Fourth level Fifth level Mis on AIDS ? AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks on HIV. Ajavahemik nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. HIV-i levik LEVIB EI LEVI Kaitsevahenditeta seksi Inimene ei nakatu HIVi kaudu. õhu kaudu ja vee kaudu Ühist süstalt kasutades. Samal põhjusel ei nakatu Emalt lapsele raseduse, inimene HIVi sünnituse ja rinnapiima viirusekandjaga koos kaudu, kuid sellist töötades või õppides, nakatumist saab vältida. kallistades, ühest tassist Verekontakti kaudu juues, ühist WCd
raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. KAPSIID ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit. LÜÜTILINE- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viirue kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. LÜSOGEENNE- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakudesse. Tingimuste
AIDS ei ole iseseisev haigus vaid see avaldub mitmesuguste nakkushaiguste või pahaloomuliste kasvajatena. AIDS on HIV nakkuse lõppfaas. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Seetõttu muutub inimese organism väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele. Mida tugevam on inimese organism, ning mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele eluviisidele ning käib ettenähtud aegadel nakkushaiguste arsti. HIV ja AIDS põhjustab suure kaalukaotuse, pideva väsimuse, palaviku, kõhulahtisuse, kuiva köha, muhud kaelal, kaenla all, kubemes. Nahal või suus sinikasarnased plekid. AIDS elab kõigis kehavedelikes, kuid levib ainult vere, sperma, tupevedeliku ja
Kapsiid ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. 11. Kirjelda,kuidas toimub viiruse paljunemine rakus.(vihikus) 12. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit. Lüütiline- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viirue kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. 13. Viiruste tähtsus looduses ja inimese elus. Põhjustavad haigusi Organism muutub tugevamaks Transduktsioon- viirus viib ühe isendi geene teise isendisse Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d 14
HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. Ajavahemik nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Viirus võib aastaid inimese organismis elada, ilma et mingid sümptomid selle olemasolu reedaksid. Haiguse kulg sõltub sellest, millise viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HI- VIIRUSE LEVIMINE HIV elab kõikides inimese kehavedelikes, aga levib ainult vere, menstruatsioonivere, sperma, eelsperma, tupevedelike ja rinnapiima kaudu. Ning inimene nakatub HIV-i ainult sel juhul kui viirus satub tema veresüsteemi ehk vereringesse. Kui nakatumine on
oportunistlikusse haigusesse või kasvajasse. Oportunistlikud haigused on haigused, mida tugeva immuunsüsteemiga inimesed ei põe, kuid HIV-nakatunu nõrgenenud vastupanuvõime ei ole suuteline nendele haigustele vastu seisma. Tähtis on rõhutada, et ajavahemik HIV nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele eluviisidele ning käib ettenähtud aegadel nakkushaiguste arsti ehk infektsionisti vastuvõtul. Mis on HIV ja mis on AIDS? Suhteliselt tihti arvatakse, et HIV ja AIDS on üks ja seesama. Tegelikkuses on HIV viirus, millesse ei surda ja mis põhjustab AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikust, mille tagajärjel inimene sureb oportunistlikesse haigustesse
põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Molekulaargeneetika--- Teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Promootor---DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema
5 äratundmises ja hävitamises. Kui CD4-rakkude hulk on vähenenud alla 200 raku 1µl vere kohta, diagnoositakse AIDS. HIV on kaval, sest levib rakust otse järgmisse rakku, vältides nii antikehade rünnakuid, mis toimuvad rakkudevahelises ruumis. Ka tekib viiruse paljunemise käigus tema geneetilisele materjalis palju muutusi, mistõttu on uued viirused juba muutunud ehitusega ning immuunsüsteem ei suuda neid ära tunda ja hävitada. Nakatumisele järgneb keskmiselt kahe kni kolme nädala pärast HIV-nakkuse äge faas, CD4-rakkude arv väheneb järsult ja veres on palju viirusosakesi. Haigus ise võib avalduda palaviku, neelamisvalulikkuse, lihas- ja liigesvalude, löövete, peavalu ning lümfisõlmede suurenemise näol. Seejärel läheb haigus asümptomaatilisse, varjatud kulgemise faasi, mil HIV-kandja tunneb end hästi ning ka haigused, mida ta sel perioodil võib põdeda, paranevad sama hästi kui normaalse immuunsusega inimestel
tervisest. Lisaks sellele nõrgendavad inimese organismi vastupanuvõimet HI- viirusele samaaegselt põetavad nakkushaigused nagu näiteks suguhaigused, aga kindlasti mitte ainult. Ajavahemik nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele eluviisidele ning käib ettenähtud aegadel nakkushaiguste arsti ehk infektsionisti vastuvõtul. Kõigile HIV-i nakatunud inimestele, sealhulgas ka ravikindlustust mitte omavatele on nakkushaiguste arsti vastuvõtud tasuta! Kuidas HIV levib? HIV levib kaitsevahenditeta seksi kaudu.
Haiguse kulg sõltub sellest, millise viirusetüübiga on inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Lisaks sellele nõrgendavad inimese organismi vastupanuvõimet HI-viirusele samaaegselt põetavad nakkushaigused nagu näiteks suguhaigused, aga kindlasti mitte ainult. Ajavahemik nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele eluviisidele ning käib ettenähtud aegadel nakkushaiguste arsti ehk infektsionisti vastuvõtul. Kõigile HIV-i nakatunud inimestele, sealhulgas ka ravikindlustust mitte omavatele on nakkushaiguste arsti vastuvõtud tasuta! Õigeaegne HIV ravi tagab täisväärtusliku elu aastateks. HIV-nakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid. Ravi alustamise aeg
püsiva papilloomiviirusnakkuse tekke riskitegurid. Need andmed kinnitavad seda, et papilloomiviirused levivad sülje ja käte vahendusel. Tähtsuselt kolmandal kohal laste nakatumisel oli ema suguelundite papilloomiviirusnakkus. Kuue kuu vanustel lastel esinesid veres emalt pärit papilloomiviiruse antikehad. Ühel kolmandikul ühe aasta vanustest lastest esinesid veres oma papilloomiviiruse antikehad, mis viitas laste varajasele nakatumisele papilloomiviirustega. Uurimistulemused viitavad sellele, et väikelastel esineb sageli papilloomiviirusnakkust, kusjuures nad võivad nakatuda esimese kuue elukuu jooksul (Kutsar 2010; WHO 2010; Merck & Co., Inc. 2010; Padrik 2007). 3.OLEMUS Inimese papilloomviirus on välisümbriseta DNA viirus ja kuulub Papaviridae sugukonda. Kindlaks on tehtud enam kui 100 erinevat viiruse genotüüpi, millest 45 on seotud genitaal piirkonna nakkusega
Selleks tuleks vältida üleniisutamist, mis on üheks haiguse põhilisemaks põhjustajaks. Niisutamisega tagatakse kartuli parem säilivus. (Resistance to Powdery Scab in Potato, C.R.Brown) Kartuli- süvikkärna iseloomustavad kartulimugulal olevad tumedamad kärnad (Joonis 7). Joonis 7.Kartuli – süvikkärn (A potatoe tuber) Antud haigus levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatumisele annab hoogu juurde suur mullaniiskus, madalad temperatuurid ja mulla liighappesus. Eestis on leiujuhud sagenenud. Mugulad võivad deformeeruda, mistõttu ei ole nad kaubandusliku väärtusega (Powedry scab of potatoes, S.B. Johnson). Tõrje: 1. Seemnematerjali korralik sorteerimine 2
on kõrge, lõppsaagilt on ületanud standardsorti Berber, tärklisesisaldus keskmine kuni kõrge, katsete põhjal sobib sort ka mahekartulikasvatusele, heamaitseline lauakartul, toortumenemist ei esine või esineb minimaalselt, keedetud mugulate tumenemine puudub, madala suhkrute sisalduse ja kõrge kuivainesisalduse tõttu sobib ka kartulikrõpsuks Maret on kiduussi (Globodera rostochiensis) ja vähikindel (D1), suhteliselt vastupidav viirushaigustele ja mustkärna nakatumisele, pealsete lehemädanikukindlus keskmine, võrreldes teiste sordilehe varajaste sortidega on neist lehemädanikukindlam, mugulamädanikesse nakatumine suhteliselt madal. Teatud tingimuste kokkulangemisel (nagu veidi leeliseline ja kuiv muld mugulate moodustamise algperioodil) võib esineda harilikku kärna nakatumist, sel juhul niisutada, sort eelistab viljakaid kergema lõimisega soodsa niiskusreziimiga muldi, eelidandamine võiks
10 · Eesmärk: blokeerida vee ja toidu kättesaadavus patogeenile. Ja niimoodi päästa ülejäänud taim. · HR on patogeeni-spetsiifiline ja käivitub, kui taime rakk tunneb ära spetsiaalsed patogeeni molekulid (effector molecules). · HR tekib vastuseks bakterite, seente, viiruste ja nematoodide rünnakule. Pärast HR käivitamist on taime koed väga resistentsed paljude patogeenide nakatumisele. · Süsteemne omandatud resistentsus (systemic acquired resistance (SAR)) · Taim on nö. kõrgendatud valmisolekus. · SAR-i saab aktiveerida, kui taimele pritsida teatud taime aktivaatorit. Põllumajanduses on neid hea kasutada, sest nad on vähem mürgised inimesele ja keskkonnale, võrreldes taimemürkidega. Nende efekt kestab kauem. (loeng 8) R geenid, Avr geenid - R geen resistentsuse geen taimes Avr geen avirulentsuse ehk mittenakatamise geenid patogeenis
See on kooskõlas nukleiinhapete hübridisatsiooni ja 16S ribosoomi sekveneerimise uuringutega (Roasto et al, 2011). Organism ja selle spoorid on looduses laialt levinud. Neid on leitud nii kultiveeritud kui metsade pinnasest, veekogude põhjasettest, kalade ja imetajate seedetraktist ning kalade ja koorikloomade lõpustelt ja sisikonnast (Lampel, 2013). Botulism on raskelt kulgev ja mõnikord fataalne haigus, mida põhjustab C. botulinum bakteri poolt toodetav toksiin. Nakatumisele järgneb lihaste, ka hingamislihaste lõtv paralüüs. On teada 3 erinevat botulismi vormi: toidutekkeline, väikelaste, mis on samuti toidutekkeline. Kolmas tüüp on haava botulism, mida antud kontekstis ei käsitle (Lampel, 2013). Toidutekkeline botulism tekib kõige sagedamini ebaühtlaselt või ebaadekvaatselt valmistatud kodu-preservide söömisel. Kodus konserveeritud, harva ka tööstuslikult valmistatud toidud on olnud seotud botulismipuhangutega USA-s
leviku tõttu (metsanduses nt juurepess) või viivad näiliselt tervete pargipuude ootamatu pikalikukkumiseni pärast juurte läbimädandamist (jänesvaabik, lamesüsik). Juure- ja tüükamädanikud saavad alguse eri põhjustel surnud või katki rebitud juurtest ning vigastatud juurekaelast. Sõltuvalt seeneliigist jääb mädanik allapoole maapinda või tõuseb kõrgemale, tüükasse ja tüvesse. Puujuurte nakatumisele ja suremisele järgnevad tavaliselt muutused võras, seega võib juuremädanikku kahtlustada siis, kui: · Puu lehed või okkad on muutunud väiksemaks ja kahvatumaks kui eelmistel aastatel · Võrsete juurdekasv on ebanormaalselt väike · Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt · Võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama Mädanikuohule ka juurekaelal näha olevad vanad koorevigastuste jäljed ning tüve allosas leiduvad õõnsused
geene: replikatsiooni- (selle põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise), regulaator- (sellelt saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse) ja struktuurgeenid (sisaldavad infot viiruseosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks). DNA- ja RNA-viirusosakeste moodustumine toimub erinevalt. Raku nakatamiseks peab viirus antiretseptoritega bakteriraku retseptoritele. Viirus sisestab oma DNA bakterirakku. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, msi korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viiruseosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda
kuid sisaldab ka viirustele omaseid valke. Kapsiid ja ümbris on enamasti kaitseks, kui osa aitab kinnituda peremeesrakule ja lagundada selle ümbriseid. PALJUNEMINE: DNA-viiruste paljunemine. Raku nakatumiseks peab viirus sellele esmalt kinnituma- kinnitusfibrillide abil. Lagundavad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirustele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Tänu nendele valkudele pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon ja see aitab kaasa viirusosakeste moodustumisele. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda
tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 23. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid Haigustekitaja omadused patogeensus (mikroorganismi omadus parasiteerida makroorganismis ja
Hästi määratletav nakkushaigus – üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad – kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis – infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis – infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale – immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 24. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid Haigustekitaja omadused – patogeensus (mikroorganismi omadus parasiteerida makroorganismis ja
(2) isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. (5) hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 37-17 mittevaralise kahju hüvitis õigustatud ka nakatumisele ilma, et sellega kaasneksid valu ja tervisekahjustused. Hagejaks vang, kellel kujunes välja hepatiit, mille põhj EE riik, kuna vanglas ei tehtud õigeid uuringuid ja ei teavit teda haigusest. 86. Kuidas kajastub VÕS-s põhimõte, et kahju hüvitamine ei tohi tulla kasuks kannatanule ning missugustel juhtudel ei arvestata kahjuhüvitisest maha kannatanu saadavat kasu? ? § 127 lg 5 kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju
Topelthemolüüs. Kliinilises materjalis trombotsüüte, leukotsüüte pole toksiinide produktsiooni tõttu. Toksiini produktsiooni alusel jagatakse viide tüüpi (A-E). C. tetani. G+ pulgad prominentsete terminaalsete eostega (trummipulgad). Range anaeroob. Raske kliinilsest materjalist isoleerida. Epidemioloogia. C. perfringens. • Üleüldine, elab pinnases, vees, inimeste ja loomade seedetraktis. Enamikku infektsioonidest põhjustab tüüp A. Haigus järgneb ekso- või endogeensele nakatumisele. C. tetani • Üleüldine, spoorid enamikus pinnastest, võib koloniseerida inimese ja loomade sooltrakti. Ekspositsioon spooridele on sage, kuid haigus harv, v.a. arengumaades, kus vaktsiini ja meditsiiniabi kättesaadavus on kehv. Risk on suurem puuduliku vaktsiin-indutseeritud immuunsusega inimestel. Läbipõdemine ei anna immuunsust. Virulentsus. C. perfringens • Sisuliselt seisnebki virulentsus lugematute toksiinide produtseerimises. α: letaalne, fosfolipaas C, suurendab
sisaldab ka viirustele omaseid valke. Kapsiid ja ümbris on enamasti kaitseks, kui osa aitab kinnituda peremeesrakule ja lagundada selle ümbriseid. Paljunemine. DNA-viiruste paljunemine. Raku nakatumiseks peab viirus sellele esmalt kinnituma- kinnitusfibrillide abil. Lagundavad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirustele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Tänu nendele valkudele pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon ja see aitab kaasa viirusosakeste moodustumisele. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Tähtsus.
kuid võib olla ka kõrgemal tasemel. Pre-AIDS-i periood, sümptomaatiline faas, 2-3 aastat. Viiruse tase hakkab tõusma, antikehade ja CTL tase langema. AIDS, 0-1 aastat, viiruse tase tõuseb, muu langeb, surm. I faasis langeb CD4+ tase järsult, seejärel tõuseb veidi, kuni langeb aeglaselt nullini – surm. HIV variandid – tropism kemokiini retseptori järgi Makrofaagi-troopne viirus iseloomulik varajasele nakatumisele limaskestade kaudu infitseerib aktiivseid T rakke (sh mälurakke), dendriidirakke, makrofaage koretseptoriks on CCR5 Lümfotsüüdi-troopne viirus vajab kinnitumiseks kõrget CD4 tihedust infitseerib naiivseid T rakke koretseptoriks on CXCR4 Geneetiline defekt CCR5 kemokiini retseptoris võib tuua kaasa resistentsuse HIV infektsioonile On näidatud, et: makrofaagi-troopne HIV ei suuda defektse CCR5 puhul rakku tungida
kuigi põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m. Kergema lõimisega ja suurem rähasisaldusega mullad võivad kannatada perioodiliselt ka niiskusepuuduse all. Puistutest kasvab kõige enam kuusikuid (kuni 2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid on ca 1/4, veelgi vähem kaasikuid, hall-lepikuid, haavikuid ja tammikuid. Puistute boniteet on enamasti Ia-II boniteediklassist. Raieküpse puistute hektaritagavara võib küündida kuni 600 tm -ni. Kuusikud lisaks juurepessu nakatumisele kahjustuvad ka üraskirüüstete tagajärjel ja võivad vahel ka hukkuda või jäävad sanitaarraiete tõttu liiga hõredaks ning neis suureneb tugevalt tormioht. Halva kvaliteediga on tavaliselt ka tammikud. Teised puistud on hea tervisliku seisundiga, männid on vahel halvasti laasunud. Otstarbekas on antud kasvukohatüübis kasvatada männi-kuuse segapuistuid, puhtmännikuid koos kuuse II rindega või lühendatud raieringiga kuusikuid. Alusmetsas kasvavad mage sõstar, h. kuslapuu, h
annaabi.ee 
