Kuid kas see vastab tõele, et musikaalsus on saadud pärandusena oma eelnenud sugupõlvedelt või on see saavutatud pikaajalise töö tulemusena? Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne on kõigil välja arendatav, kui pole just suuremat kõrvalekallet. Sündides oleme me kõik pärinud musikaalsuse, kuid mina arvan, et mõnele on antud seda rohkem kui teistele. Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusikalised geenid. See võib olla üheks põhjuseks, miks arvatakse, et musikaalsus ongi pärilik. Vastuväiteks eelnevale saab tuua aga selle, et Mozart alustas harjutamist juba kolme aastaselt. See tähendab, et isegi kui
Aleksander Borodin (1833-1887) *Vene helilooja *Sündis Peterburis *isa Kaukaasia vürst *väga hea haridus (koduõpetajad) *õppis meditsiini (Peterburi Kirurgiline Meditsiini Akadeemia) *töötas professorina (teadustöö) *tema algatas Võimsa Rühma LOOMING *ooper ,,Vürst Igor" ( 17.aastat) *2 sümfooniat *keelpillimuusika (kvartett) *kammermuusika *laulud Nikolai Rimsi-Korsakov (1844-1908) *väga hea haridus *Peterburi Mereväe Kadettide kool *kuulus Võimsasse Rühma *avastas musikaalsuse hiljem *töötas õppejõuna Peterburi Konservatooriumis (õpetas kompositsiooni), õpilasteks: Artur Kapp, Rudolph Tobias, Mart Saar *Peterburi Konservatoorium on praegu Rimski-Korsakovi Konservatoorium LOOMING *15 ooperit (vene muinasjuttude ainetel) ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Sadko", ,,Surematu Kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Lumineid" *Hispaani tantsumuusika *3 sümfooniat *klaverimuusika *kammermuusika *romanss (vene rahvalaul) Modest Mussorgski (1839-1881)
Orlando di Lasso Orlando di Lasso 1532 -1594 Sündis Flandrias, kuid sattus varajases lapsepõlves Itaaliasse. Tema ilusa lauluhääle ja musikaalsuse pärast rööviti teda (esinema). 1556. aastal teda kogu aeg rööviti (rändas ringi) ning tänu sellele sai ta suured kogemused ja paljudelt õpetajatelt hariduse. 1556a. läks ta elama Saksamaale (lõuna Münchenisse) ja temast sai seal surmani õuekomponist ja õuekapelli juht. Teda hüüti Belgia Orpheuseks. Teda on võrreldud Mozartiga (16.saj. Mozart, oma aja imelaps). On hästi palju teoseid kirjutanud -üle 2000 igasuguse zanri. Lõi nii vaimulikke kui ilmalikke motette, madrigale
Mõni inimene on vanematelt rohkem pärinud, mõni vähem aga üldjuhul oleme me kõik oma vanemate ja nende vanemate koopiad. Iga päev kohtume me sadade ja vahel ka tuhandete erinevate inimestega. Kui me näeks nende vanemaid, siis üsna tõenäoliselt leiaks me neis midagi sarnast, kuid on olemas ka sarnasusi mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris musikaalsuse oma isalt või oli tegemist hoopis juhusega ja pärilikkusel polnudki nii suurt rolli? Mina kaldun arvama et me mingil määral pärime midagi vanematelt ent Mozarti puhul oli tegu pigem juhusega, kuna tema isa oli helilooja ja Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ehk siis Mozartil oli kodus selle aja parim muusikaõpetaja. Olen enam kui veendunud, et isegi kui Mozart poleks tahtnud muusikuks saada ja poleks lapsest saati õppinud seda oleks Leopold sundinud Mozarti muusikat õppima
sündmustik ja muusika kergelt öeldes ära tüütasid ning põnevuse asemel tuli hoopis uni peale. Muusika osa oli iseenesest väga hea ning ka süzee, kuid ausalt-öeldes ei leia ma lauldes rääkimist ja vahel lausa karjumist väga kaunis olevat. Eraldivõttes meeldivad mulle need osad palju enam. Natuke lähemalt siis austria päritolu ooperi autorist, Mozartist. Sündis ta 18. Sajandil Austrias Salzburgis. Tema isa oli kapellmeister ning temalt sai ka arvatavasti Mozart oma musikaalsuse. Juba 5- aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ning üldse möödus tema lapsepõlv muusikaga väga lähedalt tegeledes. Hilisemas elus töötas ta ka õukonnas kammermuusikuna. Tal oli naine ning 6 last ning ükski ta lastest ei abiellunud ega saanud lapsi. Ehk siis andekas veri jäi edasi kandmata. Ta lõi oma elu jooksul üle 600 erineva teose, mis on katalogiseeritud. Viljelenud on ta kõiki zanre edukalt. Mozart suri 35-aastaselt.
Second level Third level Fourth level Fifth leve Inimesed , kes filmi muusikale kaasa aitasid: Georg Ots (1920-1975) G. Ots oli väga mitmekülgne laulja ja inimene. Loodus oli talle kinkinud kauni tämbriga baritonihääle, sügava musikaalsuse, kordumatu näitlejaande ja meheliku välimuse. Ta oli hea ujuja ja andekas joonistaja. Ta mängis hästi klaverit ja valdas mitmeid keeli. Georg Otsa hääl ei olnud täiuslik, kuid sihikindel ja tark töö oma instrumendiga viis tema kunsti täiuseni. Tema lauljatee oli pidev enesetäiendamise tee. Ta oskas väärikalt elada ja parimas meheeas raskest haigusest murtuna, ka surra. Click to edit Master text styles Second level Third level
isiklik arvamus on, et Wolfgang Amadeus Mozart on just üks nendest harvadest juhtumitest, kus ka puhtalt andekuse pealt jõuaks tippu. Muusikamaailmas tundub see ka pealtnäha lihtsam, vaja lihtsalt vajutada õiget klahvi/laulda õiget nooti, olla uuenduslik ning oledki tipus. Tegelikult muidugi see nii lihtne ei ole. Peale vaadates on väga raske öelda, kas tipp-muusik on lihtsalt andekas või end raske tööga tippu viinu. Musikaalsuse kujunemise juures on mõlemad väga olulised faktorid. Inimestele on erinevalt antud, kes peab vaeva nägema rohkem, kes vähem. Kuid päritud talendist või suurest töötahtest tavaliselt ei aita. On ka erandeid, minu arvates Mozart üks neist oligi. Madis Tammsaar G2C
Uusromantism Romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus Euroopa kirjanduses (1890-1920) Iseloomulikeks joonteks on: *tunnete rõhutamine *huvi erilise, imelise, saladusliku ja müstilise vastu *musikaalsuse ja ilu kultus -ismid 1)Impressionism tunnuslik on hetkemuljete jäädvustamine, peen hingeelu eritlus, detailide, Nüansside rikas kujutlusviis. Meeleolukas, mänglev sõnastus. (tuleneb Prantsuse maalikunstist) 2)Ekspressionism kunstniku maailmanägemise ja inimese ühiskondliku ahistatuse väljendamine. Reaktsioon poliitilisele, sotsiaalsele ja kultuurikriisile. Inimsuse, väärikuse rõhutamine. Jõuline stiil. Lühikesed laused
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008 Kiilu, K. 2010. The development of theconcept of music education in Estonian kindergartensm. Kumpas, A. 2000. Varajane muusikakasvatus laulu- ja mängukoolis väikelapse arendajana. Muldma, M. 2007. Muusikaõpetus esimeses ja teises kooliastmes. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Muldma, M. 2008. Muusikaline kasvatus. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas Päts, R. 1975. Mudilaste musikaalsuse arendamise põhialused. Päts, R. 2010. Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis. Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt. Henno. K. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Turnau, E. 1998. Muusikaõpetus. 8
oli mõtestatud, virtuoosne ja nauditav, minuarust kõlas Tsaikovski klaverikontsert tema esituses suurepäraselt. Kontserti oli huvitav vaadata-jälgida. Noorte muusikute esinemine andis tunnistust andest, töökusest ja heast esinemisnärvist. Noored muusikud ei ilmutanud üldse väsimust, pigem vastupidi : mida edasi, seda kindlamalt nad mängisid. Keelpillimängijate tase oli kõrge.Gina ja Heini paistsid silma sügava musikaalsuse ja kõrgetasemelise mänguga, nad ei läinud kordagi krampi, nad olid vabad ja isikupärased.Suurima menu osaliseks sai siiski Mihkel Poll, kes oma ettekande järel mitu korda publikule kummardamas käis ja kõigi rõõmuks lisapalagi mängis. Tema kompleksivaba mängustiili võis vaid imetleda. ERSO muusikud mängisid ettearvatult kõrgel professionaalsel tasemel ja tegid koos dirigent Toomas Vaviloviga suurepärast koostööd.
Seepärast lükkus ka filosoof Sokratesele määratud mürgikarikast joomine 30 päeva edasi. Sellest müüdist haarab kinni juuditar Isabel .ta hakkab Delose looga seostama iseennast ja oma elu. Isabel on emigrant. Ta ema peab väikest kirjatarvete kauplust ning püüab inimestele selgeks teha, et polegi oma päritolult täiesti juut. Isavel on aga nii hinge- kui ka maapagulane. Neiu on keerulises olukorras, ta ei leia oma kohta inimeste keskel. Isabel on muusikaliselt andekas. Musikaalsuse on ta pärinud oma tasakaalutult isalt, keda tüdruk siiski väga armastas. Isa-ema halvapoolsed suhted on jätnud Isabelile sügava armi. Nüüdseks surnud isa oli sõnaks ema võimu all. Mehe eneseväärikus ja elutahe olid tallatud põrmuks. Isabel tajus kõike seda juba lapsena. Seepärast on ta enesessetõmbunud ning pelglik inimeste suhtes. Suvi on saabunud ning Isabel kohtab Martin Justust- ajalooõpetajat, kes on otsustanud kirjutada raamatu Sokratesest
Samamoodi, kristlikele traditsioonidele toetudes, juhatame me aastaajad lauluga sisse, mis muudab nad lastele emotsionaalselt tunnetatavamaks. Ka kuulame me jõulumuinasjuttu ikka ja jälle läbi laulude ja nii laseme ta järjest sügavamale enda sisse. Või laulame me viljakoristamise laule ja valmistame ennast nendega ette lõikuspühaks ning sügis saab nii endale oma, erilise kõla. Ja kui me viljapeksu ajal laulame, saab meie tegevus laulu rütmi. EELKOOLIIGA ON MÄÄRAVA TÄHTSUSEGA MUSIKAALSUSE ARENGUKS. Muusika on seotud emotsioonidega. Sellepärast on tähtis lastega lauldes omada õiget meeleolu, häälestudes sellele, et oma häälega tundeid edasi anda. Kui mind üks laul kütkestab ja ma teda meelsasti laulan, kandub see säde edasi ka lastesse. Minu rõõm ühest laulust äratab ka lastes vaimustuse. Kui meile üks meloodia meeldib, üks rütm meid haarab, laulame ja liigtame ennast meeleldi kaasa. Lastega on see sama moodi. Seda rõõmu laulmisest on vaja lastes hoida ja
üks tähtsamaid loojaid ta oli. Samal ajal sai G. Otsa nime ka Tallinna Muusikakool. 1998/99 avati Tallinna Muusikakoolis kõigile huvilistele klassiruumid, kus on näha fotod G. Otsa tähtsamatest ooperirollidest ning Don Giovanni kostüüm, milles ta seda W. A. Mozarti ooperi tegelaskuju «Estonia» teatris kehastas Georg Ots oli väga mitmekülgne laulja ja inimene. Loodus oli talle kinkinud kauni tämbriga baritonihääle, sügava musikaalsuse, kordumatu näitlejaande ja meheliku välimuse. Ta mängis hästi klaverit ja valdas mitmeid keeli, mis tulid esitatavate laulude juures kindlasti kasuks. Eesti keele kõrvalt rääkis ta vabalt vene, saksa, soome, prantsuse ja itaalia keelt. Minnes kontserdireisile võttis ta pea alati kavva ka publiku emakeelse laulu.Üldse kuulus ta kontserdikavva üle 500 laulu. Tihti koostas ta oma kontsertide kava väga erinevatest zanritest. Kõrvuti seisid ooperiaariad ja
rajajaks (2). 3 LAPSEPÕLV Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, väikesed Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. Tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema sündinud Anna Maria Koller töötas köögitüdrukuna. Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt. Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev laulmine. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukooli ja seejärel Viini Sankt Stephani kiriku (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saad muusikaharidust.
Sperryl õnnestus eksperimentaalselt tõestada, et vasaku ajupoole pädevus nt abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine aga ka rääkimine. Parem ajupool jääb selles asuhtes pigem tummaks ja passiivseks. Mõningates valdkondades ületab parem ajupool aga vasakut. See käib eelkõige ta võime kohta komplekseks mõtlemiseks, ruumilisuse tajuks ja keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamiseks, kui ka akustiliste muljete töötlemise ja musikaalsuse kohta. Geneetika osatähtsus Inimese käelisus on geneetiliselt määratud. Käelisuse nähtav väljendus seevastu on suuremalt osalt harjutaise ja kasutamise küsimus. Potentsiaalne vasakukäeline võib küll õppida parema käega kirjutama või viiulipoognat juhtima. Hoolimata sellest jääb ta, kui see tal parema käega ka paremini või halvemini õnnestub, vasakukäeliseks.
ELULUGU Franz Joseph Haydn sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, väikeses Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema-sündinud Anna Maria Koller- töötas köögitüdrukuna. Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt.Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev lauluhääl. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukoori (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saada muusikaharidust.
.. Eest ära! Anna Haava loomingu tähtsus 8 Eesti luule ajaloosse on Haava jätnud püsiva jälje kõigepealt intiimsete tundmuste tõlgitsejana. Tema armastus ja igatsuslaulud maailma inimsüdame vahetu elamuse kaudu. Haava pärandas eesti luulele põhjamaiselt karge ja puhta lembelüürika, milles armastus on lahutamatult ühendatud inimhinge helgete õnne- ja iluigatsustega. Vormi osas saavutas Haava oma noorusluules väljapaistva musikaalsuse. Tema looming on saanud suureks sõnadesalveks heliloojatele. Miina Härma on selle andunuimaks ja sügavaimaks muusikaliseks tõlgitsejaks; ta on loonud ,,Luuletuste" vihikuile üle 20 viisi, nende hulgas sedöövrid ,,Kõik kallile", ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mull lilli" ja ,,Ei saa mitte vaiki olla". M. Härmale järgnevad Haava luule viisistamisel M. Saar ja K. Türnpu, tema tekstid on inspireerinud veel E. O ja, M. Lüdigit, J. Simmi ja paljusid teisi
nimega boriss, kes oli tema nn noorpõlve armastus. Neiu oli juba varases nooruses Borissiga kokkuleppinud, et poiss palub neiu kätt nelja aasta pärast, kokkuleppe tehti alles peale suudlust, mis oli natasale esimene. Natasa lapselikus väljendus raamatu alguses, tema julgest kohati ka häbematust käitumisest, kui ta nn langes oma väikse venna lõksu, et neiu ei julge ema käest terava ja valju häälega küsida, mis magustoiduks on. Lisaks oli rostovite perekond tuntud musikaalsuse poolest, neiu oli ülimalt rõõmus, kui tema poolde pöörduti kui täiskasvanu, ainult selleks et viimane laulaks. Samuti oli kutsutud ka Nikolai ja Sonja, kuid sonjat ei olnud toas ning natasa läks teda otsima , ning leidis ta koridorist kirstu pealt, mis oli rostovite perekonna noorsoo naiste kuravastuse kohaks. Natasa leidis sonja nutmas, kuna nikolaile oli saadetud sõjaväe kutse, õnneks suutis natasa neiu maha rahustada ning nad läksid koos laulma
kannatustele vastu lõpuni, kuni türann troonilt tõugatakse:" Tõuseb üles rahvahulk/tema piin ei ole jääv/ Puhkeb mäss kui õiepung,/ nagu särav, ere päev ,/seda nõuab õiglustung. ,, Prometheuse vabanemine tähistab õilsuse ja mõistuse võitu pimeduse üle. Kui Shelley suurteosed esitavad pigem ideaalseid ja abstraktseid kujutuspilte, siis oma lüürikas on poeet hoopis konkreetsem. Ta värsid võluvad tundejõu ja sundimatusega, aga ka musikaalsuse ning rütmiuudsusega. Neis on rohkesti eredaid metafoore, epiteete, siseriime ja alliteratsioone. Nii armastus- kui ka loodusluulet iseloomustavad siirus ja eriline hingestatus. Oma ,,Oodis Läänetuulele." Vaimustab poeet looduse ürgjõust, mis tekitab ühelt poolt hirmu ja samas uskumatut ilu. Võimas loodus pühib suveilu küll ära, aga vaid selleks, et uuel kevadel võiks kõik taas tärgata. ,,Oodis läänetuulele" imetleb Shelley läänetuules kehastuva
Lüürilis-melanhoolse loomingu hulgas ka iroonilisi, humoristliku varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi Püüdis luua selgeid kujundeid, skulptuurset keelt, vabavärssi ei viljelnud. Olulisim luulekogu ,, SÕNADETA ROMANSID" ( 1874) , manifestlik luuletus ,,Luulekunst", millest sai sümbolistide noorema põlvkonna lipukiri. Sisaldas lembelüürikat, lisaks looduslikud ja urbanistlikud motiivid. Loomingus saavutanud kõrge musikaalsuse ,,Muusikat, muusikat enne muud!" Vaimuliku tendentsiga kogu ,,TARKUS " (1881) kirjutatud vanglas. Kirjutanud ka esseesid ja autobiograafilise teose ,,PIHTIMUSED" Rimbaud kirjutas nii traditsioonilises kui ka sümbolistlikus laadis. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat; Sonett ,,Vokaalid" sümbolivõimalused keeles ja selle üksustes enestes. Poeetilise (rütmilise) proosa tsükkel ,,ILLUMINATSIOONID" (1886) muljete,
muusikal on sügav mõju ajule. Mozarti muusika aktiveerib ajutegevust, mõjub positiivselt verbaalsetele võimetele, loomingulisusele, intuitsioonile ja mälule ning aitab kaasa mõttetegevusele ka täiskasvanutel. Arvukad katsed näitavad, et pärast Mozarti kuulamist saavutatakse IQ testis tunduvalt paremaid tulemusi. Kuid mida varasemas eas selle muusikageeniuse loomingut kuulata seda suurem on efekt. Sama kehtib ka lapse musikaalsuse arendamisel. Kui aastakümneid arvati, et andekaks sünnitakse, siis tänapäeval nähakse lapse andekuse taga üha enam kasvukeskkonna osa. Kõige rohkem saab andeid arendada varases lapsepõlves. Ja mida varem lapse sihipärast muusikalist kasvatust alustada, seda paremaid tulemusi on võimalik saavutada. Beebide kuulmist saab treenida mängides erineva kõlaga kõrinate ja kellukestega, patsutades- koputades erinevatele pindadele või kasvõi potte ja potikaasi appi võttes
pühendatud ta esimese loominguperioodi armastuslaulud – Jaan Lellepiga. [5] Just Lydia Koidula surm 1886. aastal oli see, mis ajendas noort kirjandusehuvilist avaldama oma luuletust ,,Postimehes’’. Luuletus kandis pealkirja ,,Koidulale’’ ning Anna avaldas selle varjunime ,,Üks Eesti neiu’’ all. Aasta lõpus avaldas luuletaja veel mitu luuletust, mille eest ta honorari ei saanud, sai ta aga küll tasuta kirjutuspaberit. 1887. aasta algul avaldatud luuletused püüdsid oma sulava musikaalsuse ja sooja lürismiga juba laiemat tähelepanu. August Hermann toetas noort luuletajat ning andis soovituse koguda luuletused kokku raamatuks. 1888. aastal ilmuski Anna esimene, tagasihoidlik luulekogu: ,,Anna Haava. Luuletused I.’’ Tänu heale vastuvõtule ja tunnustusele ,,Postimehe’’ poolt sai võimalikuks ka kahe aasta pärast teise luulekogu: ,,Luuletused II’’ ilmumine. See oli kõige päikesepaistelisem ajajärk Anna Haava elus, millele järgnes langus. [6] 1891
tasemega üksteist pala. Sümpaatse ning lootustandva teosena meenutati ,,Väikesi pilte" veel aastakümneid hiljem ja kirjanikul soovitai oma mälestuste kirjapanemist jätkata. 30-ndate aastate keskel püüdiski Haava anda lisa samas laadis, kuid segavask teguriks sai kontsentratsiooni nõrkus. Mälestustekangas valgus laiali kõrvalistesse üksikasjadesse ja on säilinud 600-leheküljelise käsikirjana. Vormi osas saavutas Haava oma noorusluules väljapaistva musikaalsuse. Ta looming on saanud suureks sõnadesalveks heliloojatele. Anna Haava luulekogud- ,,Luuletused"1 1888; ,,Luuletused"11 1891; ,,Luuletused" 111 1897; ,,Lained" 1906; ,,Ristilained"1910; ,,Meie päevist"1920; ,,Luuletuskogu"1924; ,,Siiski on elu ilus" 1930; ,,Laulan oma eesti laulu"1935; ,,Luuletused"1954; ,,Nõmmelill"1964; ,,Väike luuleraamat" 1968 Romantilise isikuluulega avas Haava sajandilõpu lüürikas uusi perspektiive.Tema sot- siaalse tooniga laulud uue sajandi algul ja
On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogilis-matemaatiline andekus ilmneb huvis arvude ja loendamise vastu. Neil lastel on hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Nad taotlevad kõiges süsteemi ja korda. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama. Rääkima hakkavad üsna vara, nagu ka keeleliselt andekad lapsed. Matemaatilisel andekusel on täheldatud tihedat seost musikaalsuse, samuti proportsioonitunnetuse ja perioodilisusetajuga. Püüd korrapära poole on läbi ajaloo iseloomustanud paljusid heliloojaid Bachist Schumannini. Muusikaliselt andekas laps tunneb varakult huvi muusika vastu. Sageli ilmneb see kõigist annetest varem: juba imikuna on ta altim omandama muusikalisi helisid kui kõnet. Ta võib õppida kiiremini laulma kui rääkima. Erakordsele muusikalisele kuulmisele ja mälule viitab võime tajuda varakult muusika struktuuri, tonaalsust ja rütmi
migratsiooni Sylvi vao piirkonnas (tsütoerhidektoonika) – kogelus: pole leitud üht kindlat Aju ja ebamusikaaalsus kandidaatgeeni (lookust) • Kas põhjuseks vähene praktiseerimine? • 5% lastest, 1% elanikkonnast (Craig & Peters, 2002) • Peretz- teadlane, musikaalsuse uurija leidis: – defitsiit helide töötlemisel, ei tajuta erinevaid helikõrgusi Kõnehäirete jaotus – kõnelise intonatsiooni ja looduslike helide taju korras • Võimetus rääkida 4. vanuseks– 0.68% • Hilinenud kõne omandamine (ühe v
annaabi.ee 
