estetismi, siis film kuulub oma üheselt mõistetava ja julma kujundikeelega pigem naturalistliku kunsti valdkonda. Meenuta naturalismi tunnuseid ja põhjenda selle mõiste kasutamist. Naturalismi tunnused:1) Inimeses on määravad bioloogilised mitte sotsiaalsed tegurid. Inimese käitumise määravad tegurid nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Dorian Gray filmis käitus Dorian vastavalt oma vajadustele, mõtlemata mida see kaasa toob. Naturalismis kirjeldati kiretult elu inetumat poolt ja inimese allakäiku. Kogu film oli minu meelest üsna kiretult kujutatud, oli küll palju alastust ja erinevaid vahekordi erinevate inimestega, aga selles kõiges ei olnud kirge. See jättis mulje, et nii peabki olema, mitte mingisuguseid sügavamaid tundeid ja Doriani suhtumine muutus filmi kestel pidevalt. Samuti ei olnud rezissööri jaoks probleem kujutada kõike väga realistlikult, alastistseenides ei jäänud midagi varjatuks ja selgelt oli näha
- Kujutati elu kõige mustemat poolt · Eelistati proosat ja sealt romaani ja novelli · Realismi klassikud: - Eduard Vilde ,,Külmale maale" - Anton Tsehhov - Lev Tolstoi - Honore de Balsak ,,Isa Goriot" - Charles Dickens - Emile Zola ,,Söe kaevurid", ,,Nana" · Emile Zola oli kõige kuulsam naturalismis ROMANTISM: 18. saj · 18. saj nimetatakse suurte tunnete sajandiks · Romantikud pöörasid pilgu minevikku · Olulised olid inimese tunded, mõtted, üllad teod · Tähtsaks peeti loodust · Tegevuspaigad ajaloolise taustaga, salapärased (nt: lossid) · Tegelased olid nii head kui halvad · Kesksed mõisted olid armastused ja usk · Eelistati luulet, kuid kirjutati ka romaane - Byron - Mihhail Lermontov (vene) - Sandor Petöfi
abil taasloodud minevikk.Proust"Kadunud aega otsimas".Filosoofiline ja ideoloogiline realism-Thomas Manu(1875-1955) "Tobias Mindesniehel"inimene võib küll loodusele kahju teha,kuid tihti hävitab loodus end ise.nt:maavärinad, orkaanid.Herman Hesse"Laulik"peategelane loobub kõigest oma unistuse nimel.Inntellektuaalne romaan-vaimset laadi.Sisaldab romantismi, filosoofialist romaani, intellektuaalset romaani.Naturalism-lisaks realismi tõetruudusele kirjeldatakse naturalismis kõike peensusteni.Modernism-1.Sündmust ei kirjutata ajalises järjekorras.2.Püütakse edasi anda aladeadvuse voogu(mis su mõtteid juhib)3.Antakse edasi inimese sisemaailma tundeid ja mõtteid.Futurism-Tekkis 20 saj. alguses. Algselt Itaalias ja levis kohe Venemaale.Futuristliku luule põhielementideks on hädaohu ja hulljulguse armastus,jultumus ja vastuhakk.Ülistati kiirust:möirgavaid autosid,mootoreid,lennukeid,elektrit,rahvahulki(erutasid:lärm,kiirus,töö).Futuristid
Sprache (koristaja räägib nagu koristaja) Mõjud: pr. Naturalismus (zola, Flaubert), Ibsen, Strindberg, Tolstoi, Dostojewski. Sellele vastandub impressionism Impressionismus (1890 1910) Ablehnung des Naturalismus, vastandus naturalismile. Mitte kõiges, aga idée poolest. Vermittlung von verschidedenen Aspekten der Denkwelt der Figuren. Üritab vahendada erinevate tegelaste, figuuride mõttemaailma erinevaid aspekte. Naturalismis kui oled koristaja, siis oledki see, kedagi ei huvita, mida sa mõtled. Peenemad nüansid lähevad kaduma. Impressionism uurib luubi all erinevaid aspekte. Man wollte durch einen momentanen Eindruck das Wesen einer Erscheinung ergreifen. Oluline on kogu mulje, aga see sisaldab ka erinevaid aspekte. Kui näed kedagi esimest korda, siis vaatad silmavärvi, riietust, juukseid, mis kujuhndab mulje. Mis mõnikord vale, aga ei pruugi. Seda teevad ka
ilmutustena; realistlik ja romantiline, maine ja nägemuslik. Rembrandti viimane suur töö on kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek" (1669). Seda peetakse kõige haaravamaks Rembrandti tööks üldse, vapustav oma halastamatus naturalismis, dramaatilises hingestatuses ja ilmekuses. Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna. Viljeles oforti (üle 300 lehe). Küpse perioodi ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni.Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Vermeeri kunstis on eriline rahu, suletus ja keskendatus. Omamoodi
Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Dostojevski Fjodor Dostojevski, 1821-1881, Venemaa. Pärit vaesunud põlisaadli perekonnast
muuseumis. Nende iseloomustavaks tegureiks on võimas ja suur vormikujundus, vaba ja laia pintslilöögiga maalimistehnika ning vabalt sädelevad ning värelevad värvid ehkki iga pildi loomisel on tarvitatud väga piiratud hulka toone. Esile kerkivaks on kollane ja pruun kõikvõimalikes varjundites. Maalija luigelauluks sai 1669. aastal valmistatud kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek". See on vapustav varjamatus naturalismis, dramaatilisuses ja ilmekuses. Kunstnik on rõhutanud kõikeandestavat armastust kannatava ja alandatud inimese vastu- idee, mida Rembrandt on kaasas kandnud läbi elu, leiab siin kõrgeima, täiusliku väljenduse. Just sel maalil on võimalik näha Rembrandti maalimis tehnika kogu mitmekülgset oskustepagasit, mille ta pika loometee jooksul oli välja töötanud. Kurnatud ja haige, närudes kaltsudes , varanduse tuulde lasknud ja sõpradest hüljatud,
,,Perekonna portreed". Neid iseloomustab suur ja võimas vormikujundus, laia ja vaba pintslilöögiga maalimistehnika ning vabalt sädelevad ja säravad värvid, kuigi iga pildi loomisel on tarvitatud väga piiratud hulka toone. Domineerivaks on kollane ja pruun kõikvõimalikes variantides. Rembrandti luigelauluks sai 1669. aastal valminud kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek" (vt. LISAD). See on vapustav varjamatus naturalismis, dramaatilisuses ja ilmekuses. Kunstnik on väljendanud kõikeandestavat armastust kannatava ja alandatud inimese vastu idee, mida Rembrandt oli kandnud läbi elu, leiab siin kõrgeima, täiusliku väljenduse (Raud 2005: 74). 1668. aasta 10. veebruaril toimus üks õnnelikumaid sündmusi Rembrandti elus. Titus abiellus Magdalena van Looga, kes peagi rasestus. Rembrandti rõõm muutus aga sügavaks valuks kõigest paar kuud hiljem, kui Titus katku suri
Naturalistlik- realistliku meetodiga rööbiti jõudis küpsuseni sümbolism ja impressionism. Sel ajal kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused, samas tekkis uusi loovvaime, kelle teoseid ei osatud kuskile liigitada. Tegu oli olulise arenguga kirjanduses. Järjest enam hüljati pinnapealne skemaatilisus ühiskonna ja inimese kujutamisel. Esindajad siis Ibsen, Strindberg. Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Estetism Niisugune elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab
Poeedid nagu Mallarmé, rõhutasid oma loomingu kunstlikkust ja esteetilisi omadusi ning püüdsid matkida kunstnikke ornamente ja dekoratiivsust keerulise keele ja ebaharilike sõnade kasutamisega. NATURALISM 19. saj. II poole kirjandusvool. Realismi äärmuslik suund. Taotles elukujutluse täpsust ja erapooletust. Voolu tekkimine on seotud loodusteaduste arenguga ja positivistliku filosoofiaga. Naturalismi põhilisi viljelejaid oli Zola (,,Maa"). Naturalismis ei süüdistata ühtegi ühiskonnaklassi. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. FUTURISM Varaseim vool 20. sajandi modernistlike voolude hulgas. Sai alguse Itaaliast. Võideldakse vana ja traditsioonilise vastu. Püüti leida väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu kujutamises. Tunnused: *kiirus, mille mõjul kujundatakse ümber maailma *hädaoht, hulljulgus, armastus, jultumus, vastuhakk
Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Dostojevski Fjodor Dostojevski, 1821-1881, Venemaa. Pärit vaesunud põlisaadli perekonnast
Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac.Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism.Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu
üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881)
Teeb nii, nagu tunneb. Avamäng 3 lõiku: 1. Viimase vaatuse härjavõitlus 2. Toreadoori ...mäng 3. ,,Habaneera" Carmen tantsib ja filosofeerib lauldes, võrdleb armastust linnuga, kes pole kerge kinni püüda ega ka kinni hoida ja kelle vaba lendu ei piira ükski seadus. Verism Verism on Itaalias 1870ndatel tekkinud kirjandus- ja kunstivool. 1890ndatel aastatel tungis verism ka Itaalia ooperisse. Verismi juures on prantsuse naturalismis. Naturalistid vahendasid elu väga täpselt, kaldusid kujutama elu mustemat poolt. Verismi esindajad muusikas: Itaalia heliloojad · Pietro Mascagni (1863-1945) ,,Talupoja au" esietendus 1890 Roomas, see ooper tegi ta üleöö kuulsaks. Ooper ühes vaatuses. Intermezzo instrumentaalne vahemäng vaatuste vahel. · Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) temal samuti 1 ooper (,,Pajatsid"), kahevaatuseline, veidi pikem. Pajats kloun.
kogumikule ,,Eesti imede ilmast". Enamasti on Viiralt oma tolleaegsetes illustratsioonides- tusijoonistustes kasutanud kas diagonaalselt või horisontaalselt viirutavat laadi, mis andis neile teostusliku ühtsuse, tuletas mõnevõrra meelde gravüüri ning oli 1920.aastate kehvi trükiolusid arvestades suhtelist hästi reprodutseeritav. 1 Verism (it k vero tõeline, õige) on Itaalias XIX sajandi lõpul esile kerkinud suund kirjanduses, kunstis ja muusikas, mille juured olid prantsuse naturalismis 2 Otto Dix (1891 1969) oli saksa maalikunstnik ja graafik, ekspressionist. 5 Illustratsioonid moodustasid lõviosa Eduard Viiralti väljapanekust ,,Pallase" lõpetajate näitusel 1924.aasta kevadel. Sel näitusel oli Viiraltil väljas 113 teost graafikat ja skulptuure. Tema küpsus kunstnikuna oli niivõrd ilmne, et tal ei tarvitsenud õiendada eksameid teoreetilistes ainetes
7. Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism - ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle BALZAC (1799-1850)
Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". 1. Iseloomusta Stendhali, Balzaci, Flauberti ning nende peateoste põhiprobleeme. 1783-1842, Prantsusmaa. Stendhal oli esimene autor, kes romaanides viljeles realismi. Tema looming saavutas populaaruse alles pärast autori surma. Pärit jõukas perest
psühholoogilise kujutlusviisi poole. 1902-1908 ilmus tema ajalooline kolmeosaline triloogia: ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". Oma triloogiaga loob tsüklilisuse romaanis. Ühte suurt ideed analüüsitakse erinevast küljest erinevates tsükliosades. Realistliku ajaloo kujutamise tunnus: valib oma teemaks lähimineviku, nt 50 aasta tagused sündmused (romantilises käsitluses valiti teemaks varasem ajalugu, nt 13. sajand). Naturalismis on tähtsal kohal ka sotsiaalsed probleemid need seostuvad riigis valitseva süsteemiga, vägivallaga. Ajalooromaani kasutati ka olevikulise olukorra kritiseerimiseks mineviku kaudu. Probleemid on üldjuhul olevikus samad, mis minevikus (vaesus, nälg, riigikord). Kriitiline realism tõi probleemid esile ning üritas osutada ka põhjustele. Ajaloo ja fiktsiooni vaheline suhe pole romantismiga võrreldes muutunud väljamõeldud lugu ajaloo taustal eksisteerib edasi
kujutamine, üldistamine. Peamine zanr on romaan. (Stendal, Balzac, Dickens) Kriitiline realism - Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism - Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest koosnev(e ka iseseisvatest romaanidest koosnev)
inimese tahe. Kõik need naturalistlikud kaklusstseenid olid tegelikud trikid, atraktsioonid. Niisiis võetakse romaan ja melodramaatiline käsitlus. Teatri soov imeb endasse naturalistliku romaani. Zola ei inseneerinud oma romaane ise, tahtis säilitada õiguse võtta sõna pärast lavastuse lavale tulekut. Lõppudelõpuks naturalistlik teooria oli kitsas vaatas kitsalt inimesela. Kõike ei saa pärilikkusega ka seletada. Teater taipas, et naturalismis on iva, mis võib köita publiku tähelepanu midagi kommertslikku. Teater tõttas seda ära kasutama. Tegi seda nii nagu tema aru sai. Lõpuks jäi ikkagi Zola lavale alla. Ta oli avanud tee Andre Antoine'le rezissöörile, kes suutis naturalismile anda uue teatri Theatre Libre. Vastukaaluks naturalismile tekib sümbolism. Naturalistid nägid kõike kainelt, sümbolistid üritasid reaalsust muuta, tõsta tegelikkust kõrgemale tasandile. Anda maailmale tagasi müstika, et
Romantiline kangelane on teistest erinev, tundeküllane, tihtipeale armunud, võitleb oma ideaalide nimel. Romantism väärtustas ka rahvaloomingut. REALISM: tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. EKSPRESSIONISM: SÜMBOLISM: NATURALISM: Naturalismis muutub keskkonnas mõiste. Naturalistide teostes amandab sotsiaalne keskkond pigem bioloogilise elukeskkonna jooned, see mõjutab tegelasi kasvatuse ja ühiskonna valitsevate seaduste kaudu. Naturalismi kirjanduses naaseb inimene loodusesse, taas näakse temas looduse orgaanilist osa. Termini naturalism pakkus välja E.Zola, tema määratles ka uue esteetika olemuse. Kirjanik-naturalist õpib oma objekti tundma dokumendite järgi, jälgib hoolikalt seda, mida kavatseb kirjeldada
Luts (jutustus "Soo), kes alustas ja lõpetas realistina. Asjaolu, et uusromantikast olid ajutiselt haaratud tuntud realistid nagu Luts ja Tammsaare, tõendab uusromantismi valitsevat osa selle perioodi kirjanduses. Iseloomulikud on lühizanrid- novell, laast e miniatuur (Tuglas "Liivakell"). 1920ndate teisel poolel vooluline mitmekesisus taandus. Realismi uus tulek koos romaani osatähtsuse kasvuga. Esimesena Tammsaare "Kõrboja peremees" (1922), hiljem "Tõde ja õigus". Ka Mait Metsanurk. Naturalismis August Jakobson "Vaeste patuste alev"- agulielu viletsus ja piiratus. Luts oma jutustustega "Andrese elukäik", "Tagahoovis, "Vaikne nurgake"- 1930. proosa kaks tippteost. Lisaks veel mälestusraamatud ja följetonid. Mälestusliku koega teostest kerkib esile Tuglase "Väike Illimar". Tõusis esile psühholoogiline romaan- Reed Morn, Leo Anvelt, Aadu Hint, Johannes Semper "Armukadedus"- armastuse ja armukadeduse vaheline pingeline võitlus peategelase sisemaailmas
Kõik need naturalistlikud kaklusstseenid olid tegelikud trikid, atraktsioonid. Niisiis võetakse romaan ja melodramaatiline käsitlus. Teatri soov imeb endasse naturalistliku romaani. Zola ei inseneerinud oma romaane ise, tahtis säilitada õiguse võtta sõna pärast lavastuse lavale tulekut. Lõppudelõpuks naturalistlik teooria oli kitsas vaatas kitsalt inimesele. Kõike ei saa pärilikkusega ka seletada. Teater taipas, et naturalismis on iva, mis võib köita publiku tähelepanu midagi kommertslikku. Teater tõttas seda ära kasutama. Tegi seda nii nagu tema aru sai. Lõpuks jäi ikkagi Zola lavale alla. Ta oli avanud tee Andre Antoine'le rezissöörile, kes suutis naturalismile anda uue teatri stampidest vaba (lavastajateatri teema, sellest üle ei lähe). Vastukaaluks naturalismile tekib sümbolism. Naturalistid nägid kõike kainelt, sümbolistid
Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süžee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost “Maa”. Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism. Honore de Balzac, 1799-1855. Sündis Kesk-Prantsusmaal. Isa talupoja perest. Vahepeal riigiametis ja linnapea abi
annaabi.ee 
