Kaks sümfooniat -"Faust" ja "Dante". 2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat Siia juurde kommentaariks, et Liszt eiras esimesena Viini klassikute väljakujundatud kontserdi- ja sonaadivormi- kui need teosed pidid olema kolmeosalised (kiire-aeglane-kiire), siis Liszt kirjutab oma klaverikontserdid ja klaverisonaadi ÜHEOSALISTENA valmis. Oma klaveroteoseid armastas ta kokku koondada kogumikeks: 3 klaveripalade kogumik "Rännuaastad". Neid teoseid võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks, sest kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaaliareisidelt. Siin on looduspilte-"Äike", "Allikal", "Wallenstadti järve ääres", aga ka kunstimuljeid ("Mõtleja" Michelangelo skulptuuri järgi) Ülipopulaarne on tema klaveripalade kogumik "Ungari rapsoodiad" See on 19-st ungari rahvaviisidel ja rahvusrütmidel põhinevast klaveripalast koosnev teos. Ka Liszti populaarne klaveripala "Armuunelmad" on osa ühest klaveripalade kogumikust.
instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Kõige iseloomulikum 17. sajandi muusikaesteetikale Tähtsaimaks osaks on ülevat lugu jutustav poeetiline tekst Peale muusika on olulised ka näitekunst, tants ja lavakujundus Ajalugu Kaugeim eeskuju ooperile oli vanakreeka tragöödia, milles osa monolooge esitati lauldes ja see oli suurejooneline Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal, autoriks oli Jacopo Peri Esimene säilinud ooper on "Eurydike", mis etendati 1600. aastal Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi (1567-1643) Monteverdi viievaatuseline ooper "Orpheus" oli esimene täiesti terviklik teos selles zanris 17. sajandi ooper oli muusikateos, milles meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater Ooperi ülesehitus
orkestrimuusika võidukäik. Tekkis monoodia stiil- ühehäälne meloodia. Täpsemalt saatega mondooia. Kontsertstiil, mis sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Tol perioodil peaks eristama vähemalt kolme erinevat stiili: vana esk kiriklik stiil, kammerstiil ja teatriaalne stiil. 1600.aasta paiku toimus ooperizanri sünd, mis mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks. Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi. Barokiajastu kaks tähtsamat heliloojat, kes olid teineteise täielikud vastased: Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Hämdel. Bach oli paikne ega reisinud, loomingus oli tal palju kirikumuusikat. Händel seevastu reisis pidevalt ja palju, esines õukondades, loomingust puudus kirikumuusika. Tema anne avaldus peamiselt ooperis. Barokiajastu uuteks muusikazanriteks olid veel oratoorium, kantaat,
kursis. Ta esitas seal nii oma uusi kui ka vanu laule. Tema kõige esimeseks ja tuntumaks singliks on "Move", mis saavutas rahvusvahelise kuulsuse ning väga paljud välismaa asutused tunnevad ta vastu suurt huvi. Matt Wills on 23-aastane Suurbritanniast Kentist pärit muusik ja laulukirjutaja. Temast polnud ma varem midagi kuulnud ning ta väga ei meeldinudki mulle. Ta esitas tuntud pop-laule kitarri saatel, mida ta ise mängis. Oma muusikalisteks eeskujudeks peab noormees Ben Howardit, Ed Sheeranit, Jack Penantet ja ansamblit The 1975 ning The Kooks. Oma lühikese karjääri jooksul on ta juba soojendanud artiste nagu Halsey ja Alessia Cara. Bändi hittlugudeks on “Pompeii”, mida on Youtube’i vahendusel vaadatud üle 360 miljoni korra, “Of The Night”, “Good Grief” ja “Things We Lost In The Fire”. Bastille’i asutas kuus aastat tagasi laulja ja laulukirjutaja Dan Smith. Algselt sooloprojektile nime valides mõtles
Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato-tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides). Vivaldi kõige kuulsam teos on "Aastaajad"(kirjutatud 1724) , mis kujutab endast nelja viiulikontserti. Loetakse esimeseks programmiliseks teoseks muusikaajaloos. Teose aluseks on võetud Vivaldi enda kirjutatud sonetid. Sonetiread on kirjutatud partituuri ja muudetud muusikalisteks kujunditeks Kontserdid Mandoliinile "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Plokkflöödile ja flöödile Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 Kontser A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445
klavessiin - oluline harmooniapill positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika orel Ooper Ooper on kõige Ooperit on valdavalt seotud suurejoonelisem. Esimesi õukonnapidustustega. oopereid nimetati Tekkisid mitmed muusikalisteks draamadeks. ooperiliigid: Esimene ooper "Daphne" tõsine ooper - selle Jacopo Peri. Ajaloolise või väljapaistvaim esindaja on mütoloogilise süzeega kahtlemata Georg Freidrich ooperis oli hulk tegelasi, aga Händel, süzee võis sidaldada koori, balletitrupi ning ka koomilisi tegelasi ja stseene
klavessiin - oluline harmooniapill positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika orel Ooper Ooper on kõige Ooperit on valdavalt seotud suurejoonelisem. Esimesi õukonnapidustustega. oopereid nimetati Tekkisid mitmed muusikalisteks draamadeks. ooperiliigid: Esimene ooper "Daphne" tõsine ooper - selle Jacopo Peri. Ajaloolise või väljapaistvaim esindaja on mütoloogilise süzeega kahtlemata Georg Freidrich ooperis oli hulk tegelasi, aga Händel, süzee võis sidaldada koori, balletitrupi ning ka koomilisi tegelasi ja stseene
emotsionaalset mõju. Eeskujuks võeti vanakreeka tragöödia, mille koore ja osa monolooge esitati lauldes. Ooperi otsesemateks eelkäijateks olid: · Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus tekst esitati lauldes · Intermeediumid muusikalised stseenid, mida esitati koos kostüümide, dekoratsioonide ja lavatehnikaga draamaetenduste või õukonnapidustuste vahel Esimesi Firenzelaste oopereid nimetatigi muusikalisteks draamadeks (it.k. draama per musica) Claudio Monteverdi oli esimene ooperihelilooja. Ta tegutses Mantovas ja Veneetsias. Tema ooper ,,Orpheus" (,,Orfeo") on esimene tervikuna säilinud teos omas zanris. Monteverdi avaldas juba 15-aastaselt oma esimese motetikogumiku. 1589. a alustas ta karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis (algul vioolamängija ja lauljana, 1601-1612 oli kapellmeister). 1613 valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks ihaldatuimasse muusikuametisse.
Karl Orff (1895-1982)(Saksamaa) sündis Münhenis, sõjaväelase perekonnas, seal omandas ka muusikal hariduse, õpetab 1925-kuni surmani lapsi ka Güntheri nimelises muusika- ja tantsukoolis. muusikalisteks eeskujudeks paljud heliloojad läbi aja (C.Monteverdi, R.strauss) suure osa elust seotud Salzburgiga, kus valmib enamik kuulsatest teostest. asutas omanimelise Orffi instituudi(mis töötab tänini), kus on loodud laste esteetilise kasvatuse viis(kõigi kunstiliikide jaoks). O töötas välja ülemaailmse õppemetoodika, mis põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. Looming Muusika kõlab ebaharilikult, õilsalt ja lihtsalt, mis vallutab igasuguse auditooriumi. mahub harva
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid Esimene ooper oli Jacopo Peri "Daphne"(1597), kuid see pole säilinud Säilinud on J. Peri teine ooper "Eurydike"(1600) 1600 aastal etendus esimene ooper ka roomas Oopereid esitati retsiteerides, mida saatis peamiselt paljude harmooniapillidega basso continuo rühm Avamäng lõi meeleolu ja häälestas kuulajaid http://www.youtube.com/watch
Liszt õhutas klaverimänguoskust täiuslikkuseni arendama geniaalse viiuldaja Paganini kunst, mida ta sügavalt imetles. Liszt soovis saada "klaveri Paganiniks". Armastas suurt publikut ja suurt lava. Programm- muusika viljeleja Listi loomingus asetus pearõhk sümfoonilisele ja klaverimuusikale. Ka heliloojana võitles ta kirglikult uue eest. Lisztist sai programmilise muusika veendunud pooldaja ja arendaja. Tema kolme klaveripalade tsüklit "Rännuaastad" võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks. Nad kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaalia- reisidelt. Siin on meenutusi loodusest ("Äike", "Allikal", Wallenstadti järve ääres" jne.), kuulsatest kunsti- ja kirjandusteostst (Raffaeli maalist "Kihlus", Michelangelo skulptuurist "Mõtleja", Dante ja Petrarca teostest), itaalia rahva elust. Programmpealkirjad on ka peaaegu kõikidel Liszti sümfoonilistel teostel. "Fausti- sümfoonia" kolm osa "Faust", "Margareete" ja "Mefisto" kehastavad Goethe teose peakangelasi
Nende rolle saavad esitada kontratenorid (eriline treenitud hääleliik, mis võimaldab laulda falseti abil kõrgeid noote), aga selliseid lauljaid pole palju. Mõnikord kasutatakse nendes rollides naislauljaid, aga mehena esinedes ei pruugi nad väga loomutruult mõjuda. Oratooriumid. Händel arendas edasi Itaaliast pärit oratooriumižanrit. Ta on loonud üle 30 oratooriumi. Händeli oratooriumid saavutasid kohe tohutu menu ja neid peetakse tänaseni suurteks muusikalisteks meistriteosteks. Ooperid kirjutas helilooja itaalia keeles, mida suur osa publikust ei mõistnud, aga oratooriumide ingliskeelne tekst oli Londoni publikule arusaadav. Kindlasti oli see üheks edu põhjuseks, kuid kuulajaid võlusid ka kaunid meloodiad ja võimsad koorinumbrid. Suur osa oratooriumide süžeedest pärinevad Piiblist, Vanast Testamendist, kuid ta ei loonud selle põhjal mitte niivõrd vaimulikke teoseid vaid suuri rahvadraamasid. Tähtsal kohal
[,,Carmen" (ooper)] Mihhail Glinka Klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas, taotles oma loomingus rahvuslikkust teadlikult, lõi muusikat kogu rahvale. [,,Ruslan ja Ludmilla" (eepiline ooper), ,,Ivan Sussanin" (ooper)] Modest Mussorgski Tulihingeline demokraat, ,,Võimsa rühma" liige, tõestas, et muusika on võimeline ühiskondlikes küsimustes kaasa rääkima, suurim kriitiline realist vene muusikas, helikeele uuendaja, oopereid nimetas muusikalisteks rahvadraamadeks, näitas minevikusündmuste kaudu olevikku. [,,Boriss Godunov" (ooper), ,,Pildid näituselt" (klaverisüit), ,,Öö lagedal mäel" (programmiline orkestripilt)] Nikolai Rimski-Korsakov [,,Lumivalgeke" (ooper), ,,Seherade" (sümfooniline pilt)] Pjotr Tsaikovski Kirjutas oma elu VI sümfooniasse, [,,Jevgeni Onegin" (ooper, sümfoonia), ,,Pähklipureja" (ballett), ,,Jolanthe"
mille ta enesele eesmärgiks oli teinud. Vaim võis nüüd kõrgeid sünnitusi luua, sest selleks oli abinõusid küllalt. Keha poolest oli Beethoven keskmine mees, aga tugev ja tüvikas, kindel ja sirge, õige käigu ja läbitungiva silmaga. Üleüldse oli tema tegumoes midagi, mis uhkeks, kuninglikuks, terveks ja kangeks võib nimetada. Ta oli näost nagu mõni jumal kirjutab üks tema tuttav. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol
Samal aastal püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Liszt oli pettunud, kuid võttis tunde väga heade eraõpetajate juures. 1820. aastatel edukad kontsertreisid Inglismaale, kirjutas oma esimesed teosed, ilmnes huvi müstika ja religiooni vastu. Peale isa surma jäi elama Pariisi. Luges palju (eriti Hugo ja Balzaci teoseid) ning sulandus Pariisi kultuuritegelaste seltskonda (puutus kokku Hugo, Balzaci ja Georges Sandiga). Olulisemateks muusikalisteks mõjutajateks olid Berlioz ja Paganini, hiljem ka Chopin. 1830. ja 1840. aastad olid pianistikarjääri hiilgeaeg andis üle mitme tuhande kontserdi üle kogu Euroopa, samuti esines Iirimaal, Rumeenias, Türgis, Venemaal ja isegi Eestis (Tartus), tema populaarsus oli tohutu, saalid olid kõikjal välja müüdud, Liszti kuulsus võttis kultuse mõõtmed (Heine nim seda lisztomaaniaks). Nende aastatega kogus Liszt endale ka korraliku varanduse, kindlustades end majanduslikult kogu eluks
16.sajandil sündinud õukonnaballetti, mis sisaldas ka rohkesti lauldud osi. Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused, mille juurde kuulusid pantomiim, tantsud, aariad ja koorid (1). Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse, et suurendada viimase emotsionaalset mõju. Esimesi oopereid nimetatigi muusikalisteks draamadeks. Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. Muusika autoriks oli Jacopo Peri. See teos ei ole säilinud. Alles on aga Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette Firenzes õukondlikul pulmapeol 1600. aastal. Nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis peamiselt vaid paljude erinevate harmooniapillidega basso continio rühm (1). Oluline komponent nende tööde juures oli retsitatiiv
Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta
Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta
Ooperi otseseks eelkäijaks oli vanakreeka tragöödia, mille kooriosad ja enamus tegelaste teksti esitati lauldes. Esimesed ooperid loodi renessansiajastu lõpul, kui vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (Firenze Camerata) tuli ideele taaselustada antiiktragöödiale sarnanev muusikalise etenduse vorm. Esimene ooper Jacopo Peri „Daphne“ tuli ettekandele 1597. aastal Firenzes, kuid see ei ole tänaseks säilinud. Esimesi oopereid ninetati muusikalisteks draamadeks ja nende sisu oli antiikmütoloogiast. Esimeseks tõeliseks muusikaliselt väljendusrikkaks ja terviklikuks ooperiks oli Claudio Monteverdi „Orpheus“, mis etendus aastal 1607. Claudio Monteverdi oli Itaalia helilooja, kes tegutses Veneetsias. Tema loomingus kujunes välja ooperižanr ja tema eestvedamisel avati ka esimene avalik ooperiteater Firenzes 1637. Nimetus ooper (it.k. teos, töö) võeti kasutusele 17. sajandi keskel. Itaalia
Mis puudutab kontsertstiili, siis on neid tegelikult kaks: tõelised väikesed kontserdid Ellingtoni orkestri erinevatele solistidele ning katsed luua dzässi suuremates vormides. Duke Ellington muusikaline geenius Kui Duke Ellington sai muusikuks, loobus ta oma eelmisest tööst, maalimisest, ainult näiliselt. Nüüd ei maalinud ta enam mitte värvide, vaid helidega. Ellingtoni kompsotsioone võib pidada oma rikkalike harmoonia- ja tämbrivärvidega muusikalisteks maalideks. Mõnikord avardub see pealkirjades: ,,Leegitsev mõõk", ,,Ilusad indiaanlased", ,,Bert Williamsi portree, ,,Videvik kõrbes" jne. Ellingtoni kunstikirest võibki tuletada, et ta tajus oma muusikat kui ,,mälestuste transformeerumist helidesse" - mälestused on ju pildid. Duke Ellington on öelnud: ,,Mälestused on dzässmuusikule tähtsad. Mulle meenub, et kirjutasin kord 64-taktilise pala mälestustest, kuidas ma poisikesena oma voodis lebades kuulsin tänaval meest vilistamas
talupojalaulust ja inimkõnest. Helikeeles suur novaator, kelle loomingut eluajal ei mõistetud ega hinnatud, tunnustus tuleb pärast surma. Isiklik saatus traagiline nagu enamusel, kes ajast kaugele ette näevad. ,,Mineviku kaudu näidata olevikku see on minu ülesanne", on Mussorgski öelnud. Loomingu keskpunktiks on inimene olgu see siis lihtne inimene või tsaar. Looming avaldanud olulist mõju Debussyle ja Sostakovitsile. Tähtsamad teosed: Ajaloolised ooperid, mida ise nimetas muusikalisteks draamadeks, ,,Boriss Godunov" (I red. 1869, II red. 1872, hilisemad redaktsioonid Rimski-Korsakovilt, Sostakovitsilt), ,,Hovanstsina" (lõpetas Rimski-Korsakov 1883); Laulutsüklid: ,,Noorusaastad", ,,Lastenurk", ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Pildikast", ,,Päikeseta" (oli ise umbes kolmandikule lauludest ka teksti autor); Klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mida ka hiljem korduvalt orkestreeritud, tuntuim Maurice Raveli orkestratsioon; Sümfooniline pilt ,,Öö lagedal mäel"
vahesid. Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas,Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Oma
klaverikontserti, 4 skertsot, 3 klaverisonaati; laulud (soololaul ,,Soo"); prelüüditsükkel ,,24 prelüüdi klaverile". Richard Wagner (1813-1883) Saksamaa · Elus tähtsad 3 linna: Leipzig (sünnikoht, õpingud, esimesed teosed), Magdeburg (oli ooperi direktor), Dresden (õpingud, ooperi direktor), Bayreuth (sinna rajas oma reformitud ooperiteatri). Reisis väga palju. · Viis läbi ooperi reformi: saalis kustutatakse tuled, uksed kinni, orkester lava all. Oma oopereid nim. muusikalisteks draamadeks. · Tuntumad ooperid: ,,Lendav hollandlane","Tannhäuser","Lohengrin","Tristan ja Isolde". · Meloodiad on ,,lõputud"; ooperid õnnetu lõpuga; leitmotiiv (muusikaline sümbol). · Kirjutas koori- ja soololaule, 1 sümfoonia. · Avaldas ka teoreetilist kirjandust. Johannes Brahms (1883-1897) Saksamaa/Austria · Sündis Hamburgi linnamuusikute perekonnas, teenis juba varakult muusikaga leiba.
Cesar Cui Kõik nad olid väga suure patrioodid. Teemadeks olid Vene ajalugu ja muinasjutud. Leidsid, et Vene muusika peab arenema Lääne muusikast sõltumatult, selle pärast eitasid klassikalist muusikaharidust- olid iseõppijad. Mängisid üksteisele oma loomingut ette ja analüüsisid seda koos. Kõigil oli ka mingi muu eriala. Mussorgski põhiteosteks on kaks ooperit: „Boriss Godunov“ „Hovanština“ Nendes ooperites on eriti tähtis roll kooril ja helilooja ise nimetas neid muusikalisteks rahvadraamadeks. Klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“. Esitatakse sageli ka orkestriga. Borodini peateos on „Vürst Igor“, kirjutas seda 18 aastat aga ei saanud ikka valmis, Korsakov lõpetas. Korsakovi tuntuim teos on sümfooniline süit „Šeherezade“ MK Polovetside tantsud ooperist „Vürst Igor“ Kroonimisstseen ooperist „Boriss Godunov“ Katkend „Šeherezade“ Jalutuskäik tsüklist „Pildid näituselt“ „Munast kooruvate tibupoegade ballett“
Heli on keskkonnas leviv mehhaaniline võnkumine, mis kandub edasi kõikjal, kus keskkond on elastne. Helikõrguse määrab peamiselt võnkesagedus ehk sooritatud võngete arv ajaühikus, mida antud töös ka uuritakse. Mida rohkem võnkeid ühes ajaühikus toimub, seda kõrgem heli on. Viiuli puhul sõltub võnkesagedus keele pingest, mida suurem on pinge, seda kõrgem on heli. (Muusikateooria algteadmised, vaadatud 07.12.15) Helid, millel on kindel kvaliteet vastavalt kontekstile, kutsutaks muusikalisteks helideks. Helikõrgusi lääne muusikas on umbes 87, alates 31 Hz kuni 4871 Hz'ni, sellest edasi muusikaliselt funktsioneerivat helikõrgust ei eksisteeri. Inimese kuulmissüsteem toob välja helikõrguse laiast helide ja müra mitmekesisusest. (Carterette; Kendall 1999: 730) Inimesel on väiksem tajutav heli võnkesageduste erinevus 8-11 senti (Vurma; Raju; Kuuda 2010: 304). Täpset helikõrguse tabamist on võimalik omandada harjutades, pillimängu puhul lihasmälu ning kuulmismälu
Schumann Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol.
Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti 13 "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe
päikesemütoloogiaga; · vesi, milleni on raske jõuda, on kogutud enamasti kanalitesse ja järvedesse; seda kasutatakse dramaatilisteks sündmusteks; · jahilkäik aiavormide inspireerijana - nt allee, rond point; · topograafia toetab kontrolli ja horisondi suunas vaadete lõputu laienemise kontseptsiooni; · aed teatraalseteks ja muusikalisteks sündmusteks, erinevate välisruumi tüüpide mitmekesisus; · taimestikku on karmilt lõigatud, et luua geomeetrilisi mustreid, see on korraldatud selleks, et arendada ruumilist olemust; · aedu on näha nii ääretult piki kesktelge laienevaina kui ka ringkäiguna ümber lossi, et vaadelda skulptuure ning purskkaevusid. Chantilly lossi aed oli tuntuim Le Nôtre'i renoveerimistöödest. 1660. aastatel. Chantilly oli vana
annaabi.ee 
