Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "My pocket money - Sissejuhatus infosüsteemidesse projekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klient, konto, pank, töötaja, kulutus, päring, pangakonto, põhiprotsess, eelarvet, rakendus, saadab, tagastab, alternatiivid, veebirakendus, kontseptuaalmudel, andmemudel, eesnimi, perekonnanimi, isikukood, infovajaduste, loetelu, semantika, perioodiks, sisestama, sisestamine, gruppidesse, vaates, pocket, money, andmevaade, maatriks, andmestikEsimene Iteratsioon 1.1 Taust Stones Health spordiklubi(edasi SH spordiklubi) põhieesmärgiks on anda inimestele võimalus tegeleda spordiga ja hoida end vormis. Selleks, et säästa klientide aega SH spordiklubi omab infosüsteemi, mille kaudu võib kiiresti ja mugavalt saada informatsiooni treeningute ja treenerite kohta ja broneerida aega. Kõik klubi külastajad peavad esmakordselt tasuma klubiliikme tasu ning nad saavad automaatselt klubiliikmeks. Iga klient saab kätte kasutajatunnuse ja parooli, millega ta siseneb infosüsteemi. Infosüsteemi kaudu võib broneerida treeninguid, jälgida jooksvaid uudiseid, vaadata tunniplaani. Infosüsteemis on registreeritud ka treenerid. Treenerid lisavad uusi treeninguid, koostavad tunniplaani, muudavad treeningute seisu. Klienditeenindaja pädevuses on registreerida kliendi treeningule kohal, kui klient ei saanud seda teha ise mingil põhjusel
keeles. 1.1 TAUST Järgnevas projektis kirjeldatakse, kuidas organisatsioonis Fototellimus korraldatakse inimeste pildistamist, fotode tellimist, fotode ilmutamist ning vastutatakse selle eest, et klient saab oma fotod kätte. Inimeste pildistamisega kaasneb fotograafi kohalekutsumine. Projektis vaadeldakse lähemalt fotograafi kohalekutsumise ning fotode tellimise protsessi. Klient esitab pildistamise korraldajale soovi tellida endast fotosid. Klient esitab soovi e- kirja teel. Kui kliendi soovi pole võimalik antud pildistamise korraldajal täita soovitab pildistamise korraldaja kliendil pöörduda mõne teise seesuguse organisatsiooni poole. Pildistamise korraldaja uurib kliendilt, kuna oleks kliendil võimalik pildistama tulla. Klient esitab omapoolse soovi, millisel ajavahemikul tulla pildistama. Pildistamise korraldaja otsib fotograafi, kes teeks kliendi soovile vastavaid fotosid. Pildistamise
..............................15 Joonis 6: Süsteemi andmemudel.................................................................................. 17 4 1. Olemasolevad protsessid Üldvaates esitatakse taust, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. 1.1.Protsessi taust Tegemist on spordiasutusega. Eesmärgiks on kliendil registreerida end teatud treeningutele. Klient valib aja treeningutundi. Treener nõustub kliendi soovitud treeningajaga. 1.2.Protsessi eesmärk Spordiasutuse eesmärgiks on: · Klientidele kvaliteetse sporditeenuste pakkumine · Omapoolt valitud treeningutundidesse registreerimine · Spordiasutuse töö korraldamine · Spordiasutuste töötajate ehk treenerite töö korraldamine 1.3.Protsessi tegutsejad Spordiasutuse tegutsejad ja suhtlejad on: · Klient kes soovib end registreerida teatud treeningutundi.
1.4 Tegutsejate loetelu Klient (reisija) Klienditeenindaja (piletimüüja) Bussijaama dispetšer Bussifirma dispetšer Bussijuht Bussijaama raamatupidaja 1.5 Põhiobjektide loetelu Bussijuht 3 Sõiduplaan Dispetšer Bussipilet 1.6 Infovajaduste loetelu Firmas tegutsejate ning sellega suhtlejate olulisemad infovajadused on: Klient - Busside sõiduplaanid - Bussipiletite hinnad Klienditeenindaja - Busside sõiduplaanid - Bussipiletite hinnad - Bussipiletite arvestus Bussijuht - Busside sõiduplaanid - Info müüdud bussipiletite kohta - Bussi istekohtade arv - Sõiduki tehniline seisukord Bussijaama dispetšer - Busside sõiduplaanid - Bussifirmade poolt pakutavad teenused - Müüdud piletite info Bussifirma dispetšer - Info bussijuhtide kohta - Busside tehniline seisukord
kaubikute ja väikebusside rendiga. Projektis vaadeldakse autode välja laenutuse ehk rendi osa, auto seisundi ning aruannete osa ehk tagasitoomise protsess ei ole antud kasutusloos kirjeldatud ning kuulub eraldi vaatuse alla. Infosüsteem toetab laenutusprotsessi ning võimaldab kliendi ja rendileandja tegevuste jälgimist. Tegemist on keskmiselt suure organisatsiooniga, millest laenutus moodustab enamus osa. Ettevõttel on parkla, kus asuvad laenutatavad autod , töötaja, kes sõlmib rendilepinguid klientidega ja juhataja kes vaatab töötaja tegevust, teostab ülevaatust vajavate autode kontrolli suunamist ning üldist rendiparkla toimimist. Kliendil tuleb laenutamiseks minna autoparklasse kohapeale või broneerida auto ja sõlmida rendileping autorendi koduleheküljelt. 1.2 Lausendid Autorenti iseloomustavad lausendid: Firmal on infosüsteem Autorendil on konkreetse rendiparkla töötajad
o proovimaterjalide kogumine ja transport; o laboratoorsete analüüside teostamine; o vastuste valideerimine ning edastamine teenuse tellijatele; Arveldamine Lepingu lõpetamine Ohtlikke bioloogiliste jäätmete käitlus Töös esitatud vaated on koostatud meditsiinilaboriteenuse osutamise kohta. Informaatikainstituut 3 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU SYNLAB Eesti OÜ toimumisobjektid on järgmised: Klient Vajadus Tellimus Leping Saateleht Proovimaterjal Analüüsi vastus Arve 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Ohtlikke jäätmete käitlusfirma Maksuamet Kullerfirma Töövahendite (katsutid, pipetid jne) tarnija Ettevõttesisesed tegutsejad on: Ettevõtte juht Laborivanem Raamatupidaja Laborant Spetsialist
Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu kohta vastaks tegelikkusele. Lausendid Admin on ettevõtte töötaja. Laohaldur on ettevõtte töötaja. Kuller on ettevõtte töötaja. Admin sisestab ja kõrvaldab tooted infosüsteemist. Laohoidja haldab laoseisu infosüsteemis jooksvalt. Laohaldur võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Kuller transpordib kaupa. Klient ostab kaupa. Klient esitab tellimuse. Eesmärgid Osta ja müüa kaupa. Põhiprotsesside loetelu Toodete müük Infosüsteemi haldamine Lao haldamine Kauba transport Tegutsejate loetelu Admin Laohaldur Klient Kuller Tarnija
Ökosahvri eesmärgiks kujundada ning edendada tervislikku ja terviklikku suhtumist iseendasse ning ümbritsevasse loodusesse. Nende loosungiks on "Puhas toit - ja ei mingeid lisandeid". Kaup tellitakse kindlatest taludest ning maksime käib kas sularahas, kaardiga või pangaülekandega. 1.2.Lausendid Ettevõttes on administraator Ettevõttes on laojuhataja Ettevõttes on laotöötaja Administraator on ettevõtte töötaja Laojuhataja on ettevõtte töötaja Laotöötaja on ettevõtte töötaja Ettevõte pakub tooteid Klient valib sobivad tooted ja esitab tellimuse Administraator tegeleb müügiprotsessi haldamisega Administraator tegeleb klientide haldamisega Klient tasub tellimuse eest sularahas, kaardiga või internetipanga kaudu 1.3. Ettevõtte eesmärgid Mahekaupade müük interneti kaudu Pakkuda kvaliteetset ökoloogiliselt puhast toitu ja asjakohast teavet Pakkuda lihtsat ja mugavat teenust
Antud süsteem hõlmab enda alla vaid osa firma töötajatest. Mehaanikud määravad ära vajaminevad varuaosad ja esitavad tellimuse administraatorile. Administraator saadab varuosade koodid edasi raamatupidajale ja allhankijale. Raamatupidaja märgib andmebaasi varuosade numbrid , koguseda ja hinnad, mille põhjal hiljem arve moodusatatakse. Allhankija tellib ladudest koodide järgi vastavad osad. 1.2 LAUSENDID · Mehaanik on firma töötaja. · Raamatupidaja on firma töötaja. · Administraator on firma töötaja. · Mehaanik allub administraatorile · Mehaanik otsustab vajaminevate osade üle. · Administraator tellib osad väljaspoolt firmat. · Raamatupidaja peab osade üle arvet. · Raamatupidajad loovad klientidele arveid. 1.3 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Firma eesmärgid on: 3
Veoteenuste osutamine Veokorraldus Laoteenuste osutamine Laotoimingud Arveldamine Ressurside hankimine (Tööjõud, Sõiduk ( ost või rent) Lepingute sõlmimine Tollivoristamine 1.4. TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Logistika ettevõte toimimisobjektid on järgmised: Müük Makse Saadetis ehk transporditav objekt Ladustav kaup Teenus Saadetise nimikiri Klient Tellija Vedaja Veoauto - sõiduk Ladu Arved Kaubasaatedokumentid Veokiri 3 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Töötajad (logistik, vedaja, laotöötaja) Maksuamet Töövahendite rendifirma (laotehnika) Tööjõu rendifirma Tolliamet 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU
täpsemalt tellimuse töötlemise kohta. 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Ettevõte eesmärgid on järgmised: töödelda klientide tellimusi võimalikult kiiresti; toimetada kaupu võimalikult kiiresti ja esmases seisundis sihtkohta; lihtsustada andmete sisustamist, töötlemist ja salvestamist. 1.3. PÕHIPROTSESSIDE LOETELU Ettevõte põhiprotsessid on: klient esitab tellimust; räägitakse läbi tellimuse tingimusi; toimub tellimuse töötlemine (tööde plaanimine ja teostamine, vajalikke dokumentide vormistamine); toimetatakse kõike dokumente kliendile; tellimus täidetud. 1.4. PÕHIOBJEKTIDE LOETELU Ettevõte põhiobjektid on järgmised: Klient Tellimus Tingimused infosüsteem 2
Andmekeskne tükeldus registri allsüsteemideks (lühemalt registrid). Nimetatud kolme tüüpi allsüsteemid moodustavad IS ärivaate jaoks alamvaated s.t ärivaate arhitektuuri (lühidalt äriarhitektuur): Pädevusalade vaade Funktsionaalne vaade Registrite vaade 2.2 PÄDEVUSALADE VAADE 2.2.1 Pädevusalade nimekiri Analüüsitavate pädevusalade nimekiri on järgmine: Andmesisestaja Klienditeenindaja Klient 2.2.2 Andmesisestaja pädevusala spetsifikatsioon 2.2.2.1 Eesmärgid Pädevusala eesmärk: Klientidele pakkutava informatsiooni kontroll ja õigeaegne uuendus. 2.2.2.2 Vastutused (business use case-id) Andmesisestaja pädevusala vastutuseks on hallata, jälgida ja/või kontrollida: Hinnakirja Filmide nimekirja Ettevõte uudiseid Vappe ja nende reegleid TTÜ IS strateegiline analüüs 3
Alternatiivid: Samm 3 kasutaja loobub andmete muutmisest ja jääb esialgse broneeringu juurde. Eeltingimused: Püsikliendil tekkisid uued soovid seoses varemloodud broneeringuga. Järeltingimused: Püsikliendi broneering on muudetud. Püsikliendiks registreerimine Püsiklient Tavaklient Püsikliendi konto kustutamine Konto andmete muutmine Joonis 3. Kliendiinfo haldamise kasutusjuhtude diagramm Kliendiks registreerimine Kasutaja: Tavaklient Kirjeldus: Tavaklient valib kasutajanime ja sisestab vähemalt kohustuslikud andmed. Süsteem kontrollib kasutajanime olemasolu ja kohustuslike andmete sobilikkust. Süsteem salvestab Tavakliendi uue Püsikliendina. Kliendi konto kustutamine Kasutaja: Püsiklient Kirjeldus: Püsiklient soovib oma kontost loobuda
tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu kohta vastaks tegelikkusele. 1.2 Eesmärgid Ettevõte eesmärgid on järgmised: Osta ja müüa kaupa. Veebilehe uuendus. Kauba tellimine. 1.3 Põhiprotsesside loetelu Ettevõte põhiprotsessid on: klient esitab tellimust; valib tellimuste tellimuse tingimusi; toimub tellimuse töötlemine; toimetatakse kõike tooteid kliendile; tellimus täidetud. 3 1.4 Tegutsejate loetelu Analüüsitavas organisatsioonis tegutsejad on: Admin Laohaldur Klient Kuller Tarnija 1.5 Infovajaduste loetelu Ettevõte tegutsemisega seotud infovajadused: Tellimus Tellija Dokumendid Kaup
ning hoida püsivat koostööd oma klientidega. Ettevõttel on ka teine eesmärk, mis võimaldaks mehaanikutel paremini tööd teha. 1.3. PROTSESSIDE LOETELU Firma põhiprotsessid on: Firmade hooldusvajaduste väljaselgitamine; Hoolduse teostamine; Hoolduseks vajaminevate osade hankimine; Mehaankute töö korraldamine Järgnevalt on lausenditeks lahti kirjutatud protsess: Mehaanik on firma töötaja. Raamatupidaja on firma töötaja. Administraator on firma töötaja. Mehaanik allub administraatorile Mehaanik otsustab vajaminevate osade üle. Administraator tellib osad väljaspoolt firmat. Raamatupidaja peab osade üle arvet. Raamatupidajad loovad klientidele arveid. 1.4. TOIMUMISOBJEKTIDE LOETELU Ettevõtte toimumisobjektid on järgmised: Vajadus Firma Klient
Järgnevalt esitatakse süsteemi üldvaade. Taust Videolaenutuses tegeletakse DVD videode laenutamisega. Firmas töötavad klienditeenindajad ja firmat juhib juhataja. Juhataja määrab laenutuste hinnad ja viivise määra. Klient valib esindusest endale sobiva video ja pöördub sellega klienditeenindaja poole. Kui soovitud videot pole esinduses, siis klienditeenindaja vaatab nimekirjast, kas selline video on videode nimekirjas ning millal võiks eelmine laenutaja selle tagastada. Kui klient soovib, saadab klienditeenidaja kliendile meeldetuletuse. Klienditeenindaja võtab kliendilt andmed ja sisestab need andmebaasi ning seejärel esitab arve. Kui video laenutuse tähtaeg hakkab lõppema, saadab klienditeenindaja kliendile meeldetuletuse. Peale video tagastamise tähtaja ületamist peab klient viivist maksma kui ta ei ole pikendanud laenutamise tähtaega. Kuu lõpus koostab klienditeenindaja aruande, nimekirja
........... 26 2.5 Infosüsteemi rollide kirjeldused..............................................................26 Jooniste nimekiri Joonis 1. Töötajate funktsionaalse allsüsteemi kasutusjuhtude esiismudel..10 Joonis 2. Töötajate registri kontseptuaalne eskiismudel...............................12 Joonis 3. Lepingute ja arvete registri kontseptuaalne eskiismudel...............13 Joonis 4. Töötajate registri andmemudel.......................................................17 Joonis 5. Töötaja seisundidiagramm.............................................................20 Joonis 6. Lepingute ja arvete registri andmemudel.......................................21 Joonis 7. Lepingu seisundidiagramm............................................................25 Joonis 8. Arve seisundidiagramm..................................................................26 4 1
....................... 83 6 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö on minu iseseisva töö tulemus ja selle alusel ei ole varem hinnet/arvestust taotletud. 7 Sissejuhatus Antud töös realiseeritakse olnline restorani kliendi ja tellimuse vastuvõtja töökoht kasutades Oracle 11g Enterprise Edition Release 1 andmebaasisüsteemi. Rakendus on loodud kasutades java programeerimis keelt ning Eclipse IDE-d. Andmebaasi server: hektor8.ttu.ee:1521 Kasutajanimi: TUD26 Parool: J85LR1 Rakenduse toimimiseks peab kasutaja arvutis olema instaleeritud Apache Tomcat 7. Rakenduse sisselogimiseks võib kasutada järgnevaid kasutajanimesid/paroole: Kliendina sisselogimiseks: Kasutajanimi: klient Parool: klient Tellimuse vastuvõtjana sisselogimiseks: Kasutajanimi: kasutaja
Süsteemi kirjeldus on piisavalt üldine, et sobida iga antud firma poeketi esinduse kohta. Projektis vaadeldakse seda osa esindusest, mis on seotud autode tellimisega ja tellimuse täitmisega. Vaatluse alla ei kuulu raamatupidamise, palgamaksmise, kauba sisseveo ja laostamise osa. Lausendid Käesolevas projektis käsitleme autode arvestuse allsüsteemiga seonduvaid lausendeid. · Auto on kaup. · Klient ostab auto. · Klient tellib auto. · Klienditeenindaja lisab tellimuse infosüsteemi. · Osakonnajuhataja kinnitab tellimuse. · Raamatupidaja täidab tellimuse. · Klienditeenindaja on töötaja. · Raamatupidaja on töötaja. · Osakonnajuhataja on töötaja. · Klienditeenindaja kinnitab ostu sooritamise. · Raamatupidaja kustutab auto infosüsteemist. · Autol on lisavarustus. · Klient valib lisavarustuse.
läbirääkimised klientidega, uute klientide otsimine projektide arvestamine ja pakkumiste koostamine lõpptarbija teenindamine, arvete koostamine kaupade kohta info jagamine, uute kaupade reklaam, teenuste/firma reklaam arvete koostamine, õigeaegse maksemise kontroll 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Ehituskaupade hulgimüügifirma toimimisobjektid on: Klient Klienditeenidaja Vajadus Pakkumine Arve Kaupade tarnimine 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Ehituskaupade hulgimüügifirma tegutsejad on: Ehituse- ja remondiga tegutsev klient Edasimüügiga tegutsev klient Eraklient Varustaja Logistika Maksuamet 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU
Torutööde alane konsulteerimine Torutöödega tegeleva ettevõtte alamprotsessid on: Pakkumise protsess; Torutööde osutamise lepingu sõlmimine; Torutöödeks vajalike materjalide hankimine; Torutööde teostus; Teostatud torutööde tulemuste hindamine; Torutööde osutamise lepingu lõpetamine; Arveldamine 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Torutöödega tegeleva ettevõtte toimimisobjektid on: Klient Vajadus Remonditav/ paigaldatav objekt Joonis Hinnapakkumine 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Analüüsitavas organisatsioonis tegutsejad on: 2 Klient Santehnika kauplus Maksuamet 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Torutöödega tegelevas ettevõttes tegutsejate infovajadused on: Klient
• N˜ouanne andmine • Vastuv˜otule registreerimine • Konsulteerimine • Pakkumise esitamine vastavalt hinnakirjale • Tellimuse vastuv˜otmine • Lepingu vormistamie • Lepingu allkirjastamine • T¨o¨o delegeerimine • T¨o¨o teostamine • Arve koostamine • Toode esitamine • Toode hindamine • Arve esitamine • Arve maksmine II. Ettev˜otte organisatsiooniliste tegevustega seotud protsessid on: • Reklaam 1. Kodulehe loomine 2. Facebooki’s konto loomine 3. Twitteri’s konto loomine • Vara kindlustamine • Rendifirma • Raamatupidamine 1. Aruannete koostamine 2. Aruanne esitamine maksuametile 4 • Uute materjalide ja vara hankimine • Inimressurside otsimine • Uute t¨oo¨tajate t¨o¨ole v˜otmine 1.4 TOIMIMISOBJEKTIDE LOETELU • Klient • T¨o¨otaja • K˜one • N˜oanne • Kohale kutsumine • Vastuv˜otuaeg • Konsultatsioon
.....31 2.2.4.10 Kontseptuaalne klassidiagramm...............................................................35 2.2.4.11 Klasside definitsioonid.............................................................................35 2.3 Funktsionaalne vaade......................................................................................................36 2.3.1 Funktsionaalsete allsüsteemide nimekiri..................................................................36 2.3.2 Konto allsüsteemi spetsifikatsioon...........................................................................36 2.3.2.1 Taust...........................................................................................................36 2.3.2.2 Eesmärgid...................................................................................................36 2.3.2.3 Vastutused..................................................................................................36 2.3
BUSSI- JAAMA INFO- SÜSTEEM otsus hinna- maha- töötaja kirja kandmist otsus tööle- koosta- soov vajavad töötaja soov otsus võtu mine
kui ükskord sooritada eksam positiivsele tulemusele. Vahetusõpingud lõpetab tulemuste saatmine koduülikooli (Transcript of Records). 1.2 Lausendid Erasmuse programmi iseloomustavad lausendid: Erasmus pakub kahe üilkooli vahelist lepingut. Erasmus pakub välistudengitele inglise keelseid õppeaineid. Ülikool pakub vastava kvalifikatsiooniga õppejõude, kes on suutelised ainet õpetama inglise keeles. Õppejõud on ülikooli töötaja. Erasmus pakub omavahelist andmetevahetust kodu ja lähteülikooli vahel. 1.3 Organisatsiooni eesmärgid Erasmuse programmi eesmärgid on : Pakkuda sissetulevatele välistudengitele kvaltiteetset haridust. Võimaldada väljaminevate üliõpilaste silmaringi avardamist ja välisülikoolis uute teadmiste saamist 2 Pakkuda silmaringi avardavat ja kontakte loovat projekti. 1.4 Põhiprotsesside loetelu
............................................................................16 1.6 Ärimodelleerimine..........................................................................................................16 1.6.1 Äriprotsesside struktuur...........................................................................................16 3 1.6.2 Põhiprotsess lausendite kujul...................................................................................16 1.6.3 Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm...........................................................18 1.6.4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................18 1.6.5 Põhiobjektide olekudiagrammid..............................................................................22 1.7 Nõuete analüüs......................
tööülesannete automatiseerimiseks ning infotöö ümberkorraldust automatiseeritavate protsesside juures. Analüüsi objektiks ning arendatavaks süsteemiks on kinodeketi meelelahtuse, tarnete, töötajate ning kinnisvara halduse süsteem. Käesoleva projekti tulemiks on kirjeldatud meelelahutusteenusepakkuja infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon. Projekti analüüsi, disaini, ehitamise, testimise ning juurutamise tulemusena saab klient endale antud projekti spetsifikatsioonis toodud eesmärke täitva infotöö korralduse koos arvutisüsteemiga. Süsteemiarenduse lähteülesandena formuleeris tellija ühtse jälgitava, kirjeldatud äristrateegia eesmärke rakendava süsteemi. Meie tõlgendus sellele oleks arendada infotöö korraldus ning selle aluseks olev andmete manipuleerimisega tegutsev arvutsisüsteem, mis koondaks kinokavade, piletimüügi, rendi, varade ja töötajate süsteemid. 1
muutmine töö tegemise viiside muutmise või automatiseerimisega. Ümberkujundamisega muutub tegevuse teostusviis (käsitsitehtav tegevus muudetakse automatiseerituks – tegevust teeb tarkvara ilma inimese vahelesekkumiseta või poolautomatiseerituks – inimene teeb tegevust IT toega ehk kasutades tarkvara või kaotatakse üldse ära). Samuti võib muutuda tegevuse teostaja, n: klienti ei teeninda mitte klienditeenindaja, vaid klient teenindab end ise. Muutmise riskid on keskmised, samuti ka oodatavad kasud. protsessi ümberkorraldamine (process re-engineering) - protsesside teostuse põhimõtete muutmine organisatsiooni strateegilisel ehk terviktasemel. Äriprotsesside põhjalik ümberkujundamine, et saavutada dramaatilist paranemist toimimise sellistes kriitilistes näitajates nagu kulu, kvaliteet, teenindus ja kiirus. Tavaliselt tähendab protsesside
täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid
andmetele (ja vastavale informatsioonile) ligi. Nõuded andmetele-informatsioonile saab jagada 3 kategooriasse: aja-, sisu- ja vormikategooria või mõõde. Andmevaade ja selle koostamise eesmärgid Andmevaade e. andmearhitektuur väljendab ettevõttes ja tema infosüsteemis andmekoosseisu ülesehitust. Arhitektuuriline kirjeldus esitatakse andmemudelina Andmevaate koostamise eesmärgid: · anda ettevõtte valdkonna kohta käivate objektide (n: klient, tellimus, kataloog) ja nende omavaheliste seoste mõistelist kirjeldust · anda eskiisi andmebaasi ülesehituse loomiseks ja andmebaaside genereerimiseks · juhendada andmebaasile ligipääsu ja andmebaasi operatsioonide jõudluse küsimusi · hõlbustada suhtlemist huvigruppidega valdkonna analüüsiks ja nõuete kättesaamiseks Andmevaate koostamisel eristatakse 3 taset (iga järgmine tase lisab täpsustavat informatsiooni) · kontseptuaalne · loogiline
Larman’i raamatust ”Introduction to Object- Oriented Analysis and Design and UP”. Larmani agiilne käsitlus UP-st ei eelda koodi genereerimist UML mudelitest, vaid koodi kirjutamist programmeerija poolt. Mitmed (R)UP versioonid eeldavad mudelipõhist koodi genereerimist, mis annab disainitööle suurema osakaalu võrreldes käesoleva näitega. Selle loengu käigus tutvustame ka üht iteratiivset ”mitte-UP” (BizAgi) arendusprotsessi, mis on täiesti ”mudelipõhine”, s.t. töötav rakendus genereeritakse täielikult mudelitest. ] Vaatame ühte võimalikku kahenädalase iteratsiooni näidet projekti keskpaigast: Esmaspäev kulutatakse põhiliselt iteratsiooni ülesannete jaotamisele ning nõuete selgitamisele, samal ajal kui üks isik teisendab eelmise iteratsiooni koodi UML diagrammideks (reverse engineering CASE vahendi abil), ning väljastab (prindib, kuvab) antud iteratsiooni jaoks olulisemad diagrammid. M
süsteemi funktioonid vaid nendele, mida hotellil tegelikult vaja on. Kliendil on võimalik teha oma valik nimekirjast, mis sisaldab kõiki Opera täislahenduse funktsioone. Limiteeritud funktionaalsus muudab lihtsamaks ka kasutajaliidese, mis koos online abiga lihtsustab ka uute inimeste koolitust. 4. Opera Kiosk – chek-in-i ja check-out-i hotellis teeb hotellikülaline ise, kasutades selleks vastavat terminali. Ennast hotelli sissekirjutades, võib klient ennast identifitseerida tõmmates läbi kaardilugeja oma krediitkaardi, kliendikaardi või sisestada lihtsalt oma tellimuse numbri. Opera siseneb koheselt tellimuste andmebaasi. Kliendid võivad muuta oma toa omaduste eelistusi, muuta makseviisi, muuta tellimuses täiskasvanute ja laste arvu, lugeda teateid, mis neile on jäetud ning saada kätte oma toa uksekaardi. Kirjutades ennast hotellist välja, võivad
raamatupidamisosakond. Töös käsitleme olukorda, mis valitses ülikoolis mõned aastad tagasi kus deklareerimine toimub paberil ning teostame selle protsessi parendused. Deklareerimisprotsessi alustuseks valib tudeng aine, kirjutab valitud aine oma deklaratsioonile. Vajadusel võetakse allkiri ainet õpetava õppejõu käest (teatud ainetes nõutav). Aine lisamine ning õppejõu allkirja küsimine võivad toimuda mitu korda. Kui deklaratsioon on valmis, viiakse see dekanaati. Dekanaadi töötaja kontrollib kas deklaratsioon on enam-vähem korras. Deklaratsioon kas võetakse vastu või ei võeta vastu. Kui deklaratsiooni ei võeta vastu, toimub jällegi ainete lisamine- õppejõudude allkirjade korjamine ja uuesti esitamine. Kui deklaratsioon võetakse vastu, sisestab dekanaadi töötaja selle arvutisse ning edastab andmed raamatupidamisse. Raamatupidamine esitab selle alusel arve tudengile. Tudeng maksab või ei maksa arvet. Iga dekanaadi või raamatupidamise
annaabi.ee 
