omasussõnad 1. Uuri tabeli esimesi rigu ja täitke poolik tabel! Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Huvitav huvitavam Kõige huvitavam Kena Kenam Kõige kenam Roosa roosam Kõige roosam Halb halvem Kõige halvem Naljakas Naljakam Kõige naljakam Lahe Lahedam Kõige lahedam Tubli Armsam Kallis Sõbralik Kõige ülbem Korralik Kõige kitsam Nimisõnad märgivad esimeid, olendeid ja nähtusi ning vastavad küsimustele kes? mis? Kelle? Mille? Keda? mida? jt.
Keegi võõras Port-hosele ettepaneku juua kardinali terviseks. Porthos vastas, et teeb seda, kui võõras omakorda kuninga terviseks joob. Võõras kisendas, et ta ei tunne ühtegi teist kuningat peale Tema Eminentsi. Porthos sõimas teda joodikuks. Võõras tõmbas oma mõõga tupest. Nad tapsid selle mehe hüppasid kolmekesi hobuste selga ja kihutasid minema, Porthos tõotas aga oma vastasele, et pistab ta läbi kõigi vehklemiskunsti reeglite kohaselt. 6. Mis olid teose kõige naljakam ja kõige kurvem sündmus? Kurb on se,et Constance suri ära. Naljakas oli see 19 aastane D'Artagnan sõidab Pariisi ja kogenematuna kutsub kohe 3 musketäri duellile.
väiksed nukukesed .Muusemui vanim klaver on londonis tehtud 1771 ehk 241 aastad vana klaver.Giidi jutust jäi mulle meelde et 303 aastas vana klaver on kõige vanem klaver maailmas .klavereid tehakse väga pikalt.Muusemis on umbes 3700 ekspositsaante .Leierkaste oli u 7-9 tükki oli väga väikseid mulle meeldis see , kui sa hoidisid neid käes ,siis oli kõla väiksem ,aga kui panid laua peale oli kõla palju kõvem .Kõige naljakam oli Poiss põrsaga , kuidas nad liikutasid ennast ja põrsas näitas keelt .Giid näitas ka meie esimese sajandi CD kuhu on tehtud väiksed tripsud ja siis panud leierkasti peale ja see hakkas häält tegema .Kõige suurem leierkastil oli ka lausa trummid peal see tegi väga kõva häält.Giid näitas ka eesti muusika ja teatri ajalugu seal oli eesti laulupeost ja dirigentidest.Sain teada et eesti rahvus pill on ka põsk sellega saab ka muusikat teha
Tema teab kõikke Eestist, loodusest ja mis muust. Oskab visata nalja ja olla tore. Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Anu Teab kõikke arvutist, surfab WORDIS ja EXELLis. Oskab nalja hästi visata! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Mare Kõige mõnusam õpetaja Mõnuverest! Alati tore ja viisakas! Diplom õpetajale Küllike Kõige naljakam õps meie koolist, Alati tore ja huumorikas. Diplom õpetajale Maarja Tema lemmik teema vaaria, muidugi on ta Maarja. Aineosakesi kokku peab, keemiast füüsikast kõike teab. Diplom õpetajale Tiia Kõige sportlikum meie koolist, teab kõike füüsilisest vormist! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom Merike K. Maja koguaeg soe kui vaja,
Elu keskaegses linnas Tere. Olen nüüd juba pikka aega linnas elanud ning palju näinud. Kõige naljakam tundus algul mulle see, et inimesed viskasid kogu oma solgi ja elamisest üle jäänud prahi lihtsalt tänavale. Esimene koht, mida uudistamas käisin oli linnamüür. See on nii kaugelt kui ka lähedalt oma paljude tornidega vägev. Lahke vahi abil sain ka müüril ning tornides käia. Vahiga juttu puhudes sain teada ka, et isegi pimedas, kui neid hästi näha pole, valvavad nad linna. Müüril
ja suitsetama. Märkasin ka, et ükskõik, kui ,,rikutud" inimesed võivad olla, hoolivad nad ikkagi väga oma perest. Autor tõi väga hästi esile ka mõtted, mida 17- aastane inimene võib mõelda ning ka mida temast arvatakse. Mulle meeldis väga see, kuidas autor olukordi kirjeldas. Salinger oskas kõike kirjeldada nii, et tekkis tunne nagu ma vaataksin filmi. Peale kirjelduste meeldisid mulle väga ka Holdeni seiklused. Kõige naljakam oli koht, kus Holden oli hotellis ja nägi hotelli vastastiivas meest, kes oli pannud endale kleidi selga ja kõpskingad jalga. See seik ajab mind siiani muigama. Kuid mõni Holdeni valik tegi ka meele kurvaks, eriti see, kus ta valis oma unistuste asemel Phoebe heaolu. ,,Kuristik rukkis" oli õnneliku lõpuga, just selline, nagu kõik inimesed loodaksid. Raamatut lugedes üritasin minagi ennast Holdeni asemele panna ja mõelda, mida mina tema asemel oleksin teinud.
Võiks öelda, et Mirtel Pohla tõusis minu edetabelis mitu kohta kõrgemale värvilisemate kriitide sekka. Väga meeldis mulle ka lava. Saepuru vms laadse asja kasutamine oli praktiline igas olukorras. Mehed tegid etenduse alguses tööd, lõpetades matmisega. Näitlejate tööga jäin ma väga rahule. Nende humoorikas, mõistetav ja ropp sõnavara ajasid publikut alailma naerma, võttes näiteks selle hommikuvõimlemise laulu. Etenduse vast kõige naljakam koht oli see, kui mehed sõitsid autoga ning peale peatust tegid nad oma kaaslasele pidevalt tünga, jättes tam aha. Etenduse juures ei meeldinud mulle see, et mulle ei jäänud üldse nimed meelde ehk ma orienteerusin nägude järgi. Samas taoline USA meluga etendus oli väga hea vaheldus neile eesti talupoja etendustele. Vene rulett oli pingeline hetk kuid samas ma ei mõistnud seda, et üks tegelane sukeldus sellesse mängu.
täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Saksamaa pidi veel loovtama ligikaudu 1/8 oma aladest, seal hulgas ka Elssas ja Lotring. Lisaks kõigele sellele Saksamaa desarmeeriti. Neil võis olla vaid 100 000 sõdurit ning pidid loovutama põhiosa oma sõjarelvadest: tankid, allveelaevad, lennukid ning piirati ka laevastiku suurust. Samuti keelati neil kehtestada sõjaväekohustus. Ainult vabatahtlikud võisid olla sõjaväelased.tingimuste täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Kõige naljakam selle juures on see, et neid isegi ei kutsutud arutama antuid küsimusi, vaid neilt nõuti lepingu tingimusteta täitmist või muidu ähvardati jõu kasutamisega. Sakslastel ei olnud muud valikut, kui lihtsalt nõustuda. Saksamaa ei olnud ainuke riik, kelle arvates neile liiga tehti. Lisaks nendele oli ka näiteks Itaalia, Venemaa ja Jaapan. Itaalia ning Jaapan olid küll Antandi riikide hulgas(võitjad), kuid nemad ei saanud endale mingisuguseid uusi maid juurde
seadusekuulelikud, moraalides kinni ning vahel ka natuke ebatolerantsed. Meie põlvkond aga uskumatult vabameelne. Põhjust, mis meie põlvkonna selliseks on muutnud ma ei tea, kuid ma tean , kes meid kasvatasid. Need samad moraalides kinni vanemad. Keegi ei saa küll vanemaid süüdistada, et üheksakümnendate lapsed on allakäinud, sellised me juba kord oleme. Vanemad keelavad meil istuda tunde arvutis ning vaadata lõpmatuseni märulifilme. Keelatud naer on aga alati naljakam, mis innustab meid kahekordistama oma keelatud doose. Arvutikeskond ning filmid on samuti ajaga muutunud nagu inimesed. Neist võtavad tänapäeval paljud noored eeskuju, mis ei pruugi alati hea olla. Siiski võin väita, et minu põlvkond on omamoodi patriotistlik. Me armastame oma kodumaad, me kanname uhkusega südames oma kodumaad, austame oma esivanemaid ning oma kultuuri. Probleemiks aga on, et iga teine noor mõtleb eestist välja kolimisele, välismaal õppimisele
kirjeldatakse.Ta näeb enda ja isamaa vahelisi suhteid väga positiivselt. Ainuke armastus mis siin raamatus leidub on jällegi isamaaline. Raamatut lugedes jääb selline mulje ,et elu tulekski elada isamaa jaoks. Kuna siin raamatus ei kirjutata eriti ajast ,siis ma tunnen et ma ei saagi sellekohta eriti kirjutada. Loodust näeb ikka ilusana , kuna tema isamaa on ilus. · Luuletus on pigem ..... Tõsisem / Naljakam Igavam / Põnevam Mõistetav / Arusaamatuv Must-Valge / Värvilisem Vaikseim / Helilisem · Leia mõni luuletus, mis teemalt või meeleolult haakub mõne episoodiga sinu elus. Näiteks raamatu teine luuletus meenutab kohe mulle eelmist suve. *** Mu üle Eesti taevas On nõnda sinine,
alla (et röntgeni pilt teha), sest lift on mõeldud vaid arstidele ja hädaolukordadeks. Kõige tõsisem oli raamatus hetk, kui selgus, et lubatud toetuseid ei ole tulemas ning raha jätkus veel vaid paariks kuuks. Autor mõtles hetkeks juba, et jätab oma vahetusaasta pooleli, kuid kõige rõõmsamaks osutus kuulutus, kus otsiti eestlast tööle. Maarja sai tööle ning hea palga, niiet sai oma vahetusaastat kenasti jätkata. Kõige naljakam see kuidas inimesed ei suuda tehnika kiire arenguga sammu pidada, sest Jaapanis on ilmselt kõik, mis vähegi võimalik, masinate poolt ära tehtud. Näiteks kui Maarja esmalt Jaapanisse jõudis ja tualetti läks siis ei julgenud ta potile istudagi sest selle juures oli nii palju erinevaid nuppe ja tulesid. Hiljem selgus, et kui seal üks punane tuluke põleb, siis üldse ei tohigi potile istuda, tee mis tahad, pead rohelise tule süttimist ootama.
kukkudes lihtsalt tolmuks muutusid, ning ka see, et kahest suurest pilvelõhkujast ja ühest väiksemast hoonest jäid alles vaid umbes kolmekorruselise maja rusud. Müstiline oli ka see, et tohutul hulgal autosd olid kahtlaselt kahjustada saanud, ning see, et kahest väga suurest hoonest millest ei jäänud peaaegu mitte midagi järgi, jäi järgi suurel hulgal põlematta pabereid . Minu arvates oli kõige naljakam see, et Shanksvillei õnnetuskohal tuhastus ka lennuk täielikult, mitte midagi peale terroristi kaelaräti ja dokumentide ei jäänud alles. Minule tuli see suure üllatusena, kuna kuulsin sellisest versioonist esimest korda, ma ei mõista kuidas on selline asi võimalik, et lihtsal siseringis keegi sellise asjaga hakkama sai. Filmisnäidati klippe kuidas kasutati pilditöötlusprogramme ja lollitati sellega tervet maailma. Aga kuidas lollitati
tegelaskujule hästi. Hiljem, kui teoses tegelaskuju muutus vaiksest tüdrukust roki tibiks, mängis ja laulis ta ka selle välja. Kuna tegemist oli teosega, mis räägib kahe töölisklassi teismelise armastuse keerdkäikudest, siis mina ei täheldanud nende vahel mingisugust keemiat ja selle poolest jäi see etendus väheke alla mu ootustele. Väga palju oli selliseid lauljad/näitlejaid, kellest ma pole kunagi midagi kuulnud. Muusikali naljakam näitleja oli Karol Kuntsel, kes oli pandud täitma miss Lynchi rolli. Karolit teatakse kindlasti lastesaatest ,,Buratino''. Selles muusikalis oli aga koomiline olek üks tema rollist ja ta mängis selle naiseliku oleku väga hästi välja. Kindlasti suur üllataja oma hääle poolest oli Fredi Pärs, kes kehastas Teen Angel'it. Tema hääle tämber ja kõlavus olid imekspandavad ja ma tõesti nautisin, kui ta oma laule esitas.
ikkagi salaja. 5. Teose probleemiks oli see, et Ekke ja Eneken ei saanud olla koos, kuna tüdruku isa oli sellele vastu. Nad kohtusid küll salaja, aga nad oleksid tahtnud, et nad ei peaks oma suhet varjama. Eneken lubas oodata Ekket, kui ta rändama läks. Kui Ekke tagasi tuli ootasid teda ees Eneken ning tema poeg. Teose lõpuks said Enne ja Eneken õnnelikuks. See ütleb lugejale võibolla seda, et tõeline armastus ületab kõik takistused. 6. Kõige naljakam oli minumeelest see koht, kus Neenu tõmbas Ekke haneks, kui ta teeskles puu all magamist. Neenu Moor tahtis, et Ekke tuleks puu otsast alla, aga ta ei tulnud ning siis ta teeskles, et ta magab. ,,,,Hei sa koerapoeg, või arvasid mind magavat!" hüüab äki Neenu püsti hüpates, ning roovik käib kärmesti üle poisi selja." ,,Vaata aga kavalat memme, mõtleb ta õhetades, või teeskles nii toredasti tukkujat, et pettis minugi ära. Kükitab puu all kui süütu
,,Armastus kolme apelsini vastu". Absurdne lugu räägib noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Prints on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Printsi edasine elu on täis juskui pikka kannatuste teekonda, mille lõpetab surm. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama väga kaugele kodust ning otsima üles kolm võluapelsini, mille sees elavad printsessid. Adaptatsioonis on kaasajastatud commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi. Kõige naljakam oli minu jaoks see, kuidas räägiti Printsi haigusest. Ta pidi olema : maksakahjustus, kopsuärritus, pulsisagedus väga kiire, seisund üliohtlik, külmavärnad, kiirelt ägenev melanhoonia ning traumeeritud valud vatsas. Kogu tegevus tiirles ainult Printsi ümber. Tema jaoks korraldati isegi suur pidu, et teda kasvõi natukeseks naerma ajada. "Armastus kolme apelsini vastu" on Prokofjevi ooperitest kõige enam esitatum ja kuulub paljude ooperistuudiote püsirepertuaari.
põlenud kükitasid koos sugulastega võõrastes laudades. Koll- Koll sööb ja tapab inimesi. Kui kolli näed tuleb lugeda jumalasõna või nende poole millestki ristikujutis teha. Raamatus oli ka üks selline koht, kus Rehepapp nägi kolli ja tegi tema poole ristimärgi. Nõid- Nõid oli inimeste tagavaraplaan, juhul, kui Rehepapilt abi ei saadud. Näiteks sulane Jaan, kes pidi armurohu saamiseks nõia juurde minema. 2. Kõige koomilisem koht raamatus: Kõige naljakam koht teoses oli see, kui kohe teose alguse sulane Jaan mõisa sahvris seepi sõi. Jaanil olid suured valud ja ta oigas kogu aeg. Naabertalude naised kükitasid tema ümber ja silitasid ta pead ja jahutasid valust värisevaid jäsemeid. Koera Kaarli mõisnik tegi ise murelikult piipu ning silmitses sulast. Kui rehepapp kohale jõudis, küsis ta Jaanilt, et mida ta sõi. Ta vastas, et sõi vorsti, sinki ja 1
Aga keegi korjas nad üles ja kudus esimest korda kirjadeks: sõõrid ja ristid, lained ja kaheksakannad. See oligi lindude keel, mida kunagi rääkida osati. Meie esimene, natukene kohmakas, aga üdini aus käekiri. Siiamaani veame riste ja ruute oma kirja- tehnika vihusse edasi, ikka lootes ja aimates-- Kõige rõõmsam või naljakam luuletus Rahulik rand, kõik hakkab paika loksuma, pilliroog liigub tuules, puud on paigal. Suure heleda keskel tume jõgi, vool ühes, tuulesäbru teises suunas. mõni üksik iitsatus tihastelt, siis vaikus. Aga nad on siiski kõnelema hakanud ja see teeb rõõmu
Nad saavad ka lapse, kuid tundub, et teose lüpu poole hakkavad nende tunded jahtuma ning nad ei mõista teineteist enam. Suhted: Kolm õde Irina, Olga ja Masa on väga lähedased, nad toetavad ja armastavad teineteist. Natalja ja õdede suhted on teose alguses keerulised, sest õed ei võtnud teda ega ka Andrei ja Natalja suhet tõsiselt.Natalja tundus neile imelik, kuid teose lõpus on nad üksteisega harjunud. Kulõgin on teoses kõige naljakam tegelane, sest ta käib pidevalt oma kallist Masakest otsimas, aga ei leia teda peaaegu kunagi siis kui vaja.Samuti pigistab ta silma kinni selles suhtes, et Masa armastab Versininit. Teost läbiv idee: Õed on alati teineteise jaoks olemas.Kõik unistused pole loodud täitumiseks.Selleks, et jõuda õnneni tuleb mõnikord enne seda palju kannatada. "Pimedad" Maurice Maeterlinck Elumõte ja eluväärtused: Pimedad lootsid kõik kord nägijateks saada
kes pidi olema tegelikult peategelane näidendis ,,Rasputin", kuid pärast esimest näidendit ja Ekke Moori välja tehtud viinasid ei suutnud tema enam oma kohustusi täita, ning selle võttis spontaanselt üle Ekke Moor ise. Talle pakuti seda kohta, kuna ta oli valetanud oma eelneva näitlejakogemuse üle. Kuigi küürakal näitlejal, kes kassat valvas oli väike osa raamatus, oli ta mulle huvitav isiksus, kellest oleks võinud natuke rohkem rääkida. Kõige naljakam seik teoses oli aga juhtum Toomas Üüve ja mustlane Sander Mitrovski vahel. Mustlast oli kujutatud täielikult mustlasliku olemusega. Kavala ning pealtnäha lahke ja ausa inimesena, kuid sisemiselt krutskeid täis petisena. Sellest hoolimata, et mustlane oli pätt ja varas, meeldis ta mulle väga, kuna ta tegi Toomas Üüve üle nalja. Mehe üle, kes oli mulle kõige ebasümpaatsem inimene terve teose vältel üldse. Mustlase musternäide tänapäeval võiks olla minu arust terve hulk ärimehi
Cagliari leiab vürst ja Josef ning Pepi kuuluvad jälle kokku. ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU Mina jäin etendusega väga rahule. See operett oli kolmes vaatuses ning koguaeg oli huvitav, kuna tegemist oli ikkagi ju komöödiaga. Esinejaid oli väga palju, üritasin neid lõpus isegi kokku lugeda, umbes 50 sain lõpuks. Kõik osatäitjad olid minu jaoks võõrad, kuid sellegipoolest väga andekad. Silma jäi mulle see Josef, tema oli kõige naljakam, terve etenduse vältel ütles ta vähemalt 7 korda ühte lauset väga ilmekalt: "Mina ütlen alati nii, nagu asi on!" See ajas iga kord publiku naerma ja ei muutunud sugugi tüütuks. Esinejatel olid väga võimsad ja ilusad hääled, kuid kui nad laulsid, siis tekstist ei olnud midagi aru saada kuna orkester mängis nii valjult ja esinejatel puudusid mikrofonid. Selgelt oli kuulda ainult neid võimsaid täishäälikuid nagu ooperis. See oli ainus miinus
G-duur op.32 nr 5 . Kohe oli näha kui proffesionaalne oli pianist.Meloodia oli voolav,dünaamika suhteliselt vaikne ja teost esitati kõrges registris.Teine pala oli Frederic Chopin´ilt Ballaad nr 4 f- moll op.52.Mulle isiklikult oli väga huvitav kuulata heliloojate teoseid, kellega olime eelnevalt tutvunud muusika tundides.Teose iseloomustuseks võin öelda, et tegu oli kirgliku ning ilusa teosega.Tempo muutus vahepeal nii kiireks ja agressiivseks, et ma veidi ehmusin.Kõige naljakam oli see, et teos vahepeal lõppes pausiga ja siis algas uuesti ning nii mitu korda.Paljud inimesed hakkasid plaksutama, kuid selgus, et lugu polnud veel lõppule jõudnud. Peale esimest poolt toimus väike vaheaeg.Millele järgnes suur järjekord buffeti ees. Tundus, et inimesed polnud sugugi väsinud, vaid vastupidi veel elavamad kui nad alguses kontserdile tulles olid. Peale vaheaega suundusime Maritiga taas kontserdisaali, kus me imetlesime pikki kardinaid ja massiivseid lühtreid
Luuletaja? Restoran? Aastaaeg? Laulja? Laul? Sport? Muusikastiil? Puu? TV saade? Juurvili? 150. Kes Sinu pereliikmetest (abikaasa, laps, ema, isa, õde, vend) vastaks järgmistele kirjeldustele? Loomaarmastaja Parim kokk Parim ajapidaja Parim majapidaja Parima välimusega Parim mälu Parim lugude jutustaja Kõige rahulikum Kõige naljakam Raskelt töötavaim Sportlikuim Kõige loomingulisem Kõige lahkem Kõige sotsiaalsem Kõige vaikseim Kõige lühkeseim Kõige pikim Suured tänud vastamise eest! Teinud Henry Konno
Igapäeva elu võtab ta kui rasket tööd. Samas see töö ei too piisavalt toitu ja jätab autori vaesusesse. Aega hindab ta lühikeselt. Tal on nii palju teha ja tahta, kuid aega ei ole. Aega on vaid karjas. Aega mõelda ja unistada. Samas hindab loodust ta kui asja, millel on väga palju aega. Ta elab ja on. Loodus on tema arust väga ilus ja kaunis. Oma luulet peab autor heaks, kuigi kõik teised seda ei mõista. 4. Milline on kõige tõsisem / naljakam, igavam/ põnevam, mõistetavam/ arusaamatum, mustvalgem/ värvilisem, vaiksem/ helilisem luuletus? Põhjenda. Kõige tõsisem luuletus on ,,Emale", kuna selles luuletuses rääkis autor oma kurvast elust, mis muutis minu, kui lugeja seda lugedes kuidagi nukramaks. Naljakaid luuletusi mina sellest luulekogust ei leidnud. Kõige igavam luuletus oli ,,Äraandja", sest see luuletus ei köitnud mind üldse. Seda lugedes ei tekkinud mul mingitki pilti silme ette, mis tavaliselt tekib
etteütlus, loetud tekstiga rööpse teksti koostamine) või kuulamist (intervjuu kirjanikuga). (2 lk 31) 4.5 Kokkuvõte Kindlasti tuleks ka lugemistunni lõpus teha kokkuvõte tunnist, sõlmida kokku lahtised otsad, selgitada, kas midagi jäi arusaamatuks, korrata ja kinnistada õpitut ning saada tagasisidet teksti ja tunni kohta. Siinkohal küsige õppijate arvamust teksti kohta, näiteks Milline oli teksti kõige huvitavam / kasulikum / naljakam osa? Millega nõustusid ja millega mitte? Mida õppisid loetust? Lugemistunni selline ülesehitus toetab lugemisoskuse kui iseseisva ning eluks vajaliku oskuse arendamist. Et ka keeleeksamil kontrollitakse lugemisoskust, siis tuleb arvestada testimise põhimõttega: õpeta seda, mida testid, ja testi, mida õpetad. Selge on see, et eksamil tehakse ainult lugemisaegseid harjutusi ning puuduvad tekstile häälestamise ning selle mõistmise seisukohast olulised harjutused
võrdselt ega teinud meist väga head sõbrad kellelegi mõne puuduse ja me ei ole enam Ka enne oma surma ei pärast etteheidet.'' rivaalid.'' vastanud Coco Chanel ,,On Teil ette tulnud ,,Teie esimene ja oma vanust mõnda naljakat seika viimane abikaasa olid puudutavatele seoses näitlemisega?'' alkoholiga suured küsimus- Karisma: ,,Heh, eks sõbrad. Kuidas see Teid tele ja lausus ikka, ent kõige naljakam mõjutas?'' järjekindlalt: ,,Saja oli see, kui pärast Pipi Karisma: ,,Mind mõjutas aastane. Igavesti!'' etendust üks väike poiss Peetriga koos olles tema mind naiseks palus ja alkoholilembus tugevalt, Gabrielle Chanel ütles, et me hakkame ent Tõnuga oli see veel Gabrielle Bonheur tema toas elama ja kapi valusam, sest me olime Chanel sündis 20. otsast alla hüppama...'' temaga koos 16 pikka augustil 1883. aastal,
,,Miks te minuga siis nii teete...?" Samas esimesel vaatamiskorral ei jäänud silma nii palju lollitamist ja labasust. Seekord tundus, et lavastus koosnebki ainult koolipoiste koerustükkidest, mis olid pikitud hulgaliste ülemängitud labasele naljale orienteeritud pantomiimidega. Kuigi selline esitusviis oli hästi esitatud ja ega seda tõsist Tammsaaret ja tema tegelaste filosofeerimist polekski suutnud 5 tundi jälgida. Igal juhul nalja sai kõvasti, kõige naljakam oli kogu jõust karjuv ja ülisuure joonlauaga hoope jagav usuõpetuse õpetajast "vagamees". Kõik Nüganeni stseenid on nii tähenduslikult mängulised, pole mitte kunagi nii, et tegelane lihtsalt seisab ja räägib, jutule kaasneb alati mingi tegevus või taustategevus. Kas siis rääkija ise või keegi teised tegelased, kes taustal askeldavad, illustreerivad rääkimist, luues tegevusega juurde sümboleid ning alltekste.
-Garnison (lk 177)-Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrup -Lõbumaja (lk 179)- Lõbumaja on seksuaalteenuseid pakkuv ettevõte. -Valekuninga päev (lk 180) igal aastal valitakse valekuninga päeval kõige rumalam ja naljakam mees välja ja ta saab valitseda ühe päeva koidust päevaloojanguni kuninga kogu võimuga, ja ka kuningas ise peab teda teenima. Päevaloojakul tapetakse ta niisama kiiresti, kui ta hommikul krooniti. Üks kord olevat juhtunud nii, et õige kuningas suri valekuninga päeval ära, sest tõmbas purjus peaga kuuma leent hingekurku, ja valekuningas jäi valitsema 36-ks aastaks. Geograafiline mõiste: -Liibanon (lk 176)- Liibanon on riik Lähis-Idas. Asub Vahemereidarannikul. Piirneb põhjast
võimu sümboliks. Neid tohtisid kanda vaid äravalitud. Valitsejad kasutasid juveele oma ülima võimu ja rikkuse näitamiseks. Neid kanti kui amulette või talismane kaitseks pahade vaimude, saatana, haiguste ja õnnetuste vastu. Kalliskivid muutsid valitsejaid lahkemaks ja juhatasid rändureid koju. Valekuninga päev (lk 219) igal aastal valitakse valekuninga päeval kõige rumalam ja naljakam mees välja ja ta saab valitseda ühe päeva koidust päevaloojanguni kuninga kogu võimuga, ja ka kuningas ise peab teda teenima. Päevaloojakul tapetakse ta niisama kiiresti, kui ta hommikul krooniti. Üks kord olevat juhtunud nii, et õige kuningas suri valekuninga päeval ära, sest tõmbas purjus peaga kuuma leent hingekurku, ja valekuningas jäi valitsema 36-ks aastaks. Seitsmes raamat Sinuhe, Kaptah ja Minea jõudsid linnast välja
originaalile. Plautuse komöödia iseloomustus: tegevus toimub alati kuskil kreeka linnas, vahel ka kreeka nimed. Rohkesti rooma olustikku. Roomlastel oli kergem nalja teha, kui tegevus pandi Kreekasse. Näiteks et ori petab oma peremeest või on peremehest targem. Seega said seda mängida kujutledes Kreekat taustaks, seal ollakse nii veidrad et võib kõike olla, arvasid roomlased. Kui Plautus mugavdas kreeka komöödiaid, siis võis ka kokku segada erinevaid kreeka komöödiaid, sai veelgi naljakam. valdavalt perekonnakonfliktil, kaksikute äravahetamine vms. Näitas ka Ateena rikaste nõudeelu. Plautuse komöödia sai aluseks Euroopa komöödiale. Plautuse teostest on inspiratsiooni saanud: Shakespeare, Moliere. Plautusel esines nii monolooge kui laule, oli opereti moodi. Kõnevärss oli hoopis vabam kui kreeklaste värsid, palju alliteratsioone ja assonantsi. Terrentius kirjutas arenenumale maitsele kui Plautus, ta püüdis säilitada Kreeka originaali algset suunitlust
Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse või ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab üht poolt ja taunib teist. Järgneb paradosele. Epicharmos 6.-5. saj) Pärit Sitsiiliast, jäänud ükskikuid fragmente ja teoste pealkirju. Ta on esimene, kes hakkas looma koomilisi näidendeid tervikliku ja lõpuleviidud tegevustikuga. Komöödi süzeed kahte liiki. Olustikulised ja mütoloogilised. Koor puudub. Olustikulises on tähtsad tegelastüübid, et oleks naljakam. Klassikalised tüübid: parasiit, rikas isa, õnnetult armunud noor tütarlaps, sangarlik noormees. (nt Tartuffe parasiit). Mütoloogilised komöödiad: autor on nii julge, et pilkab jumalaid, kangelasi. Müütide paroodiad. Vana- atika komöödia võtab sitsiilia komöödialt parodeeriva elemendi. Sitsiilia komöödia ei tegele reaalsete inimestega, v-atika komöödia tegeleb, fookuses nüüdisaja ühiskond. "Ahharnlased", "Linnud". Aristophanes 5. saj keskpaik 4
Identiteeti tekkimine on oluline, et 12 Vetemaa kuni 70ndateni oli kirjanikuna tuntud kui autor, kes kirjutas proosateose "Monument." Kujutatavale ruumile sümbolväärtus. "Nukumäng" tegelaseks revolutsioonivõitluse ajaloo uunija, kes teeb oma tööd nagu nukumängu. 80ndatel rida tekste, mis nagu tegelevad tellimuslikult politiilise õige teemaga. Naljakam pool, siis "Püha Susanna e Meistrite kool" 1974. Saab populaarseks, sellest tekib omaette sari. Tragikoomiline tegelane, Püha Susanna, kes jätab esmamuljel lihtsameelse naise mulje, aga kui tegevus areneb, siis ei ole nii lihtsameelne. Komöödiline nihe juba pealkirjast, viide Moliere´ile. Susanna näidendid lahendatud sünteesivas vaimus. Paneb kokku traagilist ja koomilist, satiirilist, on psühholoogilist elementi. Draama kirjanduslik keskpunkt 70-80ndatel. Jaan Kruusvall (1940-2012)
Seks puhuks, kui ta peaks elama jääma, tegi ta endale tuleviku suhtes järgmisi etteheiteid: «Oh ma arulage, ma igavene käpard! Vapper õnnetu Athos oli just sellest õlast haavatud, mille otsa ma nagu oinas peaga tormasin. Mind üllatab ainult see, miks ta mind kohe maha ei löönud -- tal oli selleks täielik õigus, sest tegin talle hirmsat valu. Mis puutub aga Portho-sesse, oh, ausõna, mis puutub Porthosesse, -- siis temaga oli lugu hoopis naljakam!» Ja noormees puhkes tahtmatult naerma, ise siiski kogu aeg ringi vaadates, et see üksildane naer, mis näis olevat ilma põhjuseta nende silmis, kes nägid teda naervat, ei solvaks mõnda möödujat. «Mis puutub Porthosesse, siis temaga oli lugu palju naljakam! Aga siiski olen ma vilets tuisupea. Kas siis niiviisi tormatakse ilma hoiatamata inimestele otsa? Ei! Ja kas niiviisi vaadatakse neile mantli alla, et näha seda, 48 mida seal ei ole
enam vaja, sest mina olen sauruste saurus. Jällegi naerate? Te unustate, et enesega mõtlen ma inimsugu üldse." Tõepoolest unustasidki kuulajad iga silmapilk, et kõneleja mõtles enesega inimsugu või inimest üldse, sest ta oskas ju nõnda rääkida, et kõik nägid just tema kõhetus kogus ja prillitatud silmis inimsoo kehastust. Aga kui ta seadis enda mõne sauruse kõrvale, siis ajas see tahes või tahtmata naerma, sest enda võrdlemine sellega oli palju naljakam kui asumine kogu inimsoo esindajaks klassis laual. ,,Kord oli elevandil, lõvil ja tiigril suur tähtsus, aga inimene on nad oma varju jätnud. Või peab keegi elevanti tähtsamaks kui mind, Vladimir Solotarskit? Ületab lõvi mind milleski? Aga püssi tunnete? Kuulipildujat olete näinud? Nii siis: mina olen tähtsam kui ükski boamadu. Valmistasid saurused prille või olete kuulnud, et jõehobu mängiks viiulit? Aga minul on prillid ja ma mängin viiulit -- paremini kui ükski teine teist