Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Naksitrallid dramatiseering". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muhv, jäätis, kingpool, jutustaja, jäätist, naksitrallid, jäätised, vahva, külla, laut, kissell, kohtumine, imelikku, mehikest, vabandage, eksida, pohlad, nind, kohtuda, kakaod, juttu, hiigla, minagi, haruldane, ühesugused, hiilgav, muuseas, kummalgi, koduks, super, kolmekesi, buss, küllaga, lõppude, vanasõna, lambaid, mahub, postkontorilastenäidendeid ning multifilmide käsikirju Loomingu žanrid • Proosa (“Naksitrallid”, “Sipsik” jne.) • Luuletused (“Eriline herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa) Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest - Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks, ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. "Vabandage," ütles lõpuks Muhv. "Ma võin muidugi eksida, kuid mulle tundub, et meil oleks nagu midagi ühist." "Eks me ju olegi kõik ühed kenad naksitrallid,"noogutas Kingpool. Sammalhabe noppis habemest mõned pohlad ja pakkus oma uutele tuttavatele. "Jäätise kõrvale head hapukad võtta," ütles ta.
Vajalikud täiendused: võib ise teha sipsiku, kas joonistada või lausa õmmelda koos vanema abiga. Millega lapse huvi äratada: rääkida enne raamatut, et see on ühest põnevast nukust ja sellest kuidas nad sõbraga igapäeva elu avastavad ja koos elavad. Mis raamatus haarab: ilusad pildid, huvitav lugu, 3.E. Raud ,,Naksitrallid. Esimene raamat” Teema (millest raamat räägib?) Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks, ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. Sammalhabemel oli pehmest samblast habe, kus kasvasid ilusad ja punased, kuigi mullusuvised pohlad. Kingpool oli oma kinga-ninad maha lõiganud, et tal oleks hea lahe varbaid liigutada. Muhv aga kandis tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi, millest ainult peanupp ja labajalad välja paistsid.
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
jumala silme all jah. Kui võtsime endale lapse. Ja siis veel ühe lapse. Kui tähistasime kümnendat pulma-aastapäeva. Kui ostsime päris oma kodu. Kui sõlmisime eluaegse lepingu pangaga. Kui nägime esimest korda oma lapselapsi. ANN Siiralt kahju. FELIX Siiralt? Kas sa tead, mida tunneb su tütar? Mida tunneb su poeg? Rääkimata lastelastest, kes ei saa veel sellest aru, miks vanaema enam külla ei oodata. ANN Ma vabandan. FELIX Sa vabandad? Aga sa ei saa tegelikult aru, mis meie sees toimub. Mis minu sees toimub... Ma oleksin valmis selle vahejuhtumi unustama, kui sa ütleksid mulle praegu, et see pole tõsi. Et see oli üks loll nali. Et sa oled endiselt minuga ja vähemalt veel kakskümmend viis aastat või rohkemgi... Kuni surm meid lahutab.
sinu oma. Mis minust järele jääb? IKE Võimalus. Peaasi, et oleks võimalus. KIOKO Kas sa tõesti usud, et ma hoolin oma viletsast eksistentsist? Vaata mind. Vaata mulle otsa. Kas sa näed mind kümne aasta pärast kusagil pargis oma turvalise rahuliku abikaasa kõrval kahele väiksele tütrele kiigehoogu tegemas? Jäätist söömas ja rohelises aiakeses kõpitsemas? Lastetoale uut tapeeti panemas? Näed sa seda, Ike, minu näost? 31 Me oleme kõik hukule määratud niikuinii. IKE Ma vaatasin pealt, kuidas kahe tüdruku molekulaarstruktuurid laiali puhuti. KIOKO Mida sa sellega mõtled? Nad tapeti ära? IKE Kustutati. KIOKO Ike. Kas nad olid päris inimesed? IKE
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
Nii suureks kasvanud! Vaadake ta mundrit! Las ma suudlen sind! Kas kõik on ikka korras? Ma kogu aeg palvetasin su pärast. Kauaks sa jääd? 6 ALEKSANDER: See on minu poeg, ta on suurtükiväes lipnik. RENNE: Otse loomulikult kuulus Mihhail. LJUBOV: (Renne'ile) Aitäh, et te meile külla tulite; vabandust, mu perekond on... RENNE: Oi ei-ei, te olete kõik nii... vaimustavalt ebavenelikud... MIHHAIL: Paistab, et on põhjust õnne soovida. Kas mul on au...? LJUBOV: Parun Renne see on minu vend Mihhail RENNE: Te käisite Peterburis suurtükiväekoolis? ALEKSANDRA: Viis aastat! MIHHAIL: Ma olen puhkusel, tulen otse suvistelt õppustelt.
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
PRIIDU : . Armas, Viiu ole hea ja mine palu Madist, et ta siia tuleks. Mine nüüd ja jookse ruttu. (Viiu jookseb ära) Oh mina õnnetu isa ! Mingisugusele murjamile ma oma Elsat koos varandusega küll ei anna. Oh mina vaene hing ! Nüüd irvitab kogu külarahvas mu üle. (sarkastiliselt) Ja tuhat eurot on ka tema käes. Minu Elsa on ka nii sõnakuulelik. Oh, oh, oh (nuttes) mina vaene mees ! Rõõmusta nüüd Priidu. Ja kui Elsa tuleb vanale isale pärast külla, väikesed murjamid Abimbola ja Dubaku kaasas. Ma annaksin oma Elsa enne Jõepära Aadule. Ja mis häda pidi noorel mehel küljes olema , et teine vanatüdrukut Viiut tahab kosida. Kas ta ei oleks võinud mind ikka veel moositada, et ma Elsa talle oleks andnud. 5.etendus (mõlemad võõrastavad. Ei lausu esiotsa midagi. Aegamööda hakkavad juttu tegema) MADIS : Tere, Priidu PRIIDU : Tervist, Madis ! MADIS : Täna tuleb ilus ilm PRIIDU : Võiks loota, saaks see suvi ka natuke päikest näha
HAMLET: Kas me ei läheks siit ära? Sest ausõna targutada ma ei oska. ROSENCRANTZ & GUILDENSTERN: Me saadame teid. HAMLET: See ei tule kõne allagi. Ma ei taha teid oma ülejäänud teenritega ühte patta panna; sest kui teiega avameelselt rääkida, siis mul on igal pool sabad taga. Kuid jätkates sõpruse sissetallatud rada mis asjus te Helsingöris olete? ROSENCRANTZ: Tulime teile külla, mu prints, muud asja meil ajada pole. HAMLET: Kas teid mitte ei kutsutud? Kas see on teie enda soov? On see vabatahtlik külaskäik? Rääkige, olge ausad mu vastu. (Vaikus.) Rääkige - rääkige. (Vaikus.) Noh, ütelge. GUILDENSTERN: Mida me peaksime ütlema, mu prints? HAMLET: Midagi, mis puudutaks mu küsimust. Teid kutsuti, te silmis on mingi ülestunnistus, mida te ei suuda piisavalt varjata.
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
küsivad nad, et kas te lähete selle vihmaga välja. ,,Ei, järgmisega!" Teie sõber helistab teie kodusele lauatelefonile ja küsib, et kas te olete kodus. ,,Ei, bussipeatuses!" Kui teid nähakse märja kehaga vannitoast väljumas, küsitakse, et kas te käisite vannis. ,,Ei, ma kukkusin klosetipotti!" Te seisate esimesel korrusel ja ootate lifti ja teilt küsitakse, et kas te sõidate üles. ,,Ei, ma ootan oma korterit alla, et sisse minna." Teie peigmees tuleb külla suure lillekimbuga ja te küsite, et kas need on mulle. ,,Ei kullake!" Te istute WC-s, kui keegi katsub lukustatud ust ja küsib, et on seal keegi. ,,Ei! SITT räägib teiega!" Öösel helistatakse ja küsitakse, et kas magad. "Ei tead olin üleval ja ootasin su kõnet".. Ja kui keegi oksendab, siis küsida, et kas sul on paha olla.. "Ei ma niisama naljaviluks olen Oled sa kunagi mõelnud, mis teeb kõige rohkem haiget? Öeldes midagi ja soovides et poleks seda teinud? või öeldes ei midagi ja
on väga oluline osa kõigele, nii inimestele kui ka kogu universumile. Vesi on 72% maakerast ning see on temale, kui haigust põdevale tüdrukule väga oluline. Sofia teab, et see on ohtlik, kuid ta soovib näha seda igal kujul. On vaikne õhtupoolik, kuid Sofia tunneb, et midagi on valesti. Uudistes lubatakse meeletult suurt äikesetormi ning on oodata ka tornaadot või tsunaamit. Sofia kodu asub täpselt mäe nõlval ning see muudab teda rahulikuks. Sofia mõtleb, et helistab Steve , et teda külla kutsuda, sest siis oleks ikkagi lõbusam ning poleks nii hirmus. Ta helistab Steve’le : “ Tere! Kas sa minu juurde tahaksid tulla, mu emal on pikk tööpäev ning Carlal on vaba päev? Oleks tore, kui vaataks koos mõnda filmi ja naudiks õhtupoolikut.” Steve: “ Teeme nii, ma ostan kaasa midagi head ning siis saudime seda tormist õhtupoolikut… Ma pole kuigi populaarne, seega mul poleks kodus mittemidagi peale hakata.” Sofia: “ Ära midagi kaasa osta, mul on kodus
pühapäev, 7, märts 2010 Aforismid. - Kui sa olemas oled siis nähakse su vigu , kui sind enam ei ole , igatsetakse seda perfektset inimest . - Dont call me, if you need me . - Olen ilus seestpoolt.. Väline ilu on lihtsalt lisavarustus. - Küll on kahju , et ma ei ole selline nagu teised tahaksid , et ma oleksin. Küll on kahju , et olen just selline nagu ma olen. Küll on kahju , et kõik minus pettuma peavad. Kahju on mul ka sellest , et tegelikult ei ole mul millestki kahju. - Mul on ilus elu - head sõbrad , parim poiss-sõber & toetav pere. Kõik on täpselt nii nagu olema peaks... Tegelikult mulle meeldib valetada , & ka see oli vale... Aga ilusat sorti vale. Kõik on tegelikult otsevastupidi , nii nagu olema ei peaks. - Ma ei saa öelda , et armastasin Sind esimesest silmapilgust. Kui Sind esimest korda nägin , ütlen selle ausalt välja , ei sallinud ma Sind üldse. Sa näitasid huvi minu vastu üles , aga tol hetkel ei vaatanud ma Sind veel nii nagu praegu. Õppisin
Armastus ei saa olla perfektne , sest keegi meist ei ole perfektne ! Väikesed käed kirjutavad liivale ja seal kirjas seisab "Ma Armastan sind"Ja sinna tuleb suurelt 1 süda mis kuulub igavesti sulle mis siis et oled mu mu unustanud. Igal õhtul mõtlen ma sulle , igal õhtul valan ma pisaraid ... Järgmine päev küsin ma endalt : " Miks ? " ja ise vastan : " Sest armastan Sind ja ei suuuda leppida mõttega , et olen Sinust ilma ! " Persse see armastus , lähme parem vanaemale külla . See on armastus kui vanusevahe ei mängi rollli. KURBUS ! I love walking in the rain because nobody knows i'm crying. Sometimes I wanna go to sleep and never wake up. Nutmiseta pisarad on kõige valusamad. Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Nuta, kui on valus, ära häbene seda, las pisarad viivad kurbuse minema. Tihti üritan peita oma pisaraid naeratuse taha,
Dialoog autos. Lühike sisu: Andrese uus tuttav Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga kus ta on? - Veel ei te
· Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. · Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. · Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. · Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... · Kiireim viis sõda lõpetada on sõda kaotada. · Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa. · Minu võitlus on vastupidamine. · Alati on võimauls ämbrist mööda astuda. · Geniaalne pole see, kes mõtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mõtleb geniaalselt. · Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sõnniku peal. · Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus. ·
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
see tahab, kulda, kudumista, see tahab, lõuend, lõhkunüsta! Tule koju, nukukene, tule koju, tunne oma! Märt su päris, pea teda, Margus oma, hoia teda! Tiina ja Mari pistavad jooksma. Ringisolijad hoiavad tahapoole poolringi. Mari ei lase ennast Märdist tabada. 18 I POISS. Margus, lõika, ära jäta Marit Märdile! IIPOISS. Märt, ole vahva! I POISS. Margus, tõmba Mari kinni! III POISS. Margus nüüd Marit tahab! Mari jääb ikka Märdile! Mari jookseb paaril korral Margusele risti vastu, et sellele võimalust anda ennast tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab selle järele, kes aga ennast kergesti püüda ei lase. JASS. Mis sina nüüd, Mari, ennast veel Margusele topid, ega Margus ju sind taha! I POISS. Ega ta hull taha jah! Mari oleks ikka valmis küll! II POISS. Margus ei hooli maast ega taevast! III POISS
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
alumise korra poolavatud akna juures sihvakat ja suursuguse välimusega, kuigi veidi tusase ilmega aadlikku vestlemas kahe kaaslasega, kes näisid teda aupaklikult kuulavat. Harjumuse kohaselt arvas d'Artagnan, et jutt on muidugi temast, ja ta teritas kõrva. Sel korral eksis d'Artagnan ainult osaliselt: jutt ei olnud temast, vaid tema hobusest. Aadlik näis loetlevat kuulajaile hobuse häid omadusi ja kuna kuulajad näisid jutustaja ees aukartust tundvat, pahvatasid nad iga hetk naerma. Et aga juba poolnaeratus meie noormehe marru ajas, siis võib arvata, missugust mõju pidi avaldama nii lärmakas lõbusus. Siiski tahtis d'Artagnan kõigepealt selgusele jõuda, mis nägu oli jultunu, kes teda pilkas. Ta puuris võõrale oma uhke pilgu ja nägi, et too oli umbes neljakümne kuni neljakümne viie aastane mees, tumedate ja läbitungivate silmadega, kahvatu jumega, tugeva ninaga ja mustade, väga hoolikalt pügatud vurrudega
Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin
mis plaane varjab ta ehitud pea? Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob? Mis on tema õige hind ja kas ta jääb või kaob ... Ühel seikleval priiuserüütlil jne. Postipoiss Johannes Porisammul (John Pori) / A. Marcs Palju aastaid läinud mööda sellest a'ast, kui veel olemas ei olnud meie maal ronge, autosid, jalgrattaid ega tehtud pikki matku, nagu tänapäeval kõikjal näha saab. Refr. Uhke postipoiss sõitis kord maanteel, külast külla, linnast linna viis ta tee. Kõikjal uudiseid tõi postipoiss kaugelt nüüd vaid möödund ajast mälestus :,: on see. :,: 24 Talvel lumi tuiskas, tormas maantee pääl, juba kaugelt kostis aisakella hääl. Soojas kasukas seal sõitis mõni rikas linnakaupmees, sõidust mõnusasti habe härmas tal. Refr. Uhke postipoiss sõitis ... Kirja kallimalt ka postipoiss veel tõi, vahel suudluse ta selle eest siis sai. Mitu hõberaha taskus
sõbraga. Reelika teab , et Liisa on helistanud teistele ja käskinud neil mitte tulla- miks?- Reelika ei tea ja, et Kristiina keda J tead eelmisest koolist on ka tema kohta mingeid jutte rääkinud- et uus poiss on tropp ja Marileenule oli J ka migdagi roppu öelnud. J muutub ärevaks, sest üks jama teise otsa. Tulevad veel Eeva ja Raimo. Pidu saab vaikne, Reelika jääb ühe sõbrannaga ööseks ja hommikune pannkoogitegu on vahva. -9. Kuigi Reelika kirjutas J kohta: Johannes on julge ja särav poiss, kes sulatab hea huumoriga kõigi südamed ja saab igas seltskonnas hakkama. Ilmselt see ikkagi iseloomustusena ei sobinud ja Peep(väike ja vaikne poiss, kes oli ühtlasi Liisa hea sõber) lasi klassis paberi ringi käia, et kõik saaksid J kohta kirjutada. Paber sattus J kätte ja see oli tõeline sokk mis teda sealt tabas: Johannes on ülbe ja pealetükkiv, mis võib-olla tingutud tema lokkavast ebapopulaarsusest
mis tekkis pärast hiigelvulkaani purset, mis uputas suurema osa oma saarest. Pärast seda, kui ma olin neid ilusaid kreeka paate maalinud, hakkas mul jube palav ja sukeldusin otse selgesse külma vette.Ma maalisin sulle pildi. See on kellatornist siin Oial. Mul on häbelik vanaisa, kes ei räägi inglise keelt, tuli mu juurde ja uuris tükk aega mu maali. Ta noogutas heakskiitvalt, mis oli temast üpris armas. Effie ja mina sõitsime mopeediga Firasse, saare suuremasse külla ja jõime välikohvikus uskumatult kanget kohvi. Me mõlemad olime kofeiinist täiesti pilves. Mind tabas ärevus ja muutusin vaikseks, Effie flirtis aga väljakutsuvalt kelnerite ja juhuslike möödujatega. Siis on siin see kutt Kostos. Ta kõnnib umbes kuus korda päevas meie majast mööda. Ta püüab kogu aeg minuga silmsidet saavutada ja vestlust alustada, aga ma ei mängi kaasa. Mu vanaema suurim ootus on see, et me armume. Miks võiks veel vähem romantilisem olla?
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite keskel silm silma va
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
