Kuna Kreeka looduslikud olud on peamiselt mägised ja põlluharimist ei saa harrastada hästi. Ning tänu kreeklaste väljarändele levis ka kreeka keel ja kultuur väljapoole Kreekat. Nad asusid põhiliselt Idamaades vanades linnades. Või rajasid üldse uusi asulaid. Sellega said ka nad oma kultuuri ja keelt levitada. Kuulsamateks linnadeks said Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Kultuurikeskuseks sai hellenismiajastul Aleksandria. Kuningate korraldusel rajati Aleksandriasse Museioni raamatukogu. Seal tegutsesid ajajärgu silmapaistvamad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased kogusid, korrastasid või ümber kirjutasid. Teise suurusega kultuurikeskuseks tõusis Pergamon. Kuid ega ka Ateena oma tähtsust kaotanud, see püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena. Hellenismiajastul hakkas kodanike otsustusõigus vähenema. Suuremad riigid hakkasid valitsema linnriike
Kreeta Mükeene- 2000-1100 eKr Tähtsad olid lossid, tuntum Knossos. Ühiskond oli rahumeelne. Usuti härjakultusesse. Kasutati Silp ja lineaarkirja. Ei osata prg lugeda. Tume ajajärk 1100-800 eKr Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse, kiri unustati, rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpi...
Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast. Nii saigi alguse kreeka keele ja kultuuri levik väljaspool Kreekat. Kirjanduse külje pealt hakkas esile tõusma luule. Ajapikku kultuur mitmekesistus, seda soosisid valitsejad. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion. Sellel oli väga tähtis mõju kogu riigile. Sinna kutsuti nii kirjanikke kui ka õpetlasi üle kogu Kreeka riigi. Museioni juurde rajati k araamatukogu. Hellenismiperioodil tegi ja võttis vastu tähtsamaid otsuseid monarh. Perioodi lõpus ei koosnenud enam sõjavägi ainult kreeklastest, vaid hoopis palgasõduritest.
Kleopatra Miks on ta tähtis ajaloos? Egiptuses toimus ülestõus Kleopatra ja Caesari vastu. Aleksandria linn oli mässulisete käes. Ülestõus suudeti maha suruda. Pärast Caesari surma toimus kodusõda Kleopata, Antoniuse ja Octavianuse vahel. Viimase lahingu võitis Octavianus. Ülestõus Egiptuse vastu Mässulised püüdsid vallutada kuningalossi. Selle takistamiseks lasi Caesar kogu laevastiku põlema panna. Puhkenud tulekahjus hävis Museioni raamatukogu, koos hindamatute teostega. Peagi saabus Caesarile abivägi ja ülestõus suruti maha.
Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest vaid värvatud palgasõduritest. Nende jaoks oli rajatud ka eraldi mõningaid sõjaväeasulaid. Kodakondsusel polnud riigielu ja riigikaitse korraldusest mingit tähtsust. Kultuur Hellenistlik kultuur edenes suuresti tänu valitsejate soosingule. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, mis oli riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus, kuhu kutsuti kokku kirjanikke ja õpetlasi. Museioni kõrvale rajati ka raamatukogu, kus hoiti kogu kreeka kirjasõna, kirjutati käsikirju ümber, tehti filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muude teadustöödega. Teistek tähtsateks teadus- ja kultuurikeskusteks olid ka Pergamon ja Ateena. Teater oli kaotanud oma tähenduse, aga see-eest jätkati komöödiate kirjutamist, mille teemadeks olid armastus, perekonnaelu ja olustikulisus. Tragöödia puhul piirduti aga klassikaga
Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muu sade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel Museion millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast Museioni juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Seal kirjutati käsikirju ümber, tehti sellega seondu vat filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muidugi ka teiste teadustega. Aleksandria polnud ainus suur teadus- ja kultuurikeskus: Väike-Aasias sai järjest tähtsamaks Pergamon, Kreekas aga püsis esiplaanil endiselt Ateena. Hellenistlik kirjandus Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähenduse. See on ka mõistetav, sest
lahing3)ateena akropoli väljaehitamine Hellenismiperiood (338-30ekr)1)piiramatu võimuga monarh*valitseja jumalikustamine*talupoja allutatud seisund*linnad nagu kohalikud omavalitsused *palgasõduritest sõjavägi *keskuseks aleksandria,antioopia,pergamon,attena2)336-323-Aleksander Suure valitsus*146-kr alistus rooma ülemvõimule,roomlased vallutasid hellenistliku egiptuse riigi 30eKr3)3saj eKs Aleksandrias Museioni rajamine*teaduse areng*aleksandria luuleAteena ja Sparta riigikorraldus: Sarnasused:Polise kohta tavatult suured,võim oli päritavErinevused: Ateenas oli demokraatlik riigikord ja kodanikke oli palju. Spartas oli aristokraatlik riigikord(oligarhia), kodanikke vähe (5%).Ateena ja Sparta kultuuri ja hariduse eripärad. Ateena haridus-poisid saadeti 7aastaselt kooli, õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid., rikkamates peredes õpiti kodus pedagoogi käe all., harjutati gümnastikat
· Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust · Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast · Kõige enam pöörasid kultuurile rõhku Egiptuse kuningad 1) Keskused · Aleksandria. Rajati Museion muusade tempel, mis funktsioneeris teaduskeskusena, Museioni juures oli vanaaja suurim raamatukogu · Antiookia Seleukiidide tähtsaim keskus · Pergamon Attaliidide tähtsaim keskus · Ateena Kreeka tähtsaim keskus 2) Kirjandus · Silmapaistvaimaks zanriks kujunes luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad · Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam
Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Usuti kindlalt, et maa on kerakujuline, arvutati välja ligikaudne
Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Usuti kindlalt, et maa on kerakujuline, arvutati
arhidektuuriga,seal toimusid näitused,kunstnike kogunemised ning kohtumised rahvaga. See kõik sai alguse 2500 aastat tagasi Ateenas,kus valitsejaks oli antiikaja kuulsamaid poliitikuid Perikles (495-429 eKr) Aleksandria raamatukogu: Tähtsaim antiikmaailma raamatukogu. Raamatukogu asutati 3 saj e.m.a. Egiptuses asuvasse Makedoonia-Kreeka linna Aleksandriasse. Täpsemad andmed raamatukogu asukoha ja raamatute arvu kohta puuduvad. Raamatukogu asus kuulsa teaduskeskuse Museioni juures. Aleksandriasse loodi uus Bibliotheca Alexandrina raamatukogu,mis avati 2002 aastal. Eri allikates on raamatukogu nimetatud erinevalt. Nimetused on näiteks olnud suur,raamatukogu,kuninga raamatukogu,Museioni raamatukogu,Aleksandria raamatukogu või esimene raamatukogu.Museion ja raamatukogu asusid linna loodeosas palee ruumides. 7 maailmaimet: 1)Cheopsi püramiid Egiptuses Algselt oli püramiid kaetud valge lubjakiviga,maha on kulunud ka püramiidi tipp.
kutsutud ringjoont, tolle keskpunkt liikus veel ühel ringil jne kuni lõppringini – deferendini. Deferent oli joonestatud ümber Maa. HELLENISM – kestis u. 330-30 eKr. Hellenismi iseloomustab Kreeka ja Idamaade majanduse ja ühiskonnakorra ning kultuuri vastastikune mõjustamine ja põimumine. Hellenistlikule kultuurile oli omane kosmopolitism ja individualism. Aleksandria oli hellenistliku kultuuri ja teaduse keskus. Makedoonia Aleksander (Suur) (356-323 eKr) Museioni (muusade asupaik) – selle juurde loodi raamatukogu A.Suure käsul. Museion oli midagi ülikoolilaadset, kus olid astronoomia vaatlusriistad, meditsiinilaborid ja auditooriumid. Rooma riigi teadus- ja kultuurikeskused olid : Aleksandria; Sürakuusa; Konstantinoopol Teadus jõudis tagasi Euroopasse kahel viisil: araablaste vallutustega I aastatuhande keskel; Bütsantsi põgenikega pärast seda, kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli, parasjagu renessansiajaks. RENESANSS
Sõjavägi ei koosnenud enam kõigist kodanikest vaid palgasõduritest. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule, eriti paistsid silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Museioni juurde kuulus ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Väike-Aasias tõusis enama ja enam esile Pergamon ning Kreekas püsis esiplaanil Ateena. Hellenistlik kirjandus Teater kaotas oma senise tähtsuse. Teatri taandudes tõusis esiplaanile uuesti luule, mida tuntakse peamiselt Aleksandria luule (sest keskus oli Aleksandrias) järgi. Poeedid ülistasid näiteks mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsate karjuste imeilusast
f) Religioonis: Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid usulahkude teke. Müsteeriumite osatähtsuse tõus. Religioonide segunemine. g) Arhitektuuris: Korintose sammas, ilmalike hoonete domineerimine. Suurlinnade sünd: Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. h) Skulptuuris: inimese induvidaliseerimine, tunnete rõhutamine. Naise kujutamine, ka alasti. Keskused olid: Aleksandria: kultuurikeskus, kogu Kreeka õpetlaste koondumiskoht. Museioni (muusade tempel, teaduskeskus ja raamatukogu) loomine. Pergamon, Antiookia. 13. Mõisted: Kraater veinisegamisnõu Akropol kõrgemale kaljule rajatud kindlus Türann ainuvalitseja, hilisemalt: vägivaldne ja halb valitseja Heloot orjastatud Sparta põliselanikud Perioigid isiklikult vabad mittekodanikud Metoigid Ateenas resideeruvad võõramaalased, kel puudusid kodanikuõigused ja kinnisvara. Strateegid Vana-Kreeka väepealik, Ateenas oli neid 10.
· Võimuorganite volitused piirdusid enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes alluti suurriigi valitsejatele. · Linnad sõltusid kuningavõimust. Kultuur: · Demonstreeriti oma tarkust ja suuremeelsust (hellenistlikud valitsejad) · Egiptuse kuningad pöörasid kultuurile suurt tähelepanu. Aleksandria kui hellenismiaja silmapaistev kultuurikeskus. Museion ,,muusade pühamu", seal tegutsesid poeedid ja õpetlased. · Museioni raamatukogu kogu kreeklaste kirjasõna, mida koguti, korrastati, ümber kirjutati jm. Erastosthenes juhatas raamatukogu. Geograaf, ajaloolane, astronoom. Maaümbermõõdu arvutaja. · Teine suur keskus Pergamon. · Ateena säilitas samuti oma tähtsuse hellenistliku maailma tähtsa filosoofiakeskusena. Kirjandus: · Luule soositi Egiptuses. · Pöörati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile, mitte enam elufilosoofiale
monarhid. Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Ulatuslik orjapidamine. Pöhimötteliselt säilis vana poliitiline korraldus, kuid tähtsamad asjad otsustas ikkagi monarh. 2. Söjaväekorralduses: Söjvägi ei koosnenud enab vabatahtlikest linnakodanikest, vaid värvatud palgasöduritest, kes elasid omaette söjaväeasulas. 3. Kultuurielus: Teadus- ja kultuurikeskused oli Aleksandria (Museioni raamatukogu Apolloni haldjatele pühendatud tempel), Pergamon, Ateena. 4. Kirjanduses: Tragöödiad asendusid komöödiatega (stereotüüpsed karekterid ja süzeed), kuid teatri tähtsus vähenes. Esile kerkis Aleksandria luule, mis oli suunatud erudeeritud inimestele, selles polnud sügavat sisu, pakkus ainult naudingut. 5. Filosoofias: Filosoofia tähelapanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele
See mõjub kergendusena ja kõik elavad õnnelikult edasi! Hea retooriline ja filosoofiline haridus, kirjutanud üle 100 komöödia. Veel kirjutanud ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". M looming oli kuni viimase ajani tuntud peamiselt rooma komödiograafide Plautuse ja Terentiuse töötluse järgi, kuna algupärandeist on säilinud vaid fragmente. Kallimachos (310-240 eKr) tüüpiline filoloog-kirjanik. Näide Aleksandria luulest. Aleksandrias asuva Museioni raamatukogu juhataja ja õukonnaluuletaja. Loomingust on säilinud palju fragmente, a enamus kadunud. Jutustavate eleegiate autor. Nutikas intellektuaal esitab kelmika-nutika loo. ,,Akontius ja Cydippe" noormees armund ja soovib neiut, a ei tohi neiule läheneda kurja isa tõttu. Akontius mõtleb välja triki võtab õuna, kirjutab sedelile lause, viskab tütarlapsele ja see loeb ette. ,,Vannun Artemise nimel, et hakkan Akontiuse naiseks". Jumala nimel vandumine teeb asja seaduseks
· Ka Seleukos I oli suur ehitaja · Valitses üle 40 aasta ning on rajanud sadakond linna (Süüria teine pealinn Seleukeia jt) · Hellenismiajastu suurim linn oli Aleksandria · Aleksandria tuntuimad ehitised olid Museion ja Pharose tuletorn · Museion oli ehitistekompleks, mis oli määratud tuntud teadlastele ja kultuuriinimestele · Seal asus ka muusade tempel, millest on tulnud selle nimi · Muusad kunstide ja teaduste kaitsejumalannad · Museioni keskuseks oli suur raamatukogu, mis hävis 7. saj pKr · See oli antiikaja suurim raamatukogu, u. 700 000 papüürusrulli · Museionis asusid ka observatoorium, botaanikaaed, loomaaed ja teadlaste eluruumid · Egiptuse kuningad võimaldasid kuulsatele teadlastele seal tasuta ülalpidamise · Seal on peatunud näiteks Eukleides, Archimedes ja palju kirjanikke · 3. saj alguses eKr rajati ka Pharose tuletorn · See oli 110 m kõrge ning kreeklased kuulutasid ta maailmaimeks
Konkurent: Pergamoni raamatukogu V-As (üle 200 000 rulli) Ptolemaios III korraldus: Aleksandria sadamas randunud laevad pidid andma kõik pardal olnud teosed raamatukogule ümberkirjutamiseks, saades pärast tagasi kas originaali või koopia Raamatukogu juhatajaid: Zenodotos, Apollonios Rhodoselt, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakelt Aleksandria filoloogid 3.2. saj eKr tegutsenud õpetlased, kes koondusid Museioni ja Aleksandria raamatukogu ümber Töötasid välja tekstikriitika ja kommenteerimise põhimõtted Tegelesid grammatika küsimustega ja andsid välja tekste Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakel tekkis suhtumine, et kõik hea on juba ära kirjutatud ja me saame ainult lisada/ kommenteerida 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina.
Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid sellega silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati nende poolt Muusade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel Museion millest sai suur riiklikult ülal peetav kultuuri ja teaduse keskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Museioni juurde rajati ka rikkalik raamatukogu, mis sisaldas enamvähem kogu kreeka kirjasõna. Seal tegeldi käsikirjade ulatusliku ümberkirjutamise ja sellega seonduva filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad õpetlased. Samal ajal polnud Aleksandria kaugeltki ainus tähtis teaduse ja kultuurikeskus. Väike-Aasias omandas suure tähtsuse Pergamon, Kreekas aga püsis endiselt olulisena Ateena. Muutused religioonis
Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid sellega silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati nende poolt Muusade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel Museion millest sai suur riiklikult ülal peetav kultuuri ja teaduse keskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Museioni juurde rajati ka rikkalik raamatukogu, mis sisaldas enamvähem kogu kreeka kirjasõna. Seal tegeldi käsikirjade ulatusliku ümberkirjutamise ja sellega seonduva filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad õpetlased. Samal ajal polnud Aleksandria kaugeltki ainus tähtis teaduse ja kultuurikeskus. Väike-Aasias omandas suure tähtsuse Pergamon, Kreekas aga püsis endiselt olulisena Ateena. Muutused religioonis
kujundasid varakult ka sõjaväeasunduste süsteemi, andes sõduritele maad rahuaegseks harimiseks, millega tagasid sõdurite elatise ja lojaalsuse. Linnu oli Egiptuses jätkuvalt üsna vähe ja nende seas ülekaalukalt tähtsaim Aleksandria, ehitatud hellenistlikule linnale tüüpiliselt sirgete ristuvate tänavatega nn Hippodamose plaani järgi. Linna ilmet kujundasid suur kaheosaline sadam ja seda avamerest eraldav Pharose saar monumentaalse tuletorniga. Ptolemaios I Soter asutas Museioni (Muusade pühamu) ja selle raamatukogu, millest peagi kujunes hellenistliku maailma tähtsaim teadus- ja kirjanduskeskus, kus valitsejate hoole ning kaitse all töötas arvukalt ajastu silmapaistvaimaid poeete ning õpetlasi. Raamatukogu juhatasid näiteks hellenismiaja kuulsaim eepik Apollonios Rhodoselt ja silmapaistev astronoom, geograaf ning ajaloolane Eratosthenes Kyrenest. 3. sajandi luule suurkujudest tegutsesid
Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Kuningate korraldusel Aleksandriasse rajatud Museionis tegutsesid ajajärgu silmapaistvaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased asjatundlikult kogusid, korrastasid, vajaduse korral ümber kirjutasid ja seletustega varustasid. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Hellenistlik kirjandus Silmapaistvaimaks žanriks hellenismiajal tõusis luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad, kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete
Pol sõltuva maailmavaate osa väiksemaks. Kult muutus rohkem eraviisiliseks. Enam ei mõeldud koguaeg kogukonna peale, vaid üksikisiku huvidele ja isiklikule õnnele. Samal ajal muutus ta ka valitsejatest rahaliselt sõltuvamaks. See tõi kaasa valitsejate ülistamise (aga mitte pol-selt, vaid valitseja kui üksikisiku ülistamine). Tähtsamatest soosijates olilisimad olid kindlasti Ptolemaiosed. Rajasid muusade templi Alexandrias museioni, sinna raamatukogu, millest olulisim hellenismiaja kreeka kult keskus. Koguti kokku kõik kirjandusteosed, mida vähegi võimalik, parimad õpetlased ja poeedid. Algas filoloogiline uurimistöö, tekstikriitika jms. Kreeka filoloogia hiilgeaeg. Teine suurem kult-keskus oli Pergamon. Antaliidid püüdsid konkureerida Alexandriaga, aga jäid üldjuhul alla. Kuid 2. saj algul keelasid Ptolemaiosed papüürose väljaveo (peamine kirjutusvahend), seega ikka kujutasid ohtu. Selletõttu hakati
õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele. Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele: uusatika komöödia (Philemon, Diphilos, Menandros [vt. 50]). V saj. tekkinud miimi zanri arendas Herondas. Miim oli realistlik rahvalik etendus, milles kujutati tüüpilisi argielu stseene. Herondas kirjutas kolijambides miime e. mimiambe. Hellenistliku luule tähtsaim osa on aleksandria luule, mis oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber. Viljelesid Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt ja Herondas. Valdasid müüte ja vanu keelendeid, eelistasid väikevorme (epigramm2, idüll3, eleegia4, epüllion5, miim), aga kirjutasid ka teaduslik-didaktilisi poeeme. Käsitlesid eraelu, armastust, loodust, muinsust, kasutasid osavalt detaile, ammutasid palju ainest alamkihtide elust. Süürlane Menippos kirjutas satiire, milles värsid vahelduvad proosaga. Ulmemotiive (taevasseminek, sõit Hadesesse jne
Makedoonia ja kreeklaste omavahelised pinged olid see kontekst mis võimaldas roomlastel end segada nende siseasjadesse, roomlased võtsid hoiaku et nemad vabastasid kreeklased Makedoonia ülemvõimust . Kõrgkultuur oli senises märksa spetsialiseerunud erinevateks teadusharudeks, selgelt kreeka keelne ja meelne, põhilised keskused liikusid väljapoole kreekat, idamaadesse. Ateenas filosoofia keskus. Väljaspool kreekat kujunesid , Aleksanria oma Museioni ja raamatukoguga. Aleksanria luule, ja tähtsuselt teine kultuuri keskus Pergamon ( Väike-aasia lääne osas3 saj vältel kujunes). Rahvakultuur ehk religioon- kreeklased said suuri mõjutusi idamaadest, hakkasid oma jumalaid samastama idamaade jumalatega, hakkasid puhtal kujul võtma omaks idamaade jumalate kultust, ja hakkasid neid austama, ja kellest said kaks Väike-aasia jumalanna Kybele ja eriti uue nähtusega Isis, kellest sai kõige austatum kreeka jumalus
annaabi.ee 
