Roopill Roopilli nimetus hõlmab roost, puust, viljakõrrest või hanesulest tehtud klarneti tüüpi puhpilli. Sarnased roo- ja kõrrepillid on tuntud pea kõikjal Euroopas. Pill koosneb roolülist, mille ülemisse, puhumisotsa on on sõlm alles jäetud. Paari sentimeetri kaugusele ülaotsast on torukesse lõigatud piklik kitsas keeleke ehk piuk, mis puhumisel vibreerides häält teeb. Pilli allotsa on tehtud 4-6 sõrmeava. Sõrmeavade olemasolu järgi nimetati niisugust pilli mõnikord ka sõrmiline
Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks. Setumaal oli kasutusel valipill, mis koosnes kahest vilepillist, mida korraga suul hoides mängida sai. Roopill Klarneti tüüpi puhkpillid on kõrrepill ja roopill. Need valmistati vastavalt viljakõrrest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid võimaldasid mängida üsna keerulisi viise. Roopillist on välja arenenud eesti kõige tuntum puhkpill - torupill. Parmupill Parmupill ei kuulu otseselt löökpillide hulka, kuid tema tööpõhimõte sarnaneb löökpillide tööpõhimõttele, kus heli tekitajaks on pilli materjal ise oma jäikuse tõttu.
Arab and Juut muss 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Down 1. Mille saatel laulis oma laule Kuningas Across Taavet? 3. Mis on kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill? ...
a signal information Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments: 1) traditional instruments 2) popular instruments wind instruments (puhkpillid) stringed instruments (keelpillid) bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and trumpets Zither Fiddle Psalmodikon (moldpill) Bumbass (põispill) Guitar and mandolin Estonian bellows August Teppo(18751959) from Võrumaa Teppo's lõõts had great volume Libliklõõts accordions made in Russia providing also butterfly ornaments that inspired the name Accordion A wooden gong (lokulaud) A rattle (käristi) Heliraud was basically a triangle or metal ring
Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehepill , Põsepill Kilk, Põispill, Sarvepill, Jauram, Savipiilu, Huik RAHVAPILLID Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega vabade aerofonide rühma kuuluv kaasaskantav muuskiariist. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. AITAH TÄHELEPANU EEST! https://www.wikipedia .org/
Sookoll oli armas laiade kõrvade, karvase keha ja hea südamega mehike.Tal oli rabas oma maja. Ta oli hea koll ja tal oli palju sõpru. Sookured, rabakukk, rabakana, rästik ja konn olid tema parimad sõbrad. Neid ta hoidis väga.Tema kõige südamelähedasem asi oli sisaliku saba ja roopill. Roopilli mängis ta igatsusest ja sisaliku saba oli ta kogemata metsas sisalikult ära tõmmanud. Ta ei teadnud, et sisalikule uus saba kasvab ja sellepärast otsustas ta metsa seda sisalikule tagasi minna viima. Metsas juhtus temaga õnnetus, ta jäi puu okste alla kinni ja muutus seal nii kurjaks, et isegi tema sülg muutus mürgiseks. Igale poole kuhu ta sülitas surid taimed ära. Samuti kadus tal ära mälu. Välja pääses ta puude alt siis kui põdraema teda jalaga kogemata lõi
kus on oluline koht löökpillidel. Populaarsed on mitmesugused trummid, tamburiin jm. · Ud - algselt nelja keelega lautotaoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalama poole liikudes on need järgmised; kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus, viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni. · Rabab kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Lipp Vapp
MUUSIKA KT NR. 1 1. Iseloomusta vanemat rahvalaulu – kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusrga heliastet, lauldi üksi. Regivärsiline: seotud inimese igapäevase elu, mõtteviisi ja keelega, esikohal tekst. Liigid: töö ja tavandilaulud, jutustavad laulud, lüürisilised laulud. Tekst jaguneb värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – vä...
Neid valmistati enamasti kodus. Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest.
aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss. Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant Luterlus jõuab Eestisse16 saj. 1904 alustavad eesti üliõpilasselt EÜS ja doktor Oskar Kallas rahvalaulu kogumise aktsiooni. 1911 liitub selle aktsiooniga Cyrillus Kreek .Tema üksi korjas ja süstematiseeris üle 6000 vaimuliku rahvalaulu. RAHVAPILLID Rahvapillid lihtsakoelised. 1. Puhkpillid-parmupill,torupill,roopill,pasunad,vilepillid,sarvepillid. 2. Keelpillid- kõige tuntum on hiiu kannel ehk rootsi kannel. Kandled-esimesed oli 5-6 häälsed.hiljem ka 7 keelsed jne. Tekib nn külakannel ehk duurkannel. Saab mängida keerulisemaid palasid.Grammatiline kannel-saab mängida kõiki toone. Teppolõõts on tähtsaim 3. Löökpillid- tähtsusetud, phm puuduvad. Ainuke on loku, millel oli alarmi tähtsus, mida löödi jadadena,et edasi anda sõnumit.
· regilaulu ehitamise aluseks on värss · viisid on hästi lühikesed · regivärsile on omane algriim · rütm on vähe vahelduv · värsile lisandub refrään v pikendatud lõppheli p.l-eestis Regilaulu liigid: a) töölaulud b) tavandi ja kombelaulud (kalendritähtpäevad, üleminekurituaalid, lüüriline) Rahvapillid · torupill mängiti enamus Euroopa riikides · kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill valmistatud pilliroost · vilepill sirgest pajulepast · torupill tuulekott, torud · karjapasun puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel seda mängitakse poognaga · põispikk põiest, poognaga · parmupill suuõõnega · tuhapill puust pulgaga Uuem rahvalaul
11c klassi arvestustöö kordamisküsimused SULETUD MATERJALIDEGA: 1. Millal oli klassitsismiajastu? Klassitsismiajastu kestis 18.sajandi II poolest kuni 19.sajandi I veerandini. 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? · Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. · Eelistati instrumentaalmuusikat. · Muusika oli põhiliselt homofooniline. · Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. · Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. · Eelistati duuri ja molli. · Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. · Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõiste sümfoonia. Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud mitmeosaline sonaaditsükli vormis muusikateos. 4. Seleta mõiste instrumentaalkontsert. Instrumentaalkontsert- teatavale muusikariistale (näiteks klaverile, viiulile) komponeeritud või sellel ettekanta...
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel)
Viisk läks Tartust Viljandi kasutatud on lõppriimi. Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Hüva nõu nüüd kallis tõest! 9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM. 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul *Puhkpillid: Pajupill, savipiilu, roopill, putkepill, torupill, karjapasun(piibar), sokusarv *löökpillid: Trumm, kammipill, põsepill 10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada. 11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss-eestipärane variant viini valsist; "Kaerajaan- on
viiul, kitarr) Puhkpillid Heli tekitamise põhimõtte järgi võib eesti rahvapärased puhkpillid jagada kolmeks põhiliseks rühmaks: 1) flöödi tüüpi puhkpillid - erinevad vilepillid, mille heli tekib õhujoa põrkumisel vastu teravat serva. N: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud. 2) klarneti tüüpi puhkpillid heli tekitab õhu toimel võnkuma pandud keeleke N: kõrrepill ja roopill 3) trompeti tüüpi puhkpillid - heli tekitab mängija pingul huultega puhumisel võnkuma pandud õhuvool. Mitmesugused sarved ja pasunad N: karjapasun (2m) Roopillist on välja arenenud torupill Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aastaringselt! Koosneb tuulekotist ja torudest. Heli tekitab sõrmilise sisse pandud roopillist piuk. Keelpillid Kannel Kõige vanem keelpill Eestis (~2000 a)
Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega, Trumm, Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Roopill ,Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Karjapasun, Sokusarve, Lõõtspill ehk härmoonik. Põispill, Moldpill, Kannel, Viiul. Hiiu ehk rootsi kannel 2 3
Tähtis vahend tantsumuusika saatmisel. Muusikriistad on rahvusvaheliste suhete peegeldajad. Erinevalt rahvalaulust on muusikainstrumendid palju rahvusvahelisema iseloomuga. Võisid ühelt rahvalt teisele rännata. Kuni 20.saj alguseni oli pillimäng valdavalt meeste ala, naistele ei peetud seda sobivaks. Enamik varajaseid pille valmistati kodus, keerulisema ehitusega pillid (viiul, lõõts) tulid osta poest või tellida meistrilt. RAHVAPILLID: Roopill tehti pilliroost, sai mängida lühikesi lugusid, eriti tantsulugusid. Vilepill tehti paju või lepaoksast Torupill koosneb tuulekotist ja torudest, ühest torust puhutakse õhk tuulekotti ja teine toru on aukudega, millel mängitakse viisi. Võib olla ka kolmas bassitoru mis mängib ühte ja sama madalat heli. Bassitorusid võis olla rohkem kui üks.
Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Kannel lk 4 Torupill lk 5 Viiul lk 6 Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel
.) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime) Putkest, roost vilepillid klarnetilised, härjapillid Pajupill kuni 8 sõrmeava; valmistati pajust, lepast, männist; esines paarisvile e reasvile (19. saj setu potikaupmehed); leotati vees. Savipiilu sabas auk, külgedel 2 ava. Roopill 6 sõrmeava, nasaalne hääl, heli tekitab pilliroost piuk, sellest arenes torupill. (kuulasime). Härja- või pullisarvest klarnetiline aerofon (kuulasime). Sokusarvest trompetiline aerofon (kuulasime). Karjapasun trompetiline aerofon, signaalpill (kuulasime). Torupill ,,ära aja pilli lõhki"; väga arenenud pill, nn ,,väike orkester", oli Eestis tuntud juba 13. saj, populaarseks sai 16. saj. Seda mängiti aasta läbi ning ta kuulus maagiliste tantsude juurde.
· Aerofonid · Nööri külge seotud laud, keerutatakse pea kohal, tekib vihin · Lehepill e. rohupill oluline sõrmede ja huulte tegevus · Putkest tehtud pillid · Pajupill (vilepill) lepast, toomingast, pihlakast või männist; 3-8 sõrmeava · Reasviled, paaniviled mitu eripikkust vilet kokku köidetud · Pajuviled erineva pikkusega; pidi kindlasti vees leotama · Roopill kokkusurutud õhk annab heli · Torupill arenes roopillist; kodunes 14. saj; jõura ja möllupill; ristiusu toetajatele patupill; kindla helireaga; 16. saj väga levinud; mängiti läbi aasta; suurem osa repertuaarist pulmamarsid ja labajalamarsid; kuulsaim torupilli mängija oli Johannes Maaker e. Torupilli Juss · Sarvepillid · Pulli sarvest sarvepill (trompetiline)
· Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) · Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. · Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn · Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi.
........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 6-7 keeleline puust kannel. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja seetõttu valmistati neid kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Pillide liigituses on neli rühma: *aerofonid (õhkpillid) * kordofonid (keelpillid) * idiofonid (korpusega helisevad pillid) ja
mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks. Setumaal oli kasutusel valipill, mis koosnes kahest vilepillist, mida korraga suul hoides mängida sai. Klarneti tüüpi puhkpillid on kõrrepill ja roopill. Need valmistati vastavalt viljakõrrest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid võimaldasid mängida üsna keerulisi viise. Roopillist on välja arenenud eesti kõige tuntum puhkpill - torupill.Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi. Torupill oli tõenäoliselt kodunenud eestis juba XIV sajandil. Esimesed kirjalikud andmed on XVI sajandist. Torupill koosneb tuulekotist ja torudest
Uuemat rahvalaulu esitati sageli erinevalt regilaulust pillide saatel ja seda tehti ajaviiteks mitte töö mööda saatmiseks. Uuema rahvalaulu liigid: 1) Meestelaulud (sõjad, meremehe elu, kõrtsi, nalja ja pilkelaulud jne) 2) Naistelaul (armastus ja kaotused ja tunded jne) 3) Ringmängu ja tantsulaulud (see täitis noorte puhkehetki) Rahvapillide loetelu: 1) sokusarv 2) parmupill 3) roopill 4) karjasepasun 5) põispill 6) hiiu kannel 7) jauram 8) pingipill 9) lõõtspill 10) torupill 11) kromaatiline kannel 12) vana 6-7 keelne kannel 13) setu kannel 2. Asjaarmastajalik koorilaul ja pillimuusika Koorilauluarengule aitasid kaasa vennastekoguduste populaarsus ja kooslaulmine, kihelkonnakoolide avamine ja koolikorralduse allutamine haridusministeeriumile mitte kirikule
Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepill Kammipill Trumm Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vuripuu Vurr Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) Rukkirääk (osjapill) Putkepilli (härjapill) Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill) Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar Sokusarv (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik) Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) Kordofonid keelpillid
kõrgusel. Hellenismi ajal, eriti Etruurias ja Roomas, olid viled eri pikkusega. Lugu Paanist. Paan (Vana-Kreeka pooljumal) oli armunud noorde tüdrukusse (nümf Syrinx), kuid see kartis teda ning püüdis tema eest põgeneda. Kui teised jumalad nägid, et tüdruk ei suuda pakku joosta, muutsid nad ta pillirooks. Kuna Paan ei osanud teda teistest pilliroogudest eristada, lõikas ta neid mitu tükki ja tegi pilli, mida tuntakse paanivilena. Tuntuim kaksikvilepill on aulos, vana-Kreeka roopill, mida valmistati juba 2800 eKr. Kumbki vile oli 50 cm pikkune koonuseline toru 3 6 kõlaavaga. Aulos kuulus Dionysose orgialiku kultuse juurde, sellel saadeti koore, pulmi ja matuseid, kus seda mängiti rongkäigus. Seda mängiti ka kuulsate inimeste ja võidukate sportlaste auks, samuti muusikute võistlustel, näiteks Delfis Püütia mängudel. Põispilli tuntakse 9. sajandist. Seda mängiti puhudes läbi lühikese toru loomapõide, mille külge oli kinnitatud roog
Mõisad mõtteid märkamaie, Ei saa üle Emajõest - Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest 7. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: kannel, hiiukannel, viiul, mollpill, põispill, kitarr, mandoliin *Puhkpillid: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud, piibarid, valipill, kõrrepill, roopill, torupill, karjapasun *löökpillid: lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram, parmupill 8. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? keelpille. neid on kõige raskem valmistada. 9. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kaera-Jaan 10. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 11. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 12
Puu tehakse märjaks, koor taotakse lahti ning keeratakse pealt ära. Väljakeeratud puust tehakse puhumisotsa piluga keel ja vastasotsa punn. Niisuguseid pille mängiti kõige rohkem kevadel, kui puukoor oli lahti. Vilepillil sai mängida laulu- ja tantsulugusid. Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Sabaosa kujutab vileseadeldist, külgedel paikneb kaks sõrmeava. Pardipilliga saab mängida lihtsamaid lugusid. Roopill (kõrrepill, rukkipill) on pilliroolülist või õlekõrrest pill, mille ülaosas on piklik keel, sõrmeavasid on neli kuni kuus. Roopilli hääl on eriti tugev ja veidi terav. Pilli mängisid peamiselt karjased ja vanemad inimesed. Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) tehakse harilikult männioksast, mille süda on välja keeratud. Valmistusviis on sarnane roopilli omaga. Põhja-Eestis panid karjased selle sageli lepakoorest pasuna otsa, Setus aga pullisarvele
annaabi.ee 
