Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantislikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia tsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel. Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webbern ja Alban Berg. Lisaks muusikale huvitus Arnold Schönberg intensiivselt teistest loomevaldkondadest. Schönbergi
1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. Elukäik Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920–1924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas A. Kapp, G. Heuer. konservatooriumis 1939. aastani A.Uritamm Tallinna ning pärast seda elas surmani Konservatooriumis 1935 Suure-Jaanis ning on maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti
Abiandmise Seltsi koori. ELUKÄIK 19041920a. Viibis ta Venemaal Astrahanis, ta oli seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja muusikakooli direktror. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinna, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 a. Oli ta Estonia dirigent samal, samaaegselt töötas ta Tallinna konsevatooriumis pedagoogina, andes kompositsiooni ja muusikateoreetilisi tunde. Aastas 1925 oli samas professor. Ta õpetas 1939 aastani konsevatooriumis. Pärast seda läks elama SuureJaani, kuni surmani. Teme õpilased olid, mitmed hilisemad kuulsad heliloojad näiteks: Riho Päts, Evald Aav, Gustav Ernesaks jne. LOOMING Tema looming on väga rikkalik 5sümfooniat, orkestriteosed, oratoorium ,,Hiibo" , koorimuusikat, kammermuusikat, ja täiesti erilist
ühe poisi hääle mitmekordne salvestus ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid Karlheinz Stockhausen Arnold Schönberg Arnold Schönberg (13. september 1874 Viin 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel. Arnold Schönberg Täname tähelepanu eest.
ANTI MARGUSTE Anti Marguste sündis 5. augustil 1931. aastal. Anti Marguste lõpetas 1953 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ja 1960. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi Mart Saare ja Anatoli Garsneki klassis. Aastast 1962 on helilooja õpetanud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid. Ta on olnud Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1960. aastast. Aastatel 19591962 töötas ta ajalehe "Sirp ja Vasar" muusikaosakonna juhatajana. Anti Marguste pälvis 1983 Eesti NSV muusika-aastapreemia. (Teoseid on Anti kirjutanud 1951 kuni 2000 aastani välja.) Anti Marguste on helilooja, kelle arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, nii sümfooniaid kui koorilaule. Ikka rahvusliku värvinguga helimaalinguid loova helilooja teostes on
Schönbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel. Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg. Tema nimega on seotud Uus-Viini koolkond, kuhu ta kuulub koos mõne oma õpilasega. Schönberg tundis elavat huvi ka teiste loomevaldkondade vastu. Schönbergi maale
Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Eesti Muusikaakadeemia doktoratuuris olles samaaegselt ise ka kompositsiooniõppejõud. Õpingute kõrvalt tegi Toivo Tulev ka tööd. 1981-1998 töötas ta lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris, hiljem erinevates vokaalgruppides nagu "Vox clamantis", Le Choeur Grégorien de Paris, "Heinavanker". Ta on ka ansambli "Scandicus" rajaja ja kunstiline juht. Tallinna Muusikakoolis on ta õpetanud ka muusikateoreetilisi aineid, gregooriuse laulu ning kompositsiooni. Mõnda aega on ta olnud ka vabakutseline helilooja ning alates 2005.aastas sügisest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniosakonna juhataja. Eesti muusikasse tuli Toivo Tulev alles 1990. aastate paiku ehk oma esimesed heliteosed jõudsid avalikkuse ette, kui mees oli ise juba suhteliselt küpses eas ning helikeel võrdlemisi iseseisev. Looming on iseloomulikult aeglane, meditatiivne ja keskendunud. Tähelepanu
Seal on sündinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud religioossest muusikast. Mõiste ,,india rahvusmuusika" on sisuliselt tähenduseta, samuti kui india keel, sest Hindustani poolsaarel elab kümneid erinevaid rahvaid, igalühel neist oma kultuur ja keeletraditsioon.Tradisiooniline india muusika on üldistav määratlus, mis hõlmab Indias elavate rhvaste muusikatraditsioone tervikuna. Seevastu klassikalise muusika mõiste on Indias ühtne, sest erinevad rahvad juhinduvad
aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusika · Hindud peavad muusikat kunstides kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud religioossest muusikast. · Mõiste ,,india rahvusmuusika" on sisuliselt tähenduseta, samuti kui india keel, sest Hindustani poolsaarel elab kümneid erinevaid rahvaid, igalühel neist oma kultuur ja keeletraditsioon.Tradisiooniline india muusika on üldistav määratlus, mis hõlmab Indias elavate rahvaste muusikatraditsioone tervikuna. Seevastu klassikalise muusika mõiste on Indias ühtne, sest erinevad rahvad
rüütel, 4 klaverikontserti, rapsoodia paganini teemale. Mussorgski( 1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverimänguoskuse sai ta emalt.1852 astus kadettide kooli , kus õpetati klaverimängu. Siis alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Peale sõjaväge pühendus muusikale. Debüteeris 1860.aastal. Kriitik Vladimir Stassov oli Mussorgski suur toetaja ja tema loomingu propageerija ka ajakirjanduses. Oma komponeerimisoskusi ja muusikateoreetilisi teadmisi täiendas Balakirevi juhendamisel. Kuni 1861, sai rahulikult loomingule pühenduda kuna elatus mõisast saadud tuludest. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga majanduslik seis ja oli sunnitud ametnikuna elatist teenima. Majanduslik allakäik süvenes, peagi sõltus ta oma sõpradest ja vendadest ning veetis üsna rohkem aega joomakaaslastega. See periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalisi ja filosoofilist kirjandust ning see kõik
ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Glinkal välja oma stiil. Ta tutvus seal Berliozi, Mendelssohni, Bellini ja Donizettiga, kelle looming mõjutas Glinkat palju. Varasemast muusikast olid talle eeskujuks Viini klassikud. Berliinis õppis ka muusikateoreetilisi aineid, mida varem eriti ei tundnud. Saksamaal nägi laval Weberi “Nõidkütti” – vaimustus sellest ning 1836. aastal tekkis tal endal idee luua rahvuslik romantiline ooper. Selleks teoseks sai “Elu tsaari eest”, mis on esimene vene rahvuslik ooper. 1830. aastatel valmisid ka esimesed arvestatavad instrumentaalteosed. 1842. valmis teine ooper “Ruslan ja Ljudmilla”. 1840. aastate teisel poolel viibis Hispaanias, kus tutvus
Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939 aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav,Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. ARTUR KAPI LOOMING LÜHIDALT Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi"Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat
(2011) sümfooniaorkestrile jt. Toivo Tulev (1958) Tulev lõpetas 1990. aastal Tallinna konservatooriumi prof. Eino Tambergi õpilasena, täiendas end Sven-David Sandströmi juures Stockholmi Kõrgemas Muusikakoolis (1991) ja elektroakustilise muusika alal Kölni Kõrgemas Muusikakoolis (1996) ning Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes (1995-1998). Tulev on õpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid, gregooriuse laulu ning kompositsiooni. Ta on töötanud lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1981-1988) ning laulnud ansamblites ,,Vox Clamantis", ,,Choeur Gregoriaen de Paris" ja ,,Heinavanker". Tulev on helilooja, kelle loomingus põimuvad ekspressionistlik ja sakraalne elutunnetus, eksistentsiaalne heitlus tasakaalu- ja pingeseisundite vahel. Tema helikeelt on mõjutanud tegevus mitmes vanamuusika ansamblis ja süvenemine gregooriuse laulu traditsiooni
Kunst on Indias lahutamatu osa religioonist, selles on ta tekkinud ja seda ta ka kujutab. Hindud peavad muusikat kunstidest kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus – veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) – on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu „Rigveda“ on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud traditsioonidest ja religioossest muusikast. Seega on veeda vanim hindu muusika allikas, millest tuleb veedahümn. Raaga on mingile kindlale meeleolule vastav helide rühm (helirida) ja meloodia samal ajal, mille raamides muusik kindlate reeglite alusel improviseerides teemat arendab. Raagaks nimetatakse aga ka india klassikalist heliteost ennast – seega mahub selle mõiste alla nii meloodiavormel,
Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure- Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. Loomingust . . . Artur Kapp on üks markantsemaid isiksusi Eesti muusika ajaloos, kes pani koos Rudolf Tobiasega (1873 1918) aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. Tema 1899
Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia.Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel.Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg.Lisaks muusikale huvitus Arnold Schönberg intensiivselt teistest loomevaldkondadest. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks
Kunst on Indias lahutamatu osa religioonist, selles on ta tekkinud ja seda ta ka kujutab. Hindud peavad muusikat kunstidest kõrgeimaks. Selle vanim teadaolev väljendus veedahümnide retsiteerimine (laulva häälega lugemine) on umbes 3000 aastat vana. Veedad on iidsed hinduistlikud ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest. Hümnide kogu ,,Rigveda" on teadaolevail andmeil üks esimesi kirjalikke allikaid maailmas, mis käsitleb muusikateoreetilisi küsimusi. India klassikaline muusika on kujunenud traditsioonidest ja religioossest muusikast. Seega on veeda vanim hindu muusika allikas, millest tuleb veedahümn. Raaga on mingile kindlale meeleolule vastav helide rühm (helirida) ja meloodia samal ajal, mille raamides muusik kindlate reeglite alusel improviseerides teemat arendab. Raagaks nimetatakse aga ka india klassikalist heliteost ennast seega mahub selle mõiste alla nii meloodiavormel, improvisatsiooni laad kui ka sellele vastav
Rahvusvahelise populaarsuse on võitnud juba traditsiooniliseks muutunud Carl Orffi festivalid ja suvekoolid. Muusika väljendusvahendid Tempo, meetrum, rütm, karakter ja dünaamika, vorm ja fraseerimine ongi rütmika õpetamise meetodi aluseks ja selle õpetamise metoodika omapära seisneb selles, et tähelepanelik muusika kuulmine, selle aktiivne ja emotsionaalne vastuvõtt, muusika sisuline ja väljendusvahendite analüüs toimub liikumise protsessis, mis aitab muusikateoreetilisi teadmisi omandada aktiivselt, rahuldada laste liikumistarvet ja parandada mälu, taju, tähelepanu ja koordinatsiooni. Tempo Tempo, meetrum ja rütm on muusika ajalise kulgemise 3 omadust. Enne kui me saame teada tantsude (liikumise) iseloomu, dünaamilist ülesehitust ja vormi, on meil teada pala tempo. Lastele piisab 3 jaotusest : kiire, aeglane, keskmine. Tempo on muusikalise teose esitamise kiirus, mille omavolilise muutmisega kiiremaks või
Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on
Kogu helisüsteem on võrdlemisi keerukas, sisaldades kõrvallaade, heliridade erinevaid kombinatsioone ja võimalusi helisid kõrgendada. Oktaav jaguneb mitte viieks, vaid seitsmeks astmeks, millest lähtub ka Euroopas tänaseni kasutusel olev helisüsteem. 12. Nimeta Kreeka helilaade ja iseloomusta neid. dooria mehelik, julge, meelekindlust sisendav. früügia metsik, kirglik, eksaatiline. lüüdia kaeblik, õrn, intiimne. 13. Iseloomusta alljärgnevate filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Pythagoras Muusika helid ja kosmos alluvad samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailma korraldust. Esimene helisüsteemide matemaatiliste suhete fikseerija. Platon Muusikas peab olema range kord ja traditsioonid. Kritiseeris ``uue muusika'' meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles Muusika on tähtis kasvatus ent ka meelelises naudingus. Tähtsad on esteetilised värtused.
Mägi; 1910); "Mälestused" (P. Grünfeldt; 1915) · 1912. a. tuli Süda Tallinnasse, kus ta andis eratunde ning tegutses organistina. · Muusikalised lavateosed: Muusika Ansomardi näidendile "Murueide tütar" (1901); · 1919. a. asus Süda tööle vastavatud Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli, kus ta Katkend ooperist "Kalevipoeg ja Tuuslar" (libreto O. Mägi) õpetas orelit, kompositsiooni ja muusikateoreetilisi aineid. Peeter Süda suri ootamatult Tallinnas 3.8.1920. · Kammermuusikast on olulisemad soololaulud: "Igatsus" (F. Kreutzwald); "Üks pisar veereb" (A. Haava); "Lapsepõlves" (A. Reinvald). · LOOMING: Süda väiksearvuline looming koosneb peamiselt oreliteostest - nende
Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. 1920. aastal põgenes Artur Kapp Venemaalt näljasurma eest Eestisse. Töötas kõigepealt " Estonia " dirigendina ( 1920 1924 ), juhatades nii oopereid kui ka sümfoonilisi teoseid. Samal ajal alustas pedagoogitööd Tallinna konservatooriumis, kus õpetas kompositsiooni ja teisi muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli professor ja kompositsiooniklassi juhataja. Artur Kapp oli väga värvikas inimene, kelle käitumismaneere ja ütlusi meenutatakse ja tsiteeritakse tänini. 1930. aastatel oli ta üks eesti populaarsemaid heliloojaid. Tema teoseid mängiti sageli, tema laulud said koorilauluvõistlustel preemiaid, ta valiti mitme muusikalise organisatsiooni auliikmeks jne. 1938. aastal tähistati suurejooneliselt tema 60. sünnipäeva paljude konsertitega
12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas: Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori.19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. 13. A.Kapp looming: Loomingu omapära: o kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat o eelistab instrumentaalseid suurvorme
Proosateos võib olla hea ka ilma eideteetikata, ent eideteetiline tekst võlub paljusid lugejaid. Remsu meelest suudavad eideteetilist teksti produtseerida vaid Vetemaa ja Mati Unt. Vetemaa ema oli kirjanduslike kalduvustega daam, kelle harrastusele tõmbas kriipsu peale nõukogude kord. Ta võitis varjunimede all ajakirjade jutuvõistlusi. Ema kirjutas oma lõbuks romaane, näidendeid ja lastejutte ja pani Ennugi kooliajal kirjutama. Muusikas tõmbas praktikast enam teooria, raskeid muusikateoreetilisi teoseid luges Vetemaa tundide ajal salaja koolipingis, raamat põlvedel. See andis hea ettevalmistuse komponeerimiseks, esimesed helitööd kirjutas Enn 14-15-aastaselt. Isa aga hoiatas muusikutee eest, ütles, et ära ennast konservatooriumisse minema säti, sest pillimeheamet on see viimane amet. Oma nooruse boheemluspäevad veetis Vetemaa heas seltskonnas. 22.keskkoolis käis ta koos Heinz Valguga. Veel olid sõpradeks Vallo Raun, Mark Udam, vennad Urmas, Ilmar ja Lembit Rattus
muusikalist ja üldkultuurilist silmaringi Peterburi rikkalik kontserdielu ja läbikäimine teiste eesti muusikatudengitega. Eestlastest muusikaõppuritest tundis Cyrillus Kreek küllap mitmeid: trombooni-ja tuubaõpilast Johannes Muda, kellega jagati esimest üürikorterit; Juhan Aavikut, Anton Kasemetsa, August Topmani, Mart Saart, Heino Ellerit, Peeter Südat jt. Neist Elleriga oli Kreek arutanud õpingute ajal muusikateoreetilisi probleeme ning Mart Saar sai tema heaks kolleegiks ja mõttekaaslaseks pikkadeks aastakümneteks. Kõige lähedasem sõprus arenes Kreegil aga Peeter Südaga, mis kestis kuni viimase ootamatu surmani 3. augustil 1920. Peterburis õppimise aastatel osales Cyrillus Kreek aktiivselt sealse eesti kogukonna seltsitegevuses. Nimelt oli ta koorijuht tollastest ühendustest ühes suuremas ja tegusamas, 1907. aastal moodustatud Peterburi Eesti Hariduse Seltsis.
tõttu. Selles koolis õppis Mart Saar 1899. aastast kuni 1901. aastani. Põltsamaal tugevnes ta huvi rahvusliku kultuuri vastu. Saar tutvus ligemalt eesti kirjandusega ja puutus kokku maailmavaateliste küsimustega. Ka omandas ta seal vajaliku vene keele oskuse ja esialgse ülevaate vene kultuuri ja kirjanduse arengust. Kooli jättis Saar lõpetamata. 1.5 Õpingud A.Kapi juures A. Kapi juures täiendas Mart Saar oma muusikateoreetilisi teadmisi ja mänguoskust. Seda tegi ta suure tahte ja enesekriitikaga. Meenutades kord oma isa improviseerimist, lausus M. Saar: "Imetlesin, et isa trumpas minu üle ka veel siis, kui Kapi juures mängisin juba Mozarti sonaate." 1901. a. sügisel pääses Saar Peterburi konservatooriumi. Mart Saare tee metsade ja rabade tagant läbipääsmatute teede tõttu muust maailmast eraldatud vaesest metsavahikodust Peterburi konservatooriumi on (pidades silmas
annaabi.ee 
