Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT Niguliste kirik Referaat Juhendaja : Annely Kallo Tallinn 2011 Kristina Soboleva Niguliste kirik Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................
Niguliste kirik Nimi Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas ja paikneb Tallinna alllinna edelaosas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseumkontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid
Küsimused Niguliste kohta Jana Kamoza 12. klass 1. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele. Kirikul oli 3 funktsiooni: Palvetamiskoht Kindlus Kaupmeeste kaubahoidmise koht Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute
Gümnaasium Ajaloo minireferaat Tallinna vanalinna kirikute teemal Niguliste kirik 2009 Sissejuhatus Tallinna Niguliste kirik asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus ning on rajatud Toompea kõrgeniku ja Harju tänava vahelisele astangule. Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele ning oma stiililt kuulub ta hilisgooti sakraalarhitektuuri hulka. Kiriku pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena.
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kiriku altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 14781481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on laiusega avatud tiibadega 6,3 m ja kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna
Niguliste kirik Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik rajati algkujul arvatavasti 1230 a. saksa kaupmeeste asula keskusena ning ta oli muuhulgas kasutusel ka kaitsekirikuna. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste
Niguliste kiriku ajalooline ahitektuuri analüüs Kaupmeeste ja meresõitjate pühaku Nikolause auks pühitsetud Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti sakraalarhitektuuri näiteid Tallinnas. Kirik rajati algkujul 1230. aastal, 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega, kuid toonaste võlvikute laius erineb tänapäevastest. Pikihoone hõlmas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud paleestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal. 14
4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli
Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsiooni ajal ainuke kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata
Niguliste kirik Üldinfo Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................
teist stiili tornikiivrid, kuna need on välgutabamuse või mõne muu õnnetuse tagajärjel maha põlenud ja asendatud. Sammas- Püsttoend, kolonn, mille ristlõige on ringikujuline ning koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Samba pind võib olla sile, püstvagudega või spiraalvagudega. Piilar- arilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Niguliste kirkik on pühendatud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Algkujul rajati kirik 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena, siis kasutati kirkikud ta kaitsekirikuna. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesidraidportaalid
Niguliste Kirik Referaat Alari Allik 10D Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati ümber muuseum-kontserdisaaliks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver,
Niguliste kirik Minu tutvustus on Niguliste kirikust kuna mulle tundub meie oma Eesti ajalugu hetkel väga huvitav. Oli põnev lugeda selle kiriku väga pikka ajalugu. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sellest ajast pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati
Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum- kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte.Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste
...........................................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................9 2 Kirikute arhitektuur: basiilika Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Pidulik ja valguseküllane interjöör mõjub üllatavalt avarana. Kui võrrelda Niguliste kirikut ja Jaani kirikut, siis need mõlemad on basiilikad. Neil mõlemal on kesklööv tunduvalt kõrgem külglöövidest. Need mõlemad kirikud on
Valmisid veel suur viieastmelise profileeringuga ning sirge talumvööndiga peaportaal ja kaks lihtsamat kaheastmelise liigendusega külgportaali, millele oli järgneval perioodil Tallinna hilisgootiliste portaalitüüpide kujunemisel suunav osatähtsus. Tööde lõpetamisel kesklöövis ehitati selle idaviilule väike kaheksatahuline konsooltorn. Toomkiriku puhul on tähelepanu väärne lääneportaali puudumine. Selle asemel asube peaportaal lõunas. Oleviste kirik Kiriku ehituslugu on keerukas ja mitmekihiline. 13.sajandil alustati 3-löövilise basilikaalse, kuid praegusest madalama, lühema, võlvimata lae ja madala torniga kirku ehitamist. Algkirik võlviti 1330.a. Aastail 1350 ja 1404 lisati kirikule vastavalt Püha Laurentiuse ja Maarja kabelid. Sama sajandi lõpul lisandus peahoonele lõunaportaai esine kabel ning 1512-1521 uus Maarja kabel, mille idaseina ehib kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13
Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid.Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena
1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
sarkofaage. Vormilt meenutavad need reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Varakristlikud reljeefid kujutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis vajadus sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujus rooma arhitektuiirs levinud kohtu ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoome, mille 2 rida sambaid jagas kiriku 3'ks kitsaks osaks nn. Lööviks. Kirik on lääne-idasuunaline, uks asus läänepoolses otsas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum apsiid. Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina nim valgmikuks, sest seal asusid aknad. Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
