Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Neutralisatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Neutralisatsioon #1 Neutralisatsioon #2 Neutralisatsioon #3 Neutralisatsioon #4 Neutralisatsioon #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor manna24 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
pdf

Neutralisatsioonireaktsio on

Neutralisatsioonireaktsioon Alus+ hape→sool+ vesi 1) Ca(OH)2+ HNO3 2) NaOH+H3PO4 3) Fe(OH)3+ HCl 4) Cu(OH)2+ H2SO4 5) Ba(OH)2+H3PO4 6) Zn(OH)2+ HBr 7) KOH+ H2S 8) NaOH+H4SiO4

Keemia
thumbnail
1
doc

Aine dissotsiatsioon

Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja suletud olekus jaguneb täielikult või osaliselt, juhib elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt. Selline asi toimub, kui tõmbejõud ületavad kristallvõre jõu. Elektrolüütidelahuste elektrijuhtivus: nee

Keemia
thumbnail
14
docx

Aspiratsioon

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe erialase koolituse õppekava Kelli Aruväli ASPIRATSIOON ANESTEESIA AJAL, SELLE VÄLTIMINE Iseseisevtöö Juhendaja: Neve Vendt Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon:  Aspiratsioonipneumoonia  Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks:  Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel  Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest)  Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet)  Trauma  Rasedus/sünnitus  Adipoossus Maosisu aspiratsiooni profülaktika: 1. Operatsioonieelne nälgimine

Meditsiin
thumbnail
4
doc

Elektrolüüdid

Ioonvõrrandite näiteid ·Näide 1 NaOH + NH4NO3 NH3 + H2O + NaNO3 Na+ + OH-- + NH4+ + NO3-- NH3 + H2O + Na+ + NO3­ OH-- + NH4+ NH3 + H2O ·Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH 2Fe(OH)3 + 3Na2SO4 2Fe3+ + 3SO42-- + 6Na+ + 6OH-- 2Fe(OH)3 + 6Na+ + 3SO42-- Fe3+ + 3OH-- Fe(OH)3 Neutralisatsioonireaktsioon Reaktsioon H+ ja OH-- vahel NaOH + HCl NaCl + H2O Na++OH--+H++Cl-- Na++Cl-- +H2O OH-- + H+ H2O Astmeline neutralisatsioon ·2 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 2Na+ + 2OH-- + 2H+ + SO42-- 2Na+ + SO42-- + 2H2O 2OH-- + 2H+ 2H2O ·1 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 NaOH + H2SO4 NaHSO4 + H2O Na+ + OH-- + H+ + HSO4-- Na+ + HSO4-- +H2O OH-- + H+ H2O pH ·pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ·Neutraalses lahuses (pH=7) ·Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavadvesinikioonid ·Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavadhüdroksiidioonid

Keemia
thumbnail
6
odt

Mõisted

Leelis - Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks. Sool - Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). Vesiniksool - Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. Söögisooda Hüdroksiidsool ­ Metall ja alus Neutralisatsioonireaktsioon - Neutralisatsioon (ka neutraliseerumine) on keemiline reaktsioon lahuse neutraalseks muutmiseks, mis toimub aluse lisamisel happelisele lahusele või happe lisamisel aluselisele lahusele.[1] Lahuse PH skaala - Happeline < 7 ja aluseline > 7 Amfoteersus - Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Selliseid aineid nimetatakse amfolüütideks. Amfoteersus on ka keemilise elemendi võime esineda metallina või mittemetallina.

Keemia
thumbnail
2
doc

Happed, soolad, alused

http://www.abiks.pri.ee 1. Mõisted Alus -ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektrolüüt -ioone sis

Keemia
thumbnail
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*

Keemia
thumbnail
2
doc

Keemia - alkoholid (kokkuvõte)

Keemilised omadused: Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonid käituvad neutraalsete ühenditena. Alkoholid lagunevad ehk dissotseeruvad vees hüdrooniumiooniks (H3O+) ja alkoholi aniooniks ehk alkoksiidiooniks. R-OH + H2O H+ + H2O (H3O+ põhjustab happelisust) Selle reaktsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud vasakule s.t et alkohol on väga nõrk elektrolüüt ja laguneb ioonideks minimaalselt. 1. Hape + alus = neutralisatsioon CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O 2. Metall + hape 2CH3CH2OH + Ca 2CH3CH2OCa + H2 3. Kondensatsioon ehk hüdroksüülrühma sisaldavate ainete reageerimine vee eraldumisega. R-COOH + R'-OH R-COOR'(ester) + H2O 4. Reaktsioon halogeniididega (nt.HCl) R-OH + HCl R-Cl + H2O Alkoholide esindajad Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH)

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun