MULLAVILJAKUST säilitatakse ja parandatakse: liblikõieliste taimede abiga, kes toodavad mullas mügarbakterite abiga lämmastikku ehk rikastab mulda toitainetega. Orgaaniliste väetistega (nt sõnnik), samuti rikastab mulda. Viiepõllusüsteem, mis tähendab, et teatud aastate järel kasvatatakse erinevaid taimeliike ühel põllul. Selle abiga saab põld puhata ja toitaineid koguda. Nt 2 aastat kasvatatakse kõrrelisi taimi, siis 2 aastat kasvatatakse liblikõielisi taimi ja 1 aasta mustkesa. LOOMAPIDAMISEL arvestatakse: looma heaolu, kuna stressis loomade liha on halvema maitsega. Nt on keelatud kasutada ja toota eterniitplaate (?), kuna need sisaldasid asbesti, mis on tervisele kahjulik. Samuti arvestatakse ka looma bioloogiliste vajadustega. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID on kasulikud: kuna nad säilivad paremini, on suuremad (kasvult), nad on paremini igasugu bakterite ja ,,viiruste" eest kaitstud
65938786247 22 PR 1,39 heintaimed heintaimed 65938784264 23 PR 0,98 heintaimed heintaimed 65938783339 24 PR 1,37 heintaimed heintaimed 65938763580 25 PR 8,47 heintaimed heintaimed 66038724180 26 PR 4,69 heintaimed heintaimed 65938796577 27 PR 0,47 heintaimed heintaimed 65939037271 28 P 14,48 põldhein põldhein 65839183183 29 P 24,82 põldhein põldhein 66839058454 30 P 16,19 mustkesa talivili 66839132131 31 P 34,31 mustkesa talivili 66538716555 32 P 1,24 oder oder 65938907003 33 P 11,55 põldhein põldhein 66538744095 34 P 5,77 oder oder 66538722429 35 P 10,68 oder oder 66038966441 37 P 29,67 heintaimed kerahein 65839055823 39 P 28,92 heintaimed põldhein 65739452527 40 P 6,06 heintaimed kõrrelised 65739399089 41 P 13,97 heintaimed põldhein
Istutusaeg oktoober. Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas. Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš. Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul. Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks. Sõnnik t/ha P2O5 ja N kg/ha Kastmisnorm K2O kg/ha mm Noor istandik - - 20-30 Kandev istandik
Eesmärk: 1. Tagada mullastikust ja kliimast tulenevalt vastav tootmine 2. Tagada majanduslik kasu 3. Säilitada/parendada mullaviljakust Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad) Mitmeaastased heintaimed (liblikõielised, kõrrelised) Puhas ehk mustkesa – mula intensiivsemal harimisel umbrohtumus, haigustekitajate osakaal väheneb Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised (hernes, uba), raps, rups, tatar, mais Halvad eelviljad Teraviljad, eriti suviteraviljad – mulda minev orgaaniline aine lämmastikuvaene, seega huumuse tekkel väheväärtuslik Enamus põllukultuure ei talu enesele vahetult sarnast põllukultuuri Haljasväetised
33. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Kultuurid tuleks paigutada nii, et nõudlikumad oleksid sellisel mullal, kus on rohkem toitaineid. Nõudlikumad on söödajuurvili, suvi/talinisu, kaer, mais, talirukis. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikule. Kultuuride väärtus eelviljana: head eelviljad – rühvelkultuurid, mitmeaastased heintaimed, puhas e mustkesa 34. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulla keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. Suure ja sügava juurestikuga taimed parandavad mulla vee- ja õhurežiimi, näiteks valge mesikas. Sügavajuurelised liblikõielised tekitavad allpool künnikihti suure biopooride hulga, mis parandab oluliselt muldade hüdrofüüsikalisi omadusi, suureneb veeläbilaskvus. See omakorda soodustab taimejuurte tungimist mulda ja tagab paremad tingimused
boniteet,L-lisakulude koefitsent,A-asukoha koefitsent)MAAILMA MULLASTIK- 1)lithosols-17,2%rendsiinid ja rankerid need on kivised ja õhukesed mullad,graniidil ja pael 2)ferrasols-16,9%troopikaala mullad 3)calcisols,kastanozems-15,7%kõrbelised ja poolkõrbelised mullad.4)regosols,arensols-10,1%vähem kuivad mullad 5)luvisols9,9%6)gleysols,fluvisols-7,1% 7)cambisols-7,0% 8)chernozems-5,5% 9)podzols-3,6% 10)solonchaks 2,0% 11)histosols-1,8% MULDADE KASUTAMINE JA KAITSE Huumuse sisaldus väheneb mustkesa ja rühvelkultuuride all 2t/ha, teravili 1t/ha, 1a heina 0,7 t/ha. Suurendavad- libl+kõrrel segu 1,5 t/ha, kõrrel 1t/ha. Vaesunud mullad, erosioon, saaste- (tehnogeense saaste allikad, õhku paisatakse tolmu,C,Cl,N, raskmetalle, leelismetalle, mikroelemente- kantakse tuulega laiali, sademed kannavad maapinnale- mõjutab muldi, taimi ja toiduahelat), DEGRADATSIOON- viljaka mula, taimekoosluste ja tootmisvõimeliste ökosüsteemide hävitamine. *Ehitusd- vaadata kuhu ehitada, mulla koorimine
aasta suvirapsi saak ja saagikvaliteet kannatas liigniiske ilmastiku tõttu. TALIRAPS Uurimistöö metoodika · Aastal 2001. rajati katse sortidega: ´Express´, ´Votan´. · Katse neljas korduse blokk-asetuses, · Katselapi suurus 10m², · Külvisügavus 2...3(4) cm, · Külvisenorm 100; 150 ja 200 idanevat seemet m². · Külviaeg 9. august, 16. august, 23. august ja 30. august Eelvili · Mustkesa TALIRAPSI TALVITUMINE Kõkkuvõte: · Esimesel kolmel külviajal talvitusid talirapsi taimed kõige paremini 150 külvisenormiga · 30. augustil külvatud taimed ei suutnud talvitumiseks ette valmistuda, ning hävinesid. Sort `Wotan'on külviajas suhtes tolerantsem, kui `Express' · Taliraps `Express'talvitus kõige paremini 23. augusti külvil · Taliraps `Wotan'talvitus paremini 16. ja 23. augustil tehtud külvil
Kui mitu aastat kasvatame köögivilju, siis orgaanikat on mullas stabiilselt. Kuid järsult toimub saagilangus kuna toimub orgaanika langus ning toitainete hulk väheneb. Rühvelkultuuirde all orgaanikat väheneb see on nende miinuseks (igal aastal miinus kaks tonni hektari kohta). Mitmeaastaste kultuuride all aastate lõikes orgaanika hulk aga suureneb (pluss poolteist tonni hektari kohta) kuna nad jätavad mulda väga palju taimejäänuseid. c) puhas- ehk mustkesa mingeid kultuure seal ei kasvatata, lastakse veidike umbrohtudel kasvada ja seejärel nad hävitatakse. Ainult suure umbrohtumuse korral! On hea eelpinnaks kuna seal suureneb mineraalainete hulk. Miinuseks on see, et 2-3 t/ha läheb orgaanikat minema, kuid selle asemel tuleb mineraalseid toitaineid. Kui mustkesa hoida mustana siis tuleks sinna peale panna talivili, mis hoiaks toitaineid kinni ega laseks neil välja leostuda. - Keskmise väärtusega eelviljad on:
takistab nende liikumist ühelt taimelt teisele. Katteloori all on ka muld soojem. See aitab saagil varem valmida ning soodustab lämmastiku mineraliseerumist ja suurendab seega mullast kättesaadava lämmastiku hulka. Kui kahjurid siiski loori alla satuvad ja seal paljunema hakkavad, võib tulemus olla hullem, kui ilma loorita peenardel, sest putukate looduslikud vaenlased ei pääse neid hävitama. (www.loodusaed.kirikiri.ee) · Mustkesa ja haljaskesa kasutamine · Külvisenormi suurendamine ja viiviskülv · Pimedas harimine 9 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1Suvinisu Tehtavad Tõrjutavad Preparaadid Kg või liitri Tõrje Märkusi tööd objektid ja kulunor- hind ja aeg mid kg või hektari
Pole liiga tihe, mis soodustab taimehaiguste teket. · Õige külvi aeg. Varajane külv, kus taim läbib kiiremini haiguste ja kahjurite suhtes kriitilise perioodi. · Viiviskülv umbrohtude tõrjeks. Teatud kultuure võib külvata pisut hiljem, et häviksid vahepeal tärganud umbrohud. Selleks haritakse põldu võimalikult vara ning jäetakse paariks nädalaks seisma. Seejärel haritakse mulda 2-3 cm sügavuselt ning külvatakse. · Mustkesa aitab hävitada nii mitmeaastaseid kui ka lühiealisi seemneumbrohte. Hävitatakse just madalama juurekavaga umbrohte (nt. orashein). Võib harida kas kevadest kesksuveni või kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Ei ole soovitatav, kuna huumusvaru väheneb väga kiiresti. 10 6. Keemilise tõrje tabel 6.1. Kartul Tehtava Tõrjutavad Prepara Kg või l Tõrje aeg Märkusi d tööd objektid adid ja hind/ ha
Levinud on kaks kesatüüpi: kultuurideta ja kultuuridega kesa. Sagedamini on kasutusel kultuuridega kesa. KULTUURIDETA KESA Sõltuvalt taliviljadele maa ettevalmistamise algusest ja kestvusest jaotatakse kultuurideta kesad mustkesaks, varajaseks ja hiliseks kesaks. Kultuurideta kesapõllud hoitakse korduvate harimistega umbrohupuhtad ja mullaviljakuse taastamiseks antakse tavaliselt sõnnikut (sobib nii tahke kui ka vedelsõnnik). Mustkesa harimine algab juba sügisel pärast saagi koristamist. Põld kooritakse ja küntakse. Varakevadel, üheaegselt suviteraviljapõldude ettevalmistamisega külviks alustatakse ka kesaharimist. Haritakse nn kihiviisiliselt: esmalt pindmine 5...7 cm mullakiht, umbrohtude tärkamisel teistkordselt 10...12 cm sügavuselt. Seejärel antakse sõnnik, mis küntakse mulda kergetel ja keskmistel muldadel 17...18 cm sügavuselt ning rasketel muldadel 2...3 cm võrra madalamalt
kasutusfaasis kasvatatakse teravilju, kartulit, üheaastaseid kultuure 46. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Head eelviljad 1. Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad), eriti need, mida kasvuaegselt väetatakse orgaaniliste väetistega ja intensiivselt haritakse. 2. Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui ka kõrrelised) jätavad mulda juure ja varrejäänustena rohkesti orgaanilist ainet ning muld rikastub. 3. Puhas e. mustkesa kui see on teatud tingimustel vajalik kuid see on väga kallis. Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised kultuurid hernes, vikk, põlduba Nende segukülvid (segatis, segavili ) Raps ja rüps Halvad eelviljad Teraviljad (Eriti suviteraviljad) Teraviljade poolt mulda jäetud orgaaniline aine on lämmastikuvaene ja huumuse tekkel väheväärtuslik, taimejäänuste lagunemine aeglane Teraviljade väärtust saab tõsta kõrrekoorimisega 47
Juurtel erakordselt suur veeimemisvõime. Tugeva põua korral kasv peatub. Valgus.valgusnõudlik taim. Külviread põhja-lõuna suunaliselt(lisab saaki 6-10%)- intensiivn fotosüntees tera täitumisest valmimiseni . umbrohtumus ja tihe külv vähendvad saaki . Muld.viljakas , toitaineteriks, mitmesugused mullatüübid, mulla pH 6,5-7,5 . Talub ka happelist mulda. Agrotehnika *Vegetatsiooniperiood 55-115 päeva. *Eelvili: ei talu endale järgnemist . Parimad : mustkesa, kaunvili, kartul , põldhein . Eelviljaks ei sobi mais sest neil ühised haigused. Väetamine *Põhiväetis orgaanika ning külvil paiklikult kompleksväetised. Kasvuajal pealtväetisena P ja N mis soodustab kõrsumist. Külv *seemnete kalibreerimine ( ühtlane tärkamine) *seemnete puhtimine *optimaalne külviaeg kui mulla temp 12-15 kraadi. *külvisenorm 8-30kg/ha e 200-500 idanevat seemet ruutmeetriile *külvisügavus 3-8cm
27. Allelopaatiline mõju. · Allelopaatiline mõju. Taimede juure eritised on endale mürgised, samal ajal võivad olla nad teistele toitaineteks. 28. Põldheina rajamine ja kasutamine külvikorras. Põldheina kasvatamisel suureneb mulla huumuse sisaldus üheaastasel kasvatamisel 2 t/ha ja kaheaastasel kasvatamisel 1,5 t/ha aastas. Mitmeaastaste liblikõieliste juured toovad sügavamatest mulla kihtidest toitaineid üles. 29. Kesad, kesade liigid. Kesasid jaotatakse: a. mustkesa. Maa hoitakse aastajooksul mustana st. haritakse suvejooksul korduvalt hävitades seal olevad umbrohud. b. kultuuridega kesa. Kasvatatakse põllul mõnda lühikese kasvueaga kultuuri (varajane kartul, varajane kapsas, mesikas) mis tõstab mulla viljakust. 30. Huumusbilanss, reguleerimise võimalused Huumusbilanss näitab palju me tarbime huumust ja palju me tagasi anname. Reguleerida saab
27. Allelopaatiline mõju. Allelopaatiline mõju. Taimede juure eritised on endale mürgised, samal ajal võivad olla nad teistele toitaineteks. 28. Põldheina rajamine ja kasutamine külvikorras. Põldheina kasvatamisel suureneb mulla huumuse sisaldus üheaastasel kasvatamisel 2 t/ha ja kaheaastasel kasvatamisel 1,5 t/ha aastas. Mitmeaastaste liblikõieliste juured toovad sügavamatest mulla kihtidest toitaineid üles. 29. Kesad, kesade liigid. Kesasid jaotatakse: a. mustkesa. Maa hoitakse aastajooksul mustana st. haritakse suvejooksul korduvalt hävitades seal olevad umbrohud. b. kultuuridega kesa. Kasvatatakse põllul mõnda lühikese kasvueaga kultuuri (varajane kartul, varajane kapsas, mesikas) mis tõstab mulla viljakust. 30. Huumusbilanss, reguleerimise võimalused Huumusbilanss näitab palju me tarbime huumust ja palju me tagasi anname. Reguleerida saab
IV Looduslike rohumaade maksustamisel võetakse aluseks saagikus (ha) jaotatakse 4 klassi: I >1100 sü/ha - 3500 EEK/ha, IV <300 sü/ha - 1000 EEK/ha. V Muu maa (ehitused, aiandusühistud jne.) on määratud m2 baashinnad maakondade ja asulate kaupa (Tõrvandi 21 EEK/m2, Elva 15 EEK/ m2, Puhja 8 EEK/m2). Hinnatsoonid vastavalt kaugusele linnast (Tartust 16...25 km - 10 EEK/ m2, 4...9 km - 14 EEK/ m2. Muldade kasutamine ja kaitse Huumusesisaldus ja huumusevaru Huumusesisaldus väheneb mustkesa ja rühvelkultuuride all ca 2 t/ha. Teravilja kasvatamisel 1 t/ha, 1-a heina all 0,7 t/ha. Huumusesisaldust suurendavad - libl. + kõrreliste segu 1,5 t/ha, kõrrelised 1 t/ha. 0,1 % huumusesisalduse (3 t/ha) tõstmiseks vaja Lk muldadel 100...130 t, K muldadel 80... 90 t/ha sõnnikut Muldade väljakurnamine - vaesunud mullad. Igal aastal kaotab planeet Maa ca 70000km2 haritavat maad, viimase 50 aastaga kaotatud üle 10% viljakandvast maast
määr kõigi ülejäänud koosluste hooldamise eest on 185,98 EUR (2910 EEK) hektari kohta aastas. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus on üks neljast põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, millele on Euroopa Nõukogu määruse 1698/2005 lisas sätestatud maksimaalne suurus hektari kohta: üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 (siia gruppi arvestatakse teravilja-, õli- ja kiukultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljakultuurid ja mustkesa); mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 (siia gruppi arvestatakse kõik ravim-ja maitsetaimed ning viljapuu- ja marjaaiad); muu maakasutuse puhul 450 (siia gruppi arvestatakse kõik PR, LR, P+heintaimed ja PLK maad). Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest taotlejale toetust ei maksta. Oluline on siinjuures märkida, et hektari kohta makstavat
- 20 ml /ha Hind – 250 eur/l Kordus-1 Taimi pritsitakse kahjurite ilmumisel. Ooteaeg viimasest töötlemisest saagikoristuseni vähemalt 30 päeva, tööoode 7 päeva. Orsaöölane (Euxoa segetum) Ennetatav Luua nisule soodsad kasvutingimused. Agrotehniline Väga oluline õige maaharimine talinisule jaoks, nii mullaharimine pärast kesata eelviljat, mullaharimine ridade vahel,mullaharimine pärast koristamist põhjustab röövikute surma. Orasöölane tõrjes peamist tähtsust umbrohupuhas mustkesa. Füüsikalis-mehaaniline Kahjurite ärakorjamine, püüdmine ja peletamine, on töömahukas ja ei sobi suure põldudele. Kahjuritega asustatud taimeosade eemaldamine ja hävitamine. Tõrjet võib teha ka biokollektori abil. Bioloogiline Kahekordne Trichogramma kasutamine.Määr on 50 tuhad üksikud/ha. Keemiline Põldude tolmutamine naatriumsilikofluoriidiga on katsetes andnud vastukäivaid tulemusi.Ilusatel soojadel ilmadel võib põllutolmutamine anda tulemusi. Danadim 40 EC
9 . M AA K A S U T U S E K O R R A L D U S Agronoomiliste abinõude hulgas, mis taimede kasvutingimusi mõjutavad, on tähtsal kohal külvikord ja viljavaheldus. Viljavaheldus on kultuuride agrobioloogiliselt põhjendatud vaheldumine põllul. Viljavahelduse peamine eesmärk on ära hoida saagikuse langus, kuid see võimaldab ka mineraal- ja orgaanilist väetist efektiivsemalt kasutada. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride (ka mustkesa) paiknemise ja järgnevuse süsteem külvikorraväljadel. Kultuuride süsteemikindel paiknemine ruumiliselt ja järgnemine üksteisele ajaliselt kindlal maa-alal moodustabki külvikorra. Külvikorra koostamisel peab lähtuma konkreetsetest mulla- ja kliimatingimustest, samuti majanduslikest võimalustest ja eesmärkidest. Tuleb arvestada, kuidas mõjuvad eri kultuurid mulla omadustele ja viljakusele, taimekahjustajate levikule, milline on nende väärtus eelkultuurina ja nende
kuu) .Pole kindlat profiili. Sobivad rohumaa muldadeks. Ei tohi väetada. 10) Erodeeritud ja deluviaalmullad Erodeeritud e. ärauhutud mullad (E) on levinud Lääne ja Lõuna Eestis, kus tuule ja veega kantakse ära pindmine künnikiht. Sobiv rohumaaks. Deluviaalsed mullad e. pealeuhtelised on levinud nõgusatel aladel, kuhu kogunevad vee ja tuulega orgaaniline aine. Pindala väike.levinud peamiselt Lõuna Eestis. 11) Kesade harimine taliviljadele Mustkesa harimine algab tavaliselt sügisel. Selleks rakendatakse sügiskündi. Kevadine mullaharimine võib alata äeastamise või libistamisega mulla sobiva harimisküpsuse saabudes. Suur vee aurumine on nii seisma pandud ja välditakse mulla panka kuivamist. Niisugusena jääb kesapõld seisma, kuni umbrohud on tärganud. Järgnev töö on koorimine, kõige sagedamini kasutatakse randaali ja ketaskoorlit. Koorimissügavuseks on soovitatud 5-6cm.
samade tööriistadega tegid talupojad teotöö ja harisid oma põllud. Olulised põllumajanduslikud uuendused toimusid 18. saj. lõpul. Mõisates hakati kasvatama uusi kultuure (kartul, ristik) ja võeti kasutusele paremaid tööriistu (hõlmadrad, raudpulkadega äkked). Kolmeväljasüsteemi asemele hakkas tekkima viljavaheldusega mitmeväljasüsteem, mille puhul mulla viljakus tagati põldheina, teraviljade ning muude põllukultuuride vaheldumisi kasvatamisega ja korrapärasema väetamisega. Mustkesa enam ei peetud. 19. saj. keskpaiku, kui algas teorendi taandumine raharendi ees ning talusid hakati päriseks ostma, kandusid need muutused ka taludesse. Ehitustegevus. Eesti talude suuremaks väärtuseks olid hooned, mis moodustasid 39,1 % talude kogu väärtusest. Ehitati elumaju, lautu, talle, aitu, saunu, küüne, keldreid ja abihooneid. Kehviktalus koosnes elumaja 2-3st, keskmistes taludes 3-4st ruumist. Jõukamates taludes isegi kuuest või enamast. Taluõu oli ümbritsetud hoonetega
annaabi.ee 
