õigusnormi struktuur (0)

1. ÕIGUSNORMI STRUKTUUR JA LIIGID 1. Õigusnormile eristatakse kolme osa: ● hüpotees ● dispositsioon ● sanktsioon Hüpotees  on kui  eluliste  asjaolude   kirjeldus  subjekti   ja  aja  kohta.  Hüpoteesi  olemasolul näitab  dispositsioon,   kuidas   peab   subjekt   käituma.   Kui   dispositsiooni   nõudeid   hüpoteesi tingimuste kohaselt eiratakse, rakendatakse riiklik mõjutusvahend ehk sanktsioon. 1.2 Täielik õigusnorm koosneb kahest komponendist: ● Faktiline koosseis (T) ● Õiguslik tagajärg (R)  Faktiline koosseis on eeldus, kuid eeldusele järgneb õiguslik tagajärg. Kui toimub T, siis järgneb R 1.3  Õiguslike tagajärgede struktuurid lihtne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra T1 -> R Keeruline õiguslik tagajärg  - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või  mitu riikliku sunni liiki või määra (T1 ja T2 ja Tn -> R) Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumiste saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest  (T1 või T2 või T3 -> R)


1.4  Juriidiline fakt ● õigustmoodustav      -   kutsub   esile   subjektiivsete   õiguste   ja   juriidiliste   kohustuste tekkimise konkreetsetel õiguse subjektidel. ● õigustmuutev     -   muudab   juba   olemasolevaid   subjektiivseid   õigusi   või   juriidilisi kohustusi. ● õigustlõpetav     - õigustlõpetavad juriidilised faktid kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja kohustuste toime lõppemise.  ● tegu ja sündmus     -  ○ SÜNDMUS    : selline juriidiline fakt, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest. Sündmus on ka surm.  ○ TEGU    : juriidiline fakt, mis on sõltuvuses subjektide teadvusest ja tahtest. 1.5  Õigusnormide liigid    1.5.1 mittetäielikud spetsialiseeritud õigusnormid Spetsialiseeritud   õigusnormides   sisalduvad   ettekirjutused   kindlustavad   regulatiivsete   ja õigustkaitsvate (s.o täielike) õigusnormide toime. kitsendav   õigusnorm   -  seaduse   täpsustamine   ning   faktiliste   asjaolude   kehtestamine,   mis välistab teisi elulisi asjaolusid seletav   õigusnorm  -   määratlevad   faktilist   koosseisu   ning   selgitavad   seaduse   ülesannet, õigusnormi tagajärge või faktilise koosseisu elementi viitav õigusnorm - viitab mõnele teisele seadusele, selle faktilisele koosseisule või elemendile või õiguslikule tagajärjele, et vältida liigset kordamist    1.5.2  Õigusnormide eesmärgipärane liigitamine (täielikud õigusnormid) regulatiivne õigusnorm (õigust kehtestav õigusnorm) - suunatud pigem ühiskondlike suhete reguleerimisele ning pole suunatud karistuse kohaldamisele ehk kehtestavad õiguslikust elust


osalejate jaoks juriidilised kohustused kaitsev   õigusnorm  -   suunatud   riiklike   kaitsevahendite   kasutamisele   ning   on   suunatud juriidilise vastutuse kehtestamisele toimepandud õigusrikkumise eest


2. ÕIGUSNORMI STRUKTUURI ANALÜÜS KarS § 201.  Omastamine   (1) Valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.  (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:  1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise;  2) suures ulatuses;  3) ametiisiku poolt või  4) grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. [RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]  Analüüs: Valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või   kolmanda   isiku   kasuks   pööramise   eest     –   karistatakse   rahalise   karistuse   või   kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise   suures ulatuses ametiisiku poolt või grupi või kuritegeliku ühenduse poolt   – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Hüpoteesiks saame lugeda “valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest” . Sanktsiooniks saame lugeda rahalist karistust või vangistust. Tegu on alternatiivse õigusliku tagajärjega. Antud paragrahvis   on   välja   toodud   üks   võimaliku   või   vajaliku   käitumise   toimepanek   mitmest võimalikust  variandist. Kehtestada saab ühe riikliku  sunni liigi või määra  mitmest. Kuna võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest  on sõltuvuses subjektide   teadvusest   ja   tahtest,   liigitame   selle   teo   alla.   Seaduses   määratletakse   faktilist


koosseisu   ning   seletatakse   õigusnormi   tagajärge,   saame   liigitada   paragrahvi   seletava õigusnormi   alla.   Eesmärgipäraselt   liigitame   paragrahvi   kaitsva   õigusnormi   alla,   sest paragrahv on suunatud juriidilise vastutuse kehtestamisele. PKS § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine (1) Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust  ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.   (2) Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid  abinõusid.  Vajaduse korral  alustab  kohus lapse  suhtes eestkostja  määramise menetluse. Analüüs: Vanemad   teostavad   lapse   suhtes   ühist   hooldusõigust   ja   täidavad   hoolduskohustust   omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui   vanematel   ei   ole   võimalik   hooldusõigust   teostada,   rakendab   kohus   lapse   huvides asjakohaseid  abinõusid.  Vajaduse korral  alustab  kohus lapse  suhtes eestkostja  määramise menetluse. Hüpoteesiks saame lugeda “Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles”. Dispositsioon on siinjuhul lapse igakülgse heaolu   meelespidamine.   Sanktsiooniks   saame   lugeda   eestkostja   määramise   menetlust   ja kohtupoolset asjakohaste abinõude rakendamist. Kuna seadustik näeb ette mitut riikliku sunni liiki või määra, saame liigitada selle keeruliseks õiguslikuks tagajärjeks. Lapsevanemad on vastavalt  § 118 lg 1 väljatoodule kohustatud täitma omal vastutusel ja üksmeelel lapse suhtes ühist hooldusõigust. Juriidiliste kohustuste tekkimine konkreetsetel õigussubjektidel viitab õigustmoodustavale juriidilisele faktile. Faktilise koosseisu ja tagajärje kehtestamise alusel liigitame   paragrahvi   seletava   õigusnormi   alla.   Vanemad   teostavad   lapse   suhtes   ühist hoolduskohustust,   samuti   tekib   ühine   hooldusõigus.   Hooldusõiguse   mittetäitmisel   ei kehtestata karistust, vaid abinõusid, seetõttu määrame paragrahvi kohustavaks regulatiivseks õigusnormiks.


PKS § 15.  Abieluline kooselu ning abikaasade õigused ja kohustused 1)   Abiellumisega   alustavad   mees   ja   naine   abielulist   kooselu,   mis   kohustab   neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu  ja perekonna vajaduste rahuldamise , pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.   (2) Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt . Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal   viisil   kasutama   oma   võimalusi   perekonna   ülalpidamiseks   vajalike   vahendite hankimiseks. Analüüs: Käesoleva perekonnaseaduse paragrahvi lõikudes on hüpoteesi koosseisu kuuluvad elulised asjaolud,   mis   kirjeldavad,   et   abikaasad   korraldava   ühiselt   oma   abielulise   kooselu     ja perekonna vajaduste rahuldamise. Samuti osalevad abikaasad ühiselt koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Nende eluliste asjaolude saabumisel toimub ka dispostisioon, mis kirjeldab olukorda, kus abikaasad peavad silmas pidama teineteise ja laste heaolu ning vastutades üksteise ees abieluga  seotud kohustuste täitmise eest. Tegemist on keerulise faktilise koosseisuga, kuna toimub hüpoteesis kirjeldatud mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine. Antud paragrahvis ei toimu riikliku sunni liigi rakendamist,   vaid   õiguslikus   elus   osalejatel   ehk   antud   kontekstis   abikaasadel,   tekivad juriidilised   õigused   ja   kohustused   teineteise   vastu   ja   tegemist   on   seetõttu   regulatiivse õigusnormiga. Seletav õigusnorm kirjeldab abikaasade võrdseid õigusi ja kohustusi. Samuti antakse   ülevaade   abielu   toimimisest   ja   ühise   majapidamise   eest   vastutamist. Õigustmoodustav juriidiline fakt kutsub esile subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise õiguse subjektidele. Antud kontekstis on selleks õiguslikus elus osalevad abikaasad ning nende kohustused ja õigused nii üksteise kui ka  laste ees, hoides samal ajal toimimas ka majapidamist leides selleks parimad viisid perekonna ülalpidamiseks.


KarS § 128.  Raseduse katkestamise lubamine Oma raseduse katkestada lubamise eest isiku poolt, kellel ei olnud seadusest tulenevat õigust rasedust katkestada,  või oma raseduse hilinenult katkestada lubamise eest   – karistatakse rahalise karistusega. Analüüs: Antud     karistusseadustiku   paragrahv   kirjeldab   ja   reguleerib   õigusvastase   raseduse katkestamise   vorme   ja   õigusliku   tagajärje   saabumist.   Elulised   asjaolud,   mis   kirjeldavad hüpoteesis   toimuvat   olukorda   saabuvad   juhul,   kui   isik   sooritab   õigusvastase   raseduse katkestamise, milleks tal õigust ei ole, või tehes seda hilinenult. Pärast seda toimub riikliku sunni liigi määramine isikule, kes on tegutsenud õigusvastaselt, sanktsioneerides teda rahalise karistusega.   Hüpoteesis   kirjeldatud   elulised   asjaolud   liigituvad   alternatiivse   faktilise koosseisu   alla,   kuna   õigusliku   tagajärje   saabumiseks   piisab   ainult   ühe   elulise   asjaolu esinemisest mitmest. Seletav õigusnorm kirjeldab antud paragrahvi õigusrikkumise liike ja annab ka vastava õigusliku tagajärje kirjelduse. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni   liigi   ja   määra   toimepandud   õigusrikkumise   eest.   Tehtav   teguviis   on   õigusvastane, liigitudes õigussuhte kontekstis juriidilise fakti teo hulka.  KarS § 123.  Ohtu asetamine  (1) Teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse  või kuni kolmeaastase vangistusega.  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.  Analüüs: Karistusseadustiku antud paragrahv kirjeldab teise isku ohtu asetsemise elulisi asjaolusid ja õiguslike tagajärgede saabumist.  Antud õigusnormi hüpotees kirjeldab alternatiivse faktilise koosseisu elulisi asjaolusid. Konkreetne olukord, mis kirjeldab teise inimese eluohtlikku või


tema   tervist   raskelt   kahjustada   võivasse   olukorda   asetsemise   ja   jätmise   eest.   Õigusliku tagajärje   saabumiseks   piisab   vaid   ühe   elulise   asjaolu   esinemisest.   Füüsilist   isikut sanktsioneerib riik rahalise karistusega, või kuni kolmeaastase vangistusega. Kui aga selle on toime pannud juriidiline isik näeb riikliku sunni liigi ja määra toime pannud õigusrikkumise eest rahalise karistuse. Neid olukordasid kirjeldades liigitub antud õigusnorm õigustkaitsva liigi alla. Antud paragrahv on seletav õigusnorm, kuna kirjeldatakse õigusrikkumise vormi erinevaid liike. Riigi ning füüsilise- ja juriidilise isiku vahel tekib õigussuhe, mis liigitub õigusvastase teo viisi alla.  PKS § 30.  Vara valitsemine ühe abikaasa poolt (1) Kui ühisvara valitsemise õigus on käesoleva seaduse § 28 lõike 2  kohaselt antud ühele abikaasale, on temal õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada, arvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja abieluvaralepingus ettenähtud piiranguid. Ühisvara üksi valitsev abikaasa peab ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel. (2) Vara valitsev abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada   või kohustuda käsutama perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte  Analüüs: Antud   õigusnormi   esimeses   paragrahvis   tekib   hüpotees   olukorras,   mis   kirjeldab   eluliste asjaolude ilmnemist situatsioonis, kus ühel abikaasal on õigus vallata ja käsutada ühisvara hulka   kuuluvat   eset,   arvestades   teise   abikaasa   kasuks   seaduses   ja   abieluvaralepingus ettenähtuid piiranguid. Õigusliku tagajärje saabudes peab ühisvaraga seotud õigusvaidlusi ta enda nimel. Antud lõik on viitav mittetäielik spetsialiseeritud õigusnorm, sest see viitab sama seaduse   teisele   paragrahvile.   Samuti   liigitub   see   regulatiivse   õigusnormi   liigi   alla,   sest õiguslikust   elust   osalejate   jaoks   tekivad   juriidilised   õigused,   milleks   on   õigus   vallata   ja käsutada ühisvara hulka kuuluvat eset. Juriidilised kohustused aga olukorras, kus abielu üks pool   peab   arvestama   teise   abikaasa   kasuks   seaduses   ja   abieluvaralepingus   ettenähtuid piiranguid. Abikaasadel tekib õigussuhe õigustmoodustavas juridilises faktis.


Teine  lõik  kirjeldab   elulisi   asjaolusid,   mida   võib  vara  valitsev   abikaasa   teha  ainult   teise abikaasa   nõusolekul.   Tegemist   on   alternatiivsete   eluliste   asjaoludega,   mille   puhul   piisab ainult ühe elulise asjaolu esinemisest, et saabuks õiguslik tagajärg.  KarS § 115.  Provotseeritud tapmine Tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Analüüs: Käesolev   karistusseadustiku   paragrahv   kirjeldab   provotseeritud   tapmise   elulisi   asjaolusid ning õiguslike tagajärgede saabumist. Hüpotees, mis kirjeldab ühtlasi ka elulisi asjaolusid alternatiivses faktilises koosseisus. Seda põhjusel, et õigusliku tagajärje saabumiseks piisab, vaid ühe elulise asjaolu esinemisest kahest. Antud kontekstis siis provotseeritud tapmine, mis on toime pandud tugevas hingelises erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või teine alteratiivne eluline asjaolu, mis kirjeldab tapja või tema lähedase isiku solvamist. Riik näeb ette sunni liigi määramist toimepandud teo eest, karistades süüalust ühe- kuni   viieaastase   vangistusega,   see   liigitub   ühtlasi   sanktsiooni   koosseisu   ja   kirjeldab õigustkaitsvat   normi   liiki.   Seletav   spetsialiseeritud   õigusnorm   kirjeldab   õigusnormi   liigi riikkumise   erinevaid   vorme.   Riigi   ja   füüsilise   isiku   vahel   tekib   õigussuhe,   mis   on õigusvastane ja liigitub juriidilises fakti koosseisu teo konteksti.  KarS § 35.  Piiratud süüdivus Kui   isiku   võime   oma   teo   keelatusest   aru   saada     või   oma   käitumist   vastavalt   sellele arusaamisele juhtida   on käesoleva seadustiku §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut . Analüüs: Käesolev karistusseadustiku paragrahv kirjeldab elulisi asjaolusid, milles isik ei ole täielikult võimeline oma tegude eest vastutama. Hüpotees kirjeldab ühtlasi ka alternatiivset faktilist koosseisu. Juriidiline fakt on see, et isik on toime pannud kuriteo, mis on seotud subjekti


sõltuvusest ja tahtest, isegi, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt   sellele   arusaamisele   juhtida   on   piiratud.   Kuriteo   sanktsioonidele   on   viidatud   - sanktsioonid on välja toodud ning sätestatud §-s 34 ja   §-s 60, mistõttu antud paragrahvis sanktsioone   ei   leidu.   Sanktsioonide   kehtestamine   subjektile   ehk   juriidilise   vastutuse kehtestamine toimepandud õigusrikkumise eest viitab õigustkaitsvale normile. KarS § 113.  Tapmine  (1) Teise inimese tapmise eest  – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega   (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –  karistatakse rahalise karistusega. Analüüs: Käesolev karistusseadustiku paragrahv selgitab tapmise  elulist asjaolu ja sellele  järgnevat õiguslikku   tagajärge   nii   füüsilisele   isikule   kui   ka   juriidilisele   isikule.   Tegemist   on   lihtsa faktilise   koosseisuga,   kuna   faktiline   koosseis   koosneb   ühest   elulisest   asjaolust.   Sellele järgnev on õiguslik tagajärg, mille puhul rakendab riik sunni liigi määra, sanktsioneerides füüsilist isikut kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Paragrahvi teine lõik kirjeldab sama tegu juriidilise isiku puhul, kuid sellel korral on riikliku sunni liik rahaline karistus. Tegemist on õigustakitsva normiga, milles riik rakendab sunni liigi nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule   tapmise   eest.   Antud   paragrahvi   esimene   ja   teine   lõik   on   seletav   spetsialiseeritud õigusnorm, kuna seletab tapmise liigitust ja sellele järgnevat sunni liiki. Riigi ning füüsilise isiku vahel tekib õigussuhe, mis kuulub õigusvastase teo alla.  PKS § 22.  Tarbevara jagamine lahuselu korral 1)  Kui  abikaasad  elavad  lahus,   ei  või   abikaasa   välja   nõuda  temale   kuuluvaid   perekonna huvides   kasutatud   esemeid   juhul,   kui   teine   abikaasa   vajab   esemeid   oma   eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasi kasutamiseks õigustatud huvi.    (2)   Perekonna   eluaseme   tavalise   sisustuse   esemed,   mis   kuuluvad   abikaasadele   ühiselt,


jagatakse nende vahel õigluse põhimõttest lähtudes.    (3)   Kui   abikaasad   ei   jõua   vara   jagamisel   kokkuleppele,   otsustab   asja   kohus   hagita menetluses. Kohus võib kindlaks määrata esemete kasutamise eest makstava mõistliku tasu. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta esemete omandiõigust, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Analüüs: Käesolevas Perekonnaseaduse paragrahvis kitsendatakse tarbevara jagamist lahuselu korral. Hüpotees   kirjeldab   erinevaid   elulisi   asjaolusid,   milles   ühel   abikaasadest   on   vajadus   või õigustatud huvi esemetele, samas ühise varana loetavad esemed jagatakse omavahel õigluse põhimõttest lähtuvalt. Kui abikaasad ei jõua vara jagamises kokkuleppele, kehtestab kohus menetluse ning esemetele mõistliku tasu ehk tegu on lihtsa õigusliku tagajärjega. Mitu elulist asjaolu   moodustavad   selles   paragrahvis   keerulise   faktilise   koosseisu.   Sanktsioon   pole suunatud   karistuse   kohaldamisele   ning  subjektidel   tekivad   kohustused  -   need   on  omased tunnused regulatiivsele õigusnormile. Antud elulised asjaolud on seotud subjekti sõltuvusest ja tahtest, seetõttu on see tegu kui juriidiline fakt. PKS § 182.  Eestkostja kohustus hoolitseda lapse isiku eest  (1) Kui laps kasvab eestkostja juures, kohaldatakse eestkostja õigusele ja kohustusele lapse isiku eest hoolitseda käesoleva seaduse 10. peatüki 2. jao sätteid.  (2) Kui eestkostja peab eestkostetavat ülal, olemata selleks kohustatud, lähevad eestkostjale tema poolt antud ülalpidamise ulatuses üle nõuded eestkostetava ülalpidamiseks kohustatud isikute vastu . Analüüs: Käesoleva   perekonnaseaduse   paragrahvi   elulised   asjaolud   avalduvad   sama   seaduse 10.peatüki 2. jao sätetes. Need elulised asjaolud avalduvad keerulise faktilise  koosseisus, kuna tegemist on mitme erineva elulise asjaolu üheaegne esinemine ja nende kohaldamine. Kõne   all   olev   paragrahv   on   regulatiivne   õigusnorm,   kuna   puudub   riiklik   sund   ja   määr. Tegemist ei ole õigustrikkuva õigusnormiga, vaid kirjeldab juriidilisi kohustusi ja õigusi, mis tekivad õiguslikust elust osalejate jaoks. Antud juhul siis eestkostja õigused ja kohustuse lapse isiku eest hoolitseda käesoleva seaduse 10.peatüki 2.jao sätetele, liigitades selle viitava,


spetsialiseeritud õigusnormi alla. Paragrahvi teine lõik kirjeldab õigusliku tagajärje saabumist dispositsiooni kujul, vastavas situatsioonis kui eestkostja võtab vabatahtlikult üle kohustused olenemata selleks kohustatud, lähevad sellegipoolest ülalpidamise nõuded üle eestkostetava ülalpidamiseks kohustatud isikute vastu. Eestkostetava ja eestkostja vahel tekib õigussuhe, mida   saab nimetada   juriidiliseks   faktiks.  Antud  kontekstis  liigitub   konkreetne  situatsioon õigusmoodustavaks juriidiliseks faktiks. Seda põhjusel, et tekivad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused õiguse subjektil, antud juhul on tegemist eestkostjaga, kuna temal on õigused ja kohustused hoolitseda lapse isiku eest käesoleva sätete alusel. KarS § 119.  Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest  (1) Raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest  – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega    (2)   Sama   teo   eest,   kui   sellega   on   tekitatud   raske   tervisekahjustus   kahele   või   enamale inimesele,   – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega . [RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]   (3) Käesoleva  paragrahvi  lõikes  1 või 2 sätestatud  teo  eest, kui selle  on toime  pannud juriidiline isik,  – karistatakse rahalise karistusega  Analüüs: Käesolevas   Karistusseadustiku   paragrahvis   selgitatakse   tervisekahjustuse   tekitamisest ettevaatamatuse korral. Elulised asjaolud antud kontekstis on tervisekahjustuse  tekitamine ettevaatamatusest   ühele   või   mitmele   subjektile   nii   inimese   kui   ka   juriidilise   isiku   poolt. Õigusrikkumise   korral   kehtestatakse   üks   sanktsioon   mitmest,   mis   on   omane   alternatiivse õigusliku tagajärjele. Antud elulised asjaolud on sõltuvad subjekti teadvusest ja tahtest, mis on tegu kui juriidiline fakt. Kordamise vältimiseks viidatakse käesolevale paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tegudele. Antud paragrahvis kehtestatakse juriidiline vastutus toimepandud õigusrikkumise eest, mistõttu on tegu õigustkaitsva normiga.


KarS § 148.  Laibarüvetamine   (1)   Inimese   laiba   tükeldamise,   matmata   jätmise     või   muu   üldtunnustatud   tavadele mittevastava kohtlemise või laiba varguse eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega .  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega . Analüüs: Käesolevas Karistusseadustiku paragrahvis selgitatakse laibarüvetamise õiguslikke tagajärgi. Selgitatakse faktilist koosseisu ning kehtestatavat sanktsiooni ehk tagajärg. Eluliste asjaolude toimumisel   kehtestab   riik   rahalise   karistuse   või   vanglakaristusega   -   ühe   sanktsiooni kohaldamine mitmest ning ühe vajaliku käitumise saabumine mitmest viitab alternatiivsele õiguslikule tagajärjele. Antud subjekti tegu on sõltuvuses tema tahtest ja teadvusest, mis on tegu kui juriidiline fakt. Tegude eest, mis paragrahvis on sätestatud, kehtestatakse juriidiline vastutus, mis viitab õigustkaitsvale normile.  KarS § 264.  Looma julm kohtlemine  (1) Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest:  1) [kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]  2) avalikus kohas või   3) julmal viisil  – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega .  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,– karistatakse rahalise karistusega  Analüüs:


Antud karistusseadustiku paragrahv kirjeldab elulise asjaoluna looma suhtes lubamatu teo toimepanemist  avalikus  kohas või  julmal  viisil,  kuuludes  hüpotees konteksti  ja  liigitudes samal ajal alternatiivsesse faktilisse koosseisu. Käesolevas paragrahvis kohaldatakse riikliku sunni  liike   rahalise   karistuse  või  kuni   üheaastase   vangistuse  näol,   mis  omakorda   kuulub samuti alternatiivse faktilisse koosseisu ja selle tagjärjel rakendatavasse ‘iguslikku tagajärge. Paragrahv liigitub  õigustkaitsva  õigusnormi alla,  kuna nähakse ette riikliku  sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest subjekti poolt, milleks on antud juhul looma julm kohtlemine ja sellega kaasnevad elulised asjaolud. Riigi ning füüsilise- ja juriidilise   isiku vahel tekib õigussuhe, mis kvalifikatseerub juriidilise fakti koosseisu. See kuulub omakorda teo   alla,   mis   on   õigusvastane,   situatsioonis   kus   õiguse   subjektid   ei   vii   oma   käitumist vastavusse õiguse ettekirjutustega.  PKS § 195.  Eestkoste lõppemine  (1) Eestkoste lõpeb:   1) eestkostetava surmaga;   2) vanema hooldusõiguse taastumisega;   3) eestkostetava lapsendamisega;   4) eestkostetava täisealiseks saamisega.    (2)   Eestkostja   ja   valla-   või   linnavalitsus   peavad   kohtule   käesoleva   paragrahvi   lõikes   1 nimetatud asjaoludest teatama.  Analüüs: Perekonnaseaduse   paragrahv   195   lg   1   puhul   kirjeldatakse,   millistel   tingimustel   lõpeb eestkoste. Antud paragrahvis tuuakse välja õigusnormi tagajärg ning määratletakse faktilist koosseisu. Tagajärg on lihtne õiguslik tagajärg. Siin on hüpoteesiks punktid 1-4. Siinjuures on   tegemist   alternatiivse   faktilise   koosseisuga.   Antud   lõike   puhul   väljatoodud   elulised asjaolud viitavad õigustlõpetavale juriidilisele faktile. Antud lõikes pole subjektid kohaldatud karistusele, mistõttu viitab see regulatiivse õigusnormi tunnustele.  Lõike   2   puhul   on   tegemist   riikliku   sunniga,   mis   on   suunatud   eestkostjale   ja   valla-   või


linnavalitsusele, juhul kui eestkoste peaks lõppema seoses eestkostetava surmaga.