kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahti kirjutamisega d1 – keha välimine diameeter h1 – keha kõrgus - mõõtmiste keskmise ja konkreetse mõõtmise vahe e. mõõtmise viga б – kvaliteedi näitaja б= Δ / d1 x 100% Tabel 1. Katsekeha nr. 1 Mõõtmise d1 Δ=d1-d2 h Δ=h-h1 nr. 1 22,45 0,214 72,86 0,054 2 22,29 0,054 72,84 0,034 3 22,20 0,036 72,76 0,046 4 22,10 0,136 72,77 0,036
KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.03.2014 Töö eesmärk Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine. (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega.
Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes
Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid di Absoluutne viga ∆ = d₁ - ❑ Relatiivne viga δ= d id * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. ∆ = d₁ - ∆ = hh - ∆ = d₂ - Mõõtmise di hi di nr. d₁ h d₂ 1 22,40 -0,14 72,75 0,04 18,27 -0,33 2 22,20 0,06 72,80 -0,01 17,65 0,3 3 22,30 -0,04 72,84 -0,05 17,95 0
Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahti kirjutamisega d1 keha välimine diameter h1 keha kõrgus ds keha sisemine diameter p1 keha paksus - mõõtmiste keskmise ja konkreetse mõõtmise vahe e. mõõtmise viga kvaliteedi näitaja 2 Tabel 1. Katsekeha nr.1. Mõõtmise d1 = d1 dj h = h hj nr. 1. 21,51 0,07 30,04 0 2. 21,59 -0,01 30,06 -0,02 3. 21,61 -0,03 30,05 -0,01 4. 21,68 -0,10 30,01 0,03 5
mõõtotsikute vahele ning lükkasime need tihedalt vastu katsekeha ja saime tulemuse 0,01mm täpsusega. Kordasime mõõtmist igal kehal viiest erinevast kohast. Leidsime keskmise mõõdu ∆´ ja tema absoluutse vea ning relatiivse ehk suhtelise vea δ . δ = ∗100 d´ Mõõtmistulemused kandsime tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1. Mõõtmise ∆=d´1−d i ´ i ∆=h−h ∆=d´2−di d1 h d2 nr. 1. 17,96 0,09 39,53 0,48 16,11 0,10 2. 17,72 0,15 39,22 0,17 15,91 0,10 3
hüpertermia, ureemia); kesknärvisüsteemi infektsioonid (meningiit, entsefaliit); intrakraniaalsed põhjused (koljutraumad, ajukasvajad, hüdrotsefaalia, lokaalsed kraniaalnärvikahjustused); alkoholi, narkootikumide, ravimite üledoos (Korppi jt 2011). 7 1.2.2. Mõõtmine: kehatemperatuuri mõõtmise metoodika ja hindamine Kehatemperatuur on üheks osaks üldseisundi hindamisel. Kehatemperatuuri hinnatakse mõõtmise teel. Inimorganismi koed ja rakud töötavad kõige efektiivsemalt 36–38 °C juures. (Epstein 2002, Hockenberry ja Barrera 2007, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) 1.2.2.1. Kehatemperatuuri mõõtmiseks vajalikud vahendid Meditsiiniline termomeeter, vajadusel mittesteriilsed kindad, paberrätik. Rektaalselt
Täisvõtted lisavad täpsust, nullivad kollimatsiooni- ja nulliaseme vea, lisavad üsaldusväärsust ja kontrollitavust. Veatul mõõtmisel näitab horisontaalsuuna lugemite vahe poolvõtetest kahekordset kollimatsiooniviga. 2. Miks on vaja teha tahhümeetris läbi orienteerimisprogramm? Orienteerimine on vajalik lähtediriktsioonnurga saamiseks ja direktsioonnurga saamiseks järgmisele punktile. Seega vajame alustamiseks kahte kindelpunkti. 3. Mis on kõrguse mõõtmise lubatav viga käigus? 5cm 4. Mis on situatsioonipunkti lubatav viga käigu suhtes? 5cm 5. Mis on mõõdistusvõrgu punkt? Plaanilis-kõrgusliku sidumise käigus moodustatud kohtkindla märgiga kindlustatud punkt. 6. Mis põhimõttel peaks tasandama koordinaatide juurdekasve, miks? Et, teada õiged koordinaadid. Juurdekasvud tasandati vastavalt joone pikkusele. Ühest küljest peaks tasandama juurdekasvud võrdselt, kuna tahümeetri kauguse mõõtmise täpsus ei sõltu
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool FK laboratoorne töö nr.24 ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe
sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused Andmed: Jrk nr I, mA U, V N1, η% E-U, V r, Ω R, Ω 𝑅 mW 𝑟 1. 2. 3. 4. 5. ε= Arvutuskäigud Kasulik võimsus: 𝑁1 = 𝐼 ∗ 𝑈 Esimese mõõtmise korral: 𝑁1 = 70 ∗ 0.4 = 28mW Sarnaselt saame arvutada ka teised N1 väärtused. Kasuteguri leidmine: 𝑈 𝜂= 𝜀 Esimese mõõtmise korral: 0.4 𝜂= = 0.13793103 = 13.8% 2.9
Joonis 1 Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257071628-457 (+/-10m) (4G leviala) Kordinaadid: 59.3071150, 24.4005350 Võimsusmõõturi andmed (vasakpoolne) RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõtmine. Suhet mõõdetakse tavaliselt detsibellides (DB) kasutades signaal-müra suhte valemit 30.0 RSSNR (dB) näitab tausta müra suurust. RSRQ (Reference Signal Received Quality): dB -8
Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257135115--1 Kordiinaadid: 59.3369290, 24.6282260 Võimsusmõõturi andmed RSRP (Reference Signal Received): dBm -87 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 0.9 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõtmine. Suhet mõõdetakse tavaliselt detsibellides (DB) kasutades signaal-müra suhte valemit RSSNR (dB) näitab tausta müra suurust. RSRQ (Reference Signal Received Quality): dB -6
3 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. Vibratsiooni normid töökeskkonna jaoks on toodud sotsiaalministri määruses ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord". MÄÄRUSED KOHASELT: · Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2. · Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. · Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2. · Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. 1.1 ÜLDVIBRATSIOON
Magnetron: Magnetr.küte Uk = 4,2 V Ra = 3,0 mm Rk= 2,0 mm Solenoid: N= 1280 keerdu l= 0,176 m Isk Antud andmed: Ua= 17,2 V Mõõtmine: Mõõtmise nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Is (A) 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,1 1,15 1,2 1,25 1,3 1,35 1,4 Ia (mA) 69,9 69,9 69,9 70 70,2 70,5 70,7 71 70,9 70,7 70,2 69,5 68,9 68,3 67,5 66,7 65,6 64,6 Mõõtmise nr
-Keskmine mõõt ja tema valem: _ ∆= d1- di→vastus mm-des -Keskmine kõrgus ja tema valem: _ ∆= h - hi→vastus mm-des -Eseme absoluutse vea arvutamise valem: δ= ∆÷d1＊100%→vastus %-des - Eseme relatiivse vea arvutamise valem: - δ= ∆÷ h＊100%→vastus %-des 5.1 Joonised Joonis.1 Joonis.2 Joonis.3 Joonis.4 Joonis.5 6. Täidetud arvutus tabelid 1. Silinder Mõõtmise nr. d1. d1-di h h-hi 1 21,78 mm -0,02mm 49,66 mm 0,03 mm 2 21,74 mm 0,02 mm 49,69 mm 0 mm 3 21,73 mm 0,03 mm 49,72 mm -0,03mm 4 21,75 mm 0,01 mm 49,8 mm 0,01 mm 5 21,79 mm -0,03mm 49,69 mm 0 mm
mõõtmisi ning nende üldsuse ja täpsuse tagamise meetodid ja vahendid. Jaguneb teoreetiliseks-, rakenduslikuks- ja legaalmetroloogiaks. Teoreetiline metroloogia on mõõtmiste üldteooria. Rakendusmetroloogia sisaldab:mõõtevahendite praktilise taotlemise õpetust ja metroloogilist järelvalvet, etalonide omavahelist võrdlemist. Legaalmetroloogia hõlmab endas metroloogiaga seotud seadusandlust ja normdokumentatsiooni. Metroloogia põhiprobleemid: mõõtmise üldteooria, füüsikaliste mõõtühikute otstarbekas määramine, etalonide ja taotlevmõõtude valik, hoidmine ja reprodutseerimine; mõõtühikute ülekandmine etalonidelt toatlevmõõtudele ja viimasena töömõõtudele. Põhiühikuid üritatakse määrata looduslike objektide kaudu. 2. Mõõtmise olemus ja eesmärk Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sama liiki suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõtmise eesmärk on
0 10 20 30 40 50 60 Arvutused: Ajavahemiku täpne väärtus: 0 = 2009 0 ± 0,1 vahemikus on 21 tulemust, seega tõenäosus, et mõõtja mõõdab ajaintervalle selles vahemikus on = 42%. 0 ± 0,05 vahemikus on 10 tulemust, seega tõenäosus, et mõõtja mõõdab ajaintervalle selles vahemikus on = 20%. - Mõõteseerja keskmine väärtus on = 2169,38. Mõõtetulemuste standardhälve on = 176,55. Mõõtja ühe mõõtmise piirviga on = ±282,49. - Keskmine mõõteviga ehk mõõtja mõõtevea hinnang on = 180,06. Mõõtevea standardhälve on = 156,00. Mõõtevea keskväärtuse hajumise normaaljaotuse standardhälve on = 22,06. - Mõõtevea mõõtemääramatus tõenäosuse 0,95 korral on = 44,12. - Keskmine katsetaja mõõteviga on = 180,06 ± 44,12 ms.
ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. 4.2 Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Mõõtke antud kahe katsekeha paksus viiest erinevast kohast. 3. Arvutage iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1 (Silinder) lubatud = 0,4% Mõõtmise _ _ nr. d1 = d1- di h = h - hi 1. 21,53 mm 0,03 30,07 mm -0,02 2. 21,55 mm 0,01 30,05 mm 0 3. 21,56 mm 0 30,06 mm -0,1 4. 21,56 mm 0 30,04 mm 0,1 5
KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.02.14 Tööülesanne Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine kahel erineval temperatuuril. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töökäik Reguleerisime termostaadi õppejõu poolt antud temperatuurile (esimeses katses oli selleks 25 kraadi, teises katses 35 kraadi). Asetasime termostaati 100-ml kolvi destilleeritud veega. Avasime arvutist programmi ,,PicoLog" ning tegime vastavad muudatused seadete alt katseandmete mõõtmiseks
Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Greete-Marit Mõtsar TeP07 TEMPERATUUR Tartu 2008 Sisukord 1. Temperatuur lk 3 2. Termomeeter lk 4 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad lk 5 1. Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni.
uurimustel põhinevaid eriarvamusi selle suhtes, kuidas on kehatemperatuuri kõige parem ja lihtsam mõõta. (Roper jt 1999: 259). Normaalne inimese kehatemperatuur kaenla all on 36,4 – 36,8 °C. Eristatakse: subnormaalne temperatuur ( ala 36 °C), subfebriilne temperatuur (37,1 – 38 °C) ja febriilne temperatuur ( üle 38,1 °C). Letaalne maksimaalne inimese kehatemperatuur on 43 °. Letaalne minimaalne kehatemperatuur on 15 – 23 °C. Kehatemperatuur sõltub mõõtmise kohast, ajast, vanusest ja emotsionaalsest seisundist. Seoses sellega sageli vanadel inimestel on subnormaalne temperaatur ja väikestel lastel 37,2 °C. (Obuhovets jt 2005: 350). Kehatemperatuuri reeglid: temperatuuri mõõdetakse 2 korda päevas: hommikul (07:00 - 08:00) ja õhtul (17:00 - 18:00). Mõõtmise koht oleneb haigusest. Mõõta kehatemperatuuri kraadiklaasiga võib kaenla all, suus ja pärakus. (Obuhovets jt 2005: 351).
4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viiest erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. KATSE TULEMUSED Katsekeha 1 Mõõtmise nr d1 ∆d = d1-d1 h1 ∆h = h1-h1 1 22,29 0,03 72,85 0,04 2 22,31 0,05 72,88 0,01 3 22,30 0,04 72,87 0,02 4 22,19 0,07 72,88 0,01 5 22,21 0,05 72,99 0,1
5 Kulumiskindlus vastavalt projectile · 3.1 Sarrusterased peavad vastama projektile. Tõmbetugevus, voolavuspiir, suhteline pikenemine ja pinnategur määrata standarditega ja vajadusel kontrollida standardkatsetega. · 3.2 Varraste pikkus võib kõikuda ±15mm, painutus +10/-15mm · 3.3 Pingebetoontrosside tugevusnäitajad peavad olema tõestatud valmistajatehase (müüja või tarnija poolt) sertifikaadiga. Lubatud hälbed · Postid Mõõtmise koht Lubatav hälve (mm) Normaalklass Eriklass Pikkus (L) ± 10 või L/1000* ± 10 või L/1000* Põiklõige (b, h, d) + 10, -5 ±5 Kõverus (a) ± 5 või L/700* ± 5 või L/1000* Põiklõike nurgahälve (p) ±5 ±5
Soovitav on alustada mõõtmisi kõige väiksema kontsentratsiooniga lahusest. Katseklaasi täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks ve gaasimullide eraldumist asetatakse katseklaas koos mõõteelektroodiga vesiter hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja po lahus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minut Juhtivusmõõtja sisse- ja väljalülitamine toimub klahvi ″On/Off″ abil.Mõõtmiseks mõõtmise ajal vilgub ekraanil koma. Mõõtmise lõpetamiseks tuleb vajutada uu kuni ekraanile ilmub sümbol [/A] ja näit on fikseeritud. Igale järgmisele lahusele üle minnes tuleb elektrood ja katseklaas kaks korda lo ning seejärel pipeteerida uus uuritav lahus. mõõtmise ajal vilgub ekraanil koma. Mõõtmise lõpetamiseks tuleb vajutada uu kuni ekraanile ilmub sümbol [/A] ja näit on fikseeritud. Igale järgmisele lahusele üle minnes tuleb elektrood ja katseklaas kaks korda lo
............................................20 Takistuse mõõtmine..............................................................................................................22 Takistuste mõõtmine oommeetriga...................................................................................22 Isolatsioonitakistuse mõõtmine.............................................................................................24 Märkusi isolatsioonitakistuse mõõtmise kohta.................................................................24 Pingestamata elektriseadme isolatsioonitakistuse mõõtmine............................................24 Pingestatud seadme isolatsioonitakistuse mõõtmine........................................................25 Võimsuse mõõtmine ...........................................................................................................25 Aktiivvõimsuse mõõtmine kolmefaasilistes ahelates..............
1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,10%. 4. Kasutatud valemid Absoluutne viga = d - Relatiivne viga = * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. Mõõtmise nr. d = d - h = h - 1 21,62 -0,07 30,12 -0,09 2 21,52 0,03 30,03 0,00 3 21,52 0,03 30,06 -0,03 4 21,53 0,02 30,07 -0,04 5 21,54 0,01 29,89 0,14 d = h = 21,55 = 0,03 30,03 = 0,06 = = 0,14% 0,20% Katsekeha 2.
Vektoriaalstel On suund ka, jõud, kiirendus, kiirus. Ühemõõtmeline piisab ühest pikkus mõõdust. Kahemõõtmeline Paberilehtede võrdlus. Kolmemõõtmeline, pikkus,laius,kõrgus. Omadused=FS, fundamentaalne-on teiste suuruste defineermise aluseks. pidev-ei saa vahele jätta, pöördumatu- tagasi/edasipööramine pole võimalik. Aine kehade material, tahked/vedelad/gaasilised. Väli-vastastikmõju vahendaja Mõjutavad teisi kehasid/pidevad/pole mõõtmeid. Nimeta aja mõõtmise alused ja too selle kohta näited? Aja mõõtmise alused võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega. (tõus/loojang) / muutumata kiirusega protsessid(kiirus näitab kui suur pikkus läbitakse mingi aja jooksul) Aeg on FS, saab mõõta ja arvuliselt väljendada. Seda, et üks ja sama keha võib ühe keha suhtes liikuda ja etise suhtes olla paigal, ntks kui laual on õpik ja õpiku peal käärid, siis kui
Taustsüsteem Tartu Tamme Gümnaasium Iiris Savik & Angela Hõrak 10a 2012 Taustsüsteem koosneb: 0 taustkehast 0 sellega seotud koordinaadistikust 0 ajamõõtmise süsteemist Taustkeha 0 Keha asukoha määramiseks ja liikumise kirjeldamiseks on tarvis kokku leppida taustkeha. 0 Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse mingi teise keha liikumist Koordinaadistik 0 Valitud mõõtmissuunad,-ühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad moodustavad koordinaadistiku. 0 Koordinaadistik aitab meil seletada ruumi ,kus liikumine toimub ja seda paremini kirjeldada Erinevad koordinaadistikud 0 Kino ja teatri istekohtade leidmiseks kasutatav süsteem 0 Geograafiline koordinaadistik 0 Ristkoordinaadistik Ajamõõtmise süsteem 0 Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. 0 Selleks tuleb kokku leppida aja mõõtmise alghetk ja mõõtühik. Kokkuvõtteks
on piinav ja limavaene. Köha on tugev eriti öösiti. Limaskestad on põletikulised ning köhimisel valusad. 2.faas on kinnine/lahtine köha. Limaskest hakkab tootma sitket lima. Köhimine võib olla valuline. 3.faas on märg köha. Köhides eraldub sekreet ehk röga, mis võib olla limane, mädane, või verine. Märga köha nimetatakse ka produktiivseks köhaks. 7 5.2.5. Hingamissageduse mõõtmise metoodika ja hindamine Terje Arula Hingamissagedus on hingamisliigutuste arv ühes minutis. Hingamissagedusel loetakse kas ainult väljahingamised või ainult sissehingamised. Mida noorem on laps, seda kiirem, ebaregulaarsem ja pinnalisem hingamine on. Hingamissagedust tuleb lugeda terve ühe minuti vältel. Hinnata tuleb lisaks hingamissagedusele ka hingamise rütmi, sügavust ja tüüpi. Hingamissageduse lugemine peab olema lapsele nö ”nähtamatu-salajane”, sest teadmine
meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.03.2015 Töö ülesanne: Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Katse käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile. Termostaati asetatakse 100-ml kolb destileeritud veega. Lülitatakse sisse arvuti ja käivitatakse programm „PicoLog“. Avaneb aken „PLW Recorder“. Klõpsata „File“ ja rippmenüüst „New settings“. Avaneb aken „Recording“, millel klõpsata
FK laboratoorne töö nr.15 ELEKTRIJUHTIVUSE MÄÄRAMINE Tööülesanne. Eesmärgiks on määrata eletrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioo Aparatuur. Töös kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusild Töökäik. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsu Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune. Pärast gaasimulli
400 200 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 Katse nr Leian, mitme mõõtmise tulemused on vahemikus ± 0,1 s ja ± 0,05 s. Selleks tegin Excelis tabelid. Kui viga on suurem kui lubatud, siis on selles reas mõõtetulemuse asemel null. Kui viga on vahemikus +/- 100ms Kui viga on vahemikus +/- 50ms 2001 2001
esinduslik valim ning seeläbi tõepärasemad järeldused üldkogumi kohta. Comment: Question 2 Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Complete Mark 5.0 out of 5.0 Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast ehk mõõtmise käigus võidakse saada kõiki väärtusi, mis on seotud pideva skaalaga. Pidev arvtunnus saadakse enamasti füüsikalise mõõtmise tulemusena. Pidevad tunnused on näiteks inimese vanus, kasv, kaal, õhutemperatuur jms. Diskreetsed tunnused on tunnused, mis saavad omandada väärtusi ainult kindlate vahemike järel ehk on piiratud väärtusvaruga näitajad (laste arv
Kokkuvõte temperatuurist, temperatuuriskaaladest ja soojusülekandest Temperatuuriskaala on praktilistel kaalutlustel loodud temperatuuri mõõtmise skaala. 1927. aastal kinnitati esimene praktilise temperatuuriskaala, mille aluseks võeti Celsiuse skaala. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal, mis on järjekorras seitsmes. Rahvusvahelise temperatuuri skaala sisuks on 17. loodusliku etaloniga tagatud referentspunkti olemasolu vahemikus 3K 1358K, mis on sobitatud 17. punktis Celsiuse skaalasse. Referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid
järgimine praktilise tegevuse käigus tagab Mõõteriista võib välja lülitada tegevuse igas toote tehniliselt õige ja efektiivse etapis. kasutamise. Nupupaneel (lk 2) 1. Mõõtmine 2 Näidikul kuvatakse ,,SEC". Mõõteriist lülitub automaatselt välja, kui Nupu vabastamisel hakatakse kuvama mõõtmise 90 sekundi jooksul ei vajutata ühtegi käivitumiseni jäävat aega sekundites (nt 59, 58, nuppu. 57...). Viimase 5 sekundi saabumisel antakse koos iga Kustutamise nupp (,,Clear") sekundi vahetumisega ka helisignaal. Kustutamise nupu abil lülitatakse mõõteriist Pärast viimast helisignaali teostab mõõteriist
Paneme pendlid ühekaupa vōnkuma suhteliselt väikeste amplituudididega. Veendume, et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta. Määrame etteantud n täisvōngete kestvuse aja t ning arvutame seeläbi kõigile pendlitele ühe täisvõnke (T) tegemiseks kulunud aja T = 16t . T 1 = 28,2 16 = 1, 76 s 3. Teostame sarnased mõõtmised viie erineva pendliga. 4. Kuuenda pendli pikkuse mõõtmise järel mõõdame perioodi otse vastava seadme abil. Avaldame 2 matemaatilise pendli perioodi T avaldisest (1) g arvutamiseks valemi g = 4πT 2 l (2) ja arvutame 2 tabelis olevate andmetega kõik g väärtused välja. g i1 = 4·π1,76
Töö nr. FK24 Töö pealkiri: Etaanhappe anhüdriidi hüdratsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Lahjendatud vesilahuses kulgeva eimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pidevalt jälgida ilma, et peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Katse käik Reguleerisin termostaadi 30C juurde. Kui termostaat oli saavutanud sellise temperatuuri, panin sinna kolvi destilleeritud veega ning sättisin arvutis valmis programmi ,,PicoLog". Mõõtsin 50 mL-sse mõõtekolbi 6 ml äädikhappe anhüdriidi ja täitsin seejärel kolvi õige
Osoonikihi kaitse Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe . Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides kasutatavate freoonide tootmine jääma 1986. aasta tasemele kuni 1989. aastani ja vähenema 1993. aastaks 20% ning 1998. aastaks 50% võrra. Osoonikihi jälgimise ajalugu Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu ulatub tagasi 1920 -ndatesse aastatesse. Kõige ühtlasem mõõtesari on tehtud Sveitsis Arosas. Seal on vaatlused toimunud juba ligi 60 aastat. 1985. a avastasid briti teadlased Antarktika kohal ligi 1000 km läbimõõduga osooniaugu . See tuli nähtavale igal augustil ning detsembriks või jaanuariks oli see taas kadunud. Arktikas on avastatud teine väiksem osooniauk. Osoonikihi jälgimise seisukohalt on väga olulised pikad katkematud mõõtesarjad, sest
A-A 1,475 0,38 0,26 0,12 120 12 B-B 3,19 0,69 0,35 0,34 400 14 C-C 1,71 0,19 -0,01 0,18 200 19 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11 Kasutan ja kalibreerin sisekruviku HM 75, kasutades seademõõtu 75+/- 0,002. Mõõdan rõnga siseläbimõõtu kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella 70-80, kolm korda muutes mõõtmise sihti. Tabel 2 Mõõtetulemused Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K Arvutuslik K HM I-I 80,01 80,01 79,99 80,009 - HM II-II 79,99 79,99 79,99 79,986 - DIESELLA 80,015 80,05 80,02 80,028 - 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9 Võll nr 6
Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 08.02.2012 Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaan-happe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Etaanhappe
0,0083 0,0048 Tähistused ja kasutatud valemid pöördenurk- antud Uv mõõtetulemus koormatama väljundi puhul-mõõtsin Uk mõõtetulemus koormatud anduriga- mõõtsin Un nominaalne väljundpinge Un=C* v koormamata anduri viga v=Un-UV k koormatud anduri viga k=Un-Uk Uv pinge mõõtmise piirviga uv=(0,01+0,002(10/UV-1))*Uv Uk pinge mõõtmise piirviga uk=(0,01+0,002(10/Uk-1))*Uk nurga mõõtmise piirviga =0,5 u() nurga standardmääramatus u()= /=0,2041 u(Uv) pinge standardmääramatus u(Uv)= v/ u(Uk) pinge standardmääramatus u(Uk)= k u(v) mõõtevea standardmääramatus u(v)= U(v) mõõtevea laiendmääramatus U(v)=2*u(v) Andmed ja valemid R= 40 k Rk = 90 k U0=8,6361 U`= R1k= R2=R-R1 R1=R k`= U`-c*
kardiomegaalia ehk südame suurenemus; kopsude auskultatsioonil krepitatsioonid ehk paisuräginad (vasaku vatsakese puudulikkus); hepatosplenomegaalia; positiivne kaaluiive tursetest tingituna; perifeersed tursed (hiline sümptom); trummipulksõrmed ja uuriklaasküüned. (Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Kupari & Nieminen 2005, Virro 2008.) 24 8.3.5. Mõõtmine. Arteriaalse vererõhu mõõtmise metoodika, normoloogia ja patoloogia Lapse vererõhu mõõtmine on oluline lapse objektiivse seisundi hindamiseks ja seisundi muutuste jälgimisel. Arteriaalse vererõhu mõõtmiseks kasutatakse invasiivset (otsest ehk direktset) ja mitteinvasiivset (kaudset ehk indirektset) meetodit. Alljärgnevalt kirjeldataksegi vererõhu erinevaid mõõtmise meetodeid, vererõhu mõõtmiseks vajalikke vahendeid ja vererõhu mõõtmise piirkondi. Põhjalikumalt käsitletakse mitteinvasiivse
piiridesse mis on mustanahalisele pandud . Näiteks ,et mustanahaline on kõige alaarenenud inimrass ja mustanahaliste bioloogiline staatus olekski ori. AMEERIKA POLÜGENISM JA KRANIOMEETRIA ENNE DARWINIT:MUSTANAHALISED JA INDIAANLASED KUI ERALDI ALAVÄÄRTUSLIKUD INIMLIIGID Stephen Jay Gouldi toob välja selles teemas erinevaid uskumusi inimliikide järjestamisest ning kuidas liigitati rasse erinevatel meetodidel nagu näitek kolju suuruse mõõtmise teel. Millegipärast on oli vaja 18-19 sajandil teadlastel ,teoreetikutel jne , järjestada inimrassid . Valged on sellise väärtusega , mustanahalised ja indiaanlased sellise väärtusega . Praegu me ei järjesta inimesi väärtuste näol , pigem lihtsalt värvi poolest . Sellel ajal elanud teadlased pidid kuidagi välja selgitama või välja tooma ,et tõesti värvusel on väärikuse vahe, nii hakasid mõned uurijad välja tooma kõiksuguseid haigeid mõtteid ja teooria käike
· Mõõtmed 188 x 64,5 x 24,5 · Kaal: 160g 3) Tööpõhimõte ja skeem Luksmeetri ehk valgustiheduse mõõturi tööpõhimõte on võrdlemisi lihtne. Mõõdetavale kohale tuleb asetada luksmeetri mõõteosa, milles asub fotoandur. Samuti tuleb valita soovitav mõõteskaala ekraani all asuvalt funktsioonilülitilt. Antud luksmeetri skaala võimaldab valida nelja erineva mõõtepiirkonna vahel väärtustes 1mlx 50klx. Kui vajalik piirkond valitud vajab mõõteriist mõne hetke mõõtmise sooritamiseks ning kuvab tulemi ekraanile. Kuna antud mõõteriistal on automaatne nullimine, kaob mõõtetulemus peagi ekraanilt, nii et tulemus tuleb koheselt fikseerida. Tähtis on teada ka nüanssi, et mõõtmise hetkel peab olema luksmeetri anduri osa stabiilselt paigal. Anduri liigutamine häirib aparaadi tööd ning tulem võib tulla ebatäpne või üldse mitte ekraanile ilmuda. Tulemusi tuleb vajadusel ka pärast mõõtmist korrigeerida
Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel ekvivalentjuhtivus lõpmatul lahjendusel (piiriline ekvivalentjuhtivus 0). Aparatuur Vahelduvvoolusild P-38, juhtivusnõu, vesitermostaat, 100-ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Katse käik Töös kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsus. Täpsete tulemuste saamiseks peavad elektroodid olema kaetud elektrolüütiliselt sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Kui elektroodid on seisnud kuivalt, on raske kõrvaldada nende pinnalt elektrolüüte; sel juhul on parem lahustada plaatinamust kuningvees ning kanda elektroodidele värske sade. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi
ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon aeg reaktsiooni algusest, min. Kus lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne) Katsetulemused Katse temperatuur: Lahuse kontsentratsioon: Lahustumise lõpp: Reaktsiooni algus: Stopperi näit mõõtmise alustamisel: Aeg juhtivuse Aeg katse Jrk mõõtmise algusest t nr (mS) algusest (min) (min) 1 0,000 1,340 2,780 1,755 0,562469 0,177262 2 0,083 1,423 2,795 1,740 0,553885 0,172914
4) Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme ja elektrijuhtivuse teguri f korrutisega = f (7.5) 0 Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega 2 Kd = c (7.6) 1 - 2c
tundmatute parameetritega isoleerõli. Mõõtetulemuste analüüsi põhjal saab järeldada joonise 2.1. alusel, et esimese 5 katse põhjal on õli läbilöögi usaldusvahemik 5,1-st 173,9 kV-ni ja keskmine läbilöögitugevus on 89,5kV/cm. Kuna kasutame tulemuste andmiseks ainult 5 mõõtetulemusi , siis selle põhjal on 10 määramatus väga suur. 10 mõõtmise põhjal jääb usaldusvahemik 60,5 kuni 160,3 kV vahele ja keskmine läbilöögi pinge on 110,4kV/cm. Kuna katsemõõtmise väärtused kõiguvad suures ulatuses ja 10 mõõtmise puhul ei jää pooled tulemused usaldusvahemikku siis ei saa antud õli lugeda heade elektriliste tugevusega õliks, seda kinnitab ka visuaalne vaatlus mille käigus tuvastati, et elektroodide vahel on tahma triip, mis on silmaga tuvastatav märk õli halbadest väljundiseks elektrilise isolaatorina.
Lahuse lahjendamisel ekvivalentjuhtivus kasvab ja läheneb lõpmatul lahjendusel oma piirväärtusele l0. Piiriline ekvivalentjuhtivus l0 võrdub piiriliste ekvivalentjuhtivuste ehk lühidalt ioonjuhtivuste ja summaga . Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme a ja elektrijuhtivuse teguri f korrutisega . Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1. Tugevate elektrolüütide lahustes l on lineaarses sõltuvuses kontsentratsiooni ruutjuurest:
annaabi.ee 
