Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? (0)

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?
Suurlinna tänaval ringi kõndides võib täheldada palju andekaid inimesi. Tänavanurgal toiduraha eest joonistavast kodutust Oxfordi ülikooli lõpetanud majandusteadlaseni. Nende kahe näite vahel jookseb ähmane piir, kas tegu on tõeliste talentidega või rahvakeeli öelduna 'tuupuritega'. Sama näide kehtib ka muusikamaailmas, alustades lauljatest ning lõpetades heliloojatega. Seega tõusebki õhku küsimus: kas musikaalsus on pärilik või õpitav?
Hea näide siinkohal oleks Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ning nüüd ülemaailmseks üllitiseks kujunenud ”Idol” telesari. Läbi aastate on eelvoore külastanud miljoneid inimesi, kes peavad enda võimeid piisavaks, et muusikamaailmas läbi lüüa. Lisaks veel erilisuse-faktor, mis hetkel väga oluline ei ole. Muusikahariduse saanute konsentratsioon selles sarjas on kindlasti kõrge, kuid on ka 0-põhja pealt tulnuid, kes kiirelt laineid lööma hakkavad. Paljud hariduse omandanud oleks kindlasti ka selleta suurepärase musikaalse tajuga, kuid nende valik on olnud veidi teine. Samas kõvas muusikakoolis õppimata pead sa siiski läbinud olema mingisugusegi kursuse muusikavallas, kas siis omalkäel või kellegi teise käpa all. Seega mingilmääral peaks inimene, kes peab end või keda peetakse muusikuks, olema kursis muusika algtõdedega. Selle nurga alt ainult talendist ei aita.
Wolfgang Amadeus Mozart oli oma-ajastu suurim muusik , kelle geniaalsust hakati hindama alles hiljem. Väga noores eas suurepäraseid teoseid loonuna, tõusis ta üsna kiirelt kuumade-prospektide hulka. Tõsi, algselt kirjutas Mozart vaid teiste teoseid ümber ning seda oma isa käe all, kes võis ka neid oma käe järgi kujundada. Mozarti tõeline geniaalsus avaldus aga hiljem, 15ndates eluaastates, mil avanesid ka uksed suur-muusikute sekka. Fakt, et Mozart oli ülimalt talendikas on tuntud, kuid pahatihti jääb arvestamata ka teadmine, et noor Amadeus sai ka tolle-aegse parima muusikakoolituse. Isa, kes oli samuti tuntud kapellmeister samas, Salzburgi õukonnas, käe all õppinuna sai noorhärra õige suuna, kuhu edasi liikuda. Kas see oleks olnud ka võimalik igasuguse õppeta? Isiklikult arvan, et oleks, kuid tagajärg ei oleks pruukinud tulla nii perfektne , kui oli seda Mozarti muusikaline geniaalsus isa kaasabil. Lisaks motiveeris Leopold Amadeusi lisaks pingutama, õppima, mis on talendi väljakujunemiseks väga oluline faktor. On väga harv juhtum, kui jõutakse omal alal tippu puhtalt talendi pealt, kuid minu isiklik arvamus on, et Wolfgang Amadeus Mozart on just üks nendest harvadest juhtumitest, kus ka puhtalt andekuse pealt jõuaks tippu. Muusikamaailmas tundub see ka pealtnäha lihtsam, vaja lihtsalt vajutada õiget klahvi/laulda õiget nooti, olla uuenduslik ning oledki tipus . Tegelikult muidugi see nii lihtne ei ole.
Peale vaadates on väga raske öelda, kas tipp-muusik on lihtsalt andekas või end raske tööga tippu viinu. Musikaalsuse kujunemise juures on mõlemad väga olulised faktorid . Inimestele on erinevalt antud, kes peab vaeva nägema rohkem, kes vähem. Kuid päritud talendist või suurest töötahtest tavaliselt ei aita. On ka erandeid, minu arvates Mozart üks neist oligi.
Madis Tammsaar G2C