Mis viis Lähis-Ida kriisini? Teise maailmasõja käigus (1939-1945) kujunesid üle maailma mitmed kriisikolded, millest üks on jäänud püsima tänapäevani. Lähis-Idas toimunud sõjad, relvastatud kokkupõrked, ülestõusud ning mässud pole leidnud lahendust. Pidev pingestatus riikidevahelistes suhetes viis Palestiina ja tema naabermaad juba 1940ndatel aastatel kriisini. Mis muutis selle kriisi niivõrd tugevaks, et juutide ja araablaste vastasseisu on tunda veel tänagi? Kindlasti mõjutas kriisi kujunemist ajalugu: 15 sajandit olid Palestiinat asustanud juudid ehk heebrealased (13.saj. eKr - 2.saj. Pkr), pärast mida kuulus piirkond semiidi päritolu araablastele kuni keskaja lõpuni (15. saj.). Seega on mõlemad sõdivad pooled olnud seal pikka aega alalised asukad
ettevõtmise tulemust. Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad. Ohverdamiseks kõige sobivamaks nädalapäevaks oli neljapäev eestlaste "püha päev". Ristiusu mõjud Eestlastele polnud ristiusk tundmatu (ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani, Venemaa) Ristiusulisi mõjutusi on näha eestlaste kommete muutumises (laibamatmise komme) Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu oli võitlus oma vabaduse eest
14. Rahvusvaheliste rännete I etapp. (8 suunda, kust? kuhu? miks?) * Hispaania, Portugal -> Ladina-Ameerika. Ülerahvastus kodumaal, kolooniate haldamine. * Inglismaa, Prantsusmaa -> Põhja-Ameerika. Ülerahvastus kodumaal, kolooniate haldamine. * Aafrika -> Ameerika. Orjakaubandus. * Inglismaa -> Austraalia. Vangid, sunnitöölised saadeti Austraaliasse. * Inglismaa -> Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Vabariik. Kolooniate haldamine. * India -> naabermaad, Kariibimere saared. Odav tööjõud. * Hiina -> naabermaad, USA. Ülerahvastus, odav tööjõud. * Venemaa -> Siber. Vaba maa, sunnitööle saatmised. 15. Maailmausundid. Kristlus, Islam, Budism. 16. Mis on tsivilisatsioon? Inimühiskond koos oma kultuuriga. Mõned neist on kadunud Näiteks Vana-Egiptus või Indiaani tsiv. Uued on tekkinud nt Ladina-Ameerika. Mõned on väga vanad nagu Hiina tsiv ja noored nagu Ladina- Ameerika. 17. Inimarengu indeksi 3 tegurit.
Kõik linnad allusid ühe kuninga võimule. Kuninga võim oli piiramatu. Hiina Keisririik 221 a eKr allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja rajas Hiina keiserriigi. Riigi rajaja võttis endale aunimeks Shi Huangdi e esimene keiser. See riik kestis kuni XX sajandi alguseni. Keisri võim oli piiramatu. Kuningas Zheng rajas Qini dünastia (221-206 a eKr) ja hakkas ehitama Suurt Hiina müüri. Hiina ja naabermaad Hiinast põhjapool elasid sõjakad hunnid e rändkarjakasvatajate hõimud. Hiina õitsvad linnad pakkusid neile huvi. Hiinlased tegid kaitseks hunnide vastu müüri. Valmis Suur Hiina müür, mille ehitamist alustati juba üle 2000 a tagasi. Hiinlased vallutasid Tiibeti mägismaa ja osa Väike-Aasiast. Sisesegadused ja ülestõusud Tavaliselt oli Hiina keisri võim piiramatu. Kuid tuli ka aegu , mil valitsejad ei suutnud tervet riiki oma võimu all hoida
Vaba rütmiga tüüpi lauldakse tavaliselt üksinda, kuid algselt lauldi seda koormahobustel sõites. Mõõdetud rütmiga tüüpi laule saadetakse tihti trummide ja Shamiseniga. Rahvalaulud on peamiselt populaarsed vanema generatsiooni seas . (1) 6 Kokkuvõte Jaapanlaste muusika on seotud nii Hiina kui ka Korea muusika. Jaapani kultuuri on tugevalt mõjutanud selle nimetatud naabermaad. Jaapanlased armastavad väga muusikat ja teatreid. Teater ja muusika on nende tugev külg. 7 Kasutatud kirjandus . http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_muusika (1) http://www.dimensionsguide.com/wp-content/uploads/2010/01/Koto.jpg (2) http://library.thinkquest.org/05aug/00717/images/instrument_pics/biwa.jpg (3) 8 Lisad
Hiina keisririik 221 a. eKr. allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja Hiina rajas keisri riigi. See hõlmas nii Huang He kui ka Jangtse oru ja mitmeid maa-alasid kaugemalgi. Riigi rajaja võttis endale au- nimeks Shi Huangdi e. Esimene Keiser. Sellest ajast püsis Hiina keisririik väheste vaheaegadega kuni XX saj. alguseni. Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti Taeva pojaks. Hiina ja naabermaad Põhja pool Hiinat laiuvates steppides elasid sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud-hunnid. Hiinlaste linnad pakkusid neile ahvatlevat saaki ja meelitasid neid nii mõnigi kord laastavatele retkedele. Need sõjakäigudtõid Hiinamaale ja rahvale palju kannatusi. Kaitseks hunnide vastu olid mitmed valitsejad juba enne keisririigi tekkimist lasknud Hiina põhjapiirile rajada pikki müürilõike. Nüüd ühendati keisrite korraldusel kõik need üheks pikaks müüriks
keiser.sellest ajaast püsis Hiina keisririik väheste vaheaegadega kuni XX saj alguseni.Hiina keisri võim oli piiramatu.teda peeti Taeva pojaks ja ta oli ühtaegu seaduseandja.Teisi preestreid hiinas ei olnudki.Keisrile allusid rohked amernikud;ametnikud olid rikkad,haritud ja lugupeetud. lisaks ametnikele olid keisrite teenistuses ka väepealikud.Nende mõjuvõim jäi aga ametnike omast väiksemaks ________________________________________________________________________ Naabermaad Põhja pool elasid rändkarjakasvatajate hõimud-hunnid.hiinlaste õitsevad linnad pakkusid ahvatlust ja meelitasid hunne nii mõningi kord laastavatele retkedele.kaitseks hunnide eest rajasid valitsejad Suure Hiina müüri seda täiustati veel saduaastaid. ühel ajal kaitsetöödega saatsid keisrid oma vägesid ka vallutusretkedele.vallutati Tiibeti mägismaa põhjaosa ja osa kesk aasiast.nende maade hõivamine oli oluline eelkõige sellepärast,et sealtkaudu kulges
jne). Hiina ja Jaapani aiakunst Filosoofia (NB! Väga oluline!), kompositsioon, materjalid. Renessansist barokini Renessansi mõisted, olulisemad detailid ja elemendid, renessanssaia kujundus. Tähtsamad isikud: L.B. Alberti, A. Palladio. Prantsuse renessanssaiad 16. saj. Parteri kujunemine. Barokk Prantsusmaal. Barokiaja mõisted, barokkaia kujundus. Valgustusajastu filosoofia aedade kujunemise taustana. Prantsusmaa naabermaad 16.18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. Tähtsamad isikud: A. Le Nôtre (koos oma kaaskonnaga), F. Bacon, Ch. Wren. Keskendu lugedes maastiku ja aiakujunduse omavahelisele suhtele (üleminekud siseruumist välisruumi, kaugema maastiku kaasamine aiakujundusse jne). Pööra tähelepanu erinevatele mõistetele nii renessansi kui barokiajastust. Kuidas prantsuse aedu kasutati
Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saareriik Hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseadus loetleb 155 saart) Suurim saar on Mahé (155 km²), millel elab ligi 80% rahvastikust Naabermaad on läänes Kenya ja Tansaania ning Sansibar, edelas Komoorid ja Mayotte, lõunas Madagaskar ja Réunion, kagus Maurituius ning kirdes Maldiivid. Mahé saar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loodus 2 saarterühma: - Inner island (graniidisaared) -
4 ha/a inimese kohta, mis on üle 3x rohkem, kui ta olla võiks). Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi raporti ,,Elav planeet 2008" kohaselt üheksanda koha vääriline. Rõõmustada ei ole siin midagi. Meist priiskavamad on vaid Araabia Ühendemiraadid, USA, Kuveit, Taani, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Norra. Eesti naabritest on Soome 16., Rootsi 18., Venemaa 36., Läti 42. ja Leedu 48. kohal.. samal ajal, kui naabermaad on oma ökoloogilise jalajälje suurust võrreldes 2006nda aastaga tohutult vähendanud, oleme meie seda vähendanud ainult natuke (olime siis 7ndal kohal, Soome 3ndal ja nt Leedu 24ndal kohal). Kõrge koht ökoloogilise jalajälje pingereas on seotud põlevkivi kasutamisega elektrienergia tootmisel, sest protsessi käigus paiskub õhku palju CO2. See moodustab u 2.8 ha/a inimese kohta ja moodustab seega ka suurima osa meie ökoloogilisest jalajäljest (nt mets 2,39 ha/a, põllupind 0,84
on hea ja kurja võitlus, kus hea tavaliselt võidab. Lauljaid saadab 7-8 muusikust koosnev orkester (keel-, puhk ja löökpillid) · Sheng- suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu · Er-hu- viiulitaoline 2- keeleline pill · Pipa- lauatotaoline 4- keeleline pill Jaapan- Jaapani kultuuri on aastasadade vältel oluliselt mõjutanud naabermaad Korea ja Hiina. Rahvusliku usundi sintoismi kõrval on Jaapanis laialt levinud budism, eriti zen-budism, mis jõudis sinna läbi Hiina. 7. Sajandil võtsid jaapanlased koos hiina usundite ja kultuuriga omaks ka sealsed muusikatraditsioonid. Gagaku- Jaapani vanim õukonna muusika liik, kujunes välja esimese aastatuhande lõpul. Eesti keele tõlkes elegantne, õige muusika. Siiani Jaapani keisrlikus õukonnas kasutusel. Jaapani teater- väga tihedalt seotud Jaapani muusikaga. Selle
Kalifaadi laienemine- Peale Muhamedi surma, sai juhtpositsiooni ta lemmiknaise isa Aku Bakr, kellest sai 1. kaliif e prohveti järglane. Ta positsioon oli kohe ebakndel ja mõned hõimud lõid lahku. Aku Bakr allutas need ning alustas vallutustega: alistas Süüria ja Pärsia. 7 sajandil hakkas kohe Araabia laienema, kuna * Minnes sõjaretkele naabermaadesse, loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest * naabermaad olid rikkad ja sõjameest palgad maksti sõjasaagiga ning vallutatud aladel kehtestatud maksudega * islami sõjameeste innukust tõstis asjaolu, et koraan lubas pühas sõjad (dzihaad) langenuile otsepääsu paradiisi Järgmine kaliif, Omar, kujundas araabia rahvusriigi ümber teokraarlikuks maailmariigiks, kus vaimulik ja ilmalik on lahutamata, usujuht on riigijuht. Omijaadide dünastia(võimul alates 661)
söövad kuldvaagnatelt hõrke puuvilju. Uskumatud ja patused piinlevad igaveses põrgutules ja kui nad siis pisarsilmselt jahutust paluvad, valatakse neile kurku ja näkku hoopis sulavaske. See innustaski islamiusulistel koraani tõsiselt võtta. 5.Kuidas tekkis Araablaste riik? Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Nende juhatusel asusid araablased vallutama maabermaid. Kuna sealne vaene loodus ei võimaldanud kõikkidel lahedalt ära elada, siis tundusid rikkad naabermaad ahvatlevalt. Pealegi kutsus koraan moslemeid võitlema islami levitamise eest ja kuna kõigile, kes islami eest langevad, lubati pääsu paradiisi. Nii sõdisidki nad hästi võimukalt ja ei andnud nii sama alla. Nende peajõuks oli liikuv ratsavägi.Neil olid väga kiired ja tugevad hobused, millega nad said ka tuntuks. Lahingus oli neil kõrgel tasemel võistluskunst ja distsipliin. Peale hobuste kasutati võitluses ka kaamleid, kes vastaste hobused ära hirmutasid ja ajas neid põgenema
kuul) söök-jook vaid öösel. · Almuste jagamine vaestele. · Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus). d. Araabia kalifaadi laienemine pärast Muhamedi surma: · Araabia kalifaat vallutustega tekkinud araablaste suurriik. · Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. · Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. · Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. · Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. · 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. · Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. · Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania.
Kreeka keeles on purpurimaa Foiniikia ja selle nime all sai Vahemere idarannik tuntuks läänepoolsete rahvaste juures. Kaanan on suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Vihma sajab põlluharimiseks piisavalt ja Liibanoni seedrimetsad on mäletamatutest aegadest peale pakkunud suurepärast toorainet laevaehituseks. Seetõttu oli Kaanan üks maailma vanimaid põlluharimispiirkondi ja sai vana-ajal tuntuks ka kõrgelt arenenud meresõidukunstiga. Naabermaad tundsid juba tsivilisatsiooni koidikul elulist huvi Kaanani toorainete vastu purpurriiet ja seedrit eksporditi nii Mesopotaamiasse kui ka Egiptusesse. Kaanani asend maa- ja mereteede ristumiskohas kahe maailma vanima tsivilisatsioonipiirkonna vahel tõi varakult kaasa tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid. Kaananist kujunes Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala ja nende vastastikuste mõjude ristumispiirkond.
a põhja- ja kirdeosa)(otse araablastelt) tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu erinevate piirkondade kirjeldustest + 2 tolle aja maailmakaarti (1 paberile, 1 hõbekettale) 9. püssirohi Euroopasse (araablaste vahendusel Idamaadest) 10. Araabia kalifaat Araabia riik ehk kalifaat. Selle juhiks oli kaliif. Pärast Muhamedi surma hakkas kalifaat kiiresti laienema, sest: 1. minnes sõjaretkedele naabermaadesse, loodeti vabaneda kohalikest sõdadest 2. naabermaad olid rikkad, sõjameestele maksti palka olenevalt sõjasaagist 3. naabermaad olid soodsamate tingimustega, et tegeleda põlluharimise ja karjakasvatusega 4. dzihhaad koraan lubas usulevitamise teel surnud otse paradiisi Läänes jõuti välja Pürenee poolsaareni, idas jõuti välja Indiani ja põhjas Kaukaasiani. Esialgu oli tegemist Araabia kalifaadiga, mille keskuseks võis pidada Mekat. Esile tõusis Damaskus ja siis nimetati riiki kui Damaskuse kalifaat. Pärast Damaskust
4. Kord elus tuli minna Mekasse palverännakul. 5. Almuste jagamine vaestele. Kui Muhamed suri, siis sai ühiskonna juhiks tema lemmiknaise isa, kes sai tiitli kaliif e. prohveti järglane. Peale prohvetite surma läks võim kaliifile. Sama riiki mida kaliif juhtis hakati nimetama kalifaadiks. Et kaliif saaks riiki juhtida, tuli nimetada ametisse esimene nõunik e. vesiir. Et eri piirkondi valitseda, nimetati ametisse emiirid. Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad. Naabermaad olid rikkad - Vallutati($). Sõjameeste palk maksti vallutustest. Need, kes langesid Jihadis, pühas sõjas, pääsesid otse paradiisi. Vallutasid: Hispaania Kaananimaa Pärsia Põhja-Aafrika Araabia poolsaar Kes olid muu-usulised maksustati. Islami usku ei surutud peale. Vallutatud alade eliit astus usku, et jõuda
Paastuda ramadani kuul (islami kuukalendri 9 kuu, söök ja jook vaid öösel).almuseid tuli vaestele jagada. Vähemalt kord elus tuli teha palverännaks Mekasse. · Araabia kalifaat Araabia kalifaat laienes pärast Muhamedi surma. Araabia kalifata- vallutustega tekkinud araablaste suurriik. Esimene kaliif ehk prohveti järglane Aba Baku alistas Bütsantsi väed, vallutas Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dziihaadi -pühas sõjs lubas koraan lengenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud aladele maksustamisega. Järgmine kaliif omar kujundas araabia rahvariigi ümber, teokraatlikuks maailmariigiks- vaimulik ja ilmalik võim on lahutamatu.usujuht on ka riigi juht. 638 aastal vallutati jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7 saj. lõpul india jõeni. Läänes hõivati P-Aafrika ja ületati 711 a Gibraltari väin ning vallutati Hispaania
Katari rahvustoitu on mõjutanud lähedased suhted Iraani, India ja Põhja-Aafrikaga. Moslemid keelduvad lihasöömisest ja alkoholi joomisest ning kumbagi ei serveerita avalikes kohtades. Traditsiooniliseks Katari roaks on machbous, mis on tugevalt maitsestatud riis liha või kalaga. (Ibid.) Katar on suhteliselt vabameelne ärikohtumiste ja nädalalõpupuhkuste sihtkoht naabermaade elanikele. Katari elatustase on maailma kõrgemaid. Välisturistide peamised lähtemaad on Pärsia lahe äärsed naabermaad. Pealinn Doha on tähtsaim väravlinn, seal on rahvusvaheline lennujaam. Katari lennufirma Qatar Airways on viimasel ajal püüdnud agressiivselt laieneda. (Kase, Juust 2011: 145) Ehkki kuritegevust esineb vähe, soovitatakse naissoost isikutel Katari üksinda mitte reisida. Naiste riietus peaks katma jalad ja õled ning käituda tuleb vaoshoitult. Igasugune mehe ja naise vaheline õrnutsemine avalikus kohas võib lõppeda arreteerimisega
Moslemite seas on sunniidid enamuses. 10. ARAABIA KALIFAAT 7. sajandil tekkis islami riik. See tekkinud riik kannab nimetust kalifaat (ehk Araabia riik). Kui Muhamed suri, siis valiti talle asemik ehk kaliif ja sellest tuleneb ka riigi nimi. See sama Araabia kalifaat hakkas koheselt laienema. Laienemise põhjused: 1. Omavahelistest sõdadest loodeti vabaneda, kui minna naabermaadesse sõdima 2. Naabermaad olid rikkad ja sõjameeste palk maksti sõjasaagiga ning vallutatud aladel kehtestatud maksudega 3. Koraan lubas pühas sõjas langenutele otseteed paradiisi. See innustas sõjaväelasi. Laienes lääne suunas: Põhja-Aafrika Pürenee poolsaar Laienes põhja ja ida suunas: Vahemere idakallas Kaukaasia (Musta ja Kaspia mere vahel) Pärsia alad Pärsia õnnestus araablastel tervikuna oma kalifaadi koosseisu vallutada, kuid Bütsantsist saadi ainult
lükatud, kuna riigi parlament ja administratsioon ei funktsioneeri veel piisavalt hästi ning mitmed reformid on endiselt lõpule viimata. Ei olda ka Makedoonia puhul rahul korruptsiooni ohjeldamiseks ette võetud meetmetega. Komisjoni raportis nenditakse, et korruptsioon on riigis jätkuvalt «laialtlevinud». ELi juhtorganid kutsuvad Makedooniat ja Kreekat üles lahendama nimetüli, mis on kahe riigi suhteid varjutanud 1990. aastate algusest peale. Kreeka keeldub oma naabermaad tunnustamast selle konstitutsioonilise nimega Makedoonia Vabariik, kartuses, et see võib tulevikus kaasa tuua territoriaalseid nõudmisi, sest Makedoonia nime kannab ka Põhja-Kreekas asuv provints. Seetõttu kasutatakse 1991. aastal iseseisvunud riigi puhul juba poolteist aastakümmet rahvusvahelisel tasandil ajutiselt nimekuju Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia. Liituda võivad veel Albaania, Bosnia-Hertsegoviina ja 2006. aastal Serbiast eraldunud Montenegro (mis
edasi lükatud, kuna riigi parlament ja administratsioon ei funktsioneeri veel piisavalt hästi ning mitmed reformid on endiselt lõpule viimata. Ei olda ka Makedoonia puhul rahul korruptsiooni ohjeldamiseks ette võetud meetmetega. Komisjoni raportis nenditakse, et korruptsioon on riigis jätkuvalt «laialtlevinud». ELi juhtorganid kutsuvad Makedooniat ja Kreekat üles lahendama nimetüli, mis on kahe riigi suhteid varjutanud 1990. aastate algusest peale. Kreeka keeldub oma naabermaad tunnustamast selle konstitutsioonilise nimega Makedoonia Vabariik, kartuses, et see võib tulevikus kaasa tuua territoriaalseid nõudmisi, sest Makedoonia nime kannab ka Põhja-Kreekas asuv provints. Seetõttu kasutatakse 1991. aastal iseseisvunud riigi puhul juba poolteist aastakümmet rahvusvahelisel tasandil ajutiselt nimekuju Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia. Liituda võivad veel Albaania, Bosnia-Hertsegoviina ja 2006. aastal Serbiast eraldunud Montenegro (mis juba kasutab
Paavst ramadani kuul (islami kuukalendri 9. kuul) söök-jook vaid öösel. Almuste jagamine vaestele. Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus). Araabia kalifaadi laienemine pärast Muhamedi surma: Araabia kalifaat vallutustega tekkinud araablaste suurriik. Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers' lahingus.
Paavst ramadani kuul (islami kuukalendri 9. kuul) söök-jook vaid öösel. Almuste jagamine vaestele. Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus). Araabia kalifaadi laienemine pärast Muhamedi surma: Araabia kalifaat vallutustega tekkinud araablaste suurriik. Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers' lahingus.
Paavst ramadani kuul (islami kuukalendri 9. kuul) söök-jook vaid öösel. Almuste jagamine vaestele. Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus). Araabia kalifaadi laienemine pärast Muhamedi surma: Araabia kalifaat – vallutustega tekkinud araablaste suurriik. Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Džihaadis – pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks – vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers’ lahingus.
maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia.
annaabi.ee 
