Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Papilloomid lokaliseeruvad näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. Tavaliselt kasvavad papilloomid terve naha pinnale ja nende eemeldamine pole vajalik. Mehhaanilisele hõõrdumisele allutatud papilloomid on soovitav eemaldada PAPILLOOM ehk näsakasvaja Tihti üle silma laua serval kohtuvad väikesed papilloomid. Ripsme serva pigmenteerimise käigul on vaja papilloomide ringi joonistada, see ei ole keeruline ning pärast ei ole silmaga nähtav. SOOLATÜÜGAS
Veenilaiendid Mis on veenilaiendid? · Laienenud pindmised veenid · Esinevad kõige sagedamini jalgadel säärte ja reite osas · Paistetavad nahapinnast kõrgemale · Edasi arenedes lisanduvad valuhood, raskustunne jalgades, tursed ja sügelus Tekkepõhjused · Valesuunaline vere voolamine veenides, mille põhjustab klappide töö puudulikkus · Vanemas eas kaotavad veenid elastsuse Riskirühmad · Naised (eriti vanemas eas) · Ülekaalulised · Inimesed, kelle perekonnaliikmetel esineb veenilaiendeid · Siiski on ohustatud ka mehed Ärahoidmine · Tekkimist ei ole võimalik ära hoida · Vaevusi saab leevendada
Veenilaiendid ehk varikoos Ann Merit, Heleriin ja Johan Mis on veenilaiendid? laienenud pindmised veenid esinevad peamiselt säärtel ja reitel sinakat-lillakat tooni moodustavad lookleva võrgustiku paistetavad nahapinnast kõrgemale edasi arenedes lisanuvad valuhood, raskustunne jalgades, tursed, sügelus ja krambid Esinemine esineb 10-20 % maailma rahvastikust ei olene vanusest esineb 10-15 % meestest esineb 20-25 % naistest soodustavad-rasedus, ealised muutused Põhjused kaasasündinud sidekoe nõrkus nahaaluste veenide ja ühendusveenide klappide funktsiooni häired
Papilloomviirused Papilloomviirus e. Human Papilloma Virus mõjutab inimese epiteelkoerakkude normaalset arengut, mille tagajärjel algab rakkude kasvajataoline vohang. Papilloomkasvajate vormid: Nahapinnast kõrgemad käsnad, mis kobaratena meenutavad lillkapsast Lamedapinnalised papilloomid, mis võivad asjatundmatule silmale olla raskelt avastatavad Paapulid Nakatumine: Nakatutakse otsese kontakti teel Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel
URTIKAARIA EHK NÕGESTÕBI Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2010 Urtikaariat põeb elu jooksul 15-25% inimestest Urtikaaria ehk nõgestõbi · kiirelt tekkivad kublad · sügelevad · võivad laatuda · Silmalaugude, huulte ja labakäte turse e angiödeem · võib kaasuda üldreaktsioon · Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad · Kaasuda võivad ka üldnähud peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja -kõhulahtisus Urtikaaria vallandumine · Immunoloogiline e. Allergiline urtkaaria · Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria · Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria · Idiopaatiline e. tedmata põhjusega urtikaaria · Nõgestõbe põhjustab nuumrakkudest erinevate
tuharaid, kõhtu ja rindasid, meestel aga selga, selja nimmeosa ja reite välimisi külgi. (Striiad võivad olla nii vertikaalsed kui horisontaalsed .Sageli esinevad meestel horisontaalsed striiad, see on seotud kiire pikkusesse kasvuga) Striiad võivad olla: atroofilised - terve naha pinnast madalamal,sellised on enamus striiasid normotroofilised terve nahaga ühel tasapinnal hüpertroofilised kõrgemad nahapinnast Kõige sagedasem striiade tekkimise põhjus on: *rasedus *perekondlik eelsoodumus sidekoe nõrkusele *rasvumine *hormonaalne ravi- suukaudne ravi glükokortikosteroidhormoonidega ja paikne ravi steroide sisaldavate kreemide-salvidega suurtele pindadele pikaajaliselt. Venitusarmide arenemisesvõivad mängida tähtsat osa ka : * keskkonna faktorid *elustiil,sportimine(atleetidel kiirete kehamuutuste tõttu) *toitumine *suurenenud hormoonide tarbimine(s
● Eemaldab hästi pindmise ketenduse ● Annab nahale elastsuse ● Sobib lastele Emuõli kasutaminel tuleb hoolikas olla . Käia enne vannis või ujumas, et eemaldada naha pealispinnale kogunenud kreemide ja ravimite jäägid, muidu transpordib emuõli kõik need ained sügavale naha alla ning tekib plahvatuslik olukord URTIKAARIA (NÕGESTÕBI) Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad. Mõnel lapsel on lööbega kaetud kogu keha, teisel on üks punnike siin, teine seal. Lööve võib kesta seni, kuni viirus veres ringleb. Koos paranemisega kaovad ka probleemid. Milline urtikaaria välja näeb? Kublad tekivad järsku. Nad võivad paikneda igal kehaosal, olla erineva suuruse ja kujuga - ovaalsed, ümarad, ringjad või maakaart meenutavad, värvuselt punased või valkjad, sageli ümbritsetud punetava äärisega. Iseloomulik on tugev sügelemine.
üsasiseselt (harva!). Mükobakteri sattumisel organismi vallandub rida kaitsereaktsioone. 6-8 nädalat pärast nakatumist kujuneb välja allergia mükobakteri suhtes ja tuberkuliintest muutub positiivseks. Tuberkuliintest kujutab endast mükobakterite ainevahetusproduktide väikeses koguses naha alla süstimist (kooliajast on see võib-olla meeles kui "hernekese" süst). Süstekohta vaadatakse ja hinnatakse 72 tunni pärast (kas on nahapinnast kõrgem punetav ala ja kui suur see on). Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3 % tuberkuloositekitajatega kokkupuutunud inimestest. Esimest korda sissehingatud mükobakter põhjustab pärast 5-6 kuulist perioodi kopsus ja lümfisõlmedes nn. primaarkompleksi kujunemise. See on immunsüsteemi teatud rakkudest, tuberkuloositekitajatest ja nende vastu suunatud antikehadest koosnev kolle. Pooltel juhtudel on see primaarkompleks tuberkuloosi ainuke avaldus
Kuid tegemist ei ole kosmeetilise probleemiga ning need vajavad arsti poole pöördumist ja tegutsemist. Selles referaadis uurin täpsemalt, mis on veenilaiendid ning kas neid saab ravida või nende tekkimist ära hoida. Mis on veenilaiendid? Veenilaiendid ehk teisi sõnu varikoos on suurenenud pindmised veenid. Tavaliselt on nad sinakad-lillad sõlmed, mis moodustavad omavahel võrgustiku ning on tihti paistetanud nahapinnast kõrgemale. Kuid nad võivad olla ka veidi erinevad: suuremad-väiksemad, naha pinnalt nähtavad kobrulised väädad või ainult naha all käega katsudes tuntavad. Laieneda võib iga veen, kuid kõige enam juhtub seda jalgades. Esialgu võib see olla vaid esteetiline probleem, kuid laiendite edasi arenedes muutub verevool järjest aeglasemaks, mis lisaks inetutele jalgadele toovad kaasa valu, raskustunde, paistetuse, sügeluse ja krambid.
Nakatumine toimub otsese kontakti kaudu. Võib juhtuda, et viirus jääb rakkudesse pikaks ajaks ootele seniks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused. Kondüloome on võimalik diagnoosida juba läbivaatuse käigus. On võimalik ka laboratoorne koe uuring ja viirustüübi täpsustamine. Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised. Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks (Põder 2010). Vormid: · nahapinnast kõrgemad käsnad, näiteks soolatüükad ja nn. teravad kondüloomid, mis kobaratena meenutavad lillkapsast · lamedapinnalised papilloomid · paapulid - ümarad, nahapinnast pisut kõrgemad 5.1.Ravi Eesmärgiks on kaebusi põhjustavate kondüloomide eemaldamine ning viiruse ülekande võimaluse vähendamine. Enne kondüloomide ravi tuleks uurida teiste sugulisel teel levivate haiguste suhtes, kuna need võivad aktiviseerida HPV nakkuse ja tulemuseks on ebaõnnestunud ravi
Mitmevärvilised tätoveeringud eeldavad rohkem protseduure ning seda sõltuvalt tätoveeringu suurusest ja tindi tüübist. Nimetatud protseduurid tehakse sõltuvalt arsti ettekirjutustest 48-nädalaste vahedega universaallaseriga. 3.5 Nahakasvajate eemaldamiseks Nahasiseste moodustiste hulka kuuluvad: ksantoomid ja ksantolasmid, viiruspapilloomid, papillomatoossed neevused - sünnimärk" mis kujult meenutab lillkapsast. Pigment neevused "sünnimärk" mis on nahapinnast kõrgem ja helepruunist tumepruuni värvuseni. Viirustüükad - need on nahasiseselt või pindmiselt asuvad hallid moodustised. Tänapäeval kasutatakse nahakasvajate eemaldamiseks laseraurustamist. See meetod ei piira arsti tegevust, teiseks pärast laseri kasutamist jäävad äärmiselt harva armid. Uudismoodustiste eemaldamine kirurgilise CO2 laseriga põhineb naharakkude aurustamisel kuni täieliku uudismoodustise eemaldamiseni. Töödeldud pind jääb siledaks. Reeglina
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava URTIKAARIA Referaat Juhendaja: Erle Remmelgas , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 Urtikaaria (nõgestõbi) Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad. Kublad tekivad järsku. Nad võivad paikneda igal kehaosal, olla erineva suuruse ja kujuga - ovaalsed, ümarad, ringjad või maakaarti meenutavad, värvuselt punased või valkjad, sageli ümbritsetud punetava äärisega. Iseloomulik on tugev sügelemine. Kuplade läbimõõt võib ulatuda mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini ja võivad nahapinnal püsida mõnest minutist mitmete tundideni (vt joonis 1). Joonis 1 Urtikaaria
WHO koostatud infomaterjali solaariumi kasutamisega kaasaskäivatest riskidest leiate: 6 Melanoomi tunnused On oluline teada, milline on tavaline neevus ehk sünnimärk ja milline on neevus, mis võib kasvada melanoomiks. Normaalne neevus on tavaliselt ühtlase värvusega pruun või mustja pigmendiga laik nahal. Kujult ümmargune või ovaalne, võib ka olla nahapinnast kõrgem. Enamus neevustest on läbimõõduga alla 5 mm. Need võivad olla kaasasündinud või tekkida nahale igas vanuses. Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda oma värvust. Soovitav on regulaarselt ise vaadata oma nahka, et teada millised neevused on, kas neid tekib juurde või kuidas muutuvad juba olemasolevad neevused. Algavale nahamelanoomile on iseloomulik kasv neevuses. Melanoom võib kasvada nahapinnas laienedes või nahast väljapoole - sõlmja vohandina
on ka tuberkuloosi põdeva ema loote nakatumine üsasiseselt (harva!). Mükobakteri sattumisel organismi vallandub rida kaitsereaktsioone. 6-8 nädalat pärast nakatumist kujuneb välja allergia mükobakteri suhtes ja tuberkuliintest muutub positiivseks. Tuberkuliintest kujutab endast mükobakterite ainevahetusproduktide väikeses koguses naha alla süstimist (kooliajast on see võib-olla meeles kui "hernekese" süst). Süstekohta vaadatakse ja hinnatakse 72 tunni pärast (kas on nahapinnast kõrgem punetav ala ja kui suur see on). Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3 % tuberkuloositekitajatega kokkupuutunud inimestest. Esimest korda sissehingatud mükobakter põhjustab pärast 5-6 kuulist perioodi kopsus ja lümfisõlmedes nn. primaarkompleksi kujunemise. See on immunsüsteemi teatud rakkudest, tuberkuloositekitajatest ja nende vastu suunatud antikehadest koosnev kolle. Pooltel juhtudel on see primaarkompleks tuberkuloosi ainuke avaldus
Nahale tekib pärlitaoline roosakas sõlm, ümara või ovaalse kujuga. Pinnal võib näha punetavaid pindmisi veresoonte laiendeid, vahel on sõlme keskosa sisse vajunud. Kasvaja suureneb aeglaselt. Aegajalt võib pind ketendada, tekkida koorikuid ja veritsemist. 2. Pindleviv e. superfitsiaalne vorm (4- 8%) See vorm võib meenutada psoriaasi või ekseemi kollet, kuid ei parane ravimitega. Paiknevad sagedamini kehatüvel ja koldeid võib olla mitu. Iseloomulik on nahapinnast pisut kõrgem, tihedate vöötaoliste servadega ebakorrapärase kujuga naast. Kasvaja pind võib olla õhuke (atroofiline), veresoonte joonis on tugevnenud, esineda võib ketendust. 3. Tsüstiline vorm(1-7%) Sarnaneb sõlmelise vormiga, kuid sõlmed on suuremad ja enam läbipaistvad. Sageli on tsüsti keskosa pigmenteerunud. 4. Pigmenteerunud vorm(6%) Tekib tõmmu nahaga , hästi päevituvatel inimestel. Kasvaja on pigmenteerunud ja seda on raske eristada maliignsest melanoomist. 5
ja 57-60 a. Mehed ja naised on võrdselt haaratud, kuigi lapseeas esineb haigust tüdrukutel rohkem kui poistel. Psoriaasi avaldumist ja haiguse edasist kulgu mõjutavad tugevalt elukeskkondlikud tegurid. Psoriaasi avaldumine võib olla väga erineva raskusega kergest, üksikute kolletega vormist kuni raskete vormideni, kus haaratud on kogu nahk, peanahk , küüned ja liigesed. Psoriaasi iseloomustavad punetavad, ketendavad, selgepiirilised naastud( tihedamad, nahapinnast pisut kõrgemad laigud), mis paiknevad kehal sageli sümmeetriliselt (näit. mõlemal põlvel, küünarnukkidel). Ketendus naastudel on tavaliselt hõbedaselt valkjas, kuid võib ka üldse puududa, näiteks kehavoltides või juhul, kui patsient kasutab niisutavaid ihupiimasid. Ravi järgselt jäävad nahale mitmeks kuuks heledamad või tumedamad laigud (põletikujärgne hüpo- või hüperpigmentatsioon). Haigus ei põhjusta jäädavaid arme. Psoriaas võib esineda väga erinevate vormidena:
Kasvaja võib paikneda nahal, silmas või ka seede-, hingamis- või suguelundite limaskestal. Väliselt võib kasvaja meenutada pigmentsünnimärki, kuid silmaga nähtavateks pahaloomulisuse tunnusteks on: - Kolde kuju muutumine ebakorrapäraseks - Kolde serva muutumine ebaühtlaseks, piiride muutumine ebateravaks - Värvuse muutumine ebaühtlaseks, tekib 2 või rohkem erinevat pigmendi tooni, samuti võivad tekkida heledamad alad - Kolde suurus >5mm - Kolle hakkab muutuma nahapinnast kõrgemaks RAVI/SOOVITUS tuleb kiiresti pöörduda arsti poole, sest raviga viivitamine või iseravimine võib saada saatuslikuks. Valikraviks on kasvaja ulatuslik kirurgiline eemaldamine selleks kvalifitseeritud raviasutuses. Kaugelearenenud juhtudel (kui on tekkinud siirded) kasutatakse ka kiiritus-, immuun- ja keemiaravi, kuid see ainult pikendab ja parandab mõningal määral haige elu, kuid ei too tervistumist.
orienteerumisrefleks. Ootamatu tugeva signaali või muust taustast erineva signaali poole tähelepanu pööramine (loom v inimene). Tahtmatult püüavad tähelepanu neoonoranzil taustal mustad tähed (plakat), signaali uudsus, liikumine. Üks liik võib teisele üle minna. 2) tahtlik- nõuab pingutust , tahet, et fookust hoida. Püsiv tegevus, nt õppimine. Teadvuse tsoonid: 1) välimine tsoon- kõik objektid, esemed, inimesed, mis jäävad meie nahapinnast välja poole 2) sisemine tsoon- nahk ja mis jääb nahapinnast sissepoole 3) keskmine tsoon - mälestused, mõtted, fantaasiad. Kõige tihedamini ollakse selles. Vahe kahe esimese ja kolmanda vahel: esimesed toimuvad nüüd ja praegu, kolmas on keskendunud minevikule ja tulevikule. Neuroos - inimene kannatab enda mõtete ja fantaasiate all. Haiglane neuroos - kui kujutatakse ette, mis oleks võinud juhtuda, kuigi olukord on juba möödas. 10. Taju.
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp gia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kuplad ( urtikaaria )" ( TheMerckManual, 1992). Allergilise lööbega haigus on nõgestõbi ehk urtikaaria. Haigusel ei ole tegelikult nõgestaimega mingit seost. Nimi on tulnud sellest, et lööve meenutab nõgese kõrveta- misel tekkinud kuplasid nahale tekivad turselised, nahapinnast kõrgemad alad. Haigusele on iseloomulik naha sügelemine ( vt joonis 4 ). Allergiat võib põhjustada ligi 2000 ainet. Kõige sagedamini tekitavad lööbe antibiootikumid, valuvaigistid. Samuti võib tekitada haigust alkohol, hallitusjuust, eksootilised mereannid. Viimastel aastatel on nõgestõve põhjuseks ka viirused, stress, füüsiline koormus. Joonis 4. Urtikaaria kaelal 3.1 Löövete ravi Allergilisi nahahaigusi saab ravida teekummeliga, vääris-vaipkakariga, kibuvitsaga,
tselluliidi vähenemises on protseduuri efektiivsus kaheldav. Vastunäidustused tselluliidiravis. Üldised: · ägedad põletikud, palavik · pahaloomulised protsessid · diabeet, kui on häiritud perifeerne vereringe · antikoagulantravi · rasked südame- ja neeruhaigused · rasedus Lokaalsed: (piirkonnad, mida protseduuri käigus ei mõjutata) · haavad · veenilaiendid · songad · nahapinnast kõrgemad nahamuutused Ennetamine. Nippe tselluliidi ennetamiseks ja vähendamiseks: · Naha pindmise vereringe stimuleerimine Kõik, mis kiirendab vereringet on abiks. Kuivmassaazi ja pinguldavate kehageelide ning kreemide aktiivsete koostisosade koosmõjul nahk pinguldub. Paraneb ka organismi lümfiringe. Koorimine kiirendab pindmist vereringet ning sügavpuhastab nahka ja takistab nahapooride ummistumist. Ükski kosmeetiline toode üksi ei eemalda
ning seetõttu kasutatakse kõige rohkem laserravi. (Bogovski jt 1989.) Naevus araneus ehk ämblikneevus sarnaneb väikesele punasele ämblikule, mille keskel olevast arterioolist kulgevad laienenud kapillaarid. Tavaliselt esinevad näopiirkonnas, mida vajdusel kõrvetatakse või külmutatakse. (Bogovski jt 1989.) Kapillaarne hemangioome on kahte tüüpi, maasikaneevus, mis on kaasasündinud või varases lapseeas ilmnev erepunane ja nahapinnast eralduv angioomi tüüp, mis tavaliselt iseenesest kaob mõne aja jooksul. Ning kirssangioom ehk vanadushemangioom, mis ei parane iseeneslikult, kuid harilikult ei vaja ka ravi. (Bogovski jt 1989.) Pahaloomulised veresoontepõhised nahakasvajad 17 Kaposi sarkoomi klassikaline vorm on lümfaatilise endoteeli pahaloomuline kasvaja, mis esineb vanemaealiste inimeste, tavaliselt meeste jäsemetel
seoses kabjaluule kinnitumisega, kompimine Sõrg- Paarilised moodustised. Funktsioonid samad, mis kabjal. Sarv- Saab eristada põhimikku, keha ja tippu. Karvad Karvad kaitsevad looma külma ja niiskuse eest, karvastikus sisalduv õhk tagab organismi termoregulatsiooni. Karvad arenevad embrüonaalselt epidermis. Karv on pikk ja elastne sarvmoodustis, mis on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega. Karv koosneb juurest ja roodust. Karvarooduks ehk tüvikuks nim nahapinnast esile ulatuvat osa. Karvajuur paikneb nahas kaldu ja on ümbritsetud karvanääpsuga. Looma karvastik koosneb alus- ja pealiskarvastikust. Katte-, harjas-, jõhv-, vill- ja kompimiskarvad. 47. Silm Nägemiselund ehk silm on üks olulisemaid informatsioonikogujaid. Silma ärritamine mitmesuguste valgusallikatega mõjutab nii elundit ennast kui ka kogu organismi Silm koosneb heterogeensetest kudedest. Silmamuna muudab
ovaalse kujuga. Pinnal võib näha punetavaid pindmisi veresoonte laiendeid, vahel on sõlme keskosa sisse vajunud. Kasvaja suureneb aeglaselt. Aegajalt võib pind ketendada, tekkida koorikuid ja veritseda ( joonis 2. ); · Pindleviv e. superfitsiaalne vorm- see vorm võib meenutada psoriaasi või ekseemi kollet, kuid see ei parane ravimitega. Paiknevad sagedamini kehatüvel ja koldeid võib olla mitu. Iseloomulik on nahapinnast pisut kõrgem, tihedate vöötaoliste servadega ebakorrapärase kujuga naast. Kasvaja pind võib olla õhuke, veresoonte joonis on tugevnenud, esineda võib ketendust; · Tsüstiline vorm; 16 · Pigmenteerunud vorm- tekib tõmmu nahaga, hästi päevituvatel inimestel. Kasvaja on pigmenteerunud ja seda on raske eristada maliignsest melanoomist;
Eesmärk on fistuli käigu eemaldamine, fistuli seesmise avause sulgemine ja anaalsfinkteri säilitamine. Pindmised fistulid lõigatakse lahti. Fistulid, mille käigust jääb kaudaalsemale üle poole sulguri kiududest, pole ravitavad lihtsalt lahtilõikamisega, kuna tekib pidamatus. Üks võimalik meetod on siis ligatuuri asetamine (seton) või sulgurlihase taastamine. 42. Pilonidaalsiinus. Diagnostika. Ravi. Pilonidaalsiinus on nahapinnast madalam ägeda või kroonilise korduva abstsessi/tsüsti lahenemisel tekkiv siinus perianaal- või sakraalpiirkonnas. Esineb sagedamini nooremas eas tiheda karvaksvuga meestel. Patogenees: tekib karvafolliikulite infitseerumine, obstruktsioon, põletik, põletikukolle ruptureerub subkutaansesse koesse, kujuneb abstsess. Kaebustena esinevad valu, tundlikkus, purulentne eritis. Tüsistustena võivad esineda kroonilised korduvad abstsessid
verejooksud, mis esinevad peamiselt pea- ja kaelapiirkonnas. Kõhukoopa õõneselundite vigastusi, pärast nürisid kõhutraumasid, esineb suhteliselt sageli, lastel on ohustatud eelkõige kaksteistsõrmiksool. Tsüanoos – naha või limaskestade sinakaspunane värvus. Striidor – vilistav hingamiskahin. Metaboolne atsidoos – ainevahetuslik happeliig veres. 505 Petehhia – nahal või limaskestal esinev koesisesest verejooksust põhjustatud nahapinnast mitte kõrgemale ulatuv punktitaoline punane täpp. Tähelepanu! Erinevad uurimused on näidanud, et hinnang lapse kõhule on 50% juhtudest vale positiivne ja 15% juhtudest vale negatiivne. Kokkuvõte Rindkeretrauma ohtlikkus tuleneb intratorakaalsete ja kõhukoopasiseste organite vigastustest, mis võivad kiiresti kaasa tuua ühelt poolt eluohtliku verekaotuse, teiselt poolt ohtlikult kasvava hingamispuudulikkuse. Kogu vigastuse ulatus ja raskus tuleks võimalikult varakult kindlaks määrata
annaabi.ee 
