membraan- neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende elementide vahel. Tekib atsetüülkoliin. Kesknärvisüsteemis olevail assotsiatiivsetel neuronitel ei ole pikki müeliintupeja neurilemmiga ümbritsetud aksoneid, järelikult ei säli neil regeneratsioonivõimet ehk nad ei taastu vigastuse korral. 3 Närviimpulss Närviimpulss kujutab endast tervet seeriat lainetena aksonit pidi kulgevaid biokeemilisi reaktsioone, milleks on vaja energiat ja millega käib kaasas hapniku kasutamine ning süsihappegaasi vabanemine. Närvikiu ärritamisel tema ühest otsast vallandab terve
sellest, missugune on keha ehk keha kuju on korratud ajus. 4. Mis on vaatlusõpe Protsess, kus me vaatame, kuidas teised ÕO14 (observational learning, social käituvad ja õpime nende näitest/eeskujust. learning) ja mis rolli mängivad Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks selles peegelneuronid? vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. 5. Mis on kogemuslik Kogemuslik empaatia on teise olendi L14 empaatia ja mis rolli mängivad (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka selles peegelneuronid? märkamatu kogemine, mis on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt.
ajus on kaart meie keha kohta Ajus on keha kaart. 4. Mis on vaatlusõpe ja mis Protsess, kus me vaatame, kuidas teised rolli mängivad selles käituvad ja õpime sellest kasutades teisi peegelneuronid? eeskujuna. Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima – neid kellega vestleme või kellega oleme ühes ruumis. ( paneme samal ajal jala üle põlve või silume juukseid jms.) 5
Mõnes mõttes võib öelda et ajus on kaart meie keha kohta 4. Mis on vaatlusõpe Protsess, kus me vaatame, kuidas teised ÕO13 (observational learning, social käituvad ja õpime sellest kasutades teisi learning) ja mis rolli mängivad eeskujuna. Peegelneuronid vallanduvad ka selles peegelneuronid? siis, kui üks vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima neid kellega vestleme või kellega oleme ühes ruumis. ( paneme samal ajal jala üle põlve või silume juukseid jms.) 5
(avaldab hingamisele aeglustavat mõju) Närvirakud Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakku nim. ladina päraselt neuroniks. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud ümbritsevad närvirakke, neid on närvirakkudest rohkem.
moodustamine sihtkudedega. Neuronite diferentseerumine:neutrlasete geenide avaldumine. Ajukoore vassündinud neuroonid rändavad mööda radiaalgliia rakke. Peamiselt on uuritud neuronite rännet aju hallolluse kihtide moodustumisel. Ajukoore interneuronid sünnivad kõhtmises piirkonnas, rändavad ajukoorde tangentsiaalselt. Neuronite arvu kujunemine programmeeritud surma perioodidel. Neuronite programmeeritud surmaperiood toimub sünaptogeneesi ajal. Närvisüsteemist välja projitseeruvatel neuronitel määravad neuronite elu/surma neurotroofilised faktori, alias närvikasvufaktorid, mida toodavad innerveeritavad sihtkoed.NGF - närvikasvufaktor. Mudel, kuidas Sihtkudede neurotroofilised faktorid hoiavad programmeeritud surmaperioodil vajaliku arvu neuroneid elus:Neuroonipopulatsiooni iinerveerimise käigus kõik neuronid muutuvad apoptitilisteks; sihtkoe rakud toodavad neurotroofilisi faktoreid, mis peatavad apoptoosi;neuronid, mis ei saa neurotroofilist faktori surevad; neutrotroofilised
atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke · Enamik degeneratiivsetest haigustest (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi jt.) on neuronite selektiivse hävimise tagajärg NEURONITE SUURENENUD HAAVATAVUS · Vananemisel närvirakkude haavatavus, so
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist
valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed · Väheneb neuronite dendriitide arv · Aksonid võivad kaotada osa müeliinikihist (demüelinisatsioon) ja paisuda · Väheneb sünapsite arv ajukoores · Väheneb ensümide aktiivsus närvikoes · Neuronitel on evolutsiooniliselt kujunenud mitmekordsus reserv, mida vananemisel jätkuv degenereerumine intensiivsemalt kulutab · Vananemisel toimub neuronite selektiivne hävimine väliste tegurite toimel hävib KNSis eri kohtades erineva kiirusega pidevalt närvirakke · Enamik degeneratiivsetest haigustest (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi jt.) on neuronite selektiivse hävimise tagajärg NEURONITE SUURENENUD HAAVATAVUS · Vananemisel närvirakkude haavatavus, so
organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps – Närviimpulsi ülekanne ühelt närvirakult teisele. Moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise
närvisüsteemi poolt. Siseelundite lihaskude (va süda). Iseloomulik aeglane kokkutõmbumine. 3) Südamelihaskude …lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku. Tahtele mittealluvad, aga on erutuse juhtimise võime, omane automatism. Südamelihaskoe rakud on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab süda alati täie jõuga. 3. Närvikude Närvirakkudel e neuronitel on iseloomulik pikkade jätketega kuju. Sünapsid on kohad, kus kaks närvirakku kokku puutuvad. Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega 2 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid. Neurogliia kaitseb
Kaalutud neuroni sisendid summeeritakse ja lisandatakse neuroni nihe jl . Nendest summadest arvutatakse vaadeldava kihi kõikide neuronite väljundid. Need väljundid on järgmise kihi neuronite sisenditeks. Ja nii edasi kuni väljundkihi neuronite väljundväärtused moodustavad närvivõrgu väljundvektori. Pertseptronis on iga neuroni sisendite arv võrdub eelmise kihi neuronite arvuga. Reeglina, ühes kihis on kõikidel neuronitel ühesugused aktiveerimisfunktsioonid. 9 Vaatleme kahekihilise pertseptroni, millel on n sisendit, m väljundit ja k neuronit ühel peidetud kihil. x1 X = M on närvivõrgu sisendvektor; x n y1 Y = M on väljundvektor; y m w111 L wn11 W1 = M O M on peidetud kihi kaalukoefitsientide maatriks; w1k1 L wnk 1 11
Püsttelgedel patsientide arv (vasakul) & kumulatiivne arv (paremal), kes 16 HVA homovanilliinhape ; DOPAC - dihüdroksüfenüüläädikhape 17 DA D2-retseptori antagonistid skisofreenia ravis tüüpilised, nt haloperidool (kõrvaltoime katalepsia) ; SPET & PET uuringud paljudel antipsühhootikumidel terapeutiline efektiivsus on seotud striatumi D2 retseptorite hõivatusega u 70% ulatuses. D2-tüüpi retseptor : DA neuronitel asuvad autoretseptorid pärsivad DA sünteesi & vabanemist. 18 Akaatsia sisemine rahutustunne, mis sunnib pidevalt liikuma, ei lase lõdvestuda, tekitab kärsitust & pinget. annuse suurenedes ravile ootuspäraselt reageerivad. Individuaalsed erinevused kloorpromasiinisisalduses vereplasmas - väga kõrge ravimisisaldus toob kõrvalnähud. Psühhoosivastaste ravimite seiremudelid · Tingitud vältimise pärssimine (põgenemist ei vähenda) - ennustab paremini klassikalisi NL
Kaalutud neuroni sisendid summeeritakse ja lisandatakse neuroni nihe jl . Nendest summadest arvutatakse vaadeldava kihi kõikide neuronite väljundid. Need väljundid on järgmise kihi neuronite sisenditeks. Ja nii edasi kuni väljundkihi neuronite väljundväärtused moodustavad närvivõrgu väljundvektori. Pertseptronis on iga neuroni sisendite arv võrdub eelmise kihi neuronite arvuga. Reeglina, ühes kihis on kõikidel neuronitel ühesugused aktiveerimisfunktsioonid. 9 Vaatleme kahekihilise pertseptroni, millel on n sisendit, m väljundit ja k neuronit ühel peidetud kihil. x1 X = M on närvivõrgu sisendvektor; x n y1 Y = M on väljundvektor; y m w111 L wn11 W1 = M O M on peidetud kihi kaalukoefitsientide maatriks; w1k1 L wnk 1 11
virgatsainet ANS-s. ACh vabaneb kõikidest ANS-i preganglionaarsetest aksonitest ja kõikidest parasümpaatilistest postganglionaarsetest aksonitest. Koliinergilised närvikiud – ACh-vabastavad kiud. Adrenergilised närvikuid – sümpaatilised postganglionaarsed aksonid, mida vabastavad NE. Koliinergilised retseptorid: muskariin, nikotiin. Asuvad: Motoorsel lõpp-plaadil (somaatilise närvisüsteemi sihtmärk); Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ganglioni neuronitel; Neerupealse säsi hormoone produtseerivatel rakkudel; Kesknärvisüsteemis. Atsetüülkoliini toime nende retseptorite kaudu on alati stimuleeriv. Muskariini retseptorid: Postganglionaarsete koliinergiliste kiudude poolt innerveeritud sihtorganitel paiknevad muskariini retseptorid. Erandina on higinäärmete sümpaatiline aktivatsioon seotud ACh vabanemise ja muskariini retseptoritega. Samuti asuvad need retseptorid kesknärvisüsteemis (skopolamiin).
eluaastat. Sünnipäeva efekt • Vanemad/küpsemad lapsed on eelisolukorras nii klassi kontekstis kui spordigruppides. Vanusevahe pea aasta samas grupis ja nooremad jäävad maha, langevad välja. Loeng 14 tunneb närvisüsteemi plastilisuse erinevaid aspekte ja mehhanisme Närvivõrgustiku tasandil – võrgustiku muutused vastavalt sisendile. Sünapsite tasandil – keerukamaid ülesandeid täitvatel neuronitel on rohkem dendriite. Füsioloogilisel tasandil – neuronite kõrgenenud reageerimisvalmidus lähtuvalt varasemast stimulatsioonist, pikaajaline potenseerimine. Molekulaarsel tasandil – geenide üle- või alaekspresseerimine. Plastilisus säilib kogu eluea jooksul. Representatsioonid on muudetavad treeninguga, aktiivsem kasutamine tugevdab ühendusi. Juba algselt on olemas valmisolek ümber õppida (vajalikud ühendused latentselt olemas). tunneb neurogeneesi täiskasvanueas
ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Tee joonis. Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Närviimpulss edasi kandudes ei vähene
Põhimõtted: - Plastilisus on omane kõikidele närvisüsteemidele, selle printsiibid on konserveerunud - Plastilisust saab käsitleda erineval tasandil: käitumise ja närvivõrgustiku. o Füsioloogilisel tsandil – neuronite krõgenenud reageerimisvalmidus lähtuvalt varasemast stimulatsioonist, pikaajaline potentseerimine. o Sünapsite tasandil – keerukamaid ülesandeid täitvatel neuronitel on rohkem dendriite o Molekulaarsel tasandil – geenide üle või alaekspresseerimine - Plastilisus sõltub kogemusest. Tervel inimesel saab eristada kogemust ootavat ja kogemusest sõltuvat plastilisust - Sarnased käitumise muutused võivad johtuda erinevatest plastilistest muutustest - Erinevad muutused on omavahel seotud - Plastilisus sõltub vanusest - Plastilised muutused sõltuvad ajast, kogemuse kestusest - Plastilisus sõltub sellest kui oluline mingi kogemus on
imemine,neelamine,oksendamine, aevastamine,köha. Retikulaarformatsioon: Nimetus tuleneb sellest, et ajutüve keskosas asuvad hajutatult närvirakkude kogumikud, mis on läbi põimunud võrgustikku meenutavate närvikiududega. Retikulaarformatsiooni ülenevad mõjud: Aferentsed teed toovad infot seljaajust,väikeajust,talamusest,hüpotalamusest,basaalganglionidest,peaajukoorest, meelesüsteemidest. Aferentsed kiud moodustavad RF neuronitel sünapse. RF mõju on oluline ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonide,orienteerumisreflekside teostamiseks. RF abil saab muuta meelesüsteemidelt lähtuvat sensoorset infot kuni kortikaalsete mõjudeni välja. RF erutavaid mõjusid tasakaalustatakse pidurdavatega, nii hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF võtab osa kogu organismi vegetatiivsete ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamisest. RF kaudu kulgevad paljud destsendeeruvad mõjustused, mis muudavad seljaaju reflekse
Jaapani endeemilistes piirkondades saavad lapsed HTLV emalt rinnapiimaga, täiskasvanud aga sugulisel teel. Seropositiivseid on mõnes regioonis isegi kuni 35%. USAs jälle levib enim süstivate narkomaanide seas ja vereülekande teel. Patogenees. Levib vereülekandel, suguvahekorra puhul, imetamisel. Viirus siseneb vereringesse, infitseerib CD4 rakke ja hilistüüpi ülitundlikkust põhjustavaid T–rakke. Need paiknevad peamiselt nahas, sellest ka ATLL sümptomid. Retseptor on olemas ka neuronitel. Replikatsiooni vaata retroviiruste üldosast, transkribeerib gag, pol, env geene, lisaks teeb veel tax–proteiini, mis transaktiveerib IL–2 ja tema retseptorit kodeerivaid geene – aktiveeritakse infitseeritud raku kasv. Viirus võib jääda latentseks või replitseeruda aastaid aeglaselt, võib ka indutseerida teatud T–rakkude klonaalset väljakasvu. ATLL on reeglina monoklonaalne, kuigi viirus on võimeline ka polüklonaalset põhjustama
Aju kesknärvi süsteemi osa ehk ajutüvi oleks nagu jätke seljaaju juurest üles peaajuni. Ajutüvel on oluline roll, et iniemene kui biloogiline organism töötaks. Ajukoorde lähevad laiali sealt igale poole informatsioon, mille aktiveeriv ja turgutav mõju tagab ajukoore virguse (ärkamine); ning kui üldist virgust pole, siis kas magatakse või minestatakse vmt. Ajukoore keskel on vaheaju ehk talamus. Võiks öelda, et talamus on kui aju närvikeskuse veel omakorda närvikeskus. Talamuse neuronitel on seos hästi paljude teiste aju piirkondadega ja osaleb paljude funktsioonidega. Nt retseptoritel võetakse vastu signaalid, mis kodeeritakse keerulisemaks, ja saadetakse seejärel aju eri piirkondadesse. Lisaks sellisele spetsiifilisele infotöötlusele, on ta oluline ka virguse, tähelepanu ja teadvuse tagamisel. Talamus on oluline ka mälu jälgede tekitamises ja teadvustamises, ta osaleb liigutus- ja emotsioonide tekkes ja regulatsioonis
prox Ärkvel-une tsükli regulatsioon – toitu haarati kogu käega, • Nucl.suprachiasmaticuses nn.”kella geen” moduleerib Ä-U biorütme – raske oli lahti lasta.. • Ajutüve amiinergilistel neuronitel + hüpotaalamuse peptiididel tähtis roll (eriti 5HT KV: PT-juhib jäsemete ja sõrmede täpseid liigutusi neuronitel) – Ä-U tsükkel hakkab tööle pärast sündi Loomkatsed 2. – Tsirkadiaanrütmid arenevad 4.k. II gr: ventromediaalse süsteemi kahjustus
liigutusi. GABA't suurendatakse ängistusevastaste ravimitega, nagu näiteks Vaalium ja krambivastaste ravimitega. GABA'l on ka muid ülesandeid kehas, nagu näiteks energiarikkate molekulide tootmine rakus. Peptiidid- neid aminohapete ahelikke on hakatud uurima kui neurotransmittereid alles viimasel ajal. Aju peptiidid, mida kutsutakse opioidideks käituvad nagu oopium, leevendades valu või põhjustades unisust. 1973. aastal avastasid teadlased neuronitel mitmetes aju osades opiaatide retseptoreid, mis viitas sellele, et aju pidi tootma oopiumile sarnaseid aineid. Peale seda teadlased avastasid esimese opiaadi, mida aju ise toodab. See opioid sarnanes morfiinile ( oopiumi tuletis, mida kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ) Nad nimetasid selle enkefaliidiks ( EF ) (sõna-sõnaline tähendus "pea sees") . Järgnevalt avastati ka teised opiaadid, mida me tunneme kui endorfiine ( EP ) ( see tähendab siis endrogeenne ehk sisetekkeline morfiin).
aevastamine,köha. Retikulaarformatsioon: Nimetus tuleneb sellest, et ajutüve keskosas asuvad hajutatult närvirakkude kogumikud, mis on läbi põimunud võrgustikku meenutavate närvikiududega. Retikulaarformatsiooni ülenevad mõjud: Aferentsed teed toovad infot seljaajust,väikeajust,talamusest,hüpotalamusest,basaalganglionidest,peaajukoorest, meelesüsteemidest. Aferentsed kiud moodustavad RF neuronitel sünapse. RF mõju on oluline ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonide, orienteerumisreflekside teostamiseks. RF abil saab muuta meelesüsteemidelt lähtuvat sensoorset infot kuni kortikaalsete mõjudeni välja. RF erutavaid mõjusid tasakaalustatakse pidurdavatega, nii hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF võtab osa kogu organismi vegetatiivsete ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamisest. RF kaudu
olekusse, mille tihedus on ülisuur. Fermionid on osakesed, mille spinnid ( ehk omaimpulsimomendid ) on poolarvulised näiteks elektronid, prootonid, neutronid, neutriinod jt. Kuid bosonid on täisarvulise või nullise spinniga osakesed näiteks footonid, mesonid jt. Osakesed, mis on samaliigilised, on üksteisest eristamatud. Pauli keeluprintsiip kehtib fermionide jaoks, kuid bosonitele see printsiip ei kehti. Ka inimese ajus esinevad füüsikalised väljad. Näiteks neuronitel ja neuronipopulatsioonidel esinevad just rütmilised aktiivsused, mida väljendab neuronite erutatavuse ja pidurduse vaheline ,,üles-alla" võnkumine. Neuroni aktiivsus tähendab neuroni laenglemist ( neuron saab laengu ehk neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli. Nüüdisaegne neuroteadus 81 peab aju rütme väga olulisteks, sest neid seostatakse mälu, tähelepanu, teadvuse ja isegi aju üldiste
olekusse, mille tihedus on ülisuur. Fermionid on osakesed, mille spinnid ( ehk omaimpulsimomendid ) on poolarvulised näiteks elektronid, prootonid, neutronid, neutriinod jt. Kuid bosonid on täisarvulise või nullise spinniga osakesed näiteks footonid, mesonid jt. Osakesed, mis on samaliigilised, on üksteisest eristamatud. Pauli keeluprintsiip kehtib fermionide jaoks, kuid bosonitele see printsiip ei kehti. Ka inimese ajus esinevad füüsikalised väljad. Näiteks neuronitel ja neuronipopulatsioonidel esinevad just rütmilised aktiivsused, mida väljendab neuronite erutatavuse ja pidurduse vaheline ,,üles-alla" võnkumine. Neuroni aktiivsus tähendab neuroni laenglemist ( neuron saab laengu ehk neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli. Nüüdisaegne neuroteadus peab aju rütme väga olulisteks, sest neid seostatakse mälu, tähelepanu, teadvuse ja isegi aju üldiste funktsioonidega nagu näiteks integreerimise ja ennustamisega
annaabi.ee 
