...............................8 KASUTATUD KIRJANUDS.................................................................................................9 3 SISSEJUHATUS Vananedes muutub inimene vastuvõtlikumaks erinevatele haigustele ja suureneb organismi tundlikus. Aastate lisandudes muutuvad ka silmad nõrgemaks ning langeb nägevusteravus. Ilmneda võib presbüoopia ehk kaugelenägevus, samuti võivad tekkida eaga seotud silmahaigused: glaukoom ja katarakt. 4 1. PRESBÜOOPIA Presbüoopia on ealine kaugnägevus, mis tekib 40-50 eluaastatel. Lähedal olevad objektid muutuvad uduseks ning nende teravustamiseks tuleb objektidest kaugemale liikuda. Tehes lähitööd nagu kirjutamine, kudumine, tikkimine või muud sarnast, võib tekkida peavalu,
Nägemishäired Nägemishäire e refraktsioonihäire on häire, mille puhul silma langev valgus ei murdu õigesti ja nägemine on hägune mõõdetakse dioptrites ei ole haigus on parandatav prillide, läätsede või operatsiooniga Refraktsioonivigade 4 põhilist tüüpi müoopia hüperoopia astigmatism presbüoopia Lühinägevus e müoopia nähtavus kaugele on hägune, lähedale selge optiline süsteem on liiga tugev või silm liiga pikk on pärilik sümptomid: silmade kissitamine, peavalud, ka kõõrdsilmsus ravi: kontaktläätsed või prillid (miinustugevusega), operatsioon o edit Master text styles econd level Third level Fourth level Fifth level
võrkkesta ees ja kaugel olevad objektid paistavad ebaselged. 2. Kaugelenägevus ehk hüperoopia. Hüperoopilise silma korral koonduvad lõpmatusest tulevad valguskiired võrkkesta taga ja kujutis tekib samuti reetinast taha poole. Põhjus võib olla liiga lühikeses silmas või liiga nõrgas silma optilises süsteemis. Sellisel juhul noore inimese silm aga akommodeerib ka kaugele vaadates, mis väsitab ripslihast ja põhjustab omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal. 4. Astigmatism. Astigmatismi põhjustab silma valgustmurdvate pindade erisugune kumerus eri tasapindades. Võrkkestale tekib siis piklik kujutis. (Loit, P.-H., Nurme, B., Niilus. S. 2011. Silma anatoomia). Astigmatism jaotatakse:
, mille seedetraktis, südames ja mujal kehas. käigus võib kaduda lõpuks nägemine. Vananedes avalduvad haiguslikud tagajärjel halveneb või kaob üldse silma muutused, erinevates organites nii nägemine. võivad muutused avalduda ka silmas. Sümptomid: Vananedes langeb silma nägevusteravus Sümptomid: ning võib ilmneda presbüoopia ehk Värvide tuhmumine; Värvide tuhmumine; kaugelenägevus. Hägune nägemine; Osaline silmanägemis kadu; Binokkel nägemine: Liigne valgus tundlikus: Topelt nägemine;
Mis on lääts? Lääts see on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätseks. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse ja presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsi kasutatakse ka näiteks binokli (esemeid optiliselt lähendav riist, mida saab
Läätsed Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Päikeseprillid on valmistatud selleks, et nõrgendada valgust ilma seda murdmata.
Sedasi tähistatakse kumerläätsesi. Nõgusläätsed Nõgusläätsed on äärtest paksemad, kui keskelt. Sellised läätsed hajutavad valgust. Murdunud kiired küll hajuvad, kuid nende pikendused lõikuvad hajutava läätse peafookuses. Pildil on kolm erinevat nõgusläätse. Sedasi tähistatakse nõgusläätsi. Kasutamine Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Läätsesid kasutatakse ka mikroskoopides ja teleskoopides. Läätsi, mis pole isegi
korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha - kaugelenägevuse e hüperoopiaga (G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi, nn plussklaase (H). •Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedale nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus e presbüoopia (B). Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid nn plussklaase (D).
Juhendaja: S. Piirsalu Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes, närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967). 1 KATARAKT Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja jooksul täiesti tuhmiks, läbipaistmatuks ja hallivärviliseks. (Trofimova 1994). Joonisel 1 on näha kataraktiga kaetud silm. Joonis 1. Kataraktiga silm. (Dithmar) Katarakt on pärilik haigus, kuid võib tekkida ka välismõjude toimel
sellel ajal vahatablette.) Prillide leiutamine toimus 13 sajandi lõpus (kui defineerida prillideks kahte klaasi mis on paigutatud raami ja mida kasutatakse ametroopia korrigeerimiseks). On teada, et võimalikud prillide leiutajad olid hiinlane (teatas Marco Polo1270 aastal) Roger Bacon ning itaallased Salvino degli Armati ja Alesandro di Spina. Sellel ajal ei olnud kättesaadavad kvaliteetsed homogeensed klaasid ning esmaseid prilliklaase kasutati ainult presbüoopia korrigeerimiseks. Liikuva trükipressi leiutamine sakslase Johannes Guttenbergi poolt 1440 aastal populariseeris suuresti lugemist ja andis hoogu prillide valmistamisele. Vajadus kõrgekvaliteediliste läätsede järgi ilmnes aga alles seoses teleskoobi leiutamisega Galileo poolt 1608 aastal. Fraunhoferi päikese spektraalanalüüsi eksperimendid, tema kirjeldus valguse dispersioonist ja
üksikut läätse kui parajasti vaja on ja graveeritakse läätse küljele vajalik informatsioon liitläätse kohta. 5. Optiliste läätsede rakendus Läätsi kasutatakse kõikvõimalikes optilistes seadmetes nagu näiteks binoklid, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid, videokaamerad, video projektorid, mikrofilmide lugejad. Läätsi kasutatakse ka nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägevuse, kaugelenägevuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Lisad Kokkuvõte Läätsedest on aja jooksul saanud ühe väga olulised seadmed, mille abil on võimalik uurida asju, mida me palja silmaga ei suuda näha, teha fotosid ning paranda nägemishäireid. Nende valmistamine on aga keerluline ja üsna kallis protsess, mistõttu on ka mikroskoopide ja fotoaparaatide hinnad päris kõrged. Olemas on mitmeid erinevaid
· või nägemisagnoosia e psüühiline pimedus: inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära SILMA REFLEKTSIOONI ANOMAALIAD · Emmetroopia e normaalnägevus Silma normaalne optiline süsteem · Müoopia e lühinägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta ees, sest sarvkest on liiga kumer või silm liiga pikk · Hüperoopia e kaugelenägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta taga, sest sarvkest on liiga lame või silm liiga lühike · Presbüoopia e vanaeanägevus - ebaterav lähedale nägemine MÜOOPIA Normaalne silm Lühinägelik silm http://www.viaopta.com/myopic_cnv/definition/simple_myopia.shtml HÜPEROOPIA http://www.eyeol.co.uk/counsel.htm UURINGUD Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse · nägemisteravust
Mõnedel lastel on see juba kaasasündinud, kuid sageli kasvab laps sellest ise välja. Lapse kasvades kasvab pisut ka silmamuna. Häiritud on lähedale nägemine. Peavalud, silmade pingutamine, kui on vaja keskenduda lähedal asuvatele objektidele (lugemine, käsitöö jne). Põhiliselt esineb hüperoopiat vanemaealistel. Vananedes silmalihaste elastsus väheneb, inimene ei näe ka silmi pingutades lähedale ning vajab nägemise korrigeerimiseks prillide. Hüperoopia ehk kaugnägelikkuse ja presbüoopia ehk vanaduskaugnägemise korrigeerimiseks on erinevaid võimalusi: 1. Prillid 2. Kontaktläätsed 3. CK ehk konduktiivne keratoplastika (sobilik patsientidele, kes kannavad prille kuni +3,5 dioptrit) 4. Eksimeerlaseri abil on võimalik maailmas ravida hüperoopiat inimestel, kes kannavad prille kuni +6 dioptrit 5. Silmasiseste tehisläätsedega ehk IOL abil on võimalik korrigeerida inimesi, kelle prillide tugevus on +6 kuni +20 dioptrit 2
Järgnev referaat sisaldab informatsiooni võimalikest ohtudest kontaktläätsede ja kunstküünte kooskandmisel. Samuti räägin ohtudest, mis esinevad kontaktläätsede kandmisel kunstküüsi paigaldavas salongis ning kuidas neid ohtusid ennetada või ära hoida. 1. KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED .1 Kontaktlääts Kontaktlääts on sünteetiline lääts, mis istub silma pinnal ning aitab korrigeerida nägemisega seotud probleeme nagu: kaugnägevus, lühinägevus, presbüoopia ja astigmatism. Enam levinud kontaktläätsed on pehmed kontaktläätsed ja kõvad kontaktläätsed. Inimesed eelistavad kontaktläätsi prillidele erinevatel põhjustel, kuid kontaktläätsed ei ole alati õige valik. Enne kontaktläätsede kandmist tuleks konsulteerida optometristi või arstiga ning lasta määrata sobiv kontaktlääts kogenud professionaalil. Samuti on oluline käia järelkontrollis ning jälgida, kas on toimunud muutusi nägemises või silma tervises
räägitud nägemisarengu häiretest, mis enamjaolt avalduvad häiritud silmade liigutamises, konvergentsiraskustes, laisa- või kõõrsilmsusena. Need hälbed on sagedased. On üldtuntud, et enamikul inimestest on üks silm on nägemisel domineeriv. Teada on veel teisigi tegureid. · Vananemisprotsess see haarab silmaläätse ning silmaliigutajad lihased. Tulemuseks on halvenenud akommodatsioon ja toitainete voog. Kõige sagedasemad vananemisega seotud nägemishäired on presbüoopia, glaukoom ja makuli degenereerumine. · Iatrogeensed probleemid üks sagedasemaid on silmade loomuliku fokuseerimisjõu vähenemine, mis on korrigeerivate läätsede kandmise tagajärg. Stress ja asend stress mõjutab tervet keha ning seda mitmel viisil. Silmad ei ole selles suhtes erandiks. Sagedasemaks stressiga seotud häireks on müoopia. Halb või ebaõige keha asend võib põhjustada silma väliste lihaste tasakaalu rikkumise ning viia näiteks astigmatismi tekkele. 3
põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekeses väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on reguleeritud lähedale vaatamiseks. Häired-kui silmamuna läbimõõt on liialt pikk valgustmurdva süsteemi suhtes, on see müoopia ehk lühinägevus. Liialt väike silmamuna läbimõõt on hüperoopia ehk kaugelenägevus. Läätse elastsuse langus vanaduses on vanaea kaugnägevus ehk presbüoopia. Nägemistee ja viusaalkorteks- Haistmisepiteeli ehitus- Haistmisepiteeli paiknevus-Haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis, mis on peamistest hingamisteedest kõrvale. Haistmisrakud uuenevad pidevalt. Lõhnaretseptorite geneetiline teooria-lõhnaainete vastuvõtmine on seotud rakupina retseptori ehituse erinevusega. Inimesel on 347 lõhnaretseptorit, mille kombinatsioonide arv on lõputu.
ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha-kaugele nägevuse hüperoopiaga(G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib.Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi, nn plussklaase(H). · Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedale nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevuse presbüoopia(B). Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiirikoondavaid nn plussklaase(D). PUPILLI REFLEKSID VALGUSELE · Normaalselt on pupillid ühe suurused ja ümmargused. Pupill on seda suurem, mida väiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupil laheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal toimub ka teise silma pupilli kitsenemine. · Sensor asub reetinas, aferentne tee kulgeb nägemisnärvis, keskus paikneb keskajus. Sealt algavad eferentsed teed
Läätse optilise tugevuse reguleerimine- akommodatsioon toimub läätse kumeruse muutmise teel. Seda moduleerib ripslihas. Silma refraktsioonianomaaliad- kui silma optiline süsteem on normaalne, nim. seda emmetroopiaks. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi suhtes liiga pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e. müoopia. Kui fookus jääb silmapõhja taha, on tegemist kaugeltnägemise e. hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e. presbüoopia. Pupillirefleksid: Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nim. konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontrakstsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim. mioosiks. Pupillireflekside uurimise põhjal saab kindlaks teha nägemisteede kahjustuste asukohta. Silma kaitseaparaat: Pisarnääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamise ja kaitseb seda nakkuse eest
müoopia. Korrigeerimiseks kasutada valgust hajuvaid läätsi, nn miinuklaase. Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kiired võrkkestale, fookus jääb piltlikult silmapõhja taha, tegemist on kaugenägevuse ehk hüperoopiaga. Korrigeerimiseks kasutatakse plussklaase. Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedalt nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus ehk presbüoopia. Kui kahjustus on tabanud 17. Brodmanni välja, tekib tsentraalne ehk kortikaalne pimedus. Sel puhul puudub nägemistaju täielikult, inimene on pime. 18. ja 19. Brodmanni välja ehk nn assotsiatiivsete väljade kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia. Inimene küll näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska kasutada. See on psüühiline pimedus ehk optiline agnoosia.
eemal. Kaugnägelikkuse ehk hüperoopia korral ei toimu läätse piisavat lõtvumist (ümardumist) ja terav kujutis tekiks alles silmapõhjast tagapool. Lühinägelikkuse ehk müoopia puhul on lääts liiga ümar, ei lamene piisavalt ning terav kujutis tekib võrkkesta ees. Esimesel juhul tuleb silma optikat korrigeerida silma optilise jõu tugevdamise suunas ( + ) läätsega, teisel juhul nõrgendamise suunas ( ) läätsega. Üheks kõiki inimesi tabavaks nägemishäireks on presbüoopia ehk vananemisega kaasnev kaugnägelikkus. Kepikeste ja kolvikeste funktsioonide erinevuste seletamine on viinud nägemise kaksikteooria loomisele. Tsentraalne nägemine realiseeritakse koonustega ja seda iseloomustab kõrge nägemisteravus ning kromaatiline (värvi-) tundlikkus ehk tinglikult päevane nägemine. Perifeerne nägemine realiseerub kepikeste kaudu ja siin on tegemist akromaatilise (must- valge ehk tinglikult öise) tundlikkuse ning madala nägemisteravusega.
annaabi.ee 
