jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides. Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi. Põikvõrkudega armeeritud müüritise arvutuslik survetugevus. Armeerimise võimsus määratakse teguriga, mis näitab kui palju on töötavat rauda %-des müüritise ruumiühiku kohta Kuidas horisontaalsed võrgud (põikvõrgud) tugevdavad müüritist?
Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade kekmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm. Mört (põhimört): sobiva terasuurusega täitematerjaliga mört vuugis paksusega üle 3 mm. Projekteeritud mört: mört, mille omadused rahuldavad vastava standardi nõudeid. Täitebetoon Täitebetoon: betoonisegu müüritise avade ja tühemike täitmiseks. Armatuur Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Jaotusarmatuur: töötava (piki-) armatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur, mis pannakse vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Töötav armatuur: arvutuslik armatuur. Vuugiarmatuur: vuugis kasutatav armatuur, pikiarmatuur. Müüritises abimaterjalid
Mullbetoonplokkidest müüritiste ladumine Mullbetoon on väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoonid on üks kergbetoonide alaliike. Tihedus alla 1800 kg/m³. Levinumad on Silbeti, Aeroci ja Fibo plokid. Plokkidest Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine Ebameeldivate pragude ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida.
c. Võimaldada müüriladumist talvel 6. Kihilatile müüritisekihte märkides arvestatakse kihi paksuseks 88 mm paksuse tellise korral a. 90 mm b. 100 mm c. 110 mm 7. Mismoodi armeeritakse keramsiitplokkmüüritis? a. Iga seina kõrguse meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk b. Kergkruus plokist müüritist ei armeerita c. Armeeritakse iga kahe rea tagant 8. Kas mullbetoonplokkidest müüritises on armatuuri paigaldamine silluse tugipindade alla kohustuslik? a. Ei ole kohustuslik b. On kohustuslik c. On kohustuslik kui majal on rohkem kui üks korrus d. 9. Kuidas armeeritakse pildil olevast plokist laotud müüritis? a. Iga nelja rea tagant b. Iga viie rea tagant c. Sellist müüritist pole vaja armeerida 10. Materjali mahukaal on a Materjali mahuühiku kaal ilma poorideta
Müüritööde terminid Ankur : Vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja katusega. Armatuuri ankurdustugevus: Nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni vahel tõmbel või survel. Armatuurteras: Müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: Müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged
seinte kõrguse järsk muutus seinte laiuse järsk muutus vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuuk metalllatiga Täiteplokid deformatsioonivuukidega Müürsepa töökoht Müürsepa töökoht peab olema puhas ja kõik asjad peavad olema lähedal, et neid oleks hea ja lihtne võtta. Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et müürsepp saaks seal takistamatult töötada.
jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides. Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi. Põikvõrkudega armeeritud müüritise arvutuslik survetugevus Kuidas horisontaalsed võrgud (põikvõrgud) tugevdavad müüritist? Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid deformatsioone Kuidas vertikaalne armatuur tugevdab müüritist?
kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatet materjalidest (kergbetoon, puistematerjal, soojusisolatsioon). Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidade seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead. Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga. Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim. neid kas rõht- või püstvuukideks. Viimased omakorda nim. nende asetuse järgi piki- ja põikvuukideks. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12 mm, püstvuukide paksus 10 mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6 mm ja üle 15 mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk). Tellisseinad Seinte, postide ja muude kivikonstruktsioonide tugevuse tagamiseks tuleb müüritis
vaheldumisi piki töörinnet. Tellised tuleb tõsta laotavale seinale Summa KM-ga ja Puudulikult täidetud vuugid nõrgendavad müüritist. Vuugi pind võimalikult paigalduskoha lähedale ja asetada alati samas suunas sh kasum 2% 52313,7 võib olla tellise pinnast maksimaalselt 3 mm sügavamal. Vuukide nagu nad jäävad paiknema müüritises. Kive ei tohi tõsta sinna, nominaalpaksus on 12-15mm. Seina kõrvalekalle vertikaalist kuhu tuleb teha mördipeenar.
Academia Gustaviana ja Academia Gustaviana Carolina. Pikalt kohtu-‐ ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoone on tänapäeval kasutusel elamuna. Hoone tunnustena on säilinud 19. sajandi IV veerandile iseloomulike detailide ja ülesehitusega fassaadijoonis, müüritises on 19. sajandil kujunenud kehandi kõrval säilinud ka 17. ja 18. sajandi hoonete osi. Teadmised: Ajalooline maja Tartu kesklinnas. Endisest vangla hoonest tehti kortermaja. 5. Koolituslähetus Metaandmed: Pealkiri: Koolituslähetus Liik: Käskkiri (lähetus) Suund: sisemine Juurdepääsupiirang: Avalik
toetamiseks ja ka välise külma eristamiseks toast. Müüri tegemist me nimetame tavaliselt müüri ladumiseks, mis tähendab kindlatele nõuetele vastava müüri ehitamist kividest ja mördist. Müüri üks põhilisi vajalikke omadusi on tema monoliitsus, terviklikkus. Kõik kivid müüris peavad olema oma vahel seotud. Aegade jooksul on ilmnenud, et kui laduda müüri mingite kindlate mustrite järgi, siis on kindlustatud ka müüri üldine tugevus. Suurt tähtsust omab kivide ülekate müüritises. Mitmekihilises müüritises võivad olla vaheldumisi kivikihid, soojustus, isolatsioon jms. Müürituse kompaktsuse seisukohalt peavad need kihid olema kõik hästi seotud omavahel (seotud vastavalt nõuetele). Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi osade nimetused- Lapiti kivi Mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised
Üle paksude ja osaliselt tühjade vuukide peab tegema korrektse krohvisilla. Tühjaks jäänud vuugi kohal on suur tõenäosus prao tekkeks. Kapillaarsuse kohalt on tellismüür hea aluspind. Krohvimisel imendub teatud osa vett tellisesse, krohvi tahenemise protsessis imendub piisav kogus vett tagasi tellisest krohvi. Seoses uute müürimaterjalide kasutuselevõtuga on seinamaterjal muutunud järjest suuremaks, soojapidavamaks ja kergemaks ning klassikaline vee liikumisprotsess on müüritises muutunud. Seeläbi on suurenenud horisontaalpragude teke järgmistel põhjustel: Väiksema materjalitihedusega müürimaterjalidel tekivad eri soojusjuhtivusega materjalide vahel kergemini termilised pinged. Soe ja külm ehitusmaterjal samas tasapinnas viivad horisontaalpragude tekkeni. Näiteks gaasbetoon-plokkidest laotud müüritises on plokil ja vuugisegul tunduvalt erinevad soojusjuhtivused, mis tekitab termilisi pingeid.
risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kivide toetumine mördita müüritises, b kivide toetumine mördiga müüritises, c ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d seotiseta müüritis, e seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest, samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest
Eestis kaalusuhtega,nt kasut 1:1:5(tsem:lubi:liiv).Mördi 2 omadused: *tugevus võib olla max 8% sideaine Nõue on, et kivide ülekate *nakkuvus kividega kaalust. oleks min ¼ kivi pikkust. *plastilisus *hea võime Klassikalised mördid: Mitmekihilises müüritises hoida endas vett *vähene *tsem.mört-kivistub nii õhus võivad vaheldumisi olla agressiivsus.Mördi võime kui vee all.Kivinemine kivikihid, isolatsioon, hoida vett on tähtis tugevuse toimub kiiresti ja lõplik soojustus. Müürituse saavutamiseks. tugevus on suur.Põhiline terviklikkuse seisukohalt on Müüri ladumisel on kivimid puudus-suur jäikus
Täitematerjalidena kasutatakse ka graniitkillustikku. Täisplokkide ja soliidkivide keskmine 28 päevane survetugevus on f= 25 MPa. Õõnesplokkide keskmine 28 päevane survetugevus neto ristlõikepinnale on f= 18 MPa. Kivid on struktuurilt lahtiste pooridega ja nad imavad vett suhteliselt kiiresti. Maksimaalne veeimavus on 8%. Vastavalt SFS 5447 on täiskivide külmakindlus vähemalt 75 tsüklit ja plokkidel 50 tsüklit. Kivid ja plokid sobivad kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Müüritises kasutatakse columbiakive ja -plokke vastavalt tehase poolt väljastatavale nomenklatuurile. Õõnesplokkide tihedus on vähemalt 2000 kg/m3, täiskividel vähemalt 2100 kg/m3. Arvutuste aluseks on normaliseeritud survetugevust Fb (määratakse 95 % tõenäosusega). Mördil peab olema ehitise projekteeritud kasutuseale ja konkreetsetele kasutamistingimustele vastav küllaldane kestvus. Nake kivide ja mördi vahel peab vastama müüritise otstarbele.
ümarakendega katuseuugid, keskkohta rõhutasid vabatrepp ja väike kolmnurkfrontoon. 19. sajandil täiendati hoonet korduvalt, sajandi lõpus rekonstrueeriti see arhitekt R. Guleke projekti järgi 3- korruseliseks. Fassaad sai praeguse kujunduse, kus korrustevahelisi simsse tasakaalustavad rustikaliseenid ja pilastrid. Hoone tunnustena on säilinud 19. sajandi IV veerandile iseloomulike detailide ja ülesehitusega fassaadijoonis, müüritises on 19. sajandil kujunenud kehandi kõrval säilinud ka 17. ja 18. sajandi hoonete osi. Tartu Raekoda Praegune raekoda on silmapaistvamaid varaklassitsistlikke ehitisi Eestis ja paikneb linna ajaloolisel peaväljakul ja on sellel platsil juba kolmas. Tartu piiskopiaegne raekoda ehitati 13.sajandi lõpul. See paiknes enam-vähem praeguse kohal turuplatsi lääneküljel. Esimene raekoda oli kahekorruseline keldritega tellishoone. Selle esiküljel oli sammaskäik, katusel kellaga torn. 16
(6) Geomeetriliste mõõtmetega seotud terminid: - normväärtus: suurus, mis tavaliselt vastab projekteerija poolt määratud mõõtmetele, - arvutusväärtus: tavaliselt nimiväärtus. Erimõisted- Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja ka- tusega . Armatuuri ankurdustugevus: nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni va- hel tõmbel või survel. Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud surve- pinged.
EHITUSMÜÜRSEPP 2012 EKSAMIPILETID Pilet 1 Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine ja nõuded ladumisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · temperatuurivuukide ja vajumisvuukide paiknemine müüritises · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 1. Võrdle: silikaat- ja savitellis · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid
EHITUSMÜÜRSEPP 2012 EKSAMIPILETID Pilet 1 Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine ja nõuded ladumisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · temperatuurivuukide ja vajumisvuukide paiknemine müüritises · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 1. Võrdle: silikaat- ja savitellis · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid
seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Survevee tingimusi jaotatakse kolme kategooriasse: · Ajutiselt seisev survet tekitav vesi tänu pinnase veesisduvusele, · Kuni 3 meetri kõrguse veesambaga survevesi · Üle 3 meetri veesamva survevesi. Hüdroskoopne niiskus Hüdroskoopne niiskus tekiv müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõsta väga kõrgele.( http://www.rentokil.co.uk/residential- customers/property-care/damp/waterproofing-and-tanking/index.html) HÜDROISOLATSIOONISÜSTEEMID · Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemid: · Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil · Veetihe betoon · Veetihe kokku sulatatud bituumenpaanid · Veetihe kunstmaterjalid paanid Tihenduskrohv Tihendus krohv ehk isolatsioooni krohvid on tsemendi baasiltihendatud krohvid. Neil on kalduvus praguneda
Joonis 2. Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3. 6 Joonis 3. Survevee koormus Hügroskoopne niiskus tekib müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõusta väga kõrgele. [2] 7 2. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate
kui on täidetud kivide omavaheline sidumine ülekattega;kui nii horisontaal- kui ka vertikalvuugid on mördiga täidetud (või kui on kinni peetud nende täitmise tingimustest). Müüriseotisel on kahene funktsioon: esiteks peab müüriseotis tagama müüritise töö võimalikult ühtse materjalina;teiseks võib seotisel olla esteetiline väljund, kui müüritist eksponeeritakse viimistlemata välispinnaga. Suurt tähtsust omab Fibo plokkide ülekate müüritises ja ülekate peab olema minimaalselt 1/4 ploki pikkusest. Võib julgelt väita, et Fibo toodete kasutamine ei sea arhitektidele ja projekteerijatele piiranguid ning turvaline on kasutada ühest materjalist (kergkruusast) valmistatud tooteid, mis käituvad erinevates olukordades (näit.mahumuutuste osas) ühte moodi. Tänu plokkide ja silluste laiale nomenklatuurile saab ehitada erinevatele nõudmistele vastavaid konstruktsioone.
enam freesima uurdeid, armatuur mahub ära liimivuuki! Betoon-õõnesplokkidest seinad Nii välis- kui ka siseseinte ehitamiseks võib kasutada ka betoonist õõnesplokke ning fassaadikatte moodustamiseks fassaadikive, sealjuures plokkide ja kivide värvigamma on küllalt lai. Betoon-õõnesplokke on sobilik kasutada nii seinte kui ka vundamentide ehitamisel. Müüritise mahumuutustest tekkivate pingete leevendamiseks tuleb ette näha deformatsioonivuugid – armeerimata müüritises max vahekaugusega 6...7,5 m sõltuvalt konstruktsioonist. SUURPLOKKIDEST SEINAD Teemas käsitletavaid seinaelemente hetkel Eestis ei toodeta. Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad
Lisaks võib neid tulla ka veel kasutatud veest, õhusaastest, mördi täiteainest, mördi lisandeist. Põletatud tellises on soolasid ainult kuni kümnendik mördi sooladest. Soolad on peamiselt kaalium-, naatrium- ja kaltsiumsulfaadid ning karbonaadid, mis liiguvad mördist imetava veega tellisesse. Vee aurustudes kristalliseeruvad soolad tellise ja ka vuugi välispinnale valge sademena. VÄLJASOOLDUMISE VÄLTIMINE Väljasooldumise eeltingimuseks on soolade ja piisava niiskuse olemasolu müüritises. Nende vähendamiseks on soovitav kasutada tehases valmistatud kuivmörte või müüritsementi. Tsement peaks olema vähese leelisesisaldusega, vesi ja liiv peaksid olema puhtad. Talvel ei tohiks mördile lisada vees lahustuvaid soolasid (kloriide). Õigem on hoida tellised ja mört plusstemperatuuril ning kasutada talvemörte. Soolade tellisesse liikumise vähendamiseks on soovitav telliste niisutamine veega vahetult peale paigaldamist ja müüritise kaitsmine ladumise ajal sademete eest
Konstruktsiooni sõlmede lahti ühendamise skeemid Vajadusel kirjeldada tööliste töötvõtteid ja asumise kohad. 7.Lammutusjäätmed tuleks võimalusel jagada erinevatesse grupidesse(n: puit, kivi, plastik, jne) seejärel tuleb nad lasta utiliseerida vastaval ettevõttel. Ohtlikuid jäätmeid (n:asbest) tuleb käsitleda ja utiliseerida eraldi. 8. Kui siseõhus on palju niiskust, siis halva ventilatsiooni tagajärlej liigub seina sisepinnast välispinda ja kohtub müüritises madalama temperatuuriga. Seinas tekib kondensaat, mis jääb seinast välja viimata. Selle tulemusena sein küllastub veega, materjal muutub jäätumisülesulamis tsüklite järel pehmeks ja puruneb. Külmakahjustuse sisu sõltub sellest, et seinakonstruktsiooni sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub mahus 9% ja selle tulemusena hakkavad müüri kivimid murenema ja lagunema. Külmakahjustusele võib kaasa aidata ka kasutatav müürimört
radoonimembraanid tuleb omavahel ja teiste tarinditega hermeetiliselt liita tervikuks; radoonimembraan peab moodustama ühtse tervikliku õhutiheda kihi üle kogu põranda ja keldriseinte (kaasa arvatud müüre läbivad osad ja läbiviikute tihendamine); tuleb minimeerida läbiviike radoonimembraanist, vajalikud läbiviigud hermetiseerida hoolikalt; hoone vajumid ja deformatsioonid ei tohi radoonimembraani ühtset tervikut lõhkuda: radoonitõkke ühtne tervik hõlmab ka müüritises olevat horisontaalset tõket, millega radoonitõkkekile on ühendatud. [11] 11 Radoonitõkkeks sobivad erinevad õhutihedad (gaasitihe) membraanid, mis on selleks otstarbeks toodetud, mida on võimalik liita terviklikuks süsteemiks ja mille omadused püsivad kogu hoone kasutusaja jooksul. Sobivuse tõendamiseks on parim radoonikindluse sertifikaadi olemasolu. On
vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida, aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. <200 mm paksuses müüritises: üks varras Ø8 mm ja >200 mm paksuses müüritises: kaks varrast Ø 8 mm. 27 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad 28 14 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Savi põletatakse pöördahjus umbes 1150ºC juures.
kuid teised soolad põhjustavad seina välimuse riknemist. Soolad võivad olla välja uhutud nii tellistest kui ka mördist või ka mõlematest korraga. Kuid võivad esineda juhtumid, kus sool kantakse seina hoopiski väljast poolt vihmavete toimel seina äärde jäätud kuhjatisest. Seda tüüpi eflorestsensil on sageli nitraadid või kloriidid. Soolade kandumine võib toimuda suurte vahemaade taha sõltuvalt vete liikumise võimalustest müüritises. Vesi voolab seina teatud kanaleid pidi ja kuivab samal viisil. Välise eflorestsensi korral on sageli probleemiks soolade väljapesemine vihmaveega. 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? Elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektriosmoosi abil betooni, tulemusena on betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb. 33. Raudbetoon – või teraskonstruktsioonide katoodkaitse
välimine vertikaalne hüdroisolatsioon ei toimi. Siseseinal esineb vee kapillaarniiskuse tõus. Joonis 2.53 Eluruumidena kasutatava köetava keldri seinte niiskusesisalduse kaart sügavuseni kuni 30 cm. 71 2.5.3.3 Müüritise soolakahjustused Müüri- ja vuugimaterjalides on poorid suurusega ~80 nm…20 µm, mis lasevad veel liikuda kuni aurustumiseni ruumiõhku. Koos veega transporditakse kapillaaride kaudu vees ja müüritises olevaid vees lahustunud või hüdratiseerunud soolasid, Tabel 2.5. Kui müüritisel on kokkupuude pideva veeallikaga (pinnas, pidev sademevesi jne.) ja müüritis ei ole veeallikast isoleeritud, siis toimub pidev efloeresentsiprotsess (soolade väljaladestumine). Selle tulemusena ladestuvad veega transporditavad soolad müüritise pinnale ja krohvikihti. Vee aurustumisel soolade kristalleerumisprotsessiga toimub mahu muutus, mille tagajärjel krohvikiht laguneb.
reguleerimine automatiseeritud gaasi ja/või vedelkütuse põletite korral. Vt. küsimus 38. 40. Hõrenduse reguleerimine katla koldes. Kaasaegsete katelde kolded töötavad normaalselt hõrenduse all. Erandi moodustavad spetsiaalkolded, mis on kohandatud tööks teatud ülerõhu all. Katelde käitamisel hoitakse tavaliselt suhteliselt väike hõrendus (20÷30 Pa e. 2÷3 mm H 2O) kolde ülaosas. Hõrenduse olemasolul on välditud koldegaaside sattumine katlamaja ruumi läbi müüritises olevate ebatiheduste; hõrenduse olemasolu näitab põlemise stabiilsust ja on kaudseks näitajaks materiaalse bilansi täitmise kohta katla õhu- gaasitraktil. Igal ajahetkel peab suitsuimeja eemaldama gaase koldest täpselt nii palju, kui neid seal juurde tekib. Kui suitsuimeja tootlikkus on liiga suur, siis tekib liiga suur hõrendus ja tuleb palju väärõhku. Kui aga tootlikkus on liiga madal, siis tekib koldes ülerõhk ja pragudest hakkab suitsugaase välja immitsema.
annaabi.ee 
