Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusika ja selle seos heliõpetusega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, müra, heliõpetus, helilaine, valjus, infraheli, kaja, akustika, helihark, heliks, helikiirus, resonants, ultraheli, meloodia, trumm, helisid, helitugevus, keralaine, noodikiri, helilained, trummi, heliallikas, peegeldumine, vokaal, löökpillid, uuriv, muusikateooria, helile, kuulmine, hääled, kõrvas, trummikile, võnkumine, kuuleb, helistHeliõpetus Jana Sarnavskaja 2012 Sisukord Heli Heli levimine Heli peegeldumine Müra Füüsika ja muusika Kokkuvõte Heli Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Inimene kuuleb heli vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz Kindla helikõrgusega heli tekitamiseks kasutatakse heliharki Heli levimine Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas Heli levimise kiirus sõltub õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja
Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. Heli omadused · Heli omadused on näiteks : 1. Helikõrgus 2. Helikiirus 3. Helivaljus 4. Helitämber 5. Helivältus Helikõrgus See on üks heli omadustest Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz
HELI MILLEST ME RÄÄGIME? Mis on heli? Kuidas heli tekib? Heliallikad Heli kiirus Kuuldav heli, infraheli ja ultraheli Heli peegeldumine ja kaja Müra Kasutatud kirjandus MIS ON HELI? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Heli iseloomustatakse helikõrguse (ühik 1 Hz) ja helivaljuse (ühik 1 B) abil Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on heli KUIDAS HELI TEKIB? Heli tekitavad võnkuvad kehad: Võnkuvkeha paneb võnkuma ka ümbritseva õhu Õhk omakorda inimese kõrvas oleva trummikile Trummikile võnkumist tajumegi helina
HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( leia avaldis km/h ) Teades seda, saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/ s. Heli levib ka mööda luid. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt, vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega
Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s
Miks on kang tasakaalus ega hakka pöörlema? Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Katse: kasutame kangi ja 100 grammiseid koormisi. Igale koormisele massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N. Paneme kangi ühte otsa koormise massiga 100 g. Otsime teisele niisama suure massiga koormisele koha kangil, nii et kang oleks tasakaalus. 6 Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. Helinähtuseks on heli tekkimine ja levimine. Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha. Kuidas me helisid kuuleme? Õhu kaudu kandub võnkumine meie kõrva ja kõrvas olev trummikile hakkab samuti võnkuma, seda tajumegi helina. Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. Õhuta ruumis heli ei levi.Mida lühem on võnkuv osa, seda kõrgem on heli. Inimene kuuleb heli sageduste vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz.
HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( )Teades seda,saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/s. Heli levib ka mööda luud. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt,vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega
Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 2 Heli ja hääl Heli tekitavaid kehi nimetatakse heliallikateks. Enamasti on nende võnkumine suure sagedusega ja väikse amplituudiga ,mistõttu me ei märkagi heliallikate võnkumist. Heliallikaks võib olla Häälepael, võnkuv joonlaud, pilli keel, helihark jne. Helihark tekitab kindla sagedusega heli. Seda kasutavad koorijuhid ja on ka füüsika katsevahend. Paljudel juhtudel on helihark valmistatud sagedusele 440 Hz, mis vastab esimese oktavi la-le. Õhus levib heli pikilainena. Vabas ruumis levib heli kerakujuliste lainetena. Mida kaugemale heliallikast ,seda suuremale pinnale võnkumise energia jaotub. Heliallikast eemaldumisel kuuleme heli üha nõrgemalt ,sest mida kaugemale heliallikast ,seda vähem energiat kõrvadesse langeb.
49. Sõnasta MEHAANIKA KULDREEGEL! Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. 50. Mida näitab kasutegur? KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse protsentides. = Akas * 100% Akogu 51. Mis on akustika? AKUSTIKA ehk heliõpetus on füüsika osa, mis uurib helinähtusi. 52. Mis on heli? HELIKS nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53. Missugused kehad on heliallikateks? HELIALLIKAKS nimetatakse võnkuvat keha. 54. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? VÕNKUMINE on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 55. Mis on võnkeamplituud? Ühik. VÕNKEAMPLITUUD on suurim kaugus tasakaluasendist, suurim hälve. Võnkeamplituudi ühik on 1 meeter. 56. Mis on võnkeperiood? Ühik.
Teisele. 48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49.Sõnasta mehaanika kuldreegel. Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus, Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral Energia jäävuse seadust. 50.Mida näitab kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. 51.Mis on akustika? Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. 52.Mis on heli? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53.Missugused kehad on heliallikateks? Heliallikateks nimetatakse võnkuvaid kehasid. 54.Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla Ajavahemiku järel. 55.Mis on võnkeamplituud? Ühik. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Ühik: 56.Mis on võnkeperiood? Ühik.
sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes helikõrgus langeb kiiresti. Kätte saadud sagedus on lähenemisel kõrgem, möödumise hetkel identne ja kaugenemisel madalam. 4. Helitugevus, bell ja detsibell,müra ja mürakaitse Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud psühhofüüsilise mõistega helivaljus ning füüsika mõistega heliintensiivsus. Helitugevust mõistetakse muusikas relatiivse suurusena ning seda tähistatakse muusika noodikirjas helitugevuse dünaamika astmete märkidega. Detsibelli kasutatakse helivaljuse väljendamiseks. Belli väga ei kasutata, sest see on liiga suur ühik. 1 dB = 0,1 B. Mõõdetakse heli intensiivsuse muutumist, mitte heli valjust. Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Mürakaitse on selline asi nagu kaitse müra eest. Sest inimene ei talu väga valju heli ja siis tal on vaja ennast selle eest kaitsta. 5. Mis on kaja? Miks on kaja mägedes mitmekordne?
Aine tihedus. Heli levimise kiirus ei sõltu heli sagedusest! Õhus 344 m/s (30° C) (Temperatuuri tõustes 1° C võrra kasvab heli kiirus õhus ca 0.5 m/s) Heli energeetika: laine intensiivsus Intensiivsus näitab edasi kantava energia hulka (ajaühikus pindala läbiv energia ). Laine intensiivsus on võrdeline amplituudi ruuduga. Päikese kiirguse korral kiiritustihedus. Intensiivsust mõjutavad tegurid: Keskkonnatihedus, laine leviku kiirus, laine amplituud, laine sagedus. Inimene tajub helilaine intensiivsust valjusena. Füüsikaline logaritmiline skaala Weber-Fechneri seadus: kõrv hindab välisärritust (heli intensiivsus) logaritmiliselt. Intensiivsuse logaritmilise skaala ühik: bell (B) Tüüpilised helitugevused Vaikus 0 dB Sosin 20 dB Tavaline kõne 65 dB Muruniiduk 90 dB Autosignaal 110 dB Reaktiivmootor 120 dB Kaja on tagasi peegeldunud helilaine. Kasutatakse peegeldava pinna kauguse määramiseks 2∆x = v∆t
kuulates. 4. Kuidas arvutatakse heli valjust? Leiame nii kuuldeläve kui valuläve logaritmilises skaalas, bellides ja detsibellides: kuuldelävi tavalises, lineaarses skaalas, kuuldelävi logaritmilises skaalas, Valulävi tavalises, lineaarses skaalas, Valulävi logaritmilises skaalas Valuläve ja kuulmiseläve vahe seega 5. Kui suur on liitmüra, kui nt sõiduauto müra on L1=75dB, veoauto müra on L2=80 dB. Tähistame sõiduauto müra lineaarses skaalas I1 ja veoauto müra I2. Kirjutame mõlema auto jaoks võrrandi, mis väljendab logaritmilise skaala müra arvutamist lineaarse skaala kaudu: Et avaldada nendest võrranditest autode mürade intensiivsused lineaarses skaalas, vastavalt I1 ja I2 , jagame esmalt kumbagi võrrandit 10-ga: Järgmiseks vabaneme logaritmist (kasutame logaritmi definitsiooni): millest mürad I1 ja I2 :
Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Joonas Hallikas Müra uurimine Kuupäev:04.03.2014 Kursus: MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID Müramõõtja ............................................................. "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
1. Kuidas heli edasi kandub: a) õhus; b) tahkes aines? Heli on õhus v muus keskkonnas esinev rõhu võngetena muutumine, mis kulgeb lainelise liikumisena ning mida inimesel on võimalik kuulda. Õhu osakeste (tahke aine puhul aine osakeste) liikumine lainetena. Heli levimiseks peab olema mingi keskkond, vaakumis ei levi. 2. Mis on heli sagedus? Lainepikkus? Heli kiirus õhus? Heli sagedus on heli võngete arv sekundis. Ühik on herts (Hz). f = n / T. Lainepikkus on teekond, mille läbib helilaine ühe kordumisperioodi (võnke) jooksul. Ühik meeter (m). = c / f. Toatemperatuuril c=344 m/s, madalsageduslik 100 Hz heli läbib sekundis 3,4m. Heli kiirus sõltub keskonna tingimustest (temperatuur, rõhk). Mida tihedam aine, seda kiiremini heli levib. Õhus c=344 m/s. 3. Missugune on kuuldava heli sagedusvahemik? Inimhääle sagedusvahemik? Kuuleme 20...20000 Hz, teravalt 1000...5000. Kõneala on 300...3000 Hz. 4. Mis on detsibell? Miks kasutatakse detsibellskaalat
Kang Kangiga töötades võidetakse jõus, kuid kaotatakse teepikkuses. Heli Heli kuuldakse seetõttu, et heliallikas hakkab võnkuma, seetõttu hakkab ümbritsev õhk samuti võnkuma ning see võnkumine paneb kõrvas asuva trummikile võnkuma. Seetõttu õhuta ruumis heli ei levi. Mida suurem on heliallika võnkesagedus, seda kõrgemat heli see tekitab. Kõige madalam helisagedus, mida inimene kuuleb, on 16 Hz. Sellisel juhul sooritab heliallikas ühes sekundis 16 täisvõnget. Kõrgeimaks heliks, mida inimene kuuleb, loetakse 20 000 Hz. Heli, mille sagedus on alla 16 Hz, nimetatakse infraheliks (inimesele ohtlik). Heli, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz, nimetatakse ultraheliks (imikud kuulevad). Heli levib õhus laineliselt. Õhus levib heli 330 m/s, vees 1450 m/s. Heli valjust mõõdetakse bellides. Sagedamini kasutatakse ühikut 1dB (1 detsibell). 1 dB = 0,1 B. Üle 180 dB on surmav. Valemid 1) ülekandearv
Nii tekibki võnkumine, mis ahelreaktsioonina levib keskkonnas - õhus või vees. Kui õhuosakeste võnkumine meie kõrvani jõuab, kandub võnkumine meie trumminahale, sealt läbi luukeste süsteemi sisekõrva. Seal võtavad meelerakud võnkumise vastu ja tõlgivad meie ajule arusaadavasse elektriliste impulsside keelde. Sellest keelest saame ka meie aru - see annab meile teada, kas heli oli vali, tasane, kõrge või madal, kas heliread moodustasid kõne, muusika või linnulaulu. Helikõrgust mõõdetakse hertsides, mis sisuliselt näitab, mitu korda sekundis helilaine võngub. 20 000 hertsi (Hz) ehk 20 kilohertsi (kHz) näitab, et helilaine võngub 20 000 korda sekundis. KUIDAS LOOMAD HELI TEKITAVAD? Nagu öeldud, on heli tekitamiseks vaja võnkuvat objekti. Seda võnkumist võib eluslooduses tekitada viiel erineval moel: 1. Lihasjõul pannakse võnkuma mingi kile või kotike. Selliseks kileks on näiteks tsikaadide heliorgan, mis kujutab
Kui põhitoon asub madalamal kui 100 Hz pole mitte ühelgi osahelil eraldi kriitilist riba. Kui põhitooni sagedus on suurem kui 100 Hz, on olukord teistsugune. Põhitoon nagu ka madalamad osahelid kuniviiendani evivad sel juhul eraldi riba, kuid nii viies ja kuues kui ka kõrgemal asuvad osahelipaarid langevad ühte ja samasse kriitilisse ribasse, kuivõrd nende sagedusteerinevus on pisem kui väike terts. Keerukakujuga heli(kompleksheli) valjus formuleerub kriitilise ribade abil. Näiteks kui teha katse sagedusel 1080 Hz, lisades kord.korralt 1% võrra madalama siinustoone, lõpeb kuuldeläve alanemine niipea, kui oleme jõudnud 920 Hz justkui mingi mõõt saks täis. Selögub et siingi kehtib seaduspärasus kusagil on piir, millest alates täiendava helienergia lisamine enam kuuldava kompleksheli valjust ei tõsta. Need mõisted, mida kõige enam kasutatakse muusikas. Konsonantsiks loetakse muusikalist
Pikilaines võnguvad keskonna osakesed laine levimise suuna sihiliselt. Laine kirjeldamisel kasutatakse füüsikalisi suurusi: Lainepikkus on kahe kõrvutise laineharja vaheline kaugus. Lainepikkuse mõõtühik on üks meeter (1m) Lainepikkuse tähis on (kr väikrtäht lambda). Laine kiirus on laine mingi punkti, näiteks laineharja levimise kiirus. Heliks nimetatakse keskonnas levivat võnkumist, mida organismid tajuvad. Heli tekitavad võnkuvad kehad. Õhus levib heli pikilainena. Hääl on heli, mida inimene kuuleb. Hääle sagedus on 16- 20 000 Hz. Heli valjust mõõdetakse detsivellides. Infraheli, kuuldav heli ehk hääl ja ultraheli on heli liigid. Kajaks nimetatakse tõkkelt peegeldunbud heli, mis on kuuldav alghelist
..........................................18 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD ALLIKAD:.............................................................................................................19 1 Müra Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see tänapäevase elu painaja. 18. sajand tõi kaasa tööstusrevolutsiooni. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks saama, kui vabrikutöölistel tekkis kuulmiskahjustusi. Kuid isegi linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute läheduses, kaebasid, et neil on aina raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist.
• kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel • otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) Sensorineuraalne kuulmislangus ehk Neurosensoorne KL: tekib, kui kahjustatud on sisekõrv ja takistatud on heli edastamine ajju. Eelkõige põhjustab see kõrgsageduslike helide kuuldavuse langust. Heli ajju edastamise takistuseks võib olla karvarakkude puudumine või nende kahjustus, mida võivad põhjustada liigne müra, ototoksiliste ravimite tarvitamine või isegi mumpsi ja meningiidi põdemine. Sensorineuraalne kuulmislangus on tavaliselt pöördumatu, esinedes kergel, mõõdukal, raskel või sügaval kujul. Segatüüpi kuulmislangus: Tekib, kui kahjustused esinevad samal ajal mitmes kõrva osas. Nii neurosensoorse kui konduktiivset tüüpi kuulmislanguse samaaegne esinemine. Kõige sagedasemad põhjused: otoskleroos, krooniline keskkõrvapõletik, kolesteatoom, peatrauma,
... 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25 9. Muusika....................................................................................................... 27 10. Talvine loodus ........................................................................................... 29 1. Sissejuhatus Tuletame pisut meelde seda, mida õppisime kursuses "Füüsikaline maailmapilt". Mis on füüsika? Füüsika on teadus, mis kirjeldab loodust inimesele arusaadavalt. Sellepärast on füüsika subjektiivne
o Süstol südamelihase kokkutõmme, tööaeg, kestab 1/3 täisperioodist. (120 mmHg ideaalne, 135 norm). o Diastol südamelihase lõtvumine, puhkeaeg, kestab 2/3 täisperioodist. (80 mmHg ideaalne, 85 norm). o Vererõhu mõõtmine: konspekt IV, lk 40-43. o Vead: vererõhk ei ole püsiv suurus, sõltub kehalisest pigutusest, psüühilisest seisundist, toidust, alkoholist jne. Mõõtvate isikute kuulmisteravus, müra ruumis, vale asend südame suhtes, kiirustamine jne. 8. Mehhaanilised võnkumised ja lained, akustika. · Üldist võnkumistest, harmoonilised võnkumised. o Võnkumisteks nimetatakse mingi suuruse perioodilist muutumist tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. o Mittesumbuv võnkumine kui võnkumise ulatus protsessi käigus ei muutu, nimetatakse võnkumist mittesumbuvaks. o Omavõnkumised e vabad võnkumised
võimalik kuulda. Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet. Füüsikaliselt iseloomustab heli võnkesagedus ja lainepikkus, võnkeamplituud ja helirõhk ning kiirus. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz[1]). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. Kuuldelävi (vaikseim heli, mida tajutakse) sõltub sagedusest, aga on umbes 0 dB lähedal; valulävi (millest tugevam heli põhjustab kuuldeelundites valu) on umbes 130 dB lähedal. Helikõrguse määrab põhitooni sagedus, tämbri määrab sageduste spekter ning helitugevuse lainete intensiivsus. Heliallikas - elastne keha on võimeline võnkuma üheaegselt nii tervikuna (põhisagedus) kui ka selle korrapäraste osadena (ülemhelidena). Muusikalise heli kõlavärviga ehk tämbriga
2. Millised lained on pikilained? (näited) 3. Millised lained on ristlained? (näited) 4. Millised suurused iseloomustavad lainelist liikumist? 5. Millest sõltub laine levimiskiirus keskkonnas? 6. Mida nimetatakse lainete interferentsiks? 7. Millal liituvad lained tugevadavad teineteist? 8. Millal lainelise liikumised nõrgendavad teineteist? 9. Mis on käigu vahe? 10. Mis on lainete difraktsioon? Akustika. Akustika käsitleb kõrvaga kuuladavaid nähtusi hääli. See on võnkumisi, mille sagedused asuvad 16 Hz ja 20000 Hz vahel. Def. Mehaanilisi laineid, mis tekitavad inimesel kuulmis aistingu nimetatakse hääle laineteks. Inimene tajub heli, kui on täidetud järgmised tingimumsed: 1. On olemas heli allikas asgedusega 16 Hz 20000 Hz. 2. Kõrva ja heli allika vahel on elastne keskkond. 3. Heli lainete võimsus on küllaldane, et inimene saaks heli tajuda.
Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Sisekõrvas asub ka tasakaaluelund (vestibulaarorgan), mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus,
Artikulatoorne foneetika – kõne moodustamine. Erineb häälduskoht, häälduselundi aktiivsus. Häälikupaare eristab helilisus (nt s ja f on helitu, z ja v on heliline), mis näiteks võib ahtusest sõltuda. Häälekurdude võnkumine toimub kõris: helilise puhul toimub kerge surin. 2. Akustiline foneetika – häälikute moodustamisel tekkivad helilained. Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra. - Spektrogramm - Hääleriba – spektrogrammi osa, mis viitab helilisusele (häälekurdude võnkumine). Helitutel selge hääleriba puudub. - Müra intensiivsus – tekib ahtusest sõltuvalt, taju eristab helitut helilisest. - Kestus - Intensiivsus - Põhitoon 3. Taju- ehk auditiivne foneetika – kuidas kõneleja kuuleb või tajub kuuldut. - Vokaalinelinurk ehk –diagramm – kujutab suuõõnt, läbilõige sellest: diagrammi esimene
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva
Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, aga üleminekut gaasilisest olekust tahkesse – härmatumiseks. Sulamisel, aurustumisel ja sublimatsioonil tuleb ainele soojust juurde anda. Tahkestumisel, kondenseerumisel ja härmatumisel eraldub ainest soojust. Võnkumised, lained, heli. Võnkumine ja laine. Lainete liigid: kulg- ja seisulaine, piki- ja ristlaine.Elastsulainete difraktsioon ja interferents. Heliallikas. Heli omadused. Doppleri efekt. Kaja Võnkumine - korrapärane edasi-tagasi liikumine ühe punkti ümber piki kindlat trajektoori. Kui viime pendli tasakaalust välja ja laseme selle lahti, siis hakkab pendel võnkuma. Raskusjõud püüab pendlikeha viia Maa keskpunktile võimalikult lähedale, kus oleks selle potentsiaalne energia minimaalne. Mingi arvu võngete järel jääb pendel siiski vertikaalselt rippu ja seda asendit nimetatakse pendli tasakaalu asendiks. Kui meil on kaks erineva
e. aju bioelektrilise aktiivsuse graafik). beetarütm - kui silmad on avatud ja nähakse mõnd stiimulit, või kui suletud silmadega aktiivselt mõelda. Madalam pinge ja suurem sagedus (14-35 Hz), see on aju elektrilise aktiivsuse harilik rütm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel. Uniseks jäädes ja voodisse minnes näitab EEG üldjuhul esialgu selget alfarütmi. Tõenäoliselt langetakse sel ajal kergesse unne, millest on lihtne ärgata, nt välise müra tõttu. sel ajal tõenäoliselt kogetakse eredaid, ent kiiresti vahelduvaid kujutisi, nn hüpnagootilisi kujutisi. Ollakse 1. unefaasis/unestaadiumis. 1.staadium - (u. 5% uneajast). Ärkvelolek läheb üle uinumiseks, uni pinnapealne, kukkumise tunne. Kestab mõni minut. 2.staadium - (u. 50% uneajast). Domineerivad teeta lained (kergem uni). Lihastoonus madal, kehatemperatuur madalam, võib toimuda unes rääkimist. U. 20 minutit järjest. sügav uni - nii 3. kui 4
peaaju kuulmiskeskusesse. Helikõrguste eristamine - Eritatakse eri osadega Heliallika koha määramine - Võngete erinev ajaline jõudmine kõrva. Kõrvad lukku - Rõhkude vahe pärast. 14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli = (õhus leiduvate) molekulide süstemaatiline võnkumine. 20 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik). Helilaine amplituud(füüsikaline suurus) = jõud pindala kohta = heli valjus Heli intensiivsus(füüsikaline suurus)= võimsus/energia hulk pindala kohta = heli valjus (vaste psüühikas) Helilainesagedus(füüsikaline suurus) = heli kõrgus (vaste psüühikas) Omadused: Helilainete peegeldumine, helilainete murdumine Doppleri efekt lähenedes kõrgus kasvab, kaugenedes madalamaks 15. Teisendage 0.01 Pascalit detsibellideks (fikseeritud sagedus on 1000 Hz ja absoluutläveks on 0.00001 Pa). Mida detsibellides mõõdetakse? (valemi leiate kuulmise loengukonspektist)
kus β-sumbuvustegur, ω0 -süsteemi võnkumise omasagedus, f0 –sundiv jõud Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele 20.Tasalaine(võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=Acos(ωt-kx), k=2 π/ λ 21.Hääl. Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli, levib õhus pikilainetusena. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz(infra-ultra). Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega vaakumis heli levida ei saa. Helitaset mõõdetakse detsibellides(dB). Laine on võnkumiste ruumis levimine, mida põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine
2 Asetame äratuskella vaakumpumba kupli alla. Kui sealt õhk välja pumbata, siis me enam kelle tirinat ei kuule, aga näeme kella endiselt. Mida see ütleb heli ja valguse levimise kohta? Heli levib ainult keskkonnas, valgus ka mujal. 3 Soojemas õhus on heli kiirus suurem kui külmemas õhus. Miks? Soojemas õhus on molekulide kiirused suuremad, nende põrkeid toimub sagedamini ja nii kandub rõhu muutus kiiremini edasi. 4 Kaja on alati nõrgem kui seda tekitav heli. Miks? Takistuselt peegeldub ainult osa helilainest, sest osa neeldub takistuses. 5 Võnkuvat heliharki käes hoides on heli alati nõrgem kui selle jalga vastu lauda surudes. Miks? Kas sellest oleneb ka helisemise kestus? Resonantsi tõttu. Heli kestab kauem. 6 Millises suunas liigub laine? 7 Millises suunas liigub punkt A, kui laine liigub vasakule?
annaabi.ee 
