sündinud ametnikud, kelle käes olid peaaegu kõik kõrgemad haldus- ja sõjaväeametid. Kreoolid ehk Ameerikas sündinud eurooplaste järglased ei saanud juhtivatesse ametitesse tihti. Ameerika põliselanikkonna moodustasid indiaanlased, kes olid Hispaania seaduste kohaselt vabad inimesed. Tavaliselt elasid nad kolonisaatorite maal. Nende põhikohustuseks oli täita oma tööülesandeid ja maksta makse. 16. sajandi algusest hakati Ladina-Ameerikasse tooma Aafrikast neegerorje, kelle elu möödus istanduseomanikule tööd tehes.
18. sajandi keskpaigas oli PõhjaAmeerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri puuvilla ja tubakaistandusi, aga kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775. aastaks elas PõhjaAmeerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus.
Peruu. Suur osa Kesk- ja Lõuna-Ameerikast langes eurooplaste võimu alla, kus osa piirkondades valitsesid hispaanlased. Ameerikas tekkisid eurooplastest koosnevad kolooniad, keda huvitas üksnes kuld ja kes hävitasid indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed, kuldesemed saadeti Euroopasse. Indiaanlastest endist said pärisorjad, kes sunniti kullakaevandustesse tööle. Indiaanlaste arv vähenes kiiresti ja peagi tuli tööjõude puudu. Seetõttu hakati Aafrikast neegerorje sisse tooma. Nii sai alguse orjakaubandus. Aafrikast osteti vangid, toimetati nad laevaga üle mere ja müüdi nad Ameerikas kolonistidele orjadeks. Minu arust oli eurooplaste käitumine lausa ebainimlik, nad hoolisid ainult rahast ja kullast, sellest, et ainult nemad võimalikult suurt kasu saaksid. See raha ja varandus ajas nad lihtsalt hulluks, kuigi see on ka tänapäeval levinud, et inimesed mõtlevad vaid endale, ei hooli teistest ja proovivad võimalikult suurt varandust kokku ajada.
Kuigi saar kuulub USA-le, kutsutakse seda siiski maaks. Puerto Ricol on isegi olümpiamängudel eraldi võistkond. AJALUGU Puerto Rico on olnud üks neist juba aastast 1493, mil saar kuulutati Hispaania Kuningriigi valduseks. Selle põhjuseks oli Christoph Kolumbuse saabumine saarele oma teisel reisil. Sellele järgnes 400 aastat koloniseeritust, mil hävitati peaaegu kogu põlisrahvas ning toodi sisse arvukalt Aafrika neegerorje. Hispaania Kuningriigi mõju all olles nimetati Puerto Rico algselt Borinquen’iks, hiljem muudeti saare nimi taas algseks. Sündmuste keerises haaras Ameerika sõjas Hispaania vastu saarel võimu. Aastal 1917 said Puerto Rico elanikud USA kodakondsuse, millele järgnes Puerto Rico põhiseaduse jõustumine aastal 1952. Seda, et saare elanikud pooldavad asumaa staatust ning ühendust USA-ga, kinnitab
Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad peale Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Põhja-Ameerika idarannikult oli tekkinud 13 erinevat kolooniat. Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlikus. Farmer hankis ise endale kõik eluks vajaliku. Lõunapoolsetes kolooniates olid hiigelsuured istandused, mille tõttu hakati tooma Aafrikast neegerorje. Inimeste varanduslik kihistumine oli märksa väiksem kui Euroopas. London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate arengut, sest kolonistide kasvav jõukus oli Londonile pinnuks silmas. Mida nõrgemaks jäi suhe Inglismaaga, seda rohkem hakkasid inimesed tundma end ameeriklastena ning ei suutnud enam taluda Inglise valitsuse poliitikat. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu sõjaga alla suruda, kuid see ei õnnestunud ja 1776 aastal 4 juulil võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon
valgetes. 17. Sajandil toimusid indiaanisõjad, kus indiaanlased kaotasid. Idarannikult olidki indiaani hõimud hävitatud juba 19.sajandiks. 18. sajandi keskpaigaks olid Põhja-Ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat. Põhja pool tugines põllumajandus farmidele, kus kasutati farmeri ja tema pere tööjõudu. Toodeti kõike ainult enda tarbeks. Lõunas olis suured istandused, kus tööjõudu jäi väheks. Sellepärast hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje Põhiline põllukultuur oli puuvill, kuid levis ka suhkrupeedi- ja tubakakasvatus. Ühendriikide sisepoliitilises elus käis 19.sajandil võitlus kahe partei föderalistide ja demokraatide vahel. Demokraatlik partei esindas eelkõige lõunaosariikide orjapidajaid. Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve. 1854.aastal loodi põhjaosariikide kodanluse, farmerite ja kujuneva haritlaskonna huvide kaitsmiseks Vabariiklik Partei. Uue
Esimesed asukad olid 1609 Virginia kolooniasse suundunud, kuid tormi käes purunenud laevalt pääsenud Inglise merehädalised. Kapten George Somersi juhtimisel elasid nad saarel 10 kuud. Saari on nimetatud ka Somersi saarteks ja Kuradisaarteks. 1968 sai Bermuda endale põhiseaduse, sisemise omavalitsuse ja parlamendi. 1684 kuulutati saarestik ametlikult Inglismaa valduseks, seal hakati kasvatama tubakat. Tööjõuks toodi Aafrikast neegerorje. Praegune halduskeskus Hamilton on asutatud 1790. Maa ja muude loodusvarade vähesuse tõttu on peamised tegevusalad olnud kala ja muude mereloomade müük, soola tootmine ja laevaehitus. Suurbritannia rajas sinna 19.sajandil suure mereväebaasi ja ellingu. Asendi strateegilise tähtsuse tõttu paiknes saartel 1941-1945 USA mere- ja lennuväebaas. 20.sajandil kujunesid saared oluliseks turismi- ja puhkamispiirkonnaks ning jõukaks rahanduskeskuseks. Halduskord
,kudus riiet,ehitas,tegi kõik majapidamises vajaliku ise ära.Nii hakkaski põhjapoolsetes asumaades kujunema eriline Ameerika elulaad,mille iseloomulikeks joonteks olid aktiivsus ja ettevõtlikus. Metsade rohkus võimaldas põhjapool tegeleda laevaehituse ja käsitööga.Lõuna poolsetes asumaades olid suures puuvilla-ja tubakaistandused. Kuna kohalikku tööjõudu ei jätkunud hakkati lõunapoolsetesse kolooniatesse Afrikast sisse vedama neegerorje. Benjamin Franklini esimesed muljem Ameerikast Kui Benjamin Ameerikasse jõudis püüti kogu Ameerikas- kõigis 13 ühendatud provintsis õhinal relvade käsitsemist õppida.Inglise armee rünnak Bostoni lähedal oli kõik üles ärritanud.Käsitöölised ja kaupmehed kogunevad kaks korda päevas,hommikul kell 5 ja õhtul kell kuus ,harjutusplatsidele,et nii kiiresti kui võimalik sõjaasjandust tundma õppida,ja kõik tulevad vabatahtlikult
Ameerikasse rändasi ka need keda kodumaal usuliste tõeks pidamiste tõttu kiusati Ameerikast püüti leida tööd ja leiba Tänu tarastamisele Inglismaal oli just sealt rohkesti talupoegadest väljarändajaid Otsiti ka vabamaid tingimusi äritegevuseks Uut ühiskonda iseloomustas töökus ja ettevõtlikkus Suur osa väljarännanutest olid riigivõimude poolt välja saadetud kriminaalkurjategijad Alates 1619. aastast hakati Ameerikasse sisse vedama Aafrikast toodud neegerorje, keda kasutati tööjõuna eriti lõunaosariikides Riigivõim ja omavalitsus: Kuningas andis koloonia mõnele kompaniile või üksikisikule Kõrgem võim kuulus Inglise (hiljem Briti) kuningale Kolonistid moodustasid omavalitsusi Moodustusid seadusandlikud kogud Suurt rahulolematust tekitasid parlamendi tolli- ja maksupoliitika Tempelmaksuseadus maks millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele
siiski valgetele sõjaliselt alla. 19. sajandi alguseks olid indiaani kultuurid idarannikul praktiliselt hävitatud ning põliselanikud kaugele läände tõrjutud. Põhja-Ameerika idarannikule oli 18. sajandi keskpaigaks kujunenud 13 inglise kolooniat. Põhjapoolsetes asumaades levis farmerlik põllumajandus ning lõunapoolsetes asjumaades rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati lõunapoolsetesse kolooniatesse Aafrikast laev laeva järel neegerorje sisse vedama. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Seitsmeaastase sõja käigus oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse suure sõjaväe, mis vajas majutamist ja ülalpidamist. Kolonistide kasvav jõukus tekitas soovi nende maksukoormust suurendada
· Kümnete tuhandete indiaanlaste vastas seisid peagi sajad tuhanded kolonistid 18. sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapool levisid farmid. Farmerite igapäevatööd: · Haris põldu · Käis jahil · Tegi sepatööd · Kudus riiet · Ehitas · Majapidamis tööd Lõunapool rajati hiigelsuuri puuvilla-ja tubakaistandus. Tööjõu puudumisel hakati Aafrikast laev laeva järel sisse vedama neegerorje. Kolonistide ülemkihi moodustasid: · Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud · Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus.
3) Põlisrahva kultuur hävines 4) Indiaanlaste arv hakkas vähenes 19. Loetle uusi taimekultuure, mis Ameerikast Euroopasse toodi? Kartul, tomat, mais ja kakao. 20. Miks hakati Ameerika põliselanikke indiaanlasteks nimetama? Kuna Columbus arvas, et oli sattunud Indiasse nimetas ta kohalikud indiaanlasteks. 21. Miks tekkis orjakaubandus? Ameerika põlisrahva arv vähenes võõraste vallutajate tegevuse tagajärjel tugevalt, kuid kolonistid vajasid tööjõudu. Seetõttu hakkati Aafrikast neegerorje tooma. 22. Nimeta maiade leiutisi? Piltkiri, kalender, number 0. 23. Mille poolest sarnanesid vanad Ameerika kõrgkultuurid üksteisega? Mille poolest erinesid? Sarnane Erinev Kõrgel tasemel oli ehitus kunst Pühad rituaalid nt ohverdamine ja ehitati uhkeid losse, viis jumalate austamiseks astmikpüramiide ja templeid Nii maiad, inkad kui ka asteegid Valitsejad ning nende võim
süsteemiks Malta, Kapimaa Ameerika Ühendriikide tekkimine Ameerikasse väljarändamise põhjused: - Loodeti leida kulda, otsiti seikluseid - Usulised põhjused puritaanide tagakiusamine - Majanduslikud töö otsingud (tarastamine jättis tuhanded tööta) - Inglismaalt väljasaadetud kriminaalkurjategijad - Alates 1619. toodi sisse neegerorje Põhjused, miks suutsid kolonistid indiaanlased hävitada: - Moraali hävitamine alkoholiga - Vingem relvastus - Polnud ühtset riiki · 13 kolooniat 2,5 miljonit valget kolonisti · 1764. a uuendatakse suhkruseadust (Br.), kolonistidel keelati osta odavat suhkrut Hollandist jm.. · 1765. a tempelmaksuseadus kõikidele dokumentidele tuli peale osta tempel. · 1773
Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad · farmerlik põllumajandus, kus farmer · majanduse aluseks hiigelsuured hairs ise põldu, käis jahil, tegi puuvilla- ja tubakaistandused sepatööd, kudus riiet, ehitas, tegi kõik · kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje · Ameerika elulaad aktiivsus ja · Ümberasunud pidasid end kuninga ettevõtlikkus alamateks · Metsade rohkus võimaldas tegelda laevaehituse ja käsitööga · Kujunesid iseseisvad vabariigid Kolooniad / kuningavõim 18.saj teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
aastal 1787. Oli 2 erinevat suuda: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks, teised nõudsid demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele. Ülekaalu sai föderalistlik suund, mille puhul riigi osad säilitasid autonoomia. 10) Selgita, miks sai võimalikuks orjakaubandus? Sest Aafrika hõimud olid vaenus ja neil oli suur huvi Euroopa kaupade vastu. Valged kaupmehed hakkasid tühise hinna eest ostma neegerorje. 11) Selgita Hispaania ja Portugali näitel, mis oli koloniaalpoliitika eesmärkideks? Miks takistati kreoolide rahvastiku teket? Kuidas seda tehti? Koloniaal poliitika eesmärkideks oli Ameerika asumaadest võimalikult suure tulu saamine (majandus ja territoorium) Kreoolide rahvastiku teket takistati kuna kardeti ,et nad lõpuks tahavad oma maad. Neil piirati Hispaanlaste väljarändamine ameerikasse , kõrgeid ametikohti jagati vaid lühikeseks ajaks , õhutati tülisid jne..
elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi. Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid. Põhja ja lõunapoolsed kolooniad Kokku kolooniaid 13. Põhjapoolsetes levisid farmid. Farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas ja tegi kõike majapidamises vajalikku. Lõunapoolsetes rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775 aastaks elas kolooniates kokku umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Kolooniates kujunes kodanlik ühiskond. Kolonistide ülemkihi moodustasid laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid, lõunas ka planaatorid. Kolonistide valdav osa kuulus keskkihti : farmerid, poodnikud, käsitöölised, arstid, pastorid ja õpetajad. Alamkihti kuulusid lihatöölised, meremehed. ( väiksearvuline ) Miks oli ameeriklastel vaja iseseisvuda?
portugallaste eest kaitsma. 1778 toimus Buenos Airese piirkonnas esimene rahvaloendus. 1801 hakkas Buenos Aireses ilmuma esimene ajaleht El Telégrafo Mercantil. Alates 17. sajandist sai juhtivaks majandusharuks karjakasvatus. Arenesid välja hiiglaslikud mõisad (estanciad). Tihedamalt asustatud, viinamarjakasvatuse, tekstiilitootmise ja muulakasvatusega tegelevates sisemaaprovintsides indiaanlased pärisorjastati (encomienda). Alates 18. sajandi algusest hakati sisse tooma suuremal hulgal neegerorje. 1778 kehtestati vabakaubandus Hispaaniaga. Vabadusvõitlus Majanduse pideva tõusuga (nahkade ja soolaliha ekspordi kasv) kasvas kreoolidest suurmaaomanike ja kaupmeeste vastupanu koloniaalreziimile. Suur Prantsuse revolutsioon ja Ameerika Ühendriikide Iseseisvussõda tõid liberaalsed ideed ka Ladina- Ameerikasse. Tekkis kolonialismivastane opositsioon (prantslaste vandenõu Buenos Aireses 1795).
ehitada Bermuuda saartele kolledz, ent tema plaan ei saanud piisavalt toetust. Olles saanud 43. aastaseks otsustas ta abielluda Anne Fosteriga, kes köitis Berkeleyt ,,tema vaimsete väärtuste ja tema stiihilise kiindumuse pärast raamatutesse". Neil sündis seitse last. 1728.aasta septembris üüris Berkeley koos oma naise ja mitme sõbraga laeva ja asus teele Rhode Islandi poole, kuhu jõuti 1729. aasta jaanuari lõpus. Sealne elu masendas teda, nähes neegerorje ja alkoholismi ja rõugete kätte surevad indiaanlasi, keda peeti ristimise jaoks ebavääriliseks. Raha kolledzi jaoks ei saabunud end Berkeley leidis oma esimese õpilase ja järelkäija-Samuel Johnsoni, tulevase Kuningliku kolledzi presidenti, mis oli aluseks Columbia ülikoolile. 1734. aasta mais pühitseti ta Cloyne peapiiskopiks, ta pöördus tagasi Iirimaale ja asus elama väikesesse Cloyne´i asulasse, kus viibis oma ülejaanud elu 18 aastat. 1744.aastal ilmus tema
vallutati Francisco Pizarro juhtimisel inkade riik Lõuna-Ameerika läänerannikul. Eurooplaste poolt vallutatud aladel Ameerikas seati sisse pärisorjuslik kord ning indiaanlaste traditsiooniline ühiskond ja kultuur hävitati. Kuna indiaanlased ei suutnud sageli taluda rasket orjatööd ning surid massiliselt Euroopast pärinevatesse haigustesse, hakati odavaks tööjõuks sisse tooma Aafrikast neegerorje. Orje hangiti peamiselt Aafrika suguharupealikelt ja kuningatelt, kes vahetasid sõjavange euroopalike kaupade, alkoholi ja tulirelvade vastu. Arvatavasti veeti kuni 19.saj keskpaigani kestnud orjakaubanduse käigus Aafrikast Ameerikasse 15 – 20 miljonit neegerorja. 2.4. Maadeavastuste mõju Euroopale: Maadeavastuste tulemusena avardus eurooplaste maailmapilt. Seni ainult Euroopa ja Vahemere põhja- ja idaranniku alade tundmisega piirdunud
maata,tööstuslik pööre,äritegevuse soov) põhj.Sektide üheks kogunemiskohaks kuj.Pennsylvania,puritaanide koloonia piirkondi hakati nim,Uus-Inglismaaks.Ingl. katoliiklased asuala nim.Marylandiks.Prantsuse hugenotid haarasid lõunapoolse ala,asuala nim.Carolinaks.Uut ühiskonda iseloomustab töökus ja ettevõtlikkus.Ümberasujate hulas oli ka inglise riigivõimude poolt väljasaadetuid.1619.a hakati ameerikasse sisse vedama Aafrikas neegerorje,tõõjõuna lõunaosas.Valgeid asukaid oli P-am 1775a üle 2,5 milj. Riigivõim ja omavalitsus. Koloonia anti kompanile või üksikomanikule.Kõrgeimvõim kuulus ikka Inglise kuningale.P-Am olid inimestekl kõik õigused vabadused,mis Inglismaal.Kolonistid siiski moodustasid omavalitsusi.Moodustusid seadusandlikud kogud 13 koloonias.Asumaade omavalits.arngut soodustas see,et paikneti kaugel ookeani taga.Mida enam asumaad edenesid,seda iseteadlikumaks muut.kolonistid.1765a
Kolmandik hukkus teel üle ookeani ning samuti saatsid riigid Ameerikasse kurikaelu ning petiseid, keda Euroopasse ei tahetud. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, aga kolonistide omavahelises sõdades jäid lõpuks peale inglased. 19. sajandi alguseks tõrjuti indiaanlased kaugele läände. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid, lõunas rajati suuri puuvilla- ja tubakaistandusi ning nende harimiseks hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 18. sajandi teisel poolel tekkisid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate vahel pingeid ning 1776. aastal võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mille järel puhkes iseseisvussõda ning võitsid ameeriklased. 12. Eurooplased mujal maailmas Tähtsad laevasõidud tegid maailma eurooplastele kättesaadavamaks. Orjakaubanduse tõttu viidi Aafrikasr 200 aasta jooksul minema üle 15 miljoni orja. Mõnesse kohta võeti maailmaavastusi
näiteks metodism, 1830.aastal rajati Ameerikas uus usulahk mormooni kirik. *Vaesed inimesed rändasid Ameerikasse lootuses leida tööd ja leiba, sama soovisid tööstusliku pöörde järel tööta jäänud käsitöölised. Töö oli ainus edasijõudmise võimalus. Ameerika ühiskonda iseloomustas tervikuna töökus ja ettevõtlikkus. *Inglise riigivõimud saatsid Ameerikasse kurjategijaid, 1619.aastast alates hakati Ameerikasse vedama neegerorje. Aja möödudes muutusid kõige tugevamaks Inglismaa asumaad Ameerikas. Asumaade edenedes soovisid kolonistid ise oma elu üle otsustada, mitte maksta Inglise kuningale makse ja arvestada tema reeglitega. Esialgu pakkusid põliselanikud valgetele sisserännanutele heatahtlikku inimlikku toetust. Kuid sisserändajaid tuli üha juurde ja nad hõivasid indiaanlaste elupaigad ja jahimaad. 7
sakslase Waldsemülleri ettepanekul 1507 · 1500 portugallane Cabral sõitis Indiasse · 1513 hispaanlane Balboa ületas Panama ja jõudis Vaikse Ookeanini · 1497 oli firenzelane Caboto inglise lipu all jõudnud põhja Ameerikasse · 1519-21 Magalhaes ja El Cano ümbermaailmareis · 1577-80 Franzis Drake teine ümbermaailmareis · 1519-21 Cortez vallutab Asteekide riigi · 1531-34 Bizarro vallutab Inkade riigi · 1510 a saabus Ameerikasse esimene partii neegerorje · maadeavastuste tulemused: o Eurooplase jaoks maailm avardus o Sai alguse Eurooplaste koloniaalpoliitika o Vastastiku erinevate taimedega-loomadega tutvumine (Euroopasse- kartul, tomat, mais, kakao, kohv, tubakas, kalkun. Ameerikasse- hobune) o Hakkas vähenema Vahemereäärsete liinade ja kasvama Atlandi äärsete linnade tähtsus o Tõi kaasa orjakaubanduse
Ainult Brasiilia kuulus portugaallastele. Ameerikas tekkisid järjest uued eurooplaste asundused ehk kolooniad. Ameerika põlisasukate indiaanlaste elu läks aga järjest raskemaks, sest konkistadoorid suhtusid põlisrahvasse ja nende kultuuri vaenulikult. Paljud külad hävitati ja inimesi aeti koertega taga. Eurooplasi huvitas ainult kuld ja indiaanlasi pandi orjadena tööle. Indiaanlaste arv hakkas aga vähenema ja seetõttu hakati tooma neegerorje Aafrikast. Neegrid aeti leva trümmi ja kes sõidu üle ookeani üle elas see pandi orjana tööle. Maadeavastused mõjutasid oliliselt Euroopa kaubandust. Nüüd hakati kaupu üha enam mööda ookeane kohale vedama. Seetõttu tõusid esile sadamalinnad nagu Sevilla ja Lissabon. Rikkad Itaalia kaubalinnad hakkasid oma tähtsust kaotama. Koloniaalvallutuste tulemusena tuli Ameerikast Euroopasse tohutuid rikkusi
suurt sidet. Inglise kolooniad tekkisid eelkõige rannikul, Prantsuse omad Suure Järvistu piirkonnas nad asustasid ka sisemaa suuremaid jõgesid (Mississipi) ning ka Kanada alad. Tekkisid põhja-, lõuna- ja keskkolooniad. Põhjas ja keskel toodeti eeskätt enda tarbeks ehk oli tegemist farmidega. Lõunas rajati istandusi, kus kasvatati puuvilla ja tubakat. Põhjas arenes ka tööstus nt laeva ehitus. Põhja-Ameerikasse veeti sisse ka tööjõuna neegerorje. Kujunes kolmikmarsuut Ameerika laevad suundusid laevadega Euroopasse, seal laaditi kaubad ning siirduti rämpskaubaga Aafrikasse ja selle eest osteti neegreid. Sealt Kariibi mere saartele, kus orje müüdi. 18. sajandiks oli Põhja-Ameerikasse tekkinud 13 Inglise kolooniat. 1775. aasta seisuga oli valgeid 2,5 miljonit. Inglise kuningas andis volikirjaga maa-ala mingile kaubakompaniile või üksikisikule -> see moodustas teatud maa-aladel koloonia
inkad isegi mitte teineteise olemasolust. Koos ristiusu levitamisega algas Ladina-Ameerika koloniaalne ekspluateerimine. Eurooplased rajasid suhkruroo-, kohvi- ja tubakaistandusi ning alustasid kulla ja hõbeda tootmist. Indiaanlaste massiline surevus haiguste, aga ka enesetappude tagajärjel tekitasid peagi tööjõupuuduse. Vältimaks indiaanlaste väljasuremist, algatas dominikaani preester Bartolomé de Las Casas (1474 1566) idee hakata tööjõuna Ameerikasse sisse tooma neegerorje Aafrikast. 1510. aastal algaski neegerorjade vedu üle Atlandi ookeani. Juba 16. saj. lõpuks ületas musta rassi kuuluv elanikkond Ameerikas valgete arvu. Juhtiv osa kaubanduses neegerorjadega kuulus Portugalile, kelle valduses olid Aafrika lääneranniku alad Kongo jõe suue, Senegambia ja Ginea. Kõige kiiremini hävis indiaani elanikkond Kariibi mere saartel. Seevastu Lõuna-Ameerika mandri lõunaosa Hispaania valdustes, tänapäeva Argentiina ja Paraguai alal, mis valdavalt kuulusid
annaabi.ee 
