Lähenemas on valimised. Riigijuhid üritavad hääli saada, maksku, mis tahes. Tegelased : Savisaar, Ansip, Laar, valija ja Ansipi naine. Ansip: Kuule valijamees MINA olen valimind-mees. Valija: Tere, tere! Aga mul oli hoopis keegi teine mõttes valida. Ansip: Oi, aga kui sa mind valid, teen ma meie riigi nii ühtseks, et ta on kohe rikkuselt viiendal kohal. Valija: Aga miks mitte esimesel. Ansip: No jäägem ikka mõistlikkuse piiridesse. Valija: Ei ma valin parem Laari või Savisaare. Ansip: Kuule, aga ma luban sulle,et ...(kratsib pead ja pingutab midagi välja mõelda) eeee.... no mida sulle lubada....eeee.... (tuleb tema naine)... kuule ma annana sulle oma naise... no, nii kuuks ajaks. Ansipi naine: Ah, mida? Misasja?! Ansip: Oh, mis sa nüüd, see ju kõik meie riigi nimel Naine: (vaatab valijameest ülevalt alla) Nooo..... (aeglaselt ja meelitavalt)... kui just riigi nimel, siis, kuule valijamees anna oma hääl Ansipile, ma olen kuu aeg...
metsa puu otsa. Nad arvasid, et sealt ei leia seda keegi ja panid spinningu jalgratta kella külge. Kui teised jalgrattast otsisid siis Kiilike ja Sihvka tõmbasid nööri ja kell helises. Kahjuks kogemata ühe tõmbega tõmbasid nad ratta puu otsast alla ja rattas läks puruks. Sellest kirjuta ka ajaleht ,,Säde" , kui pioneerilaagri kõige meeldejäävaist sündmusest. Minu arvamus: See raamat oli väga tore, kuna sai teada pioneeride elust ja poiste lollidest naljadest. Nii koolis, kui ka väljas pool kooli. Soovitan kindlasti lugeda, ka vabatahtlikult, mitte kohustuslikku kirjandusega.
2014.aastal anti Uuspõllule Oskar Lutsu huumoripreemia. Ta on ka tuntud filmist, nimega ,,Jan Uuspõld läheb Tartusse". Seda näidendit vaadates mõistsin, et stand-up etendust on väga raske ära mängida, kuid Jan Uuspõld on selleks justkui loodud. Plussiks saab märkida kindlasti selle, et kui hästi kõik need pisidetailid ja liigutused välja olid toodud. Hea oli veel ka see, et huumoriga oskas ta piiri pidada. Kõik said tema naljadest aru ning naljades ei öeldud midagi, mis oleks kedagi mingil moel solvanud. Siiski peab välja tooma ka mõned miinused näidendi kohta. Üks koht, mis oleks võinud parem olla, oli näidendi lõpp. Lõpp oli tehtud kuidagi nii järsku ning enamus publikust ei saanudki aru, et näidend ära lõppes. Teine asi oli heli kvaliteet. Oli paar juhtumit, kus kõlarist tuli igasugu imelikke hääli ning võib seega öelda, et heli kvaliteet oleks võinud parem olla
Me usaldame saladusi neile, kelle saladusi me ise suudame hoida. Me kuulame, veedame üksteisega aega, teeme nalja ja seepärast on meil head suhted, me oleme sõbrad. Me jagame oma muresid. Me soovime oma sõpradele head ja nemad meilegi, me oleme nendega ausad ja nemad kuulavad austavad meid. Me oleme sõbralikud, lahked, usaldavad, hoolivad, ausad ja muidugi sõbrad ka. Meie huvid peavad kattuma, muidu meil poleks millestki rääkida. Me naljatleme samade asjade üle, isegi kui teised meie naljadest aru ei saa. Sõprus pole ainult tavaline suhtlemine, see on ka midagi enamat ja erilist. Sõprus ei hinnata soo või päritolujärgi. Tähtsam on ikkagi ausus, kuulamisoskus ja saladuste- ja murede jagamine, see tekitab sügavama tähenduse sõprusest. See tekitab kindlustunde, et on olemas keegi , keda saab usaldada. Kui mitte arvestada sugu, siis mõnikord tekib sõprusest sügavam tähendus, see on armastus. Samamoodi nagu sõpruses on ka armastuses vaja austust, usaldust ja kindlustunnet
peavad lömitama ning pidevalt üritama teda mitte vihastada. -Iganenud arusaamised elust. Näiteks füüsiline tugevus ja jõud näitab, kes ,,kõvem" mees on. -Perenaine on kui puuri pistetud orav, kes seal oma ratast tallab... -Tundub, nagu Juss armastas Mari, kuid Mari viskas selle peale ainult kergelt nalja, kuid sellest hoolimata tundub Mari suure, sooja südamega ning tundub Jussist hoolivat. Kuid Juss lihtsalt ei saa Mari naljadest aru. Juss tundub ka olevat äärmiselt õrna hingega. (Juss armastas Mari, Mari Jussi ei armastanud?!?) -Poja sündi peeti raamatus positiivseks, kuid tütre sündi rohkem negatiivseks.
Vaatasime eesti keele tunnis filmi ,,Kuulsuse narrid" , mis on valminud 1982.aastal. Film on tehtud Eduard Bornhöhe raamatu ,,Kuulsuse narrid" ainetel. Film räägib Jaan Tatikast, kes oli leiutaja ja Salomon Vesipruulist, kes oli kirjanik. Filmis oli küllaltki vähe tegevust, kuid igat tegevust oli näidatud hästi kaua. Mulle tundus see film igavana. Teos oli humoorikas ja seal tehti palju nalja, kuid mina kui uue aja inimene ei saanud neist naljadest aru. Naljad tundusid vanaaegsed ja minu arvates küllaltki totakad. Ma arvan, et vanema põlvkonna inimestele meeldib see film praeguseni ja pakub palju nalja.Filmis oli kasutatud kaameral peegeldamise effekti, mis poolitas pildi ja peegeldas seda teisele poole. Aastaid tagasi võis see olla uus ja huvitav, kuid tänapäeva tehnikaarengu juures on tundub see küllaltki nõme, sest selliseid asju enam ei tehta. Paljudes kohtades ei
Etendus käis ja järsku mõne stseeni vahel tulid mehed mustas lavale ja hakkasid dekoratsioone lavalt ära viima või lavale tooma. Samas arvan, et lavaline kujundus oli hea, nende vahetamine oleks võinud lihtsalt paremini korraldatud olla. Etenduse sõnumiks on ühtehoidvus ja see et tugevate sõprussidemetga suudetakse koos väga palju korda saata ning ennastki ületada. Minu arvates sobib see etendus pigem vanematele. Väga väiksed ei pruugi lihtsalt nendest naljadest aru saada. Ma jäin etendusega üldiselt rahule, kuna Ott Sepp ei ole väga etendusi lavastanud, siis on see kindlasti väga hea algus.
Muidugi seal olid omad hetked, mis ajasid kergelt naerma, kuid ootasin siiski midagi enamat. Filmi oli seetõttu tore vaadata, et sealsed näitlejad olid võrreldes esimese filmiga silmnähtavalt vanemaks jäänud ning muutunud, see tekitas kerget nostalgia tunnet. Arvan, et selliseid filmi tasub teha küll, kuna tegemist on filmiga millesse ei pea süvenema ja mille sisu üle ei pea mõtisklema et aru saada, mis toimub. Sellist filmi vaadates võib ennast vabaks lasta ning taolistest naljadest saab aru igaüks, kuigi kohati kipuvad need olema tõesti liiga labased. Taolist filmi ei tohiks vaatama sattuda kindlasti aga liiga noored, kuna see sisaldab vägagi nilbeid nalju. Kinos oli film alla 14 aastastele keelatud. Soovitaksin seda filmi pigem noortematele ning rohkem meessoost isikutele, kuna sealne tegevustik tunduks vanematele inimestele liiga äärmuslik ning ma usun, et naljad lähevad rohkem peale meesterahvastele, kuna peategelased on
iseloomuomadusi. On karme, sõbralikke, lahkeid, abivalimis, noori, vanu jne. Igal õpetajal on aga oma õpetamis stiil. Mõni õpetaja teeb õpilaste elu väga raskeks ning mõned just väga lihtsaks. Ma arvan, et igal õpilasel on oma lemmik õpetaja aja jooksul välja kujunenud ja igal ühel on ka omad arvamused, milline hea õpetaja olema peaks. Hea õpetaja peab olema sõbralik, kuid ka natuke karm. Hea õpetaja võiks aru saada õpilaste naljadest ja ise võiks kah vahest kildu visata. Õpetaja peab olema korralik, tal on oluline olla õpilastele eeskujuks. Õpetaja peaks suutma õpilastele aine huvitavaks teha nii, et nad tahaksid meelsasti tunnis olla. Liiga sõbralik ei tohi ka olla, kuna siis läheb kord klassis ära. Kui ka nii juhtub, siis peab natuke riidlema. Põhiline on see, et õpetaja õpetaks nii, et kõik saaksid aru. Kui ma käisin põhikoolis, mis oli ikka kordades väiksem kool, kui Kuressaare
Ta palub seletada, miks keegi nii või teisiti arvab, ega aja arvamusi, uskumusi, unistusi ja teadmisi segi. Hea õpetaja peab väärtuseks teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust; mitte üht, teist või kolmandat omaette. Teadmiste puhul püüab hea õpetaja luua õpilaste peas korra ja saavutada, et teadmised oleksid küllalt süsteemsed ja komplekssed, sügavad ja ulatuslikud, kindlad ja püsivad, aga mitte dogmaatilised. Hea õpetaja võiks aru saada õpilaste naljadest ja ise kah vahest kildu visata. Õpetaja peab olema korralik, tal on oluline olla õpilastele eeskujuks. Õpetaja peaks suutma õpilastele aine huvitavaks teha nii, et nad tahaksid meelsasti tunnis olla. Minu arvamuse järgi ei tohiks õpetaja olla teadmiste, oskuste ja ka väärtuste konserv. Ta peaks oma teadmisi pidevalt uuendama ja arendama ennast, et olla tänapäeva eluga tihedas seoses. Teistmoodi ei ole lihtsalt
Kui oled lugenud ,,Nipernaadit" ja ,,Muhu monolooge" siis on selgelt aru saada autorite erinevatest ,,käekirjadest". 3. Iseloomusta Juhan Smuuli huumorit (karakteri-, situatsiooni- või sõnakoomika). Too näiteid! Mulle endale Juhan Smuuli huumor väga ei meeldinud, tema naljad olid üsna robustsed ja kohati ka liiga teravad ja otsekohesed. Minu arvates oli iga tegelane mingisuguse naljaga seotud ja selle juures oli positiivne just see, et raamatu lõpuks olid neist naljadest teadlik. Nalja ei saanud sa otse teada, vaid järjest raamatut lugedes said sa nalja lõpule lähemale. 4. Milliseid elukogemusi, elutarkusi Juhan Smuuli tegelased edastavad? Minu arvates tuleb raamatust välja see, et kui sa oled teiste vastu õel ja üleolev, siis kunagi maksab sulle elu selle eest kätte. Iga inimene on omamoodi eriline ning erinev teistest ja armastab ka teisiti, meil kõigil on õigus end teistest erinevalt väljendada. Kui sa soovid
mõtte kohe väga tugevalt esile toob. Ott Sepp on piisavalt ropu kõneviisiga, kohati isegi liialt. Kuid see teebki temast tema. Mind isiklikult häiris tohutult väga noorte teismeliste viibimine saalis, sest oli nalju, mida tavaliselt nii noored kõrvad kuulma ei peaks. Need olid nii ropud kui ka lastele mittesobiva sisuga. Minu arvates oli etendus lahe. Ma pole varem käinud ei stand-up etendusel ega ka Paide kultuurikeskuses. Kartsin alguses, et äkki ei saa ma kõikidest naljadest aru ega naera saalis ainsana kaasa. Kuid seda ei juhtunud. Kõik jutud olid mõistetavad ja etenduse pikkus oli täpselt paras. Üle 1,5h poleks suutnud niimoodi naerda. Edaspidi olen ka stand-up komöödia etenduste suhte tähelepanelikum, sest ega esimene kogemus teiseta jää.
akadeemiline löökpillimängija haridus ja nad õpivad kogu aeg uusi asju juurde, et publikut üllatada. Nende muusika koosnebki ainult löökpillidest, näiteks sellel kontserdil kasutati marimbat, triangleid, taldrikuid, erinevaid trumme. Oma esituses kombineerivad nad teatri, huumori, draama ja rütmi kõik ühes. Kontsert tundus olevat rohkem lastele suunatud, järeldan seda klounilikest välimustest, ja lapsikutest naljadest. Kontserdi kavanumbrite ülesehitus oli minu meelest hästi läbi mõeldud ja seda olid ka nende üleminekud. Samal ajal kui ühed esitajad valmistusid lava taga uueks numbriks, vahetasid kostüüme, mis läks neil üllatavalt kähku, siis tegi kegi üksi või kahekesi mõnd muud numbrit või lõbustasid lapsi, et ei tekiks veidrat
'' Selle peale küsis Robert: ,, Aga kas seal on veri ka?'' Isa vastas talle: ,, Jah vesi ja natuke verd ka. '' Robert jätkas: ,,Aga kas seal on siis jahu ka?'' (tegi nalja). Ema vastas, et jah seal on kõige segu. Seda vestlust kuulates tekkis mul mitu seost eelnevalt uurituga. 4-aastased lapsed peaksid esitama palju kas-küsimusi ja seda tegi ka Robert ühe lühivestluse ajal mitu korda. (Tolga, 2008) 4-aastastele on omane hakata naljadest arusaama ja neid ise tegema, seda tegi ka Robert, kusjuures terve pere naeris laginal.(Hallap&Padrik,2008) Robert-Rubeni sõnavara ja kõne on selline, nagu 4-aastasele lapsele kohane. Ta küsib palju küsimusi, kasutab 4-5 sõnalisi lauseid või lauseteahelaid, hääldab sõnu/tähti õigesti. Lisaks küsisin ema käest ka tema pikkust ja kaalu. Robert kaalub 20kg ja pikkus on 109. Need andmed on kooskõlas tema vanusega. 4-aastane poiss peaks olema 14-22kg raske ja 95- 112cm pikk
aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esimeses huvitutakse mitte niivõrd naljatekstist, kuivõrd funktsioonist ja kohast, mis ta hõivab inimese juures, kes seda nalja loeb, kuulab, edasi annab
Nende süzeed moodustasid osa religioossest ja kultuuripärandist, kuna paljud neist pärinesid juba Homerose ajast. Seetõttu ei huvitanud vaatajaid niivõrd loo uudsus, kuivõrd see, kuidas draamakirjanik teemaga ümber käib, ja kahtlemata näitlejate mäng ning koori laul ja tants. Kreeka draama ei piirdunud siiki tragöödiaga, vaid tema kõrvale võrsus küla lõikuspidudelt komöödia. Saatürite veidrusedest ja muude küla pidude jämedadest naljadest arenesid esimesed tõelised teatrikomöödiad. Kreeka kolmest peamisest pidustusest andsid küladionüüsiad, mida peeti südatalvel Dionysose kui viljakusjumala auks, teatrile koori juhi, kelleks oli arvatavasti külavanem, samuti tragöödia nimetuse. Põhiliselt lõbutsemisele pühendatud jaanuarikuupidustused lenaiad aitasid kaasa hilisemale komöödia arengule. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem.Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitamakõigepealt
kauplustes ja kaubamajades välja pakuti. Jalatsi ja riiete valik oli ikka äärmiselt ilmetu. Ning kaugel sellest, et oleks läinud autokauplusesse ja lihtsalt ostnud omale ,,Ziguli" või ,,Volga" (auto ostuks pidi siiski raha pikka aega koguma). Ajakirjandus ja kogu meedia oli allutatud rangele tsensuurile. Mitte mingil juhul ei tohtinud kritiseerida valitsust ja riigikorda. Töökohtades ja koosviibimistel pidi jälgima, et ei olnud ,,koputajaid", kes võinuks kaaslaste kahemõttelistest naljadest teatud instantsidele ette kanda. Esimene kompleks oli nõukogulikus mõtlemises riigireetmine. Riigikorda kritiseerides määris inimene ära oma tausta, tõmmates kriipsu peale ametikõrgendusele või välismaale reisiks. Ka vangi võis sattuda. 1944. aasta septembriks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu maareformi läbiviimine. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-47 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektari maad
Laps peab varakult selgeks õppima, et hea võidab kurja. Selles vanuses ta juba oskab esitada küsimusi ja tema mõttemaailma on veel võimalik mõjutada. Laps on nagu plastiliin ja see sõltub meist vanematest, millise inimese me temast voolime, millise hoiakuga ja milliste arusaamadega. Tolstoi muinasjutt sobib siia väga hästi. Iseseisvaks lugemiseks sobib see raamat 8- 9 aastastele. Selles vanuses nad loevad ise ja saavad juba paljudest naljadest paremini aru. Samas nad on veel selles eas, mil muinasjutud on neil üheks lemmikžanriks ja hakkab tekkima isu seikluste järele. Siin on mõlemat. TLÜ Haapsalu Kolledž Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus
aulose saatel Athena Leiutas flöödi Lisa: Hermes Leiutas lüüra Treen surnuitk, aulose saatel Paan (pooljumal) Paaniflööt e. sigrinx Hümenaios pulmalaul, aulose saatel Marsyas (Früügia Meisterlik Kokku nim. neid hümniks kandis ette koor, saatür e. sileen) flöödimängija tegemist on koorilüürikaga Saatüride naljadest arenes välja komöödia (comos nali) Ditürambist arenes tragöödia (tragos sokk)
Seksuaalne areng Oma keha avastades ja selle seksuaalseid reaktsioone tundma õppides, jõuavad teismelised eneserahuldamiseni teismeliseeas on see ilmselt kõige levinum seksuaaltegevus. Tekib teadlikkus enese ja teiste seksuaalsusest ja selle väljendamisvõimalustest. Seksuaalsusega seotud teemade vastu on suur huvi, kuid sageli ei julgeta küsida ja jäetakse mulje, et "kõik on juba teada!". Tekib arusaam seksuaalse sisuga naljadest. Kogemuste lisandudes mõistetakse tervete ja ebatervete inimsuhete erinevusi, täiustuvad läbirääkimisoskused, sh oskus rääkida seksuaalsusest. Esimesed tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellitusteni, lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti, kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid individuaalsed erinevused on siin suured. Järk-
olid. ERA salmialbumite kogus pärinevad vanimad käsikirjalise albumite näited eelärkamisajast ehk eelmise sajandi keskpaigast. Arhiivis olevate albumite põhjal võib öelda, et eelmise sajandi lõpus olid Eestis salmi- ja laulukirjutajad rohkem mehed. Kaustikutesse kirjutati peamiselt laule, kuid ka salme ning ajastu populaarseimate luuletajate luuletusi. (Kalmre 1999:105) Enamik salmikute salmidest, naljadest ja ennustustest on rahvusvahelise levikuga. Sealjuures paistab, et eriti sarnane eesti salmikutele on soome aines. 1950. aastatel olid populaarsed näiteks nn. sõnaraamatutüüpi mehised naljad, mida kirjutasid soome sõdurid oma vihikutesse. 1970.-1980. aastatel soome koolitüdrukute hulgas levinud salmid ja ennustamismängud said populaarseteks ka eesti tüdrukute seas. Rahvusvaheliselt on levinud kriipsudega ennustamismäng, ingliskeelsed salmid armastusest, armastusvalemid
Zestid ja näoilmed Nii Jaapanis, Hiinas, Koreas, Tais kui ka Indoneesias kasutatakse suhteliselt vähe märgikeelt. Kui te kaldute kätega vehkides kõnelema, peate seda teadlikult maha suruma; enamaste peetakse sellist vehkimist liialdamiseks ja see tekitab üllatust, naeru ja vahel jäist uskumatust (kuid alati koos naeratusega, mis toob näole väga kummalise ilme!). Tõtt-öelda ei pruugi naer olla reaktsiooniks millelegi lääne inimese mõistes naljakale (teie naljadest ei saada alati aru). Sageli on itsitamine piinlikkuse väljendus, kui asiaadid millestki aru ei saa. Sage naeratamine aitab päeva üle elada ning kõigel meeldiva ja leebena püsida. Silmapilgutamist, vilistamist ja muud sarnast peetakse väga vulgaarseks. Sõprust või õrnemaid tundeid vastassoo vastu näitavad avalikult välja ainult teismelised. Kui astute kahe inimese vahele või möödute kellestki, on viisakas kummardada. Ärge iialgi puudutage kedagi, ka väikeseid lapsi, peast;
Peegelneuronite teooria - neuronid ajus, mis ergastub teatud tegevuse puhul kui ka sarnast tegevust märgatakse kellegi teise juures, nt haigutamine, action-filmide puhul ehmatused jms. Ehk siis matkitakse teiste käitumist. Inimese aju ka suudab tajuda võõraid tundeid - nt kuidas kedagi silitatakse, saadakse siis ka selle silituse osaliseks. Sellisel juhul saab reklaam inimesega neuroteadusliku aluse. Huumor. Armastatud vahend reklaamimaailmas. Lapsed ei saa algul naljadest aru vaid seda tuleb arendada lapsepõlves - teha neile nalja, naerda nende naljapüüdluste peale jne. Huumorit omistatakse ka elututele asjadele ja ka loomadele. Kuid kuna on palju erinevaid kultuure jne siis kogu huumor ei ole samamoodi mõistetav või naljakas kõigile inimestele. Immanuel Kant arvab, et huumor tekib siis kui pingelised ootused taanduvad millekski muuks. Naer on olemuselt sotsiaalne - väljaspool gruppi pole see enam nii naljakas.
IV sajandil tuli tragöödiate kõrvale lõbus ja ropp SAATÜRDRAAMA, mis tõenäoliselt kommenteeris nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat ja pidi leevendama tragöödiatest tekkinud masendavat meeleolu. Kreeka draama teater ei piirdunud siiski tragöödiaga,vaid tema kõrvale võrsus küla lõikuspidudelt komöödia. Oma veidrustega elustasid neid külapidusid Dionysist kaasavad saatürid poolinimesed, poolsokud. Just saatürite veidrustest ja muude külapidude jämedatest naljadest arenesid esimesed tõelised teatrikomöödiad. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva.Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur.Neljandal päeval algasid 2-3 päeva 6 kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama. Vaid kolme parema autori töid hakati ette kandma
Folklooriarhiivis talletatud õnnekettidest varaseim pärineb 1883. aastast, niisiis võib Eestis julgelt kõnelda üle saja aasta vanusest kettkirjatraditsioonist. Paljud Facebooki ahelpostituste vormielemendid ja sisumotiivid leiduvad varasemates folkloorikirjapanekutes, nende alged on tuttavad religioosse taustaga (väidetavalt jumala või Kristuse poolt kirja pandud) taevakirjadest, salmi- ja sõbraalbumite traditsioonist või tuntud laste õudus- ja hirmujuttudest, aga ka mitmesugustest naljadest ja folkloori lühivormidest. Samas mõjuvad ahelpostitused, isegi kui neis rakendatakse varasemast traditsioonist tuntud teemasid, struktuurikaanoneid jne, F 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. •Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; •Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki
koolimaja oli niivõrd palju muutunud, siis minul küll võrdlusmomenti HWG-ga ei tekkinud kordagi. *Eredaim mälestus? Kindlasti kõik kooliüritused playback, ball, lügness on nendest eredaimad. Nende nimel sai nähtud higi, vaeva ja pisaraid, kuid lõpptulemus oli alati niivõrd hea ja emotsioonid veel paremad. Eredaimad mälestused jäävad enda klassist, meie omavahelistest naljadest, tundidest ja ettevõtmistest. Koolielu planeerimine on osa olemine VÕLV-ist andis gümnaasiumiaastatele nii palju juurde, rohkem tegemisi, planeerimist ja ,,asjalikuks" olemisi. Andis kogemusi nii ürituste korraldamisel kui juhatuses erinevate õhkukerkinud küsimuste lahendamises. See oli kogemus, mida ei oleks õnnestunud kusagilt mujalt saada ja millele olen kõige rohkem tänulik.
Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hilisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama. Saatü rid olid poolinimesed-poolsokud, kes moodustasid Dionysose saatjaskonna. Nende veidrustest ja jämedatest naljadest arenes hiljem (5.-4. saj eKr) välja lõbusasisuline näidend - komöödia. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid. Teatril oli kaks küljesissekäiku.
Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hi- lisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama. Saatürid olid poolinimesed-poolsokud, kes moodustasid Dionysose saatjaskonna. Nende veidrustest ja jämedatest naljadest arenes hiljem (5.-4. saj eKr) välja lõbusasisuline näidend - komöödia. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid. Teatril oli kaks küljesissekäiku. Näitlejad esinesid maskides, mis võimaldasid neil ühes etenduses esitada mitut
ülelibistamine oleks talle loomulikult andnud tagasisidet osa oma publiku kohta). Ta hoidis sageli autoriteet. See pole nii lihtne kui paistab. Õpetajal on tänu oma (teatavale) „positsioonile“ nina märkmetes. Polnud ühtegi ergastavat või pinget langetavat kerge huumoriga hetke (ma ei teatud õigused käituda viisil, mis on keelatud õpilastele, ning nende õiguste teostamisel räägi siin naljadest); selle kõige tulemusena ei tekkinud tal meiega sidet. Me ei kuulnud tegelikult tugevdab ta oma autoriteeti. See ei tähenda, et õpetaja peaks käituma repressiivselt või kordagi, mida ta tundis ega ka seda, kui palju ta kõnealuse teema kohta teadis või millist mõju autoritaarselt, kuid tema käitumine peaks olema vastavuses tema „positsiooniga“. see aine ja teema talle ja tema maailmale avaldasid
annaabi.ee 
