teemat ja heliteost, kindel meeleolu, sageli ka aeg koht Tala-korduv löökide arv ja ülesehitusega rütmimudel. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga. Egiptus.Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks. Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil. Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Selle kultuuri muusika sai aluseks terve euroopa muusika kulruurile.
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses
Löökpillid: Tabla 1) Kõrgehäälestusega 2) Madalahäälestusega Kuulame: Tabla Kellad (rauast), kulinad jalgade ümber, ksülofonid Kuulame: India teatrimuusikat (löökpillid) ja budistliku retsetatiivi Kuidas pillimehed kastides paiknesid? Madalaimas olid löökpillimängija. Kõrgemas olid puhkpillimängija ja keelpillimängija. Kõrgeimas oli inimene, tema hääl. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma on Tv-s Jumalad Kultuspill Kultuslaul Pidustused Apollon (9 muusat e. Lüüra (kitara) Paiaan, kitara saatel Püütjamängud (koos jumala kaitsjat) olümpiamängudega) Dionysos (saadavad Aulos (barbiton) Ditüramb (50- Dionüüsiad kaunid naised) Saatür mängis aulost meheline meeskoor), aulose saatel
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...
Taldrikud on keskelt lohus metallkettad. Lohu keskel on auk, millest pannakse läbi nahast või riidest rihm. Rihma abil võtab pillimees taldrikud kätte. Taldrikuid saab mitut moodi häält tegema panna. Neid võib lüüa teineteise vastu, taldriku pihta võib lüüa puupulgaga, timpaninuiaga, metallharjaga. Iga mänguvõtte juures teeb taldrik erinevat häält. Taldrikuid võib kinnitada ka statiivile. Taldrikud Tamburiin Tamburiin on iidne kultuspill Jaapani, Hiina, Tiibeti, India ja Turkmeenia rahvastel. Euroopa muusikute instrumentaariumi jõudis ta keskajal. 1440. aastal mainitakse, et Maini-äärse Frankfurdi moosekandid on tamburiini mänginud.Tamburiin on puust rõngas, millesse on tehtud hulk piklikke avasid. Nendesse avadesse on paigutatud metallkettad. Kui pillimees raputab tamburiini või lööb sellega vastu oma teist kätt, siis hakkavad kettad tilisema. Mõnel tamburiinil on puurõnga peale tõmmatud nahk