Rahvamuusika kontrolltöö kordamisküsimused 12 klassile RAHVALAUL Kuidas jaguneb Eesti rahvalaul kõige üldisemalt? (2 jaotust) Vanem rahvalaul ehk regilaul Uuem rahvalaul Kirjelda regilaulu sõnu (riimid ja sisu). Regivärss koosneb 8st silbist, mille viisis 8nooti (neljajalgne trohheus) Sõnu seob algriim Värsse seob parallelism ehk mõtteriim Kirjelda regilaulu viisi (heliulatus, viisi pikkus ja tähtsus). Regiviisid kas ühe- või kaherealised (retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga) Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida Koos ettehaaratava sisseastumisega tekib katkematu laulmine Enamasti ühehäälsed (väljaarvatud Setu omad) Nimeta regilaulu liike. (5) Töölaulud (õpetab, aitab kaasa) Hällilaulud Laste mängitamislaulud
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab
teksti ülesehitust · vaimulikud rahvalaulud · Heliulatus 3-5 hiljem · Neljarealised salmid 5-8 astet ning oluline on tegevuse kujutamine. · Helikõrguste Tekstis esineb tõlkeid ja omaloomingut. intoneerimine Väheneb vahetu teksti loomine esituse käigus · Regiviisid (e väheneb impro.) üherealised LÕPPRIIM: · Lõuna-Eestis võib · värsirida lõppeb kõlalt lisanduda lühike refr. (kaasike, sarnaste sõnadega. kiigele, leelo) Värsiridades on kindel silpide ja rõhkude arv. · regilaul valdavalt kirjakeele kasutamine ühehäälne
1. Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: · Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest · Regilaulus on esikohal sõnad. · Regivärsile on iseloomulik alg riim · Värsireas on kaks silpi, igale silbile vastab neljale värsijalale. · Värsi lõpus võib esineda refräänsõnu (näit kaske, leelo, alleaa ) · Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis.
Tampere viisiantoloogia viisimeetrumi määratluste kriitikas. Lisaks erinevustele eesti ja klassikalise kalevalaulu esituses ei kehti ka kalevalaulus täheldatud meetrikatunnused eesti regilaulus täiel määral. Regilaulu viis (rahvapäraselt nimetatud ka toon või mõnu) on lühike ning väikese ulatusega (3-6 astet). Regiviis on retsitatiivne (st kõnelähedane) ning ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste (rühmaviisid). Regiviise jaotatakse üherealisteks ning kaherealisteks. Regiviisid olid enamasti ühehäälsed, kuid Lõuna- ning Kagu-Eestis leidus ka mitmehäälseid regiviise (põhjuseks mõjud vene ning läti rahvamuusikast). Regilaulude vormelid: -lahutatud liitsõnatüved(tütarlaps=tütar+laps) -ühendatud samatüvelised verbid ja nimisõnad, jättes välja grammatilised lõpud ja tunnused ning tuletusliited(nt. laul=laulma,laulik); -kaotatud ja/või ühtlustatud murdejoones(v.a. mitmed kirjakeeles mitte-esinevad sõnad);sõnaalguline h on ära jäetud.
- töö- ja tavandilaulud, hälli-, laste- ja mängulaulud, lüürika ja lüroeepika, sõltumata sellest, kui palju neid ühelt või teiselt poolt kirja on pandud. Meieni säilinud laulutekstid on valdavalt hilisemad, vanemaiski laulusõnades on aegade jooksul toimunud palju muudatusi. Kõige kauem püsisid regilaulud Jõhvi kihelkonnas. Siit on kirja pandud rohkem lauluviise kui ülejäänud Ida-Virumaa kihelkondadest kokku. Ida-Virumaa regiviisid esindavad Põhja-Eesti laulutraditsiooni, mille tsentrum ulatub vanemate nähtuste osas Ida-Virumaalt Kodavereni, lääne pool Jõelähtmeni haarates ka Järvamaa ja jätkudes Lääne-Eesti lõunapoolsemail aladel ning saartel. 13 KASUTATUD KIRJANDUS G. Ränk, Vana eesti rahvas ja kultuur. I. Manninen, Etnograafiline sõnastik, Tallinn, 1993. K. Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, 1993. J. Kahk jt., Rahvas ja kultuur, 1973.
Lauldi ka pilli saatel, mis omakorda mõjutas lauluviise. Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill. Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Et lauliku peatähelepanu oli teksti taasloomisel, ei võinud viis olla tema jaoks liiga keeruline, see pidi tulema nagu iseenesest. Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel. Uuemates regiviisides on kasutusel viis-kuus heliastet. Pärast uute riimiliste laulude kasutusele võttu muutusmeloodia osa lauludes varasemast tähtsamaks ning käibele tuli saksa keelest laenatud mõiste viis. Viiside hulk kasvas kiiresti peamiselt laenude ja muganduste tõttu naabritelt. Et kõik laulutekstid polnud ühesuguse vormiga, siis oli vaja ka rohkem erinevaid viise. Meloodiline liikumine muutus
Üherealisi viise peetakse vanemaks. Viis kordub laulu jooksul mitmesuguste meloodiliste ja rütmiliste variatsioonidega. Viisidele on iseloomulik tõusev-laskuv meloodialiikumine. · Vanemates viisides lauldakse helisid sageli ebaselgelt, nii et on raske otsustada, millise noodiga on tegemist. · Lauldakse kõnelemisega samalt häälekõrguselt. · Viis liigub enamasti aste-astmelt ilma suuremate hüpeteta. · Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel, uuemates regiviisides kasutatakse viit-kuut heliastet. 5.3. Viiside erinevused piirkonnitiRegilauluviiside tunnused sõltuvad piirkonnast, kus nad on kasutusel. Erinevused regiviisides on tingitud ka nende vanusest, laululiigist ja lauljatest. Viisirühmade piirid kattuvad suures osas Eesti murdepiiridega igal murdealal on sageli ka oma lauluviisid. Põhja-Eesti· Viisirea lõpus, mõnikord ka keskel pikendatakse lõpuheli.
annaabi.ee 
