on vahemikus ug = 45...95 mV ja sagedus vahemikus fg = 60...110kHz; - Ühendasime signaaligeneraatori väljundi analüsaatori sisendiga (vt joon 5.). - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobivad signaali spektri mõõtmiseks: o Valisime kesksageduse fg = 75kHz ning väljundsignaali amplituudi ug = 50mV o analüüsitava sagedusriba laius näiteks B = fg= 75kHz o lahutusvõime vahemikust f =3 kHz RBW - mõõtsime spektrijoone amplituudi u ja sageduse f ning kontrollisime, kas tulemused langesid kokku generaatori väljundsignaali andmetega. Meie mõõdetud tulemused olid : väljundsignaali amplituud U=50,280±0,503 mV Generaatori sagedus f =75800,000±0,375 Hz. 3.) Mõõtsime analüsaatori abil sama sageduse ja efektiivväärtusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodilise signaali spektri. Juhendaja öeldud signaali kuju oli nelinurkne.
Imre Tuvi 061968 IATB Juhendaja: Janno Pärn Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda saatja ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadusetega. Töö käik: Koostasime mõõteskeemi Ühendades generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise, mõõtsime võimsuse P0= -1,74 dBm Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfiltri ja mõõtsime väljundvõimsused P1 (dBm) vahemikkus 440 -500 MHz, see järel vahetasime analüsaatori ja koormuse kaabli otsad ja mõõtsime uued väljundvõimsused P2 vahemikkus 440-500 MHz. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid S21=P1-P0 ja S21=P2-P0 ja joonestasime ülekandekarakteristiku graafikud.
Kuigi valgusele reageerib esmajoones nägemiselund, mõjutab see ka organismi. Silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Puudulik valgustus vähendab töövõimet ning tööohutust. Töö põhieesmärgiks on tutvuda klassiruumi ning teiste kooliruumide valgustustingimustega ja hinnata nende vastavust normidele. 2. Töövahendid: luksmeeter (seade TES 1332) 3. Töö käik: Esmalt mõõtsime klassi erinevate töökohtade valgustused luksmeetriga tehisvalgustuses: Tahvel 550 560 590 690 460 580 500 510 620 465 550 630 570 500 560 450 70 Seejärel mõõtsime valgustuse aknast seinani iga meetri tagant loomulikus valguses:
· erikujulised signaalid 2. Õppida kasutama numbrilist ostsillograafi signaali vaatlemiseks ja tema parameetrite määramiseks. Kasutatud seadmed: 1) signaaligeneraator HP33120A 2) ostsillograaf HP54602 Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaali: sagedus 2 kHz pinge 1,5 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt kursoreid kasutades: Uamp = 4,250 V f = 2,0 kHz T = 500 s 2. Genereerisime ristküliksignaali: sagedus 500 Hz pinge 0,85 Vpp täitetegur 30% (harvendus) Mõõtsime: Uamp = 828,1 mV fkordus = 500 Hz tnelinurk = 600 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaali (frequency shift keying FSK): pinge 400 mVrms põhisagedus 400 Hz sageduse nihe 1000 Hz nihete sagedus 60 Hz Mõõtsime: f1 = 400 Hz f2 = 1 kHz fhüpe = 17,00 ms 4. Genereerisime purskesignaali (Burst): purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaali pinge 1,2 Vpp täitesignaali sagedus 1800 Hz 2
TOI on siinussignaali suurus, mille juures tekkiv 3. järku moonutus on sama suur kui sisendsignaal. Töö käik 2 1. Jälgisime analüsaatori abil antud sagedusega siinussignaali spektrit. Selleks seadsime generaatori HP33120A väljundsignaali kujuks siinuse, mille amplituud oli 50 mV ja sagedus 90 kHz-i. Ühendasime signaali analüsaatori sisendile ja valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobiksid signaali spektri mõõtmiseks. Mõõtsime spektrijoone amplituudi ja sageduse ning saime, et tulemused langevad peaaegu kokku generaatori väljundsignaali andmetega. 2. Mõõtsime analüsaatori abil sama sagedusega ja suurusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodiliste signaalide spektreid. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nii nelinurga, kolmnurga ja kahepoolse kolmnurga ning mõõtsime markeri abil spektrijoonte kõrgused ja samuti ka joonte sagedused. Saadud tulemused kandsime tabelisse nr. 1. 3
..................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõta lainepikkus liinis a) Käivitasime generaatori. b) Lülitasime lühise liini lõppu. c) Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi. d) Arvutasime lainepikkuse. x1 = 259 mm ja x2 = 480 mm Lainepikkuse valem: = 2 * ( x 2 - x1 ) = 2 * ( 480mm 259mm) = 442 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil a) Lülitasime koormuse liini lõppu. b) Mõõtsime seisulaineteguri liinis. Umax=84V ja Umin=7V SWR=SQRT(Umax/Umin) SWR=SQRT(84/7)=3,464 c) Joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile. d) Leidsime liinil miinimumkoha koormusega, mis asetseks punktide x1 ja x2 vahel. x3=428mm e) Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR aktiivtakistus on minimaalne. f) Liikusime piki konstantset SWR ringi lähima lühisega miinimumi - x1. Leidsime nihke suuruse lainepikkustes ning vastava punkti Z-diagrammil.
Mõõta kolm maa-ala looduses ja võrrelda käsiGPSI ja GIS GPSi mõõtetäpsusi. Kasutatud töövahendid: Mobile Mapper 120, word, ArcMap, Snipping Tool ja Geoportaal Töö käik: Esmalt tutvume klassis GPS-iga ja loome uue projekti. Järgmisena loome uued kihid, kuhu märgime ära selle tüübid. Kihititeks loome pind ja punktid. Pind tüüpideks valisime Polygon Shape ja punktide tüübiks Point Shape. Punkti mõõtmiseks mõõdame umbes iga 5 meetri tagant (väiksema maatükki mõõtsime 1 meetri tagant). Pinda mõõtsime liikumise pealt seisime vaid käänupunktides. Joonis 3.1 Maa-ameti geoportaali väljavõte mõõdetud maa-aladest Peale punktide mõõtmist kanname andmed arvutisse. GPS-ist laadisime alla mõõdetud kihi, mis oli shp formaadis. Seejärel avasime Maa-ameti WMS teenuse, kus transformeerisime koordinaadid L-Est97 süsteemi. Mõõdetud pindade pindalade leidmiseks lisame polügoonide atribuutide tabelisse uue tulpa, kus arvutame pindala
Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalidega (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus) 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemusega Töökäik 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime kehasi ning mõõtsime mahtu ning massi vees . See järel arvutasime tihetused, võrdlesime tabelis olevatega ning määrasime materjalid. 3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime nende kõvadust kolmel eri meetodil(Rockwell ja Barcoli. Viimasega me häid tulemusi ei saanud, kuna tegelikult oli halb variant) 4. Kandsime andmed tabelisse. Plastide läbipaistvus ja lõigatavus Plastide tihedus Plastide kõvaduse määramise tulemused
nihe – 0,01mm.Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteiselelähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugemi.Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrasime juhendi poolt antud nihiku täpsuse 2. Mõõtsime antud viie katsekeha põhimõõdud eseme viiest erinevast kohast. Selleks asetasime katsekeha vastavalt soovitud mõõtotsiku vahele ning lükkasime mõõtotsikud tihedalt vastu katsekeha ja seejärel võitsime lugemilt lugemi. Kordasime seda meetodid iga vastava eseme mõõtmisel. Igat vastavat eset mõõtsime viiest erinevast kohast, seejärel leidsime keskmise mõõdu ning lisaks eseme keskmise- absoluutse-ja relatiivse (suhteline viga) vea. 3
omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Töökäik: 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, küünega kraapides, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime materjalid ning mõõtsime mahu ning massi veel. Seejärel arvutasime tihedused, võrdlesime tabelis olevatega ning määrasime materjalid. 3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime kõvadust Rockwelli ja Barcol’i meetoditega 4. Kandsime andmed tabelisse Kokkuvõte/järeldused: Antud katsete ja tulemuste uurimisel identifitseerisime meile viiest plasti tükist ära neli
kemikaalid 1) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3), mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasime pipeti töölahusega. Pipeti abil mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 hapet. Seejärel lisasime 3 tilka indikaatorit (ff). Lahus jäi värvusetuks. Järgnevalt tilgutasime büretist leelise NaOH( 0,1004 mol /dm 3 ¿ lahust HCl happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Kordasime katset kolm korda, kuni mõõdetud leelise koguste vahe ei ületanud enam 0,1 cm3. Arvutasime saadud tulemuste aritmeetilise keskmise. 3.2 Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A ; temperatuuri valmisel c1 lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse allpool faasipiiri vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus. Töö metoodika Esmalt määrasime katsekehade keemilise koostise ning mõõtsime kõikide kehade kõvaduse HRC. Seejärel tegime kindlaks kehade karastustemperatuuri ning kuumutskestused. Pärast kuumutamist karastasime kehad erinevates keskkondades (vesi 20C, õhk, õlimineraalõli). Pärast seda mõõtsime kõikide kehade kõvadused HRC, see andis vastuse küsimusele, kuidas mõjub karastamine katsekehadele. Pärast mõõtmist toimus noolutamine. Selleks tuli välja selgitada noolutustemperatuurid (210; 360; 500 C)
· Leida materjalide tugevus, tutvuda materjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning leida tõmbeteimil määratavad omadused. · Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni. Kasutades alg- ja lõpp pikkuseid, saime leida erinevate materjalide katkevenivuse. Samuti
sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasilise tardlahuse - alasse kuumutamine ja kiirelt jahutamine (nt vette) Vanandamine liigse vase eraldumine CuAl2 näol · Loomulik normaaltemperatuuril · Kunstlik kõrgematel temperatuuridel Töökäik Antud materjali (AlCu4Mgl) tugevuse mõõtmine. Esiteks panime materjali ahju 550C 20 minutiks. Järgmiseks karastasime vette ning taas mõõtsime tugevust. Selle järel jaotasime materjali 6ks osaks ning vanandasime keevas vees 100C juures erinevate aegadega (0.5- 20min). Vanandamise järel mõõtsime taas iga katsekeha tugevuse ning kandsime andmed tabelisse. Katsetulemused Termotöötlemise viis Vanandamise kestus (min) Kõvadus HRB Enne karastamist 63,5 Pärast karastamist 26
..................... (kuupäev) ...................................... (juhendaja 1. Töö eesmärk Uurida lainelevikut lainejuhis ja selle levimise sõltuvust sagedusest. Uurida laine levikiiruse sõltuvust sagedusest. 2. Kasutatud vahendid 1. Spektrianalüsaator 2.Sweepgeneraator ühendatud lainejuhiga 3. Joonlaud 3. Töö käik Mõõtsime lainejuhi mõõtmed, et arvutada kriitilist lainepikkust ja sagedust vabas ruumis. Lained alla kriitilist sagedust lainejuhis ei levi. Seejärel muutsime generaatori sagedust 4 korda(kriitilisest lainepikkusest kõrgematel sagedustel) ja mõõtsime kahe kõrvuti asetseva pinge (x1 ja x2) miinimumi asukohad. Seejärel arvutasime lainepikkuse nii mõõdetud miinimumide abil, kui ka sõltuvalt vabas ruumis levivast lainepikkusest ja võrdlesime neid omavahel. 4. Mõõtetulemused
MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.14 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik Pipeteerisime nummerdatud kolbidesse (1-9) 10 ml zelatiinilahust ning lisasime vastavalt graafikule vett, HCl ja KOH lahuseid. Esimesena lisasime vee ja alles siis teised lahused. Mõõtsime lahuse pH ning lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt. Selleks valasime natuke lahust küvetti, mille asetasime fotoelektrilisse kalorimetrisse. Peale mõõtmist valasime lahused kõvettidest tagasi kolbidesse, ning 1. ja 2. lahusesse lisasime vastavalt 1 ja 2 tilka HCl-i. Mõõtsime uuesti pH ning optilise tiheduse. Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - ml
Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Tema kiirendus on lõppkiirus avalduvad järgmiselt: ( 4 ) kus l kaldpinna pikkus t allaveeremise aeg Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga järgi: Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ), saadakse pärast teisendusi inertsmomendijaoks valem : (5) Suurused m, r, l ja t mõõdetakse katse käigus. Sin oli antud katsel : 0,085 4.Töökäik 1. Mõõtsime silindri massi m ja nende diameetri d. 2. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l . ( 0,9m ) 3. Arvutasime silindri inertsmomendi teoreetilise vaelmi järgi järgi. 4. Nullisime ajamõõtja 5. Lasime silindri vabalt veerema. 6. Kirjutasime üles ajamõõtja näidu, ning kordasime katset 3 korda. Arvutasime valemi järgi välja inertsmomendi. Ning võrdlesime erinevatel meetoditel saadud tulemusi. sin = 0,085 g = 9,81 7. Kordasime katsed kõigi nelja silindriga. 8
(kolbi ava isoleerimiseks) Sõltumatu suurus: vee kogus Sõltuv suurus: ära põlenud parafiini mass, temperatuur Konstantsed suurused: vee erisoojus (c = 4200 J/(kg·ºC)), aeg (kui kaua vett küünla kohal kuumutasime) Töö käik: kokku tegime neli katset, esimesel katsel võtsime 50ml, teisel 60ml, kolmandal 70ml ja neljandal 90ml vett esmalt mõõtsime põletamata küünla massi, hiljem iga kord pärast põletamist, et saada ära põlenud küünla massi koguse (m) vee kallasime kolbi ning asetasime statiivi abil küünla leegi kohale nii, et leek puudutas kolbi põhja Vesi soojenes küünla parafiini põlemisel eraldunud soojuse tõttu. katse käigus tuli kolbi ava katta kinni/isoleerida, et parafiini põletamisel saadud
Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused Elektroonse kaalu täpsus on kõrge. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D=m/v abil, kus D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Lisasime katsekehade kohta eskiisjoonised ja mõõtmistulemused paigutasime tabelitesse. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekehade materjalile kirjanduses toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3)
Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Dispersioon lainejuhis Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: .............20.. Aruanne tagastatud: ...........20.. Aruanne kaitstud: .............20.. ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõtsime lainejuhi külgede pikkused, milledeks saime a = 2,3 cm = 0,023 m b = 1,0 cm = 0,010 m 2. Arvutasime kriitilise lainepikkuse vabas ruumis kr = 2*a kr = 2 * 0,023 = 0,046 m ning leidsime vastava sageduse fkr c = *f => f = c / fkr = 3*10^8 / 0,046 = 6,522*10^9 Hz = 6,522 GHz 3. Mõõtsime lainepikkuse mõõtesilla abil kriitilisest lainepikkusest kõrgematel sagedustel.
..................................... Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) Personaalarvuti ML330V 3.) USB ostsilloskoop PicoScope 2205 4.) Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Sageduse ja perioodi mõõtmine. Mõõtmised on tehtud vahemikus 10 kHz kuni 100kHz sammuga 10 kHz. Andsime signaali sagedusmõõturi HP53131A esimesse kanalisse ning mõõtsime sagedused ja perioodid vajalikel sagedustel. Tulemused on kantud tabelisse 1. Mõõtevead leidsime etteantud valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Tabel 1 mõõdetud sagedused ja perioodid ning lubatud mõõtevead Möödetud Sageduse Perioodi
Keskmine õhuniiskus Eestis on 80-83%. Kõige madalam on see keskmiselt mais (70 %) ja kõige kõrgem hilissügisel ja talve esimesel poolel, keskmiselt kuni 90 protsenti. 10 3. Metoodika Kõigepealt valisime välja teema. Pärast seda püstitasime uurimisküsimuse ja otsustasime, mida ja millal mõõdame. Alustasime ka teoreetilise osa kirjutamisega. Informatsiooni selle kohta leidsime internetist. Andmeid kogusime kokku kaks korda. Esimest korda mõõtsime 19. veebruaril. Mõõtsime UVA JA UVB kiirgust, õhutemperatuuri, tuule kiirust, õhuniiskust, pilvisust ja sademeid. UVA, UVB, tuule kiiruse, õhutemperatuuri ja õhuniiskuse mõõtsime erinevate sensoritega. Pilvisust ja sademeid vaatlesime silmadega. Teist korda mõõtsime 5. märtsil. Mõlemal korral käisime mõõtmas kolmes kohas: koolis, pargis ja staadionil. Pärast andmete kogumisi koostasime tabelid ja hiljem lisasime need ka arvutisse.
a=2l/ t 2 2l v =a ∙t = t kus l – kaldpinna pikkus t – allaveeremise aeg Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga α järgi: h=lsin α Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ), saadakse pärast teisendusi inertsmomendijaoks valem : (5) 2 I =mr 2 ( ¿ sin α 2l −1 ) Suurused m, r, l ja t mõõdetakse katse käigus. Sinα oli antud katsel : 0,11 4.Töökäik 1. Mõõtsime silindri massi m ja nende diameetri d. 2. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l . ( 0,689 m ) mr 2 It = 3. Arvutasime silindri inertsmomendi teoreetilise vaelmi järgi 2 järgi. 4. Nullisime ajamõõtja 5. Lasime silindri vabalt veerema. 6. Kirjutasime üles ajamõõtja näidu, ning kordasime katset 3 korda.
747 V 〖 10 〗 ^23*1,6* 〖 10 〗 ^(−19)=96485,33 𝑐/𝑚𝑜𝑙 𝑒^((−𝐸∗𝐹)/(𝑅∗𝑇)+ 〖 𝑙𝑛 𝑎〗 _2 ) = −0,747∗96485,33)/(8,314∗298)+𝑙𝑛0,00462 1,07 * 〖 10 〗 ^(−15) 7 * 〖 10 〗 ^(−15) * 0,0778 = 8,35 * 〖 10 〗 ^(−17) ∗ 〖 10 〗 ^(−17) " " Järeldus Töös FK19 valmistasime uuritava konsentratsioonielemendi: Ag/AgI/KI//KNO3//AgNO3/Ag Olles etteantud konsentratsioonielemendi valmis pannud, mõõtsime selle elektromotoorjõu ja selle põhjal aruvtasime välja soola AgI lahustuvuskorru Arvtuste teel saadud lahustuvuskorrutis tuli: 8,35 * 〖 10 〗 ^(−17) Kirjanduslikes allikates lahustuvuskorrutis oli 8.1 ∗ 〖 10 〗 ^(−17) " " Erinevus võib tuleneda mitmest faktorist, näiteks sellest et katseseadmed e korralikult puhastatud või voltmeetri mõõteviga. Kasutatud allikad: moodlest käsiraamatu tabelid, praktikumi juhend. nielemendi: nnud, mõõtsime selle
..................................... (juhendaja allkiri) 1. Lainepikkuse mõõtmine liinis Käivitasime generaatori ning lülitasime lühise liini lõppu. Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi asukohad liinil, milledeks saime x1 = 485 mm ja x2 = 700 mm Valemi = 2 * ( x2 - x1) järgi saame arvutada lainepikkuse = 2 * ( 700 485 ) = 430 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil Lülitasime koormuse liini lõppu ning mõõtsime Umax ja Umin, milledeks saime Umin = 3 mV ja Umax = 47 mV Valemi SWR = SQRT( Umax / Umin ) järgi saame arvutada seisulaineteguri SWR = SQRT( 47 / 3) = 3,958 Seejärel joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile. Miinimumkohaks koormusega liinil, mis asetseks punktide x1 ja x2 vahel, saime x3 = 650 mm Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR ringil aktiivtakistus on minimaalne. Liikusime piki konstantset SWR ringi lähima lühisega miinimumi, milleks on x2.
Barcoli seade on kaasaskantav. Kokkuvõte/järeldused: Tulemustest saab näha, et meie poolt valitud materjalide hulgast osutus katsete käigus kõige tugevamaks keevitatud plaadi keevise õmblus. Huvitavaid tulemusi andis teras, mis oli keskelt lõhki lõigatud, siis uuesti kokku keevitatud ning oli lisaks veel täiesti ära poleeritud. Mõõtsime materjali kõvadust kolmest erinevast kohast, alustades lihtsalt põhimaterjalist, siis keevise äärest ning lõpuks keeviselt endalt. Materjali kõvadusarv muutus keevisele lähenedes aina suuremaks, vastavalt 135,8/167/178,8 HV. Analoogselt keevitatud terasele, mõõtsime ka teras C20 (tõmbekatse) kahest erinevast punktist. Esiteks materjali põhiosast ning siis osa, kus materjal oli pikenenud nn kaela kohapealt
sisendsignaali sagedus periood kahe sisendsignaali sageduste suhe kahe signaali ajaline nihe (ajaintervall) kahe signaali vaheline faasinihe impulsi kestus impulsi täitetegur impulsi esi- ja tagakülje kestus mõõtmiste käivitushetke seadmine pinge tippväärtuse mõõtmine 2.) Sageduse ja perioodi mõõtmine: Andsime madalsagedusgeneraatorist 3-112/1 0,5V amplituudiga siinuspinge sagedusmõõturi HP53131A 1. kanalisse ning mõõtsime igas mõõtepunktis signaali sageduse. Tulemused kandsime tabelisse. Sageduse ja perioodi suhteline mõõtevea ülempiir (piirhälve) avaldub valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Sagedusvahemik 2-3MHz Samm f =100kHz Mõõdetud sageduste tulemused : Tabel 1. Sagedusmõõturi esimese kanali mõõdetud sagedused.
Väljundpinge sõltuvus signaali sagedusest koos leppeväärtuse ja mõõtemääramatuse piiridega. 7. Hinnang generaatori väljundpinge stabiilsusele. Generaatori väljundpinge langeb kui tõsta sagedust. Pinge muutus on tingitud generaatori suutmatusest hoida väljundpinget stabiilsena. Ideaalne oleks kui pinge jääks sageduse muutmisel samaks. 8. Töö kokkuvõte ja järeldused. Kõigepealt mõõtsime pingeallika poolt välja antud pinget antud multimeetriga HP34401a. Multimeeter töötab kahekordse integreerimise reziimis, saavutades nii suurema täpsuse. Seejärel mõõtsime signaaligeneraatori väljundpinge sõltuvust signaali sagedusest. Generaator iseenesest oli üsnagi täpne, kuna pingekõikumised tekivad alates mV'dest, mis on korralik tulemus.
Laboratoorne töö No 1 1. Kasutatud mõõteriistd ja seadmed: Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1 Sisekruvik M+3+1+H 138 - 150 0,01 5 Nihik 0...160 0,05 6 Kuullaager 150 2. Mõõteskeem: 3. Mõõtetulemused Mõõte- Mõõtetulemused Ovaal- Kruv.kompl., siht 1 2 3 Keskm. sus mõõtepiirk I-I 149,97 149,98 149,99 149,98 0,01 138-150 II - II 149,98 149,98 149,97 149,97 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Laagri siseläbimõõdu mõõtmine sisekruviku abil. Sisekruviku seadsime nulli kalibreerimis pukiga. Mõõtsime laagri sisemõõdu. ...
Esmalt otsisime internetist ideid minigolfi radade kuvandamiseks. Leidsime palju vajalikku informatsiooni kodulehekülgedel: http://www.happygolf.lt/e-shop/more/3, http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Minigolf_Karmiel.JPG, kuid paljud ideed mõtlesime ise. Enamasti kasutasime männipuitu ja kasevineeri. Materjalid saime juhendaja Peedu Alse käest. Radade valmistamise töö käik: Koostasime kõikide radade plaanid. Mõõtsime ning lõikasime välja vineer alused. Saagisime välja radade ääred. Lisasime vajalikud detailid. Lakkisime üle vajalikud detailid. Katsime rajad riidega. Kõik rajad tegime enam vähem analoogselt. Esimese raja ehitamisel oli meil vaja valmistada plekist spiraal. Kõigepealt mõõtsime ning lõikasime välja sobiva plekist tüki, ning painutasime seda. Esimese raja ehitamine võttis kõige kauem aega, kuna me ei teadnud täpselt, kuidas seda teha.
Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest) 2.1.3 Töö käik Teostasime viie erineva matemaatilise pendli õlgade pikkuste mõõtmsed niidi ülemisest kinnituskohast kuni pendli tsentrini. Viisime pendlid (1-5) tasakaalusasendist välja ja lasime teha N=15 v võnget. Pendlid võnkusid ilma keerdvõnkumiseta ning võnkumise nurkamplituud oli piisavalt väike. Mõõtsime sekundimõõtjaga iga (1-5) pendli 15 täisvõnke tegemiseks kulunud aja (T). Kuuendal pendlil mõõtsime samuti õla pikkuse ning lasime teha 15 täisvõnget, aega mõõtsime fotoväravaga ühendatud taimeriga(sekundites). Avaldasime valemist pendli raskuskiirendusegi, g ja absoluutse vea ∆k ja täitsime tabeli. Katse nr. l,m N t,s T,s T2,s2 gi, m/s2 g=(g1-gi), m/s2
4 204,0 50,0 -4,9m 49,76 0,18 49,82 5 254,0 86,53 -3,3m 86,47 0,14 86,39 6 340,51 Ʃ= 339.97 Ʃ=339.99 340,55 340,53 2.0 Praktilised mõõtmis- ja arvutustulemused horisontaalprojektsiooni leidmisel Kreutzwaldi 5 II korruse koridoris. Mõõtsime vahemaad mingist punktist aknalauani kaks korda. Mõlamal korral saime kauguseks 3,87 meetrit ehk d= 3.87m. Samuti mõõtsime kaks korda ka kõrguse maapinnast aknalauani ning saime mõlemal korral tulemuseks 0,67meetrit ehk = 0.67m. Valemid: h arctan v (valem 2.1), kus v on kaldenurk, ∆h on aknalaua kõrgus maapinnast ning d d on punkti ning aknalaua vaheline kaldkaugus. S d cos v (valem 2.2), kus S on horisontaalprojektsioon
Seejärel rääkisime hooldus raiest mis tähendab, et on osad puud maha võetud siis on teistel puudel rohkem ruumi kasvada. Määrasime ka valdava puuliigi .Võtsime viie meetrise nööri üks meist seisis ühe koha peal paigal ja teine kõndis ringi ümber tema ja luges ringi seest kokku kõik puud. Nii saimegi valdavaks puuliigiks kase. Taimerindejärjekord: samblad, rohttaimed, puhmad, põõsad, puud. lodumets on vesine segamets kus kasvavad valdavalt lepad. Veel mõõtsime me puu vanust. Torkasime puu sisse pulga ja võtsime välja ja siis lugesime rongad pulga sees kokku ja saimegi puu vanuse. puu kõrguse saime kui kõndisime puust nii mitme sammu kaugusele ,et sa nägid selle puu latva. Siis oligi puu kõrgu umbes sama mis sinu kaugus puust.
Töö eesmärk 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. 3. Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides Kasutatud seadmed 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti Töö käik Kasutades Fyrite Pro gaasianalüsaatorit mõõtsime kui palju sisaldub analüüsitavas gaasis O2 ja CO. Samuti arvutab ja kuvab analüsaator ekraanile CO2 sisalduse. Tabel 3.1. Mõõtmisandmed 2 Kompnentide sisaldus gaasis Liigõhutegur Liigõhutegur riista
Kuna vesiloodi mull jäi sellises asendis keskele, siis oli loodimine õnnestunud. Fikseerisime kruvidega, et instrument saadud asendist ei liiguks. Seeejärel viseerisime tahhümeetri pikksilma lae all olevale punktile, mille koordinaate teadsime, nii, et pikksilma sees olev niitristik ja punkti märgistus ühtiksid, kasutasime selleks ka peenliigutuskruvisid. Seejärel nullisime horisontaalringi lugemi. Seinal asuv punkt: SM-6 X 6475550,609 Y- 657545,200 H-56,195 Mõõtsime klassis üle seitse lauda, milleks asetasime prisma laua nurka ja võtsime lugemid - Mõõtmiseks fikseerisime tahhümeetri pikksilma soovitud suunale ja tõime punkti niitristiku keskpunktile peenliigutuskruvidega. Peale seda kirjutasime kauguse, vertikaalringi lugemi ja horisontaalringi lugemi tahhümeetri ekraanilt saadud tabelisse.
integreeritud dioodid, mis võimaldavad lülitust kasutada näiteks induktiivahelates. Antud ülesande jaoks ühendame mootori toiteallikaga ning kasutame NI ELVISmx Instrument Launcheri VPS-i ja ostsilloskoopi Kasutades manuaalreziimi, muudame toiteallika pinget. Pinge tõustes mootori pöörlemissagedus kasvab, pinge langedes kahaneb. Mootori ühe täispöörde puhul suutsime ostsilloskoobilt tagasisideahela signaalist lugeda 15 täisvõnget. Kasutades ostsilloskoopi mõõtsime mootori tagasisideahela signaali sagedust ja amplituudi toitepingel 1 - 12 V, ühe voldise sammuga. Pinge (V) Sagedus (Hz) Amplituud (V) 1 ? 0,003 600 2 ? 0,5 Tagasisidesignaali sagedus (Hz) 500
1. Töö eesmärk oli määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 B= 761 mmHg Tabel 7.2 d1= 83 mm d2= 205 mm 0= 6 mm c= 12,66 W/(m2*mV) Soojusjuhtivusteguri arvutamine: c(d 2 + 0 ) E ln d 2 d 1 = W/(m*K)
x3= 650 mm x2-x3= 703- 650= 53 mm E) Minimaalne aktiivtakistus: x/= 53/440= 0,12 F)Leitud nihe Smithi diagrammil: 0,1718- 0,1295= 0,0423 mm 3. B) L1= 0,0423*= 0,0423*440= 18,612 mm C) Lühisliini pikkuse arvutamiseks leidsime Smithi diagrammilt Xx= 0,3542, L2= (0,3542- 0,25)*= 45,85 mm Lahutame sellest lühisliini osa ja liidame pool lainepikkust: L2- 75+/2= 45,85- 75+ 440/2= 190,85 mm 4. Koostasime sobitusskeemi reaalselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri: Umax= 59,5 V Umin=16 V 59,5 SWR = = 1,93 16 Järeldus: Töö käigus saavutasime eesmärgi vähendada seisulainetegurit. Esialgu oli seisulaineteguri väärtuseks 3,254 hiljem aga 1,93. Töö käigus leidsime ka lühisliini pikkuse.
kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 A-B 1625 650 3250 130 B-C 1400 530 2650 106
=1,65 3. 0,702 1,68 0,104 0,01 0,00000770 0,00000520 1,66 1,66 =1,66 4. 0,702 1,79 0,034 0,0175 0,00000843 0,00000521 1,167 1,63 =1,696 Töö käik: 1. Mõõtsime silindri massi m ja läbimõõdu d . 2. Mõõsime kaldpinna pikkuse l väravate vahel. Arvutasime silindrite inertsmomendid teoreetilise valemi järgi: Katse 1 näide: m =0.155 r 2 = 0,00015625 0.1550.01252 lt= =0.00001211 2 l t = 0,00001211 3. Nullistasime ajamõõtja, lasime 3 korda silindri vabalt veerema ning kirjutasime üles ajamõõtja näidud. 3-st katsest võtsime arikmeetilise keskmise. 4
________________ (allkiri) Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki draverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 2. Signaali uurimine Mõõtsime sisendisse antud sinussoid-signaali. Mõõdetud signaali periood on T=0,992 ms Signaali sagedus on seega 1008,06 Hz. Seega amplituudväärtus Um = 3,0 V. umin+umax Efektiivväärtus U = 3,56 V (Vrms) Diskreetimissagedus: f=625 kS/s Maksimaalne tõusu kiirus markeritega mõõdetuna U= 3,56V t= 0,2ms U = 3,56/0,0002=17800(V/s) t 3. Impulss-signaalide jälgimine Langus: Signaali amplituut Um = 8,06 V Signaali periood T = 22,8 ns 4. Kõlari resonantssageduse määramine
Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremis aegu ja arvutame antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m-silindri mass (kg) v-massikeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I-inertsmoment (kgm2) -nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Pärast teisendusi ja asendusi saame avaldise inertsmomendi leidmiseks. l-kaldteepikkus t-allaveeremis aeg r-silindri raadius g-9,81 (m/s2) Suurused m, r, l ja t mõõtsime katse käigus. Sin = 0,0085 Silindri inertsmomendi arvutamise teoreetiline valem. Katse l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 nr. keskmine 1. 0,935 1,79 0,089 0,027 6,7410-6 7,8610-6 2. 0,935 1,78 0,064 0,033 7,1510-6 8,6610-6 3. 0,935 1,80 0,03 0,021 1,4810-6 1,6710-6 4
Esimesed kaks numbrit saab suurelt trükitud väärtuselt, teised kaks tuleb lugeda latilt kriipsukestena. Kordame tegevust ning saame kirja panna nii tagasi- kui ka edasivaate, kus tagasivaade kujutab end esimesena mõõdetud punkti ehk reeperpunkti ehk teadaolevate väärtustega punkti. Kõrguskasvu saab arvutada, lahutades tagasivaatest edasivaate. Kõrguskasvu ära kasutades saab omakorda arvutada punkti kõrguse, lahutades teadaolevast kõrgusest kõrguskasvu. Mõõtsime üle laudade punktid, sel korral keskmise rea omad, kuna aknapoole rida, ,mille järgi koostasime praktikum nr.6-e, jäi nivelliirile liialt lähedale. Võtsime igast laua nurgast nivelleerimislati väärtused (kokku punkte 9), mille panime kirja vahevaatena. Seejärel arvutasime instrum. horisondi. H i = punkti kõrgus + edasivaade ehk H i = H p + t, seejärel saame arvutada intrum.hor.-i: H i1 = H i vv
ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett • 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi • 3) Mõõtsime 5 minuti jooksul CO2 taset • 4)Vahetasime vee ja pärmi • 5) sama katse 45°C juures Katsete läbiviimine Katse 2 • Teise katsega püüdsime välja selgitada, kas 15°C juures toimub autotroofsel organismil ainevahetus. • 1) Paneme biokambrisse 150ml idandatud seemneid • 2) Teeme 15°C veevanni sellele • 3) Mõõdame 5 minuti vältel CO2 taset biokambris Katsete läbiviimine Katse 3
Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0
· · Tegelik väärtus 510 pF · Võimendustegur k=120 · · · · · Joonis 1: Väljundsignaali ajaline kuju · · · · · 2)Mõõtsime ostsillaatori väljunsignaali sageduse f0=468 kHz, amplituudi U=4.181 V. · Eeldame, et võnkeringiga liituvad parasiitmahtuvused on tühised. Arvutame võnkeringi · induktiivsuse L= · · · 3) Sageduse standarhälve =150,1 Hz. · Sageduse stabiilsus =3,2· · Ostsillaator on suhteliselt sagedusstabiilne. · · 4)Toitumispinge kõikumismõju väljundsagedusest stabiilsusele ·
Mõõdetsime sisendsignaali amplituud Usis, sagedus fsis ja impulsside täitetegur ksis. Arvutada teoreetiline impulssjada sagedus ning võrrelda mõõdetuga. Usis=1.588±0.016V fsis=7.191±0.001kHz ksis=52.61±0.01 Signaali periood: T=t1+t2=ln 2(R2+2R3)C3 =ln2(1000+2*10000)*0.01*10-6 f=1/T=6869.98Hz Teoreetiline tulemus on lähedane mõõdetud tulemusega. 5. Ühendasime ostsilloskoobi teise sisendi modulaatori väljundiga. Mõõtsime väljundpinge amplituudi Uvälj ja sageduse fvälj ning täiteteguri kvälj. Uvälj=5.31±0.01V fvälj=7.193±0.004kHz kvälj=68.56±0.01 Sisend-ja väljundpinge on ajaliselt omavahel 90 kraadi faasinihkes. Pinge suurenedes täitetegur väheneb. 6. Andsime PWM modulaatori sisendisse generaatorist 3,5 V amplituudi ja 500...1000Hz sagedusega siinussignaali. Sisend signaali langev front ja väljundi tõusevfront langevad kokku. 7
Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aegu ja arvutame antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga = + m-silindri mass (kg) v-massikeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I-inertsmoment (kgm2) -nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Pärast teisendusi ja asendusi saame avaldise inertsmomendi leidmiseks. I=m -1) l-kaldteepikkus t-allaveeremis aeg r-silindri raadius g-9,81 (m/s2) Suurused m, r, l ja t mõõtsime katse käigus. Sin = 0,0085 Silindri inertsmomendi arvutamise teoreetiline valem. Katse l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 nr. keskmine 1. 0,939 1,87 0,030 0,02151 1,910-6 1,710-6 2. 0,939 1,84 0,089 0,02657 7,910-6 7,910-6 3. 0,939 1,81 0,064 0,03292 7,910-6 8,710-6 4
oli määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega soojusvoomõõturi näitu, termopaaride termopinged ja ka nende külmliite temperatuuri. Temperatuure mõõtsime kuni termiliselt statsionaarse olukorra saabumiseni. Lisaks määrasime mõõtevöö keskpinna diameetri dk. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 7.1. Temperatuurid leidsime gradueerimistabelist, arvestades külmliite temperatuuri parandit. Tabel 7.1 Tabel 7.1 E Isolatsiooni all Mõõtevöö all Mõõtevöö peal Termopaarid
I - inertsmoment (kgm2) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Inertsmomendi valem: g t 2 sin I =mr 2( -1) 2l r - silindri raadius (m) g = 9,81 (m/s2) sin = 0,093 Töökäik Mõõtmised teostasime 4 erineva silindriga. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l, silindri massi m ja silindri diameetri d. Arvutasime silindri inertsmomendi teoreetilise valemi It = mr2/2 järgi. Lasime silindri kaldteel vabalt liikuma ja ajamõõtja abil saime t. Arvutasime inertsmomendi valemi abil inertsmomendi I. Saadud tulemused kandsime tabelisse: Katse nr l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 1. 1,65 64*10-3 32,92*10-3 1,35*10-6 1,65*10-6 2
annaabi.ee 
