optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel. Mõni inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb ligi 8% eurooplastel ning sagedamini meestel. Kanapimedus Inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini Hallkae ehk katarakt läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist. Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50
ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal Ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal Ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Nägemishäired Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte.
valguses kuid näe gas nä g em i me mustvalgetena . NÄGEMISNÄRV · Nägemisrakud koonduvad võrkkesta ühte piirkonda nägemisnärvi · sisaldab ~miljon närvikiudu (rakku) · annab närviimpulsid (rakkude erutuse) edasi ajju Nägemishäired Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) · Kaugelenägijad (50%) Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer.
Silma täidab poolvedel klaaskeha. Silma põhi on kaetud võrkkestaga, mis kujutab endast nägemisnärvi harusid.silma kohanemist nim. Akommodatsiooniks. Eseme kaugust, mille korral näeme teda ilma pingutamata, nim. Parimaks nägemis kauguseks. 25 cm Prillid Normaalse silma puhul tekib kujutis võrkkestal. Esineb silmi kus on see võrkkesta taga või ees. Esimesel juhul on tegemist kaugnägeva ja teasel lühinägeva silmaga. Kumer klaasidega prillid + klaasid võivad parandada kaugnägevust ja nõgusad lühinägevust prillid. Prillide läätsed toovad võrkkestale kujutise. Mikroskoop. Suurte suurenduste saamiseks kasutatakse mikroskoope. Tavaline luup suurendab u 10 korda siis erinevate mikroskoopide abil saavutatakse suurendusi saja- tuhande- ja miljonikordseid. Mikroskoobi objektiivi poolt tekitatud kujutist vaadatakse läbi okulaari. Määratakse valemiga kus d on parima nägemis kaugus f1 objektiivi fookuskaugus f2 okulaari fookuskaugus. F1 ja f2 vaheline kaugus nim
pingetunne silmades ja peapööritus. (Ealine kaugnägevus…). Presbüoopia on vanusega kaasnev protsess. See on seotud silmamuna kuju iseärasusega, mis on põhjustatud geneetilistest- ja keskkonnamõjutustest. Vananedes tiheneb silmalääts ja kahaneb selle elastsus. Sellest tulenevalt läätse kuju muutvate lihaskiudude töö nõrgeneb. Elastsuse vähenedes on silmal raske lähedale fokuseerida ning sellest tulenebki presbüoopia. (Ealine kaugnägevus…). Kaugnägevust on võimalik korrigeerida prillide ja kontaktläätsede abiga. Muutused silmas on pidevad, nii muutub silmade tugevus ja korrektsioonivajadus ajapikku. Seega peaks käima iga 2 aasta tagant kontrollis ja vajadusel muutma prilliklaaside tugevust. (Ealine kaugnägevus…). 5 2. HAIGUSED Vanemas eas on levinud kaks põhilist silmahaigust glaukoom ja katarakt. Mõlema haiguse
ebafookused, siis loetakse nende fookuskauguseid negatiivseks. Läätse optiliseks tugevuseks nim. tema fookuskauguse pöördväärtust. D=1/f ühik= dioptria(dptr). Nägemine Lõhinägev silm näeb teravalt lähedasi esemeid. Kaugetest esemetest tekib aga terav kujutis võrkkesta ette. Lühinägevust saab korrigeerida nõgusläätsedega prillide abil. Kaugnägev silm tekitab kujutise kaugematest esemetest võrkkestale. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Kaugnägevust saab korrigeerida kumerläätsedega prillide abil. Värvide nägemine Valge valgus on liitvalgus, see koosneb 7 spektrivärvi valgusest. Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Esimesena lahutas valge valguse spektriks Isac Newton 1666.a. Valge värv peegeldab ükskõik mis värvuse. Kui üks värv neelab teise värvi siis ta muutub mustaks. Kui värv peegeldab endale vastavat samat värvi valgust siis ta säilitab oma värvi kuna ta peegeldab enda värvi.
2.2 Meeleendite vananemine Mälu. Üks kesksemaid vananemisega kaasnevaid psüühikamuutusi on mälu nõrgemine. Eaka ütluste järgi mälu peale ei kurda, ometi kaugemaid( nooruse) sündmused mäletab paremini kui hiljutisi. Mõlemad treenerid panid tähele, et eakal on hea mälu harjutuste ja nende järjekorra meelde jätmisele kui teistel. Ta on treeneri ,,parem käsi" eakate grupis. Järelikult, kõik on individuaalne Nägemine. Antud eaka puhul esineb nägemishäire- lühi ja kaugnägevust alates lapsepõlvest ja aastatega nägemine muutub aina nõrgemaks, momendil kaugprillid tugevusega 6,0 ja lähiprillid + 8,0 Kuulmine: ajaperioodil 65-74 kuulmine langeb 30%. Antud eakas kuulmis langust veel ei kurda. Naha tervislikkus on korras, haavad paranevad normaalselt, kaebusi ei ole. Haistmine eaka sõnul on normis Maitsetundlikus korras Tähelepanu. Aisting. Taju . Eakas väidab, seoses vananemisega keskendumine on aeglasem.
annaabi.ee 
