind õpetama! SOLK Ma mõtlen, et… NIKOLAI Ära mõtle, mine! Täna sai palju tehtud. Hävituspataljon on koos. Smerš. Smert špionam. 16 4. stseen Kodu Nikolai, ema, isa, õde
Kus sa pääsed maja juurest, maja ja maa hoiavad sind kinni nagu tangidega, sest kes see külvab ja lõikab, kui sina linnas lillutad! Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis ikka nädalavahetustel kodus ja ma ikka nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas. Ikka nägime, ja ükskord Maret ütles, et kuule, Karla, mina sõidan nüüd koos teiste tudengitega matkama, ma lähen Kamshatkale! Ja tead, mis ta mulle veel ütles, et kuule, Karla, kas sa ei tahaks kah kaasa tulla! Et mul oleks nii hea meel, kui sa tuleksid! Et lähme koos! Ja ma tean, et kui ma oleksin sel korral Maretiga kaasa läinud, siis oleksime me tagasi tulnud nagu mees ja naine!" Karla näitas, et on eluga rahul, aga tegelikult tema sees põlesid vanad tunded, suur viha ja kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud.
KIOKO Kas sa käisid vahepeal ravil? IKE Jah. KIOKO Kas sellel su asjal oli nimi ka? IKE See polnud haigus. See kõik olin mina. 9 KIOKO Ma loodan, et sul on homme kusagile edasi minna. IKE Lähen. KIOKO Ma pean tööle minema. IKE Ma lähen ära. Kus sa töötad? KIOKO Toidupoes. Müün toitu. IKE Sa ei joonista enam? KIOKO Ei. IKE Miks? KIOKO Mul pole enam midagi väljendada. IKE
Just remember two things .. I’m here .. and I care (L) . Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab endas neljast tähest koosnev sõna TEMA. You're one and the best thing in my creepy dark world ( L ) . Läheb vaja ainult üht minutit, et erilist inimest märgata, üht tundi, et teda hinnata, üht päeva, et teda armastama hakata ning seejärel tervet elu, et teda unustada. Ma ärkan koos päikesega ja mõtlen sinust, lähen magama kuuga ja mõtlen ikka sinust . What’s Minnie without Mickey , what’s Tiger without Pooh , what’s Spongebob without Patrick , what’s me without you ? Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on üks, mis alatiseks jääb – see on minu armastus sinu vastu . When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you.. Kui sa oleksid mu pisar, ei nutaks ma iial, hirmust et võiksin su kaotada..(L) Jätke mu süda rahule
Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar hakkas peokorraldajal närvidele käima, et politsei ta pidu rikub. ´´Olge nüüd, Inspektor Herman, kui kaua tahate minu külalisi kinni pidada?´´ küsis peokorraldaja, kes oli ratastoolis, inspektorilt kannatamatult.´´Mul pole aega nendeks juurdlusteks ja pealegi pole teil mitte mingeid tõendeid!´´. ´´Ükskõik kui palju te ei kaebaks oli kadunuke ikkagi üks teie peo külalistest. Eleanora panga juhataja tapeti siin, kas te ei saaks natuke veel kannatada´´ vastas Herman peojuhatajale külma närviga. ´´Härra Herman, kas te väidate, et mõrvar on ikka veel siin?´´
püsima jääda, sest alatihti tuleb midagi vahele ja ilmselt ka seetõttu pole me omavahel sõbrad. Tulime Teile tere ütlema ning mõtlesime, et seekord ehk saaks lähemalt tuttavaks. Me tõime külakosti ka, et viisakad olla.” Eva sellepeale: “ Tere tulemast tagasi! Olen teid näinud siin kandis küll. Kahjuks ma ei saa seda külakosti vastu võtta, kuid siiski suur aitäh Teile, meeldiv tutvuda.” Poiss, kes oli näinud päeval Sofiat, küsis : “ Kas teie tütar on naabruskonnas? Nägin teda enne, kuid ta ei tulnud toast kordagi välja ning me ei saanudki lähemalt tuttavaks.” Eva : “ Tänan teid väga, kuid pean nüüd kahjuks tuppa naasma.” Poisi pere vaatab selle peale imelikult ning pöördub kodupoole. Õhul äratab Sofia tähelepanu kolksud, mis tema aknani jõuavad. Sofia näeb , et see on see sama poiss, keda ta päeval näinud oli. Poiss kirjutab aknale ühe numbri: 917
10 11 KIVI TAGA, EEMAL VEIDI TEDA JÄLLE MÄRKAN TAAS KULDSEID JUUKSEID KAMMIB NEIDIS NAHK NII HELE, PILK ON MAAS KAUNID PUUSAD PAISTMAS VEEST, NÕTKED LIIGUTUSED RAUGED SAATUS ÕNNISTAND MIND MEEST ELUSTUNUD MÜÜDID KAUGED… MIS SA VAHID, MOLKUS – KUULED? LAUSUVAD SIIS NÄKI HUULED: PURJUS OLED SA VÕI KAINE? POLNDKI NÄKK, VAID NAABRINAINE. MÜÜR SIINPOOL MÜÜRI ELAS MEES SIIN TA ELAS JUBA AMMU OLI VALIND OMA TEE VAIKSELT LÄBI ELU SAMMUND SEALPOOL MÜÜRI ELAS NAINE SEAL TA ELAS JUBA AMMU POLNUD INGEL, OLI MAINE VAIKSELT LÄBI ELU SAMMUND PÄIKE LOOJUS, ISTUS MEES MÕTTEIS TREPIL, MAJA EES EHAKUMA AKNAL KÄIS NAISE PILK SEAL NUKRUST TÄIS KÕRVUTI, KUI MEEST JA NAIST NEID JUHTIS ELUTÜÜR EI OSAND KUMBKI ÖELDA NEIST MIKS JA MILLAL KERKIS MÜÜR 2000-09-20 RUTTU RUTTU SISSE, RUTTU VÄLJA RUTTU LASTEAEDA, RUTTU RUTTU KOOLI, RUTTU TÖÖLE
kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: ...................................................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga :,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,: ...................................................................................................................................................15 Ma ammu tean üht neidu...........................................................................................................15 Majakene mere ääres.................................................................................................................16 Mandoliinid öös........................................................................................................................16
pühapäev, 7, märts 2010 Aforismid. - Kui sa olemas oled siis nähakse su vigu , kui sind enam ei ole , igatsetakse seda perfektset inimest . - Dont call me, if you need me . - Olen ilus seestpoolt.. Väline ilu on lihtsalt lisavarustus. - Küll on kahju , et ma ei ole selline nagu teised tahaksid , et ma oleksin. Küll on kahju , et olen just selline nagu ma olen. Küll on kahju , et kõik minus pettuma peavad. Kahju on mul ka sellest , et tegelikult ei ole mul millestki kahju. - Mul on ilus elu - head sõbrad , parim poiss-sõber & toetav pere. Kõik on täpselt nii nagu olema peaks... Tegelikult mulle meeldib valetada , & ka see oli vale... Aga ilusat sorti vale. Kõik on tegelikult otsevastupidi , nii nagu olema ei peaks. - Ma ei saa öelda , et armastasin Sind esimesest silmapilgust. Kui Sind esimest korda nägin , ütlen selle ausalt välja , ei sallinud ma Sind üldse. Sa näitasid huvi minu vastu üles , aga tol hetkel ei vaatanud ma Sind veel nii nagu praegu. Õppisin
´´ ütles tugevaim piraat nendest kolmest. Ta võttis Hoogu ja valmistus lööma, kuid täpselt enne, kui ta jõudis seda puudutadagi läks see lõhki ja välja hüppas üks mehike, kes lõi selle piraadi uimaseks väljahüppamise käigus. Kõik ehmatasid ära. Mehikesel oli õlgedest müts peas, punane särk seljas ja sinised teksad jalas. Ta oli maganud vaadi sees ja ärkas nüüd oma unest. Algul ta ei märganudki mis oli juhtunud, kuid siis ta nägi piraate. ´´Kes te olete?´´ küsis mehike. ´´Kes sa ise oled!´´ vastasid mehed korraga. ´´Ta külmetab, kui ta magab põrandal.´´ ja näitas mehele, kes oli uimaseks löödud. ´´See on sinu süü.´´ ning nad tõmbasid oma mõõgad välja.´´Ära jama, kas sa ei tea, et me oleme piraadid?´´ ´´Mul on kõht tühi, kas teil on midagi?´´ ütles mehike piraate tähele panemata Tarmole, kes nurgas istus. ´´Kuula mis ma ütlen sa väike põnn.´´ ja piraadid valmistusid teda mõõgaga lööma. ´´ Sure
Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend
VARENKA: Ma räägin sulle, kui sa tahad. LJUBOV: Ei. Noh... räägi siis. VARENKA: Sa pead küsima. LJUBOV: Ma ei oska. VARENKA: Mäletad seda, kui mustlase eesel Betsy koplisse pääses? LJUBOV: Jah! VARENKA: See käib samamoodi, ainult et sa oled selili. LJUBOV: Oh... VARENKA: See ei ole nii suur. STANKEVITS: (improviseeritud tekst) Ei, oota, ma seletan kõik ära. (Tüdrukud naeravad vandeseltslaslikult, Ljubov on samas kohmetu. Majast kostuvad hääled.) LJUBOV: Kas need on nemad? Ära vaata sinnapoole. (Läbi akna on näha Mihhail, temaga koos Nikolai Stankevits, kes on ilus tumedajuukselise 22-aastane noor mees. Mihhail, kuulnud naeru, on akna juurde tulnud.) MIHHAIL: See on Ljubov. Ta on koos Varenkaga. STANKEVITS: Naiste naer on nagu inglite vaimne ühendus.
keeles sõnu, mis rahvale tohutut nalja valmistas. Ka valvuritele pakkus too karglev objekt huvi oli ta ju nii emotsionaalne selle koti pärast. Juliette oli peaaegu kindel, et segaduse põhjustajaks oligi see väike räbaldunud kott mehe käes, suurus ehk keskmise granaatõunaga võrreldav. Samal hetkel koputati viisakalt uksele ja üks noor teenijanna astus sisse, tolmuhari ühes, pesuämber teises käes. "Cosquette, kas see olete teie?" küsis Juliette pilku vaatemängult pööramata. "Qui, Mademoiselle Juliette!" ütles tüdruk aralt ja hakkas raamaturiiulitelt tolmu pühkima. Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, ma ei UURI kedagi! Lihtsalt...no vaadake ise!" Tütarlaps astub akna äärde, peaaegu koheselt hüüatades: "Aga see on ju Erich!" "Erich?" "Jah, Mademoiselle
ja valgust. Tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees. Vahel olen kui kuu- veidi külm ja kauge. Kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele. Vahel olen kui tuuleiil, mis õrnalt kohiseb su kõrvus, sasib su juukseid, vallatleb puude latvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele. Tuul, mis uitab üksi aasal. Tuul, mis tahaks sinugi haarata kaasa ja hoida. Vahel olen kui pehme rannaliiv su jalgade all- veidike kuum ja veidike torkiv, aga meeldivalt mõnus, et teda igatseda kui ta su talla alt kaob. Rannaliiv, mis joonistab vagusi, ehitab torne ja pudeneb su käte vahelt kui peod avad. Vot selline olengi- unistav, mõtlik, veidi omapärane, vahel väga kurb, vahel piiritult õnnelik, vahel üksik, vahel liigagi sõbralik.. Mis siis saab kui ta sõnadeta lahkub? Nagu ilm talve tulekul meie armastus jahtub. Üks aasta oodata ehk teine veel järgi
seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13
kuriteod korda. Mina igatahes küll. Sina vististi ka." /---/ ,,Elada tähendab teistest elada. Me kõik õgime parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest headusesädemetest, mida nii harva esineb, ei tohi loobuda. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on raske." (Morozov) Lk 72 ,,Aga mul on lausa talumatu tänavalt üksinda tagasi tulla, võti võtta ja uks lahti keerata. Aitab sellestki, et sinna lähed... kus sind peale paari kohvri midagi ees ei oota." ,,Mitte kusagil ei oota midagi ees," ütles Ravic. ,,Alati tuleb kõik ise kaasa tuua." (Joan & Ravic) Lk 73 ,,Kui tihti ma olen oodanud, et vähemalt keegi mind kõnetaks! Et ei tunneks ennast tühja kohana, kõndiva eimiskina! Et vähemalt silmad sind vaataksid, silmad ja mitte ainult kivid! Et ei peaks ringi jooksma justkui mõni väljatõugatu! Nagu mõnel võõral planeedil!" (Joan) Lk 74 ,,Üksindus elu igavene refrään. See ei olnud ei pahem ega parem kui mõnigi muu asi. Sellest räägiti liiga palju
" Zarathustra kostis: ,,Mis kõnelesin ma armastusest? Ma viin inimestele annetuse." ,,Ära anna neile midagi," ütles pühak. ,,Pigemini võta neilt midagi kergemaks ja kanna seda nendega ühes - see oleks neile suurim häätegu: kui vaid see on hää sulle endale! Ja kui tahad neile anda, siis ära anna rohkem kui almust, ja lase neid sedagi nuruda." ,,Ei," kostis Zarathustra, ,,almust ma ei anna. Seks pole ma küllalt vaene." Pühak naeris Zarathustrat ja kõneles nõnda: ,,Siis oota enne, et nad su aarded vastu võtavad! Nad ebalevad üksiklasi ega usu, et tuleme annetama. Meie sammud läbi tänavate kõlavad neile liiga üksildaselt. Ja kui nad öösi oma voodis olles kuulevad kedagi kõndivat, kaua enne kui päike tõuseb, siis küsivad nad endilt: kuhu hiilib see varas? Ära mine inimeste juurde, jää metsa! Mine pigem juba loomade juurde! Miks sa ei taha olla nagu mina, - karu karude keskel, lind lindude keskel?" ,,Ja mis teeb pühak metsas?" küsis Zarathustra.
" Mark Grundy, 6-aastane · ,,Ema on naisterahvas, kes oskab rääkida lohutavaid lollusi, mis mingil viisil asjad paremaks teevad." Pam Brown · ,,Emade käed om tehtud õrnusest ja lapsed magavad nendes rahulikult." Victor Hugo · ,,Kui ma pahandust teen, räägin sellest alati kõigepealt emale." David, 6-aastane · ,,Ta on lahke ja õrn. Mõnikord mu ema tõesti armastab mind ja vaatab mulle otsa ja naeratab mulle. Ma lähen ja istun ta kõrvale." Balbinder Kaur Kalsi, 11-aastane · ,,Ema naeratus võib teha Su natukene õnnelikuks, kui Sa kurb oled." Amanda Davey, 10-aastane · ,,Tema silmad ümber on väikesed naerukortsud, mis on tulnud sellest, et ta on mitu aastat naernud. Näib, nagu oleks keegi tema nägu triikinud, aga silmade juures peatunud, et talle mitte haiget teha." Katrin Phillips, 12-aastane · ,,Kui muret on rohkem, kui suudad kanda, helista koju." Pam Brown
meele ja siirusega. 16. Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure armastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha, et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Ma ei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südames armastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle... Ma lihtsalt lähen pea püsti edasi nii nagu ikka, sest ma suudan naeratada ja peita oma pisaraid, kui seda vaja on.. 17. - Tahan sinuga olla linna parimas restoranis, süüa küünlavalgel kalamarja ning öelda sulle 3 maagilist sõna... Maksa Sina Arve 18. Ma ei suuda seda enam sinu eest varjata. Ma ei taha sulle haiget teha:S. Tunnen...et on parem kui sulle selle ausalt ära räägin. Enne kui kuuled seda kellegi teise suust ..... Piima hinda tõsteti 19
«Botaanikas tuntakse seda värvi vägagi hästi, hobuste juures aga on see tänini suureks harulduseks.» «Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!» hüüdis maruvihaselt tulevane Treville'i võistleja. 13 «Ma ei naera sageli, härra,» jätkas tundmatu, «mida te võite näha mu näost. Ja ma jätan endale õiguse naerda siis, kui see mulle meeldib.» «Mina aga ei taha, et naerdakse siis, kui see mulle ei meeldi!» hüüdis d'Artagnan. «Kas tõesti, härra?» küsis tundmatu rahulikumalt kui kunagi varem. «Noh, selleks on teil täielik õigus.» Ta pööras kannal ringi ja tahtis astuda kõrtsi peaukse kaudu, mille ees d'Artagnan oli saabudes näinud saduldatud hobust. D'Artagnani iseloom aga ei lubanud niisama lihtsalt lasta käest meest, kes oli julgenud teda solvata. Ta tõmbas mõõga täielikult tupest ja tormas võõrale järele, karjudes: «Pöörduge ümber, pöörduge ometi ümber, härra pilkaja, muidu taban teid tagumikku!» «Mind tabada
Esiotsa ei olnud eestlane mitte pärisori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam võõraste sisserändajate hulk ja ühes hulgaga võim kasvas, seda rohkem nõuti talupoja käest, ja sada aastat pärast maa allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II kõik eesti soost talupojad oma vasallide, taani ja saksa soost isandate pärisomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et
annaabi.ee 
